Asja lahendamine. Istungimenetlus. Istungi toimumise ajad XXX ja XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata OÜ PARIM AHI menetluskulude suuruseks 3126,25 eurot ning mõista vastav summa T. H.-lt välja.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, summas 3126,25 eurot tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1.T. H. esitas 10.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4040,00 euro saamiseks. Kohus tegi 11.06.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik OÜ PARIM AHI esitas 16.06.2024 nõudele vastuväite. 20.06.2024 määrusega lõpetati maksekäsukiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 20.06.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis
2.Hageja esitas 09.07.2024 hagiavalduse milles taotleb kostjalt põhivõla 4040 euro (millest 4000 eurot moodustab 19.04.2024 töövõtulepingu järgi makstud ettemaksu tagastamise nõue ning 40 eurot sissenõudekulud kohtueelses menetluses VÕS § 1131 lg 1 kohaselt) ning viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 19.04.2024 suulise töövõtulepingu pliit-soojamüüri ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud kalkulatsioonile/eelarvele. Suulist lepingut kinnitasid pooled vastavate sõnumivahetustega. Kostja kohustus tarnima kõik tööde teostamiseks vajalikud materjalid, materjalide hind sisaldus hinnapakkumises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 7500 eurot, millest hageja pidi tasuma ettemaksuna 4000 eurot. Vastavalt hageja ja kostja eelnevale suulisele kokkuleppele tasus hageja eest ettemaksu Stylewolf OÜ 23.04.2024 esitatud arve nr K061-2024 alusel 24.04.2024. Kostja kohustus teostama tööd perioodil 29.04.2024 kuni 17.05.2024. Kohe tööde alustamise järel tekkisid probleemid tööde teostamisel, kostja asus nõudma ligipääsu hageja eluruumidele ning selle võtmeid, seda WC kasutamise ettekäändel. Hageja märkas, et objektile tulles oli kostja esindajal J. L.-il kaasas alkohol, mida ta töö käigus tarbis. Lisaks suitsetas kostja esindaja tööd tehes siseruumides. Kostja tööfront oli kogu aeg segamini ja koristamata, Kõik see tekitas küsimusi usaldusväärsuses ja tööde kvaliteedis. Pärast kolme päeva tööd kostja objektile ei ilmunud, kuigi 02.05 ja 03.05.2024 olid tööpäevad. Tunnistaja E. A. juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja tööd ei vasta ilmselt nõuetele ning et kostja kasutab defektiga materjale. Hageja ja E. A. teostasid 03.05.2024 koos objekti esmase ülevaatuse, selleks ajaks oli kostjal laotud 3 rida kive. Hageja ja tunnistaja fikseerisid, et kivide read olid kõverad, osa paigaldatud kive ebakvaliteetsed, olles kõverad, propelleris või kahjustatud glasuuriga. Avastades silmnähtavad puudused kostja töös, lasi hageja kostja tööd üle vaadata asjatundjal, tase 5 pottsepp-meistril T. R. l, kes kinnitas tööde ja kasutatud materjalide ebakvaliteetsust. Lähtudes nii enda tähelepanekutest kui asjatundja arvamusest ütles hageja kostjaga töövõtulepingu 06.05.2024 üles, seoses kostja poolt töövõtulepingu olulise rikkumisega, mis seisnes töödes avastatud olulistes puudustes. Kostja lahkus 06.05.2024 objektilt ning viis kaasa kõik temale kuuluvad seadmed ja materjalid. Mandatum Õigusbüroo OÜ esitas hageja nimel 22.05.2024 kostjale nõudekirja ettemaksu tagastamiseks. Kostja ettemaksu ei tagastanud. Lähtudes asjatundjalt T. R. saadud hinnangust, et kostja teostatud tööd (pliit-soojamüüri 3 rida laotud kive) ei ole kasutatavad ebakvaliteetsuse tõttu, lammutas hageja tehtud tööd ning utiliseeris materjali.
2
2-24-121969 Hagi täienduse kohaselt, seisnesid olulised puudused alljärgnevas: 1) Kostja kasutas defektiga materjale (kostja poolt objektile toodud potikivid olid väga kõverad, suuruselt erinevad (kuni 5,5 mm suuruste vahega) ja osaliselt kahjustatud glasuuriga. Ka juba paigaldada jõutud potikividest olid osad kahjustatud glasuuriga ja kõverad; 2) Juba laotud osas oli kivide read kõverad, vuugivahede laiused erinevad; 3) Pliidi-soojamüüri ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, mitte pottsepatöödeks kasutatavat savi-liiva mörti; 4) Pliidi ja korstna vahel kasutati tavalist villa, mitte tulekindlat paisuvilla. Eelloetletud olulised puudused olid teostatud töödes ja materjalide valikus. Lisaks sellele olid olulised puudused ka tööde protsessis, mis seisnesid järgmises: kostja esindaja J. L. tarbis töö ajal objektil alkoholi; kostja esindaja J. L. suitsetas objetil (siseruumides); kivide ladumisel kasutati professionaalidele mittekohaselt puidust tikke ja kiile. Hageja möönab, et eraldi loetletud puudusi ta kostjale lepingu ülesütlemisel 06.05.2024 ei kirjeldanud.
