M S hagi J H vastu kaasomandi lõpetamiseks ja J H vastuhagi M S vastu kaasomandi lõpetamiseks 3500 eurot ja 3500 eurot
Tsiviilasja hind maakohtus
esindajad
Hageja/vastuhagis kostja M S ( ), lepinguline esindaja advokaat Margot Maksing Kostja/vastuhageja J H lepinguline esindaja Liivi Tuus
Kohtuistungi toimumise aeg
4.juuni 2020
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M S hagi ja lõpetada M S ning J H kaasomand T kinnistu (P tn 1 C alevik Saaremaa vald Saare mk, registriosa nr XXXXXXX) suhtes.
2.Jagada kaasomand T kinnistu (P tn 1 C alevik Saaremaa vald Saare mk, registriosa nr XXXXXXX) kaasomanike M Sa ja J Hi vahel reaalosades järgmisel viisil: 2.1 vastavalt käesolevale kohtulahendile lisatud asendiplaanile jagada katastriüksus nr CCCCCCCCCCja T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaheks kinnistuks nii, et moodustatakse vastavalt uued katastriüksused (üksus A suurusega 6 144 m2 ja üksus B suurusega 6 144 m2) ning tekivad kaks kinnistut (T kinnistu 1, mis koosneb üksusest A ja kuulub M Sale, ning T kinnistu 2, mis koosneb üksusest B ja kuulub J Hile); 2.2 kohustada J Hi tegema järgmised tahteavaldused ja asendada need kohtulahendiga:
2.2.1.avaldus Saaremaa vallavalitsusele maakorralduskava (jagamise plaani) kooskõlastamiseks;
2.2.2.avaldus ja volitus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavale maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimuste taotlemiseks ja katastrimõõdistamise teostamiseks;
2.2.3.avaldus kinnistusraamatu pidajale: Jagada kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX (senine registriosa) kantud kinnistu järgmiselt: a) sulgeda senine registriosa ja avada 2 uut registriosa (esimene ja teine registriosa);
2-19-12052
b) kanda esimese registriosa I jakku punktis 2.2.1. märgitud avalduse lahendamisel maakatastrisse kantud üksuse A katastritunnus ja pindala, aga ülejäänud osas senise registriosa I jao andmed; c) kanda esimese registriosa II jakku omanikuna J H (isikukood CCCCCCCCCC); d) kanda esimese registriosa III jakku kanded senise registriosa III jaost; e) kanda teise registriosa I jakku punktis 2.2.1. märgitud avalduse lahendamisel maakatastrisse kantud üksuse B katastritunnus ja pindala, aga ülejäänud osas senise registriosa I jao andmed; f) kanda teise registriosa II jakku omanikuna M S (isikukood CCCCCCCCCC); g) kanda teise registriosa III jakku kanded senise registriosa III jaost.
3.Jätta J H vastuhagi kaasomandi lõpetamise viisi osas rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda.
5.Tagastada hageja M Sale võimalike tunnistajakulude katteks kohtu deposiiti 16.03.2020 tasutud 250 eurot
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.M S esitas 12.08.2019 maakohtule hagi J H vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub tuginedes AÕS §-dele 72 lg 1 ja 5, 76 lg 1, 77 lg 1 ja 2; maakorraldusseaduse §-dele 13 lg 1 ja 4, 16 lg 3; TsÜS § 68 lg 5; AÕS § 641; KRS § 341:
1.Lõpetada M Sa ja J Hi kaasomand T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) suhtes.
