Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-2876
Kohtuasi
X hagi OÜ väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ABCDENT 19.10.2022 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ABCDENT
vastu
1500 euro
Kostja: OÜ ABCDENT (registrikood 12527296), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ ABCDENT 19.10.2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.09.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ ABCDENT kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 20.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ ABCDENT (kostja) vastu 1500 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse, selle täienduste ning istungil avaldatu kohaselt pöördus hageja 2018. aasta detsembris hambakliiniku ABCDENT juhataja F poole sooviga asendada kolm puuduvat hammast implantaatidele kinnitatud kroonidega. Konsultatsiooni käigus lepiti kokku paigaldada viis implantaati hambakohtadele nr 35, 36, 45, 46, 47, 48 koos kroonidega ja koostati raviplaan maksumusega ligi 6000 eurot. Hageja nõustus raviplaaniga.
3.Pärast nelja implantaadi paigaldamist saatis dr F hageja kostja kliinikus töötava dr W juurde kroonide paigaldamiseks. Viiendat implantaati, mis pidi olema hambakohal nr 36, paigaldada ei õnnestunud, kuna dr F sõnul peab luu esmalt kasvama ja implantaadi saab panna alles poole aasta pärast. Dr W omakorda märkis, et ilma hambumuse tõstmiseta ei ole võimalik kroone paigaldada. Selleks on vaja paigaldada veel 12 krooni tervete hammaste peale, mis maksab täiendavalt ligikaudu 6000 eurot (kokku 12 000 eurot). Hageja hambumuse tõstmise ja tervetele hammastele 12 krooni asetamisega ei nõustunud, kuivõrd ta ei soovinud terveid hambaid kroonida ega tasuda täiendavalt 6000 eurot. Sellega hageja ravi kostja kliinikus lõppes. Hageja maksis nelja paigaldatud implantaadi eest kostjale ligikaudu 2400 eurot. Kirjavahetuses dr Fga palus hageja paigaldada kroonid ilma hambumuse tõstmiseta, kuid sellest arst keeldus.
4.Hageja hakkas otsima uut hambaravikliinikut ravi jätkamiseks. Otsimise käigus selgus, et hagejale olid paigaldatud väga odavad implantaadid, mida Eestis keegi peale kostja ei paigalda. Hageja leidis kliiniku, kus paigaldatakse analoogseid implantaate, Ukrainast, Odessast, kus talle paigaldati ka osa implantaatide kroonid. Ukraina kliinikus lubati paigaldada kroon ka hambakohal nr 35 asuvale implantaadile, eeldusel, et esmalt paigaldatakse implantaat hambakohale nr 36, mida kostja varem luu vähesuse tõttu ei teinud. Pärast luu kasvatamiseks vajamineva aja möödumist pöördus hageja uuesti dr F poole palvega paigaldada raviplaaniga ette nähtud viies implantaat hambakohale nr 36, kuid dr F keeldus.
5.Hageja nõuab tagasi kahe implantaadi eest tasutud raha ning palub kostjalt kokku välja mõista kahjuhüvitise summas 1500 eurot. Nõue koosneb esiteks 2 * 600 eurost hambakohtadele nr 35 ja 46 paigaldatud implantaatide eest. Implantaat hambakohal nr 35 jäi kroonita, sest krooni paigaldamiseks oli vaja hambumust tõsta. Kui hageja oleks seda teadnud, ei oleks ta lasknud implantaati paigaldada. Seega on hambakohal nr 35 asuv implantaat muutunud tarbetuks. Hambakohale nr 46 ei olnud implantaadi paigaldamine vajalik, kuna hambakohale nr 46 on paigutatud sild, mis ei toetu hambakohal nr 46 asuvale implantaadile, vaid selle kõrval asuvatele implantaatidele. Hambakohal nr 46 asuvale implantaadile ei olnud võimalik asetada krooni ja see ei olnud ka vajalik. Kuna hambakohtadele nr 35 ja 46 paigaldatud implantaatidest ei olnud kasu, siis on hagejal õigus nõuda implantaatide eest makstud raha tagasi sõltumata sellest, kas need olid paigaldatud nõuetekohaselt või mitte. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Hageja on pidanud asjatult taluma luu puurimist implantaatide paigalduseks, tema suhu on paigaldatud kasutuks muutunud võõrkehad ning hambakohal nr 35 olev must metallist könt ei ole esteetiliselt kena ja rikub hageja välimust. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jäta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Poolte vahel oli kokkulepe tervishoiuteenuse osutamiseks implantaatide paigaldamiseks. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millist kohustust ja kuidas on kostja implantaatide
2-20-2876 paigaldamisel rikkunud. Hageja ei ole peale raviplaani ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) koosoleku protokolli esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kuigi TKE arvamuses on kirjas, et komisjoni arvates oli põhjendamatu implantaatide asetamine hambakohtadele nr 48 ja 46, siis TKE ei põhjenda, millistest asjaoludest tulenevalt ta sellise järelduseni jõuab. TKE ei ole järeldanud, et implantaadid või nende paigaldamine oleks olnud puudustega või nõutele mittevastav.