3.Kostja esitas hagile vastuse, kus ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja märgib, et hagiavalduse väited on täielikult tõendamata. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeõigust, hagis on välja toodud ja tõenditega tõendatud, et pliidi ja soojamüüri ettemaksu tasus kostjale OÜ Stylewolf. Seega ei ole hagejal nõuet kostja vastu, sest hageja ise kostjale ettemaksu ei tasunudki. Hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi nõudeõiguse puudumise tõttu. Kostja olulist lepingurikkumist hageja millegagi tõendanud ei ole. Kostja ei rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Hageja ei öelnud kostjaga sõlmitud lepingut üles kostja rikkumise tõttu. Kostja ei hoidnud midagi hageja ülesütlemise tõttu kokku ega ole midagi alusetult omandanud. Vastavalt hinnapakkumisele oli ehitustööde maksumus kokku 7500 eurot. Sellest ainuüksi hageja objektile tarnitud ja hiljem hävinenud materjali kulu on rohkem, kui Stylewolf OÜ poolt tasutud ettemaks. Seega on ilmne, et lepingu põhjuseta lõpetamise tõttu kostja midagi ise omandanud ega säästnud ei ole Kokkulepitud tööperiood oli 21 päeva. 02.05.2024 ja 03.05.2024 tegeles kostja juhatuse liige hageja objektile vajalike materjalide soetamisega kaubandusest. Pooled suhtlesid ka 03.0505.05.2024 seoses kostja juhatuse liikme J. L. XXX. Vahetatud sõnumites ei teinud hageja kostjale mitte mingeid etteheited seoses tööga või tööajaga. 06.05.2024 teatas hageja kostjale ilma igasuguse täiendava põhjenduseta, et palub kostjal objektilt lahkuda. Kostja küsis korduvalt tööde lõpetamise ja lepingu ülesütlemise põhjuste kohta, kuid ei saanud mitte mingisugust vastust. Põhjendusteta korraldus tööd lõpetada oli kostja jaoks kummaline ja täiesti arusaamatu, kuna kostja tunneb hagejat pikka aega ja on temale ehitanud erinevaid küttekehi viimase 15 aasta jooksul. Kostja saatis 10.05.2024.a hagejale põhjaliku e-kirja, paludes teatada, mis oli lepingu lõpetamise põhjuseks, kuid ei saanud vastust. Alles 22.05.2024.a ehk nädalaid pärast lepingu ülesütlemist saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja, milles oli märgitud, et kellegi tundmatu asjatundja hinnangul olid kostja valmistataval algusjärgus pliit-soojamüüril seletamatud puudused. Selleks ajaks ei olnud alustatud pliit-soojamüüri enam olemas. Samuti on hävitatud selle rajamiseks kasutatud materjal. Esimest korda nägi kostjakirjeldusi tema alustatud töö väidetavate puuduste kohta talle hagimaterjalide kätte toimetamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, analüüsinud asjas esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3
2-24-121969
5.Kohus on asja lahendamisel arvestanud ja hinnanud alljärgnevaid tõendeid: Hagiavalduse lisad 1-16; hagivastuse lisad nr 1-7; hageja 09.09.2024 seisukoha lisa nr 1, 22.04.2025 hageja seisukoha lisad 1 ja 2, tunnistajate R. M., H. P., E. A. ütlused.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: 6.1 Hageja ja kostja on sõlminud suulise töövõtulepingu 19.04.2024 pliit-soojamüüri ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu, vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud kalkulatsioonile/eelarvele ja kokkulepitud koguhinnale 7500 eurot. Kostja pidi tarnima ja ka tarnis materjalid, mis sisalduvad kalkulatsioonis. 6.2 Poolte kokkuleppe kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 7500 eurot, millest hageja pidi tasuma ettemaksuna 4000 eurot. Vastavalt hageja ja kostja eelnevale suulisele kokkuleppele tasus hageja eest ettemaksu Stylewolf OÜ 23.04.2024 esitatud arve nr K061-2024 alusel 24.04.2024. Kuigi kostja tunnistab, et ettemaksu tasus Stylewolf OÜ, on kostja menetluses vaidlustanud, kas hagejal on nõudeõigus. 6.3 Kostja kohustus teostama tööd perioodil 29.04.2024 kuni 17.05.2024. Poolte vahel on vaidlus, kas 02.05 ja 03.05.2024 kostja töötas või mitte. Kostja väidetel tegeles ta vastavatel päevadel hageja objektile vajalike materjalide soetamisega kaubandusest. 6.4 Ei ole vaidlust, et kostja seaduslik esindaja tarbis objektil lahjat alkoholi, kuid poolte vahel on vaidlus, kuidas sellist tegevust käsitleda, s.o kas selline tegevus saab olla lepingu rikkumine, sealjuures oluline lepingu rikkumine. Samuti on poolte vahel vaidlus, kas neil oli kokkulepe, et kostja seaduslik esindaja võis õlut tarbida. Hageja väidab, et sellist kokkulepet ei olnud ja ta ka mainis kostjale, et ta ei tarbiks objektil õlut. Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe ja mitte ühtegi pretensiooni hageja kostjale õlle tarbimise kohta ei esitanud. 6.5 Ei ole vaidlust, et hageja ei kirjeldanud töö puudusi 06.05.2024 lepingu ülesütlemisel.