2.Jagada kaasomand T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaasomanike M Sa ja J Hi vahel reaalosades järgmisel viisil: 2.3 vastavalt lisatud asendiplaanile jagada katastriüksus nr CCCCCCCCCCja T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaheks kinnistuks nii, et moodustatakse vastavalt uued katastriüksused (üksus A suurusega 6 145,5 m2 ja üksus B suurusega 6 145,5 m2) ning tekivad kaks kinnistut (T kinnistu 1, mis koosneb üksusest A ja kuulub M Sale, ning T kinnistu 2, mis koosneb üksusest B ja kuulub J Hile); 2.4 kohustada J Hi tegema järgmised tahteavaldused ja asendada need kohtulahendiga:
2.2.1.avaldus Saaremaa vallavalitsusele maakorralduskava (jagamise plaani) kooskõlastamiseks;
2.2.2.avaldus ja volitus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavale maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimuste taotlemiseks ja katastrimõõdistamise teostamiseks;
2.2.3.avaldus kinnistusraamatu pidajale: - Jagada kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX (senine registriosa) kantud kinnistu järgmiselt: a) sulgeda senine registriosa ja avada 2 uut registriosa (esimene ja teine registriosa); b) kanda esimese registriosa I jakku punktis 2.2.1. märgitud avalduse lahendamisel maakatastrisse kantud üksuse A katastritunnus ja pindala, aga ülejäänud osas senise registriosa I jao andmed; c) kanda esimese registriosa II jakku omanikuna J H (isikukood CCCCCCCCCC); d) kanda esimese registriosa III jakku kanded senise registriosa III jaost;
2-19-12052
e) kanda teise registriosa I jakku punktis 2.2.1. märgitud avalduse lahendamisel maakatastrisse kantud üksuse B katastritunnus ja pindala, aga ülejäänud osas senise registriosa I jao andmed; f) kanda teise registriosa II jakku omanikuna M S (isikukood CCCCCCCCCC); g) kanda teise registriosa III jakku kanded senise registriosa III jaost.
3.Jätta menetluskulud J Hi kanda.
2.Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt M Sa (edaspidi hageja) ja J Hi (edaspidi kostja) kaasomandis on T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi T kinnistu) asukohaga P 1, C, Saaremaa. T kinnistust kuulub M Sale 1⁄2 suurune mõtteline osa ja J Hile 1⁄2 suurune mõtteline osa. Kinnistu pindala on 12 291 m2, st kummagi mõttelise osa suurus on hinnanguliselt 6145,5 m2 (kinnistusraamatu väljavõte, lisa 1). T kinnistu on hoonestatud (ehitisregistri väljavõte, lisa 2). Muuhulgas asuvad kinnisasjal elamu ja erinevad majandushooned (kelder, kuurid, laut, lehtla, grillmaja, kasvuhooned jne). Kinnisasi kuulus hageja ja kostja vanavanematele, kes pärandasid kinnisasja võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Hageja ja kostja said kinnisasja omanikeks 2003. aastal. Hageja ja kostja on kaasomandis olevat T kinnistut kasutanud juba üle 16 aasta. Aastate jooksul on kujunenud selge praktika kinnistu kasutamiseks. Kinnistu P tänava poolne hoonestatud osa on olnud poolitatud ligikaudu kaevu asukoha järgi. Arvestades kostja planeeritavat sauna asukohta (kuuri ees, hoonet hetkel ei ole, kuid on olemas plaan selle ehitamiseks), on hageja valmis tegema vastutuleku kinnistut jagava piiri muutmise suhtes (st piir ei tule otse kaevust P tänavani, vaid arvestab sauna asukohaga). Seega on kaasomanikel võimalik säilitada kõik praeguseks tehtud arendusplaanid. Kinnistu P tänava poolsest hoonestatud alast tahapoole jääv lage ala jagatakse kaasomanike vahel selliselt, et kummagi kaasomaniku kasutusse jäävad maaalad oleksid üksteise suhtes kogupindalalt võrdsed. Tegelikult on sarnane kasutuspraktika kestnud isegi juba kauem, sest ka suguvõsa vanemad liikmed on igapäevasel toimetamisel kinnistut täpselt samaväärsel moel jaganud ja kasutanud. Enne