8.Teavitamiskohustuse väidetavast rikkumisest ei saa järeldada, et kostja teenus oli puudustega või hageja jaoks tarbetu. Hageja on selgitanud, et tal õnnestus implantaatidele paigaldada välismaal kroonid. Seega saab eeldada, et implantaadid olid paigaldatud nõuetekohaselt ning hageja säästis nende paigaldamisega seotud kulu, mis tuleks võimalikust kahjuhüvitisest maha arvata. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 900 eurot. Maakohus jättis menetluskuludest 60% kostja ja 40% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 120 eurot. Maakohus märkis, et ta määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et kohus hagejalt kostja menetluskulusid välja ei mõista. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse uuendamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks.
10.Maakohus märkis, et kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Maakohus märkis ka, et ta ei anna luba edasikaebamiseks.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgnevate asjaolude üle. -
Hageja pöördus 2018. aasta detsembris kostja poole, kes koostas raviplaani hammastele nr 35, 36, 45, 46, 47 implantaatide ja kroonide paigaldamiseks.
-
Kostja paigaldas hagejale implantaadid ja kostja tasus nende eest.
12.Poolte vahel on vaidlus alljärgnevas. -
Kas kostja teavitas hagejat kõigist vajalikest töödest ja kas raviplaan oli korrektne? Kas paigaldatud implantaadid olid kõik vajalikud ning kas implantaatidele oli võimalik paigaldada kroone (võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg 1)?
-
Kas kostja rikkus lepingut? Kas kostja osutatud hambaraviteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal VÕS § 762 mõttes?
13.Poolte vahel on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping (VÕS § 758 lg 1) hambaraviteenuse osutamiseks. Raviplaan sisaldas 5822,84 euro maksumuses töid ja materjale, mis on vajalikud hammastele nr 35, 36, 45, 46, 47, 48 implantaatide ja kroonide paigaldamiseks (tl 4). Raviplaanist ei nähtu vajadust hambumuse tõstmiseks ja ülejäänud hammastele (peale nimetatute) kroonide paigaldamiseks, et hambumust tõsta. Kostja ei ole tõendanud, et oleks informeerinud hagejat vajalikest töödest, töö mahust ja maksumusest. Seega on hageja informeerimise kohustus kostja poolt tõendamata. TKE 26.09.2019 koosoleku protokolliga nr 67 (tl 5) on tõendatud, et kostja ei ole ulatuslike ja kulukate restauratsioonide eel veendunud, et hageja on raviplaanist üheselt aru saanud ega ole võtnud selle kohta hagejalt allkirja. Samuti leidis TKE, et hambaravikaardi väljavõttes ei ole dokumenteeritud kompleksse ravi lahtiseletamist hagejale ega märgitud, missugust probleemi soovitakse lahendada. Seega on tõendatud, et kostja on hageja teavitamise ja teenuse dokumenteerimise kohustust rikkunud.
14.Kuivõrd TKE protokolli kohaselt on patsiendi (hageja) informeerimis- ja dokumenteerimiskohustust rikutud, on tõendamiskoormis ümber pöördunud ning kostja peab tõendama, et teenuse osutamine oli kohane. Kostja enda väiteid tõendanud ei ole. TKE
2-20-2876 protokolliga (tl 5, p 20.5) on tõendatud, et implantaatide asetamine hambakohtadele nr 48 ja 46 ei olnud põhjendatud. Hageja kohtule esitatud selgituste kui tõendi (TsMS § 405 lg 1 p 5) ning TKE protokollist nähtuvate kostja arsti dr F selgitustega on tõendatud, et hambakohal nr 35 olevale implantaadile ei ole võimalik hambumust tõstmata krooni asetada. Kuivõrd raviplaani koostades hagejale seda vajadust ja kulu ei selgitatud ning hageja sõnul ta ei oleks selles olukorras soovinud implantaadi paigaldust sellele kohale, on implantaat muutunud tema jaoks soovimatuks ja kasutuks. Ainuüksi implantaat ilma kroonita ei täida hamba funktsiooni ja see on esteetiliselt inetu.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole enda kohustusi raviteenuse osutamisel kohaselt täitnud. Kostja on rikkunud hageja teavitamiskohustust ja hagejalt nõusoleku saamise kohustust. Kaks implantaati on tõenditest nähtuvalt kasutud. Üks neist oli ebavajalik, sest selle paigaldamise kohale oli võimalik paigaldada implantaadile mitte toetuv sild. Teine on kasutu kuni hambumuse tõstmiseni. Kostja ei ole tõendanud, et osutatud tervishoiuteenus ja protseduurid olid ravimisel vajalikud. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks, et ta ei tegutsenud süüliselt (VÕS § 758 lg 2, § 770 lg 1, vt tõendamiskoormise kohta Riigikohtu 27.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12477).