7.Poolte vahel on vaidlus: 7.1 kas kostja esindaja suitsetas objektil ruumis sees. 7.2 Kas tööfront oli koristamata ja kas seda võib käsitleda lepingu rikkumisena. 7.3 Et kohe tööde alustamisel tekkisid probleemid tööde teostamisel. Kostja märgib, et mitte mingisuguseid probleeme enne, kui hageja ootamatult lepingu üles ütles, ei esinenud. 7.4 Poolte vahel on vaidlus, kas teostatavad tööd olid puudustega ning kas tegemist on erakorralise lepingu ülesütlemisega või korralise lepingu ülesütlemisega. 7.5 Poolte vahel on vaidlus, kas kostja midagi lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mitte, kas kostja oleks saanud materjale veel teistel objektidel kasutada. Hageja nõudeõigus
8.Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada kostja vastu töölepingust tulenevalt ettemaksu tagastamise nõue.
9.Poolte vahel pole iseenesest vaidlust, et Stylewolf OÜ on tasunud hageja eest kostjale ettemaksu 23.04.2024 esitatud arve nr K061-2024 alusel ja seda 24.04.2024. Tõenditest nähtuvalt oli kostja teadlik ja nõus, et ettemaksu tasub OÜ. Samuti oli pooltel kokkulepe, et arve selgitus ei sisalda viidet ettemaksule. Seega on tegemist kohtu hinnangul kolme poolse kokkuleppega, et hageja eest tasub kostjale ettemaksu Stylewolf OÜ. Kuna tegemist on suulise töövõtulepinguga, ei pidanud olema ka vastav sisuline poolte kokkulepe eraldi kirjalikult fikseeritud, vaid seda saab lugeda üheks punktiks lepingus. Seega kohtu hinnangul 4
2-24-121969 saab OÜ omada ka nõudeõigus kostja suhtes, mis ei muuda teda aga töövõtulepingu kohaselt tellijaks. Oluline ei ole antud juhul ka arve selgitus, vaid kuidas pooled on arve tasumise eesmärgist aru saanud, oluline on kolme osapoole tahe. Kohtu hinnangul tuleneb tõenditest selgelt, et kolme poole tahe oli see, et OÜ Stylewolf tasub hageja eest ettemaksu pliitsoojamüüri teostamises eest hagejale. OÜ on esitanud ka menetluses kinnituse, et loovutab kõik enda õigused, seoses kostjale tasutud 4000 euroga hagejale. Kohus möönab, et vastav kinnitus ei ole oma sisult kõige korrektsem, kuid on aru saada, et OÜ Stylewolf on andnud hagejale õiguse esitada OÜ poolt kostjale tasutud ettemaksu nõue OÜ asemel, loovutanud enda nõudeõiguse. Kohus on tuvastanud:
10.Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping pliit-soojamüüri ehitamiseks. aadressil XXX, Pärnu vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud kalkulatsioonile/eelarvele ja kogumaksumuse kokkuleppele. Tingimustena oli kokkulepitud, et pliit-soojamüür tuleb ahjupottidest, osaliselt elevandiluu pottidest, osaliselt lihtpottidest. Soemüür vooderdatud seesplaatidega. Kokku oli lepitud ka tööde teostamise aeg (21 päeva, ajavahemik 29.04.2024 kuni 17.05.2024) ja kogumaksumus 7500 eurot ning ettemaks summas 4000 eurot. Muid tingimusi töövõtuleping ei sisalda ning hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud eraldi veel mingisugustes tingimustes.
11.Vastavalt VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.Hageja on kolmanda isiku vahendusel ettemaksu tasunud. Kostja on alustanud töödega. Seega mõlemad pooled on enda lepingulisi kohustusi asunud korrektselt täitma.
13.Hageja on kostjale etteheitnud, et kostja ei teinud töid 02.05 ja 03.05 2024, kuigi need olid tööpäevad. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest (hageja pole tõendanud), et kostja oleks kuidagi töödega venitanud. Pealegi ei nähtu tõenditest, et kokku oli lepitud kindlad töötunnid ja päevad, vaid kokku oli lepitud tööde teostamise ajavahemik. Tööd pidi olema valmis 17.05.2025 .Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei oleks jõudnud töödega valmis kokku lepitud kuupäevaks. Lisaks on kostja välja toonud, et ta tegeles 02.05 ja 03.05 kaubandusest materjalide soetamisega ning on lisanud selle tõestamiseks ka arved. Hageja väide, et 03.05.2024 ei saanud kostja materjale soetada, kuna pidas oma sünnipäeva, ei ole põhjendatud, tegemist on oletusega.