kinnisasja omanikuks saamist elas kostja mõnda aega T kinnistul asuvas elamus. Kostja elas seal aga kuni 1989. aastani, st kostja lõpetas kinnisasja tegeliku igapäevase kasutamise isegi enne selle omanikuks saamist. Alates 1989. aastast on kostja elanud Y mnt 13a-11, C asuvas korteris ja ei ole kinnisasjal asuvat elamut aktiivselt kasutanud. Kostja on katusekorrusel hoiustanud mõned oma vallasasjad. Tegemist on aga vana mööbliga, mitte sageli kasutatavate ega vajalike asjadega. T kinnistul asuvas elamus elab alates 1993. aastast poolte nõusolekul alaliselt hageja ema T S. T S kolis oma ema hooldama. Hageja vanaema liikus vaevaliselt ja ei saanud oma elukorraldusega iseseisvalt enam hakkama. Samuti kasutab elamut hageja, kui ta ema külastab. Kuivõrd kostjal puudus pärast kolimist huvi T kinnistu vastu, siis on kinnistu parendamisesse (nii põhjalikum remont kui ka iga-aastased korralised hooldustööd) panustanud hageja. Kostja ei ole teinud ühtegi olulist remonttööd ega panustanud varalisi vahendeid. Hageja on üksi oma kuludega remontinud T kinnistul asuva elamu (soojustanud, puhastanud ja parandanud küttekolded, paigaldanud ventilatsiooniseadmed, paigaldanud vee- ja kanalisatsiooniühenduse, uuendanud maja elektrivõrgustiku ja teinud siseviimistlustöid). Hageja tegi kaasomandi saamisele järgnevatel aastatel korduvalt kostjale ettepanekuid panustada nii rahaliselt kui ka tööga maja renoveerimisse. Kostja ei soovinud töödesse panustada. Kostja ei ole töödesse panustanud ega elamu kasutamiseks soovi avaldanud kuni 27. märtsil 2019 kasutuskorra ettepaneku saatmiseni. Kostja on suuliselt hagejale varem korduvalt kinnitanud, et tal ei ole huvi elamu vastu. Kostja ei tahtnud maksta renoveerimiskulusid ega soovinud seal ka elada. Kostjal on vähem kui kilomeetri kaugusel oma korter ja lisaks W saarel (W laiul) suvemaja. Pooled pidasid kohtueelseid läbirääkimisi kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks (kostja ettepanek, lisa 3 ja hageja ettepanek, lisa 4), kuid poolte nägemus kaasomandis oleva asja kasutamisest on põhimõtteliselt erinev. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse T
2-19-12052
kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-19-10815). Hageja on seisukohal, et arvestades poolte erinevat arusaama kinnisasja kasutamisest ei ole võimalik vaidlust lahendada kasutuskorra kindlaksmääramisega. Pooltel puudub üksmeel kaasomandis oleva asja kasutamise tingimustes. Seega on poolte erimeelsuste lahendamiseks ainus võimalus kaasomand lõpetada ja T kinnistu ära jagada. Kostja on kasutanud T kinnistu nn põhjapoolset osa (millest jagamise tulemusel moodustuks T kinnistu 2, (lisa 5 tähistatud numbriga 2), millel kostja on harinud peenraid, püstitanud kasvuhoone ning asunud renoveerima vana aida ja tööriistakuuri hoonet, milles on praeguseks ka tingimused ööbimiseks. Kostja on renoveerinud ka põhjapoolses osas asuva vana palkidest laudahoone põranda ja lae ning ehitanud kuuri jalgrataste, tööriistade ja muu vajaliku hoiustamiseks. Hageja kasutab T kinnistu nn lõunapoolset osa (millest jagamise tulemusel moodustuks T kinnistu 1, (lisa 5 tähistatud numbriga 1)), millel asub elamu ja paar abihoonet. Samasugune kasutuse jaotus nähtub kostja poolt 27. märtsil 2019 saadetud ettepanekust ja 18. juulil 2019 tsiviilasjas nr 2-19-10815 kohtule esitatud avaldusele lisatud plaanilt (avalduse lisa nr 10). Plaani kohaselt on T kinnistu põhjapoolsel osal suurem osa abihooneid (majandushoone, kelder, kuur, laut ja kostja kasvuhoone). T kinnistu lõunapoolsel osal on elamu ja hageja enda püsitatud abihooned (grillmaja, kasvuhoone, puukuur-töötuba ja hageja poolt täielikult renoveeritud lehtla). Kaasomanikel on viimase aasta jooksul tekkinud erimeelsused T kinnistu kasutamise üle. Kostja soovib kinnistu senist kasutuskorda muuta. Kostja avaldus kasutuskorra muutmiseks ei ole kantud soovist pääseda ligi katusekorrusel olevatele asjadele ega tahtest katusekorrusel ise toimetada. Kostja tegelik tahe on suunatud katusekorruse üürimisele. Sellele viitab muuhulgas ka tsiviilasjas nr 2-19-10815 esitatud avalduse punkt 5, mille kohaselt avaldaja taotleb „jätta avaldajale õigus ehitada tema kasutusse jäävale katusekorrusele WC ja dušširuumi.