16.VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmises. Kostja on rikkunud oluliselt pooltevahelist lepingut ning hagejal oli õigus tervishoiuteenuse lepingust kahe hamba implanteerimise osas taganeda. Kirjavahetusest kostja hambaarstiga (dr F-ga) nähtub, et hageja palus paigaldada kroonid ilma hambumuse tõstmiseta, kuid arst keeldus. Seega keeldus kostja hagejale koostatud raviplaani täitmisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kohus leiab asjaolusid arvestades, et hageja on konkludentselt lepingust taganenud. Ta on selgelt väljendanud, et tugineb lepingu rikkumisele ja nõudnud tasutud raha (1200 eurot) tagastamist (VÕS § 188 lg 1).
17.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Käesoleval juhul ei ole võimalik üleantut selle olemuse tõttu (implantaadi suhu asetamine) kostjale tagastada. Hambakohale nr 46 paigaldatud implantaat on muutunud kasutuks, kuivõrd selle paigaldamine oli ebavajalik. Sellele kohale oli võimalik paigaldada implantaadile mitte toetuv sild. Selles olukorras on saadu väärtus 0 eurot. Hageja taganes ka hambakohale nr 35 implantaadi paigaldamiseks sõlmitud lepingust. Kohus leiab, et tekkinud olukorras oli taganemine õiguspärane ja implantaat hambakohal nr 35 on kasutu kuni hambumuse tõstmiseni. Samas ei saa asuda seisukohale, et kostja ei oleks implantaadi võrra rikastunud. Kui kunagi tulevikus hambumust tõsta, siis on võimalik ka see implantaat kroonida ja tema funktsioon hambana taastada. Kohus leidis, et hagi tuleb lepingust taganemise alusel rahuldada seega 600 euro ulatuses (ainult hamba nr 46 osas).
18.Hageja nõudis kostjalt ka mittevaralise kahju 300 eurot hüvitamist. Nii ebavajaliku puurimise ja võõrkeha asetamisega hageja suhu, kui ka sellega, et hageja peab kuni hambumuse tõstmiseni taluma suus metallist könti, mis ei ole mugav ega esteetiliselt kena, on hagejal tekkinud mittevaraline kahju. Lepingu rikkumise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks on kostja VÕS § 134 lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale mittevaralise kahju hüvitisena mõistliku rahasumma. Kostja lepingust tulenevad kohustused olid suunatud hageja hammaste ravimisele, st mittevaralise huvi järgimisele. Samuti on mittevaralise kahju tekkimine lepingu rikkumisel ettenähtav. Arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust ning sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi, on mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 300 eurot (vt kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“).
2-20-2876
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi 900 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on ebaõigesti menetlenud nõuet, mida kohtule esitatud ei ole. Hageja esitas kohtule kahju hüvitamise nõude, kuid kohus menetles hageja nõuet tehingust taganemisest tuleneva nõudena. Kohus ei ole vastavat asjaolu pooltega arutanud, kuigi kohtu õiguslik hinnang ei saa tulla pooltele üllatusena.
22.Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude eeldusi tõendanud (sh tekkinud kahju ega selle suurust). Kõik kostja juures alustatud tööd said välismaal lõpetatud, s.t et implantaatidele on kroonid paigaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt teostatud töö tuli ümber või uuesti teha või et töö läks kostja tegevuse tõttu kallimaks.
23.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Mittevaralise kahjuna kuulub hüvitamisele nt püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Eelnimetatud asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Hageja ei ole kirjeldanud ja tõendanud, millist hingelist ja füüsilist valu kostja töö tulemus talle põhjustas – seda enam olukorras, kus tehtud töö oli selline, mis jäi pooleli hagejast endast tulenevatel asjaoludel ja mis võimaldas mujal töö lõpuni viia ja soovitud hambakroonid siiski paigaldada. Lisaks on kohtu poolt välja toodud etapilised tööd täiesti tavalised hammaste taastamisel. Juhul, kui kroonimise tööd on pooleli, tuleb leppida sellega, et implantaadid on suus mingi aeg ka ilma kroonita. Nimetatud asjaolud (pooleli olevad tööd) eraldisesisvalt ei saaks mittevaralist kahju põhjustada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades muu hulgas ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
25.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Kuni 01.01.2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni järgi pidi lihtmenetluse kohaldamiseks hagihind jääma alla summa, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 1500 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.