14.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuidagi märku andnud kostjale, et talle ei sobi objektil lahja alkoholi tarbimine ja et kostja oleks objektil sees suitsetanud, või et töökoht oleks olnud ebamõistlikult korrast ära. Praegusel juhul hageja väidab üht, kostja teist, ka tunnistajad on andnud erinevaid tunnistusi. E. A. väidab, et kostja suitsetas objektil sees ja töökoht oli korrast ära. R. M. on tunnistanud, et kostja ei suitsetanud ruumides sees, vaid ainult õues, enda autoukse juures. Tõendamiskoormis on siiski antud asjas hagejal, kui ta väidab, et selline kostja käitumine on käsitletav ühe osana lepingu rikkumiseks ja oli aluseks muuhulgas ka lepingu ülesütlemisel. Kohtu hinnangul ei oleks ka tegemist lepingu rikkumisega, mis annaks aluse leping erakorraliselt üles öelda. Pooled ei ole kokku leppinud, et selliseid asjaolud oleks käsitletavad lepingu rikkumisena. Tõenditest ei nähtu ka seda, et isik oleks purjus olnud, et oleks kannatanud töövõtulepingus kokkulepitud töö tegemine. Kohtu hinnangul ei ole kostja sekkunud kuidagi ka hageja eraellu, nagu hageja väidab. Täiesti loomulik on võtmete küsimine objektile juurdepääsuks. Tellija peaks võimaldama tööde teostajale ka inimväärsed tingimused, s.o nt. wc kasutamise. Kuna kostja oli hageja 5
2-24-121969 abikaasaga olnud head sõbrad, pole midagi imelikku ka selles, et kostja hagejat enda sünnipäevale kutsus, vaid tegemist oli hea tahte märgiga.
15.Hageja väidab, et tal oli õigus töövõtuleping erakorraliselt üles öelda 06.05.2024, VÕS §de 116, 196 ja 655 lg 2 alusel, kuna kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning kuivõrd töövõtulepingu ülesütlemine toimus kostja süül, siis on hageja õigustatud nõudma tagasi kostjale makstud ettemaksu. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus kostja oli paigaldanud potte väga kõveralt, neid sobitamata, kasutanud paigaldamisel väga kõveraid ja kahjustatud glasuuriga potte ning üritades seda ka teibiga üle kleepides varjata, ei saanud hageja eeldada, et kostjal oleks kavatsus need puudused kõrvaldada. Hageja on seisukohal, et tegemist oli alljärgnevate oluliste lepingu rikkumistega, lisaks töökorralduslikele (alkoholi tarbimine, suitsetamine, kivide ladumisel kasutati professionaalidele mittekohaselt puidust tikke ja kiile), mis õigustasid lepingu erakorralist ülesütlemist: 15.1 Kostja kasutas defektiga materjale (kostja poolt objektile toodud potikivid olid väga kõverad, suuruselt erinevad (kuni 5,5 mm suuruste vahega) ja osaliselt kahjustatud glasuuriga. Ka juba paigaldada jõutud potikividest olid osad kahjustatud glasuuriga ja kõverad; 15.2
Juba laotud osas oli kivide read kõverad, vuugivahede laiused erinevad;
15.3 Pliidi-soojamüüri ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, mitte pottsepatöödeks kasutatavat savi-liiva mörti; 15.4 Pliidi ja korstna vahel kasutati tavalist villa, mitte tulekindlat paisuvilla.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja töös oleks esinenud sellised puudusi, mis oleks andnud aluse ja õiguse töövõtuleping erakorraliselt üles öelda. Hageja poolt on kõik esile toodud väidetavad puudused tõendamata. Kohus on selgitanud hagejale tõendamiskoormist ja juhtinud tähelepanu, et hageja esitatud tõendid ei pruugi hageja nõuet piisavalt tõendada. Hageja on kinnitanud, et rohkem tõendeid kohtule esitada ei ole.
17.Vastavalt VÕS § 116 lg 2, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
18.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud töövõtulepingu rikkumine kostja poolt, veel vähem oluline lepingu rikkumine.