“ Avaldajal puudub endal tahe katusekorrusele elama asuda, avaldaja elab vähem kui kilomeetri kaugusel asuvas korteris (avalduses märgitud aadressil Y mnt 13a-11 C). Hageja on seisukohal, et elamu katusekorruse üürimiseks kasutamine ei ole kooskõlas kaasomanike ühiste huvidega ja on oluliselt vastuolus T Sa põhiõigustega. Samuti on hagejal lähitulevikus plaanis majja alaliselt kolida koos oma elukaaslasega, et hooldada oma ema ja luua seal pere. Kinnisasjal on kahe erineva kasutaja elektriühendus – mõlemad kaasomanikud on teinud eraldiseisva elektriliitumise. Kostjal on soovi korral võimalik püstitada elamu T kinnistu põhjapoolsele osale, seal praegu seisva vana maja asemele. T kinnistu (sh katastriüksus nr CCCCCCCCCCCCCCCC) on asukohas piirkonna üks suuremaid (Maainfo kaardirakenduse väljavõte, lisa 6). Katastriüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks katastriüksuseks ja seejärel kahe eraldi kinnisasja moodustamine on võimalik. Kinnisasja reaalosadeks jagamise puhul on mõlemale uuele kinnisasjale eraldi juurdepääs P tänavalt. Mõlemal kinnisasjal on juba praegu oma elektriühendus. Mõlemale kinnisasjale on juba rajatud või võimalik rajada ka vee- ja kanalisatsiooniühendus. T kinnistu suurus on 12 291 m2, st kummagi uue kinnistu suurus oleks hinnanguliselt 6 145,5 m2. Seega on täidetud maakatastriseaduse § 16 lg 3 eeldus. Samuti on täidetud maakorraldusseaduse § 13 lg 1, sest moodustuks kaks iseseisvat kinnisasja ja katastriüksust. Mõlema uue kinnisasja kasutamine on võimalik vastavalt sihtotstarbele. Hageja palub kohtul asendada kostja vastavad tahteavaldused, mis on kirjeldatud hagiavalduse resolutsioonis. Hageja palub kohustada kostjat tegema vajalikud tahteavaldused katastriüksuse nr CCCCCCCCCCja T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) jagamiseks, sh tahteavaldused C vallavalitsusele, maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavale maamõõtjale, kinnistusraamatule kinnistamisavalduse esitamiseks, ning asendada need tahteavaldused kohtuotsusega. Kostja seisukoht, vastuhagi
2-19-12052
3.Kostja ei ole põhimõtteliselt vastu, et kaasomand lõpetatakse, kuid ta ei ole nõus hagis nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga, mistõttu esitas 23.10.2019 vastuhagi.
4.Vastuhagis märgib kostja, et ta ei ole nõus, et kinnistul asuva maatüki osa koos elamuga jääb tervikuna kaasomandi lõpetamisel M Sa ainuomandisse. Vaidlusaluse elamu teist korrust soovib kostja välja ehitada, et seal vanaduspõlves elada. Kostjal on selle elamuga emotsionaalne side, ta on seal sündinud ja elanud. Praegu kasutab elamu põhikorruse kahte tuba ja kööki M Sa ema T S ja elamu katusekorrus on olnud poolte suulise kokkuleppe alusel J Hi kasutuses. Kostja on seisukohal, et ühisomandis olev kinnisasi tuleb jagada. J H soovib esitatud vastuhagis kinnistu kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel nii, et üks korteriomand mis asub elamu esimesel korrusel jääb hagejale ja teine, mis asub elamu teisel korrusel jääb kostjale. J H on esitanud kohtule ka M Sa tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõude. J H märgib, et on konsulteerinud Saaremaa