Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Kohtujurist
Aalo Kukk
Määruse tegemise aeg ja koht
7. november 2022, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-10815
Tsiviilasi
J.H avaldus kaasomandi kindlaksmääramiseks ja märke kinnistusraamatusse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J.H
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, avalduse läbi vaatamata jätmine
kasutuskorra kandmiseks
Puudutatud isik: M.S, lepinguline esindaja advokaat Liis Venelaine
Uuendada menetlus tsiviilasjas 2-19-10815.
Jätta läbi vaatamata J.H avaldus XXXXXX kinnistu (registriosa number xxxxxxx) kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja märke kandmiseks kinnistusraamatusse.
Tühistada 19.07.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, millega kohus reguleeris kohtumenetluse ajaks XXXXXX kinnistul asuva elamu kasutamist ning kohustas M.S andma J.H-le elamu katusekorrusele viiva trepi koridori ukse võtme.
Jätta avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Menetluse senine käik ja puudutatud isiku taotlus
J.H (avaldaja) esitas 18.07.2019 kohtule avalduse Saaremaa vallas xxxxxxxx alevikus aadressil xxxxx x asuva XXXXXX kinnistu (registriossa number xxxxxxx) kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kasutuskorra kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt olid kinnistu kaasomanikeks 1⁄2 mõttelistes osades avaldaja ja M.S (puudutatud isik). Kohus rahuldas 19.07.2019 määrusega avaldaja taotluse ja reguleeris esialgse õiguskaitse korras XXXXXX kinnistul asuva elamu kasutuskorda kohtumenetluse ajaks selliselt, et puudutatud isiku kasutusse jäi XXXXXX kinnistul asuva elamu põhikorrus ja avaldaja kasutusse jäi XXXXXX kinnistul asuva elamu katusekorrus. Kohus kohustas puudutatud isikut andma avaldajale üle elamu ukse võtme, mis tagab pääsu koridori, kust viib trepp elamu katusekorrusele. Kohus algatas avalduse alusel 19.07.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kaasomandi kasutuskorra vaidluse lahendamiseks hagita menetluse, luges puudutatud isikuks M.S ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse kohta seisukoha. Puudutatud isik esitas kohtule 05.08.2019 vastuse, milles nõustus avaldajaga selles, et XXXXXX kinnistu kasutuskord on vaja kindlaks määrata, kuid mitte avaldaja soovitud viisil. Puudutatud isik esitas enda tingimused, millest tuleks kohtul kasutuskorda kindlaks määrates lähtuda. Vastuses märkis puudutatud isik, et plaanib esitada hagi XXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Puudutatud isik leidis, et kuna hagiavalduse koostamine võtab aega, siis tuleks hagi menetlusse võtmise järel menetlus käesolevas asjas peatada, kuna kaasomandi lõpetamise korral puudub kasutuskorra järele vajadus. Puudutatud isik esitas 05.08.2019 määruskaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.09.2019 määrusega rahuldamata. Kohus peatas 04.10.2019 määrusega käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-19-12052 (M.S hagi J.H vastu kaasomandi lõpetamiseks).
Puudutatud isik esitas 10.08.2022 kohtule taotluse tsiviilasjas 2-19-10815 menetluse uuendamiseks ja avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on alus menetluse peatamiseks ära langenud kuna tsiviilasjas nr 2-19-12052 jõustus 03.06.2022 ringkonnakohtu lahend – XXXXXX kinnistu kaasomand on lõpetatud, kinnistu on avaldaja ja puudutatud isiku vahel jagatud. Seega pole enam kaasomandi kasutuskorra määramist võimalik saavutada ja avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Puudutatud isik leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb TsMS § 477 lg 1 ja § 168 lg 2 koostoimes jätta avaldaja kanda.
Avaldaja puudutatud isiku 10.08.2022 taotlusele seisukohta ei esitanud.
Menetluse uuendamine
Kohus peatas käesolevas asjas menetluse 04.10.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel. Määruse kohaselt võttis kohus teises tsiviilasjas (219-12052) 15.08.2019 menetlusse puudutatud isiku hagi avaldaja vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus leidis, et kaasomandi kasutuskorda pole põhjendatud kindlaks määrata enne kaasomandi jagamise küsimuste lahendamist ning seetõttu peatas menetluse kuni tsiviilasja 2-19-12052 lahendamiseni. TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Puudutatud isik on lisanud taotlusele kohtuotsused tsiviilasjas 2-19-12052 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2022 kohtuotsusele lisatud jõustumismärke kohaselt jõustus menetlust lõpetav lahend
03.06.2022. Seega on käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamise põhjus ära langenud ja tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Avalduse läbi vaatamata jätmine
TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd avaldaja ja puudutatud isiku kaasomand XXXXXX kinnistule on 03.06.2022 jõustunud kohtuotsusega lõpetatud, on sellega avaldus XXXXXX kinnistu kaasomandi kasutuskorra määramiseks (ning selle kohta märke kinnistusraamatusse kandmiseks) muutunud õiguslikult perspektiivituks ning kohus jätab avalduse seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamine
Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4). Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, tühistab kohus avalduse läbi vaatamata jätmise määruses TsMS § 386 lg 4 alusel ka 19.07.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (kinnistul asuva elamu kasutuskorra reguleerimine kohtumenetluse ajaks ja avaldajale trepikoridori viiva ukse võtme üle andmise kohtus).
Menetluskulud
Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, milles hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 lahend nr 3-2-1-87-14, p 29). Samuti tuleb arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust ning kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Seega annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude jaotuse viisi.
Praegusel juhul jääb kohtus alustatud vaidlus sisulise lahendita, st pole olukorda, kus kohus lahendab vaidluse täielikult või osaliselt kellgi kasuks või kahjuks, vaid avaldus jääb selle edasise perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Menetluse asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 168 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt jäävad hagi (avalduse) läbi vaatamata jätmisel üldjuhul menetluskulud hageja (avaldaja) kanda. Avaldaja ei pöördunud kaasomandi kasutuskorra määramiseks kohtusse õiguskaitse vajaduseta või perspektiivitu avaldusega. Ajal, mil avaldaja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtult taotles, oli vaidlusalune XXXXXX kinnistu avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis. Puudutatud isik on kohtule 05.08.2019 esitatud vastuses kasutuskorra kindaksmääramise vajadust kinnitanud ja samuti esitanud omapoolsed kasutuskorra tingimused. Kaasomandi kasutuskorra määramine olnuks mõlema kaasomaniku huvides, seega on kohtu hinnangul õiglane jätta kummagi menetlusosalise kantud menetluskulud
TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Avalduse esitamist ei muutnud põhjendamatuks asjaolu, et avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku tingimustel kohtuväliselt kaasomandi kasutamise korda kokku leppima. Ka ei muuda kohtu seisukohta, et kaasomanike kasutuskorra kokkulepe olnuks mõlema menetlusosalise huvides, see, et puudutatud isik esitas pärast käesolevas tsiviilasjas esitatud kastusukorra määramise avaldust omakorda hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuskorra avaldus jääb läbi vaatamata vahepeal toimund kaasomandi lõpetamise tõttu. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
TsMS § 427 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse määruse peale, millega kohus jättis avalduse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.