19.Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas defektiga materjale (kõveraid, erineva suurusega ja kahjustatud glasuuriga potikive), et laotud osas olid kivide read kõverad, vuugivahede laiused erinevad või et kostja oleks kasutanud lubamatuid või ebakorrektseid töövõtteid. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud asjatundja T. R. arvamus puudusi kostja töös. Arvamusest ei ole võimalik tuletada, kuidas ning millele tuginedes on T. R. sellisele 6
2-24-121969 arvamusele jõudnud. Puuduvad viited õigusaktidele, normidele ja standarditele. Pole võimalik aru saada, kuidas on saadud arvamuses märgitud mõõtmistulemused. Kohtu hinnangul on tegemist pigem seisukohaga, mis sisaldab T. R. enda üldisi subjektiivseid tähelepanekuid (potikivid olid ilmselt ebakvaliteetsed, tööde käigus oli kasutatud mittekohast materjali (kivide ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, pottide mõõtmed kõikusid üle 5 mm ning pottide rivistamiseks kasutati puidust tikke ja kiile, tellistest ehitamine oleks olnud tehniliselt täiesti võimalik). Kohus on juhtinud hageja tähelepanu, et kohtu hinnangul ei pruugi vastav tõend sellisel kujul hageja väiteid piisavalt tõendada. Hageja ei ole ka kasutanud võimalust asjatundja kohtusse kutsumiseks. Pealegi on hageja kostja tehtud töö lammutamisega võtnud ära objektiivsed võimalused kostjal ennast hageja etteheidete eest kaitsta ning oluliselt raskendanud võimalusi kostjal oma väiteid tõendada. Kostjal ei jäänudki muud üle, kui esitada hinnang hageja poolt esitatud asjatundja arvamusele. Seega on hageja etteheited kostja poolt esitatud tõenditele (Andres Selli hinnang ning Matti Malm arvamus), kui asjasse puutumatutesse asjakohatud. Kohus hindab kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis. Kuna objekt on lammutatud ei ole võimalik seda enam hinnata ka MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse poolt kokku kutsutav sõltumatu komisjon. Samuti on hageja endalt võtnud ära võimalusi oma väiteid tõendada. Õige on küll hageja esindaja väide, et eksperthinnang pole menetluses ainus kohane tõend, kuid antud vaidluses oleks olnud see siiski kõige efektiivsem. Samuti oleks väga asjakohane olnud antud juhul paikvaatlus. Paikvaatlus oleks andnud ka võimaluse kostjal esitada vastuväited, praegu saavad kostja vastuväiteid põhineda suuresti vaid fotodel nähtavale ja asjatundja arvamuse ümberlükkamisel. Nagu eelnevalt märgitud, asjatundja arvamus esitatud kujul ei tõenda hageja väiteid, lisaks eelnevatele märkustele arvamuse kohta, märgib kohus, et tema ei näe lisatud fotodelt, et potid oleks kõveralt laotud või vuugivahed oleksid erinevad. Mis puudutab glasuuri kahjustust, võis see tekkida ka siis, kui teibid olid juba pottide peale paigaldatud ning kahjustuse võis tekitada igaüks, kes objektil käis, seda ka kogemata. Antud juhul on hageja sõna kostja vastu, et just kostja oli süüdi kahjustunud poti paigaldamises ja üritas seda varjata. Asjaolu kohta, et ka muu materjal oli kahjustatud, pole hageja üldse tõendeid esitanud. Mis puudutab veel asjatundja arvamust, siis kostja ning samuti ka tunnistaja R. M. on selgitanud, miks on üldse teibid paigaldatud. Nt on kirjeldatud tunnistaja poolt, et teip on väga hea, sest tihti jääb töökäsi puudu, kuskilt on vaja midagi kinnitada, fikseerida. Kindlasti ei olnud need paigaldatud puuduste varjamiseks. Kasutatud tikkude kohta selgitas tunnistaja R. M., et tikkudega saab seda teha, et kui pott on oma mõõtudelt natuke erinev, siis kui paned tiku kahe poti vahele, saab potti tõsta kas näiteks pool millimeetrit või kümnendik millimeetrit (potid hälbivad alati oma mõõtmetest teatud määral). Tikud on kasutusel, et potirida oleks ülevalt loodis. Tikkude panemisega tekivad pottide vahele loomulikult väikesed vahed, need väikesed vahed, mis pottide vahele tekivad tänu sellele, et me tasakaalustame neid tikkudega, need lähevad pärast vuukimisele, see täidetakse vuugiseguga ja need vahed jäävad visuaalselt väga ilusad. Samuti on sama tunnistaja andnud tunnistusi, et tavalise müürisegu kasutamine pliidisoojamüüri ehitamisel ei ole väär töövõte. Tunnistaja on ka kirjeldanud, et kasutati müürisegu (Weber Ml00/600) ja ka osaliselt betooni, et fikseerida pliidijalad ja soemüüri tagumine külg. Betooni ja müürisegu kasutamine esimese ahjupoti rea paigaldamisel on tavapärane ja laialt levinud võte. Samuti ei pea igal juhul kasutama pliidi ja korstna vahel tulekindlat paisuvilla, see oleneb objektist. Kostja on märkinud, et nad villa ei kasutanud, sest seal joonpaisumist ei oleks toimunud. Kostja poolt esitatud Andres Selli arvamuses on märgitud, et tulekindel paisuvill on pottsepa sõnavaras üldse tundmatu mõiste. Erinevate temperatuuridega pindade 7
2-24-121969 eraldamiseks on mitmeid võimalusi. Seda, et kostja oleks hagejale peale surunud pottidest, mitte tellistest pliit-soojamüüri ehitust ei ole samuti hagejal mitte millegagi tõendatud. Näha on, et asjatundja on oma arvamuse koostamisel lähtunud paljuski just hageja paljasõnalistest väidetest.