Vallavalitsuse spetsialistidega ja saanud neilt kinnituse, et Cs P 1 asuv kinnistu ja sellel asuva üksikelamu jagamine kaheks korteriomandiks on võimalik. Korteriomanditeks jagamisel asuks üks korteriomand elamu esimesel ja teine elamu teisel korrusel. Korteriomandite moodustamisel asendub kinnisasja senine õiguslik režiim (asjaõigusseadusest tulenevad kaasomandi sätted) tervikuna Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tuleneva õigusliku režiimiga. Soovi korral võivad korteriomanikud kas korteriomandite loomisel või hiljem sõlmida eriomandi sisu kohta ka muid kokkuleppeid (KrtS §-d 5 ja 13). Seega on eriomandi kokkuleppel n-ö miinimumsisu (hoone ruumiline jaotus korteriomandite vahel), mida korteriomanikud võivad soovi korral täiendada lisasisuga, muu hulgas ka erikasutusõigustega kinnistu osaks olevale maatükile. Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomanike huvide kaalumisel lähtuma õiglusest. Kostja leiab, et käesoleval juhul on, lähtudes asjaolust, et poolte kaasomandi osad on võrdsed, kinnisasjal asuva elamu asukohast ja asjaolust, et elamul on kaks sissepääsu, otstarbekas ja õiglane lõpetada tema ja M Sa kaasomand korteriomanditeks jagamise teel. Kostja esitas kohtule Kinnisvarabüroo Domus Kinnisvara 24. novembri 2019 T kinnistu kohta koostatud hindamisakti. Kostja palus hindajal hinnata kaasomandisse kuuluva vara turuväärtust lähtudes eeltingimusest, et kaasomand lõpetatakse viisil, mida soovib hageja. Hindamisakti kohaselt on sellisel juhul M S kasutusse jääv elamu ja lehtla ja maatüki suurusega ca 6144 m2 (plaanil märgitud punase joonega) turuväärtus 70 000 eurot. J H kasutusse jääv maatükk suurusega 6144 m2, millel paiknevad heas, osaliselt rahuldavas seisukorras majandushoone, rahuldavas seisukorras kelder ning halvas seisukorras laut ja kuur (plaanil märgitud sinise joonega) turuväärtus on 8 000 eurot. Seega on ühe kaasomaniku 1/ 2 osa turuväärtus 39 000 eurot. Hindaja asus seisukohale, et T elamu katusekorrusel olevate ruumide, mille suurus on ca 40 m2 maksumus on 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule märgib kostja, et hageja ei ole küsinud temalt nõusolekut elamus remondi tegemiseks. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda vaid elamu säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt kaasomanikust kostjale kuuluva osaga. Hageja seisukoht vastuhagile
5.Hageja vaidleb kostja vastuhagile vastu ja leiab, et kinnistu jagamine kostja nõutud viisil ei ole võimalik. Kostja on vastuhagis esitanud taotluse jagada elamu korteriomanditeks ja seada ümbritsevale maatükile kasutuskord. Hageja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et selline jagamine ei tähendaks sisuliselt poolte kaasomandi lõpetamist. Kostja on nõude sõnastanud selliselt, et kaasomandi jagamine (lõpetamine) toimuks ainult kaasomandis oleva elamu suhtes. Kostja nõude kohaselt säiliks kaasomand maatüki suhtes. Hageja on aga esitanud hagiavalduses
2-19-12052
nõude kogu kaasomandi lõpetamiseks, st nii elamu kui ka kogu seda ümbritseva maa-ala suhtes. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus ei saa keelduda kaasomandi lõpetamisest. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et elamu moodustab ainult väikese osa kogu kaasomandist. Kaasomandi peamine osa on siiski just maa-ala. Kuivõrd hageja nõuab kaasomandi lõpetamist tervikuna (st maa-ala suhtes), ei ole kohtul võimalik hageja nõuet (maa-ala jagamist) rahuldamata jätta. Hageja leiab, et olenemata täiendava sissepääsu loomise võimalusest, ei ole võimalik hoone jagamine kaheks korteriomandiks. Elamu korrustel on ühine kütte-, elektri- ja veevarustus ning selle baasil kahe eraldiseisva korteri moodustamine on ehitustehniliselt väga keeruline kui mitte võimatu. Jagamise tulemusel tekkivad korteriomandid ei oleks iseseisvalt majandatavad. Elamusse paigutatud Jundap ventilatsioon on paigaldatud arvestades hoone mõlema korrusega (sh arvestades ruutmeetreid). Tegemist on väga suure investeeringuga. Teisele korrusele ei ole võimalik paigaldada ka vee ja kanalisatsiooni ühendust. Kostja esitatud plaanide tõttu peaks lõhkuma esimese korruse (sh ruumide vaheseinu ja vahelagesid). Kinnistu jagamine korteriomanditeks on ebamõistlik ja kaasomanike rohkem koormav. Elamu jagamine korteriomanditeks ei tulene senisest kasutamispraktikast. Hagejal on T kinnistul asuva elamuga tugev emotsionaalne side. Elamus elab hageja ema ja hageja ise kasutab seda ka suvituskohana. Kostja jättis 1989. aastal elamu välja kolides väga halba seisu. Majas puudus vee- ja kanalisatsiooniühendus, seinad ja põrandad olid soojustamata, elektrijuhtmed ja pistikud olid suures osas pärit 1937. aastast (maja ehitamise aeg) ning seetõttu ohtlikud. Kostja kolis uude korterisse (kus kostja elab tänini) ega panustanud järgnevatel aastatel elamu remontimisse. Elamu korteriomanditeks jagamisel rikastuks kostja alusetult hageja arvelt. Suuliselt sõlmitud kokkuleppe ja aastate jooksul väljakujunenud praktika kohaselt on hageja kasutanud T kinnistu lõunapoolset osa (sh elamut) ja kostja kasutanud T kinnistu põhjapoolset osa, sh kõiki seal asuvaid hooneid. Kostja on küll hoiustanud elamu teisel korrusel mõned oma vallasasjad (vana mööbel, vanad riided jms), kuid kostja ei ole elamut aktiivselt kasutanud, seda kasutada soovinud ega ka elamu remonti panustanud. Kostja seisukoht oli peale pärandvara kättesaamist, et tema ei soovi elamusse midagi panustada ega hagejale kompenseerida 50% renoveerimistöödest. Kostja rõhutas, et ta ei pretendeeri elamule ega soovi seda kasutada. Kostja soov oli ehitada põhjapoolsele osale jääva vana maja asemele uus suvemaja. Selle suusõnalise leppe alusel asuski hageja maja renoveerima. Hageja on 2013. aastal tellinud kogu kinnisasja hindamise (lisa 1, edaspidi hindamisakt). Hindamisakti kohaselt oli kogu kinnistu väärtus 15 000 eurot. Seega oleks kaasomandist hagejale kuulunud 7 500 eurot ja kostjale 7 500 eurot. Hageja on enda kasutuses olnud lõunapoolset osa (sh elamut) märkimisväärselt parendanud. Kuigi elamu teine korrus on siseviimistluseta, on hageja teinud märkimisväärseid kulutusi elamu üldkonstruktsioonidele, veeühendusele, katusele jms. Hageja on tellinud ka siseviimistlusprojekti ja teinud muid kulutusi elamu teisel korrusel remondi alustamiseks. Hindamisakti kohaselt oli enne hageja poolt remondi tegemist elamu üldine seisukord remonti vajav. Puudus uus plekk-kattega katusekate ja hoonel oli vana ja amortiseerunud eterniitkattega katus. Hindamisaktis märgiti, et elamu vajab suuri investeeringuid välis- ja siseviimistluse kaasajastamiseks, tehnovõrkude rajamiseks ning san. ruumide välja ehitamiseks. Hageja on praeguseks need investeeringud teinud. Samuti on hageja paigaldanud Jundap ventilatsiooniseadme, mille hinnanguline maksumus hetkel on üle 45 000 euro. Hageja tegi kostjale ettepaneku kulutuste omavahel jagamiseks, kuid kostja ei soovinud elamu remontimisse panustada. Teisele korrusele ei ole võimalik tuua veetorustikku ilma suuri lõhkumistöid tegemata ja olemasoleva haljastuse kahjustamist. Kui elamu jagataks kostja nõutud viisil korteriomanditeks, rikastub kostja alusetult hageja tehtud kulutuste arvelt. See on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on oma kuludega elamu väärtust ja kasutustingimusi suures ulatuses parendanud. Seega on põhjendamatu sellest 1⁄2 tasuta kostjale ära andmine.