26.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
2-20-2876 lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses edasikaebamiseks luba andnud. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses pidanud menetlusõigusnormi (TsMS § 5 lg 1) rikkumiseks seda, et maakohus menetles hageja nõuet, mida hageja esitanud ei olnud. Kostja hinnangul esitas hageja kahju hüvitamise nõude, kuid maakohus on üllatuslikult lähtunud tehingust taganemisest, mida pooltega ei arutatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus teinud üllatuslikku otsust. Hageja tugines maakohtu menetluses (sh 20.02.2020 hagiavalduses, 01.06.2020 vastuväites, 12.01.2022 kohtuistungil) selgelt lepingu rikkumisele kostja poolt ning nõudis kahe implantaadi eest tasutud raha (2 * 600 eurot) tagastamist. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et selliselt on hageja konkludentselt lepingust taganenud.
27.1.Ringkonnakohus selgitab, et taganemisavaldusele ei ole selgeid sisulisi nõudeid, kuid isiku tahe leping lõpetada peab olema nähtav. Taganemise põhjus peab olema vastaspoolele üldiselt arusaadav, kui taganemiseks peab olema mingi põhjus, esmajoones vastaspoole lepingurikkumine (P. Varul, I. Kull, V. Kõve jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 926). Samuti saab lepingust taganeda ka kohtule tehtud avaldusega, milles nõutakse lepingu järgi üleantu tagastamist ja võimalik, et lisaks ka kahju hüvitamist (samas, lk 928). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lepingust konkludentse taganemisena saab käsitada põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4212, p 10 lg 2 ja selles viidatud lahendid). Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohtu otsus olla kostja jaoks üllatuslik. Kohus tuvastas, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning et hagejal oli õigus nõuda ühe ebavajaliku implantaadi paigaldamiseks makstud raha (600 eurot) tagastamist. Maakohus ei ole selles osas menetlusõiguse normide kohaldamisel eksinud.
28.Edasi väidab kostja oma apellatsioonkaebuses, et hageja ei tõendanud kahju hüvitamise eeldusi (VÕS §-d 127 ja 128), kuid kohus ei arvestanud hageja tõendamiskoormisega. Selliselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja väitis ja maakohus nõustus hagejaga, et on tõendatud, et hambakohale nr 46 paigutatud implantaat oli ebavajalik ja oli muutunud kasutuks. Hageja tõendas oma väidet mh TKE protokolliga. 12.01.2022 kohtuistungil selgitas maakohus kostjale, et olukorras, kus tervishoiuteenuse osutamine ei ole korrektselt dokumenteeritud, pöördub tõendamiskoormis ümber ja kostja peab tõendama, et kõik mis tehti, oli korrektne. Maakohus rõhutas, et „kuivõrd tõendamiskoormis on ümber pöördunud, peab kostja hakkama ekspertkomisjoni [TKE] arvamust ümber lükkama.“ Kostja seda ei teinud, kuigi maakohus määras pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusõigusnormi rikkumise tuvastamiseks, kuna kostja ise on jätnud omapoolse tõendamiskohustuse täitmata (TsMS § 230).
29.Viimasena leiab kostja oma apellatsioonkaebuses, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust mittevaralise kahju nõude rahuldamisel. Kostja leiab, et tema tehtud etapilised hambaravi tööd ei saanud eraldiseisvalt mittevaralist kahju tekitada. Ka ei ole hageja kirjeldanud ega tõendanud, millist hingelist ja füüsilist valu kostja töö hagejale põhjustas. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited on alusetud. Kostja hambaravi teenuse osutajana rikkus oma kohustusi raviplaani selgitamisel ning tegi seetõttu osaliselt töid, mis ei olnud vajalikud, samuti paigaldas implantaadi, millele krooni panek eeldas raviplaanis nimetamata töid, mis oleksid maksnud veel tuhandeid eurosid. Kuigi on võimalik, et hageja saab tulevikus ka hambakohal nr 35 olevale implantaadile panna krooni, siis arvestades selleks nõutavaid lisakulusid, mida hageja ei olnud valmis kandma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et
2-20-2876 ebavajalik puurimine, võõrkeha suhu asetamine ja selle talumine, kuni hageja saab hambumust tõsta (mis on krooni paigaldamise eelduseks) on mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.
30.Kuigi hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, ei ole apellatsioonkaebuse põhjendavas osas esitanud vastuväiteid kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise suuruse kohta. Seega ei ole hageja sisuliselt menetluskulude hüvitise suurust vaidlustanud (vt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547, p 15).
31.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kaebuse menetlusse võtmise korral tekiksid apellandil kaebuse rahuldamata jätmise tõttu täiendavad kulud.
32.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (245 eurot).
33.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Indrek Soots
Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.