20.Kohus on seisukohal, et on usutav kostja väide, et erinevates koolkondades kasutatakse erinevaid töövõtteid. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostja poolt kasutatud töövõtted oleksid keelatud või ebaefektiivsed ning ei oleks andnud kokkulepitud tulemust. Hageja ei võimaldanudki kostjal saavutada töövõtulepingus kokkulepitud tulemust. Hageja poolt esitatud asjatundja poolt ebapädevalt koostatud arvamus ning tunnistaja E. A. ütlused ei tõenda hageja väiteid. Asjatundja T. R. on küll 5 taseme pottsepp, kuid tema esitatud arvamus on koostatud ebapädevalt, nagu kohus on eelnevalt mitmeid kordi välja toonud. Kohtu hinnangul ei ole E. A. ütlused, mis puudutavad pliit-soojamüüri ehitust nõnda usaldusväärsed, kui tunnistaja R. M.-i. E. A.-l puudub igasugune ehitusalane haridus. R. M. on tunnistuste andmise ajaks aga jõudnud 4 kategooria pottsepa tasemeni. Samuti on selgunud, et E. A. on tutvunud eelnevalt toimikuga. Kohus ei jäta seetõttu vastava tunnistaja ütlusi küll tõendite hulgast välja, kuid vastav asjaolu kahandab kindlasti tunnistaja ütluste usaldusväärsust, kuna tunnistaja võib tahes tahtmata olla mõjutatud nähtud kohtutoimiku materjalidest. Hageja viide, et R. M.-i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ise teostas töid ja on kostja hea tuttav, ei muuda vastava tunnistaja ütlusi kohtu silmis ebausaldusväärseteks. Kohtul ei ole põhjust eeldada, et vastav tunnistaja annaks valeütlusi.
21.Kokkuvõtlikult, kohtu hinnangul ei ole hageja poolt kostjale etteheidetud puudused tõendatud ning seega ei olnud hagejal õigust töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda.
22.Lisaks on hageja vaid üldsõnaliselt viidanud, et tal oli põhjus eeldada, et teine pool ei täida kohustusi ka edaspidi. Samuti pole tõendatud, milline oli see konkreetne kohustuse rikkumine, mis oli hageja huvi püsimise eelduseks. Hageja on vaid märkinud, et nähes olulisi puudusi ja rasket hooletust kostja töödes ning materjalide ebakvaliteetsust, otsustas ta, et kostja poolt tööde teostamise jätkamisel ei saa eeldada ei tööde kvaliteeti ega selle õigeaegset valmimist. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei olnud hagejal põhjust eeldada, et töö ei valmi tähtajaliselt, või et valmiv töö ei oleks kvaliteetne. Seega oleks pidanud igal juhul hageja andma ka kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks kostjale mõistliku tähtaja, mida aga hageja pole teinud. Hageja on lihtsalt öelnud 06.05.2025 kostjale, et talle kostja tehtav töö ei sobi ning lammutanud kostja töö isegi enne nõudekirja esitamist kostjale. Kostja (samuti tunnistaja R. M. ) on selgitanud, et nt. vigastatud ahjupoti vahetamine ei ole üldse keeruline.
23.Kohtu hinnangul ei tegutse üks nn. keskmine inimene, kellele on tehtud puudustega töö selliselt nagu hageja. Iga tavainimene oleks jätnud puudustega töö alles, kui tõesti sellised puudused, mis, hageja väidab, esinesid. Kostja poolt tehtud töö lammutati hageja poolt isegi enne nõude esitamist kostjale. Kohtu hinnangul pole see hea usuga kooskõlas käitumine. Kuigi hageja märgib õigesti, et tegemist on tarbijatöövõtu lepinguga VÕS § 635 lg 4 kohaselt. (Vastavalt VÕS § 635 lg 4, tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes) ja VÕS § 644 ja 645 näeb tarbijatöövõtu puhul ette 8
2-24-121969 erisätted, siis ei võta ainuüksi asjaolu, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga, ära hageja vastutust ja kohustust käituda lepingulises suhtes hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohtu hinnangul oleks pidanud hageja lepingu ülesütlemisel 06.05.2025 vähemalt selgitama, miks hageja lepingu üles ütleb ja näitama hagejale väidetavaid puudusi. Samuti võimaldama kostjal puudused kõrvaldada, kui need tõesti eksisteerisid. Iseenesest on õige hageja viide, et vastavalt VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt, tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul ja õigus on puudustele töös tugineda ka juhul kui puudusi täpselt ei kirjelda. Samas, tõenditest nähtub, et hageja teadis kõigist väidetavatest puudustest juba lepingu erakorralisel ülesütlemisel, lihtsalt ei suvatsenud kostjat nendest teavitada ning anda võimalust puudusi kõrvaldada. Istungil vastas hageja kohtule, et võttis enne juba otsuse vastu, et ei soovi, et kostja edasi ehitab. Kohtu hinnangul ei ole selline hageja käitumine tavapärane. Tundub, nagu olekski hageja eesmärgiks võtnud enne kostja töö lammutada, kui teavitada kostjat väidetavatest puudustest, mille kohta kostja oleks saanud esitada vastuväited, kui tehtud töö oleks olnud veel olemas.