2-19-12052
Hageja leiab ka, et kostja esitatud hindamisakt on kinnistu osade väärtuse osas vastuoluline ja tõendab ainult seda, et kinnistu väärtus on tõusnud ainult hageja remondi arvel. Kostja esitatud hindamisakti kohaselt maksab 1⁄2 kinnistust koos hoonetega ainult 8 000 eurot. Tegemist on ilmselgelt ebaõige hinnanguga. Ainuüksi kostja kasutuses oleval maatükil asuvad puithooned maksavad kaks korda rohkem. Lisaks on väärtus ka maatükil. Hageja tellitud palkmajade hindamise kohaselt on nn laudahoone praegune väärtus vähemalt 8 162,40 eurot. Praegu samasuguse palkmaja uuena ehitamine maksaks rohkem kui 17 000 eurot, arvestades maja vanust ja kulumist, on arvestatud praegune hinnanguline väärtus. Ait-töötoa praegune väärtus on vähemalt 10 620 eurot. Praegu samasuguse palkmaja uuena ehitamine maksaks rohkem kui 15 000 eurot, arvestades maja vanust ja kulumist, on arvestatud praegune hinnanguline väärtus. Eeltoodust tulenevalt on kostja kasutuses oleva laudahoone ja ait-töötoa koguväärtus peaaegu 19 000 eurot (8 162,40+10 620 = 18 782,40). Kui samad hooned tuleks ehitada praegu, siis oleks ehituse maksumus peaaegu 33 000 eurot. Hageja rõhutab, et see on ainult hoonete maksumus. Hagejale tekkis, poolte suusõnalise leppe järgi, hoovi pooleksjagamisega edasilükkamatu kohustus, ehitada hoovi lõunapoolele uus puudekuurtöötuba, mis on tänaseks valmis. Hageja tegevuse aluseks oli kostja nõue, puud, brikett, jalgrattad, muruniiduk, aiatööriistad jms nende poole jäävatest hoonetest välja viia. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi kaasomandi lõpetamise viisi osas tuleb jätta rahuldamata.
7.Anud juhul on mõlemad pooled esitanud kaasomandi lõpetamise nõude, kuid vaidlevad kaasomandi jagamise viisi üle (AÕS § 77 lg 2). Hageja palub kaasomand jagada reaalosadeks selliselt, et moodustatakse uued katastriüksused ja tekivad kaks kinnistut kusjuures elamu jääks hagejale ning kostja palub kinnisasi jagada korteriomanditeks nii, et üks korteriomand asuks elamu esimesel korrusel ja teine elamu teisel korrusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomand jagatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud (Riigikohtu 10. aprill 2019 otsus kohtuasjas nr 2-17-9749, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
8.Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt Riigikohtu
15.detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03, p 26).
9.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et vastuhagis esitatud viisil oleks võimalik kinnistut jagada.
9.1.Kinnisasi on MaaKS § 13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada
2-19-12052
katastriüksust. Kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise kui kinnisasja olulise osa reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust.
9.2.Maakohus on seisukohal, et selleks tuleb tuvastada kas pärast kinnisasja korteriomanditeks jagamist säilitaksid ehitise osad oma komplekssuse ning kasutusotstarbe ka juhul, kui ehitise üks osadest näiteks häviks, so kas pärast kinnisasja reaalosadeks jagamist saavad ehitise osad eksisteerida ilma kummagi poole osata.
9.3.Kohus leiab, et kostja esitatud Kuressaare Kommunaalprojekti spetsialisti Kai Keel arvamus /I kd lk 184/ ega hinnapakkumine vaidlusaluse elamu teise korruse väljaehitamise projekti koostamiseks /I kd lk 139/ ei tõenda seda, kas ehitustehniliselt on eraldi korterite moodustamine võimalik. Spetsialisti arvamuses on ainult tsiteeritud õigusakte ja väidetakse, et loodavas korteriomandis vee- ja kanalisatsiooniühenduse puudumine ei puutu asjasse.
9.4.Hageja esitatud ehituspetsialist M Mark arvamuse /II kd lk 11/ kohaselt ei ole võimalik elamut kaheks eraldiseisvaks korteriomandiks jagada. Esiteks on see välistatud hoonesse juba paigaldatud ventilatsiooni, kütte ja jahutuse süsteemide tõttu. Ekspert selgitab, et hoonesse on 50% ulatuses välja ehitatud uudne ventilatsioonisüsteem Jundap. Tegu on uusima kütte-jahutusventilatsioonisüsteemiga maailmas. Kogu Jundap ventilatsioonisüsteem on arvestatud ja paigaldatud arvestades kogu hoonet tervikuna. Teiseks ei ole eksperdi hinnangul võimalik teisele korrusele viia eraldi vee- ega kanalisatsioonisüsteemi. Kolmandaks rikuks teisele korrusele eraldi kütte ehitamine tuleohutuse nõudeid ja oleks ka vastuolus hoonesse juba paigaldatud Jundap süsteemiga. Neljandaks toob ekspert välja, et vahelagedele esitatava soojapidavuse ja helikindluse nõuete tagamine on sama hästi kui võimatu. Samuti on eksperdi hinnangul välistatud kahe eraldi korteriomandi loomine tulenevalt hoonele ehitatud väljapääsudest (sh tuulekojast). Viimaks toob ekspert välje, et maja praegusi konstruktsioone arvestades ei ole ka rõdu kasutamise seisukohalt võimalik teisele korrusele eraldi korteriomandit moodustada. Kostja vastupidised väited on kohtu hinnangul paljasõnalised, ega põhine eksperdi arvamusele. Kostja ei tunne ehitusnõudeid ega ole esitanud ühegi asjatundja arvamust vaatamata sellele, et kohus selle esitamise vajadust kostjale selgitas /eelistungi protokoll I kd lk 174/. Seega ei tõenda kohtule esitatud tõendid kohtu arvates, et ilma täiendavate töödeta saaks pärast korteriomandite moodustamist ehitise osad eksisteerida ilma kummagi poole osata ja just eelkõige seetõttu ei saa kaasomandit lõpetada viisil nagu taotleb kostja. Lähtumine sellest, et mõlemal kaasomanikul säiliks võimalus elamut kasutada, ei pruugi olla kaasomanike huvides. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19), saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja korteriomanditeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane.