24.VÕS § 647 lg 1 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
25.Kohtu hinnangul, kui ka kostja töös oleks esinenud puudused, ei oleks olnud hagejal õigust ilma täiendava tähtaja määramiseta lepingut üles öelda. Hageja on vaid paljasõnaliselt viidanud, et kostja poolt ebakvaliteetsete tööde parandamine (pigem uuesti tegemine) oleks olnud kaheldav, kindlasti aga hagejale kui tellijale põhjendamatuid ebamugavusi tekitav, segades abihoone remonti. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostjale tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks oleks tekitanud talle põhjendamatuid ebamugavusi. Vastavalt VÕS § 196 lg 1, kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, VÕS § 116 lg 2p 2-4 juhte ei esinenud. Samuti VÕS § 116 lg 4 tulenevalt ei ole lubatud lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju.
26.Vastavalt VÕS § 655 lg 1 tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 9
2-24-121969
27.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud, ei ole antud asjas kohaldatav VÕS § 655 lg 2, vaid antud asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg 1. Seega, puudustega töö tegemine kostja poolt ei ole tõendatud. Küll oli õigus tellijal igal hetkel tööleping üles öelda korraliselt.
28.Hageja on märkinud, et kui ka kohus peaks leidma, et tegemist on korralise ülesütlemisega, siis kostjal ei ole õigust arvata tagastamisele kuuluvast ettemaksust maha töövõtulepingu täitmiseks tehtud kulusid, kostja ei ole tõendanud kulude tegemist hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks ega ka asjaolu, et tal puudus võimalus materjalide (juhul kui need olid kvaliteetsed) ja tööjõu kasutamiseks muul otstarbel. Hageja on ka märkinud, et iseenesest aktsepteeris ka kostja ise lepingust taganemist lepingu rikkumise tõttu, seda oma vastavate tegudega 06.05.2024. Nimelt näitab kostja nõustumist lepingust taganemisega asjaolu, et kostja võttis ilma vastuväiteid esitamata kaasa korraga kõik oma töövahendid ja materjalid. Seega kostja aktsepteeris, et ta saab neid materjale kasutada ise oma majandustegevuses.
29.Kohus märgib, et tunnistaja H. P. ütlustega on tõendatud, et tegelikult käskis hageja ise kõik materjalid objektilt kaasa võtta, mitte see polnud kostja algatus. Kostja on pakkunud ka pärast hagejale teatud materjalide, mida hageja saaks kasutada, hagejale jätmist tasuta, kuid hageja on sellest keeldunud. Kohtu hinnangul ei näita asjaolu, et kostja nõustus materjalid kaasa võtma, et ta on teinud hagejale puudustega töö või aktsepteerib, et ta saab mujal materjale kasutada.
30.Vastavalt VÕS § 655 lg 1, juhul kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud üksnes see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
31.Kohus märgib, et hageja on läbivalt kostjat süüdistanud puudustega töös ning tuginenud oma nõudes VÕS § 655 lg 2-le, mitte lg 1. Seega on kohus tuvastanud, et hageja on käitunud ebaõigesti, öeldes lepingu üles erakorraliselt. Hagejal puudus õiguslik alus lepingut erakorraliselt üles öelda. Hageja on ka märkinud, et kostja töö ei olnud üldse kasutatav ega kasulik hagejale, samas pole hageja oma väiteid mitte millegagi tõendanud. Vastav asjaolu, et hagejal ei olnud õigust lepingut erakorraliselt üles öelda, aga ta on sellele läbivalt tuginenud, annab kohtu hinnangul ka kostjale suurema õiguse kokkulepitud tasu nõudmiseks, sest kostja ei ole omalt poolt lepingut rikkunud. Hagejal ei ole õigust nõuda tasutud ettemaksu tagastamist, kui ta just ei tõenda, et kostja on tõe poolest kokku hoidnud lepingu üles ütlemisega. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja on omalt poolt üritanud tõendada, et sellise erakorralise (mitte korralise) ülesütlemise tagajärjel ei ole kostja midagi kokku hoidnud, ei ole kasu saanud, vaid isegi kandnud kahju, kuna ajaks kui leping üles öeldi, olid kostja kulutused juba suuremad, kui tasutud ettemaks.
32.Kohtu hinnangul on kostja piisavalt tõendanud, et ta ei saanud lepingu ülesütlemises kasu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkulepitud oli lõpuks koguhind, ehk 7500 eurot, Kalkulatsioon sisaldas vaid materjali, mingil määral transpordi kulu, kuid tõenditest nähtuvalt on kokkulepitud lõpuks koguhind, mitte ei olnud kokkulepet iga tööaja- ja materjaliühiku üle detailse kuluarvestuse pidamises. Seega ei pidanudki ka algne kalkulatsioon ja kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist esitatud kalkulatsioon täpselt kattuma. Kostja oli ühe konkreetse kogusumma kokku leppimisel võtnud riisiko, et kulud võivad minna suuremaks. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal on raskendatud kõigi täpselt ülesütlemise ajaks tekkinud kulutuste tõendamine just selle pärast, et kokku oli lepitud üks konkreetne lõppsumma. Pealegi ei küsinud hageja lepingu lõppemisel kostjalt teostatud tööde aruannet, kostja ise esitas kalkulatsiooni kostjale. Hageja, selle asemel, et nõuda kalkulatsiooni kohta selgitusi, kui ta sellega ei nõustunud, lasi tehtud tööd lammutada ning esitas alles nõudekirjas vastuväite, et kostja esitatud kalkulatsiooni hageja ei aktsepteeri. 10
2-24-121969 Kostja poolt tehtud kalkulatsioonist nähtub kohtu hinnangul piisavalt, et lepingu üles ütlemise ajaks oli ilmselt ettemaks ka tööde, materjali ja transpordi peale ära kulunud. Hageja ei ole ise küsinud lepingu ülesütlemisel, ajal kui kostja poolt tehtud töö oli veel olemas ning oleks olnud ka võimalik anda näiteks asjatundja hinnang, palju on materjali ja võimalikku tööaega kulunud, kostjalt tööde aruannet. Hageja väited, et kostja ei ole üldse tõendanud materjalide ostmist on põhjendamatud. Vaidlust ju pole, et materjal hageja objektil oli, samuti on kostja esitanud ka mõned arved ostetud kauba kohta, seda küll tõendamaks tööga tegelemist 02.05 ja 03.05.2024, kuid nendest tõenditest nähtub samuti, et materjali soetati. Kostja oli arvestanud hageja objektil tööde teostamisega, seega ei saanud kostja võtta vastu samal ajal ka muid töid, materjal oli soetatud hageja objekti jaoks. Kuna materjal kästi hageja poolt kaasa võtta, tekkisid kostjal ka nn tühisõidud objektile, mida on tunnistanud ka tunnistaja H. P.. Kuna igaks objektiks soetatakse konkreetne materjal, konkreetses koguses, ei ole asjakohased ka hageja viited, et kostjal oleks pidanud materjalide ladustamiseks olema ladu või muu vastav koht. Kohtu hinnangul on ka usutav asjaolu, et nt. betoon, ahjusegu ja muu taoline materjal muutub ruttu kasutuskõlbmatuks, kui vastavad pakendid on juba avatud, seda on ka kohtunik ise kogenud koduste tööde teostamisel, samuti on õige kostja väide, et materjalil on säilivusaeg. Kostja on samuti selgitanud, et pliit tuli elevandiluu pottidest ja soemüür lihtpottidest, enamus pliiti oli juba valmis, pliit oli kolm rida ja pliit oligi kolme rea kõrgusel projekteeritud. Teatavasti ka materjali kogused ostetakse konkreetse objekti jaoks. Kuna enamus pottidest oli juba kasutatud ära hageja objektil, siis seega enam ei oleks terviklikku küttekollet olnud võimalik järelejäänud materjalist ehitada ja selle materjali arvelt, mis järgi jäi kostja kasu ei saanud. Kostja on andnud hageja poolt lepingu lõpetamisel koheselt võimaluse hagejal võtta endale ka osa materjalist (nt. ahjuuks), mida hageja oleks saanud ka edaspidi kasutada uue pliit-soojamüüri ehitamisel, hageja on sellest aga keeldunud, väites et materjal on ebakvaliteetne, mida hageja pole aga tõendanud. Seega, kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei säästnud midagi hageja poolt lepingu ülesütlemisega, ning kostjal on õigus mitte tagastada hageja poolt tehtud ettemaksu.
33.Kuna kohus jätab hageja nõude rahuldamata, ei rahulda kohus ka hageja sissenõudmiskulude nõuet ega viivisenõuet. Hagejal ei ole õigus nõuda kohtuväliste kulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot. Menetluskulud
34.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
35.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
36.18.09.2025 kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3126,25 eurot, mis koosneb õigusabikuludest (15,25 h), kostja esindaja tunnihind on 205 eurot tunnis (km ei lisandu). Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitatud.
37.Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 205 eurot (ilma km) saab lugeda mõistlikuks ja advokaadile kohaseks tunnihinnaks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva 11
2-24-121969 tsiviilasja keerukust ja mahtu, kostja esindaja reaalselt tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht vastab kostja lepingulise esindaja märgitud kulude suurusele ja kulunud ajakulule. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 3126,25 eurot.
38.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud kohtule oma hagivastuses 29.07.2024, TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
1.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Brigitta Mõttus Kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.