10.Maakohus kordab veelkord oma seisukohta, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kinnistu jagamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada kinnistul poolte vahel pikka aega kehtinud kasutuskorda ning hageja poolt elamu renoveerimisse panustamist.
10.1.Arvestades T kinnistu senise kasutamise praktikat, koormab kohtu hinnangul kaasomanikke kõige vähem kaasomandiks oleva kinnisasja reaalosadeks jagamine.
2-19-12052
Poolte esitatud asjaolude kohaselt on aastate jooksul väljakujunenud praktika kohaselt hageja kasutanud peamiselt T kinnistu lõunapoolset osa (sh elamut) ja kostja kasutanud T kinnistu põhjapoolset osa, sh kõiki seal asuvaid hooneid. Kumbki pooltest käesoleval ajal kinnistul asuvas elamus ei ela. Elamu esimesel korrusel elab alates 1993.aastast alaliselt hageja ema T S, hageja ise teeb majas ehitustöid ja veedab seal suure osa nädalavahetustest ja puhkustest. Tulevikus plaanib hageja elamusse koos perega elama asuda. Elamu katusekorrus on osaliselt väljaehitamata ja seal hoiab kostja oma asju, sh kangastelgi /vt fotod I kd lk 31-32 pöördel/. Katusekorrust aktiivselt ei kasutata ja igapäevatoimetusi seal ei tehta, talviti on seal väga külm. Eeltoodut kinnitasid kohtuistungil oma ütlustega tunnistajad T K, T S ja K K /II kd lk 85 protokoll/, samuti K Ti kirjalik seletuskiri /I kd lk 172/, mida kohus loeb lubatavaks dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 mõttes. Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et ta kasutab elamu teist korrust praktiliselt igapäevaselt kevadest kuni sügiseni. Tunnistaja T S ütluste kohaselt ei ole kostja teist korrust igapäevaselt kasutanud, see on rohkem kola hoidmiseks. Kostja koristas ja korrastas teist korrust alles menetluse ajal 26.03.2020, mille tagajärjel on teise korruse üldine ilme muutunud /vt fotod I kd lk 187/. Tunnistajate T K ja K Ke teada teist korrust ei kasutata, sest see on räämas ja ruumi pole. Tunnistajad leiavad, et teine korrus on elamiskõlbmatu.
10.2.Kohtu hinnangul tuleb kinnistu jagamisel arvestada ka poolte ebaproportsionaalset panust elamu parendamisel. Kostja ei eita, et elamus on ulatuslikke remonttöid teinud hageja ning kuigi elamu teine korrus on siseviimistluseta, on hageja teinud märkimisväärseid kulutusi elamu üldkonstruktsioonidele, veeühendusele, katusele jms (vt fototabel I kd lk 31). Hageja poolt esitatud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 12.08.2013 eksperthinnangu /I kd lk 62/ kohaselt oli 2013. aastal (st enne elamus remondi alustamist) kinnistu väärtus 15 000 eurot. Seega oleks 1⁄2 mõttelise osa väärtus 7 500 eurot. See on samas suurusjärgus kostja esitatud hinnanguga, mille hindaja on andnud kostja kasutuses olevale poolele tänapäeval / vt Domus Kinnisvara 19.10.2019 konsultatsioon I kd lk 74/. 2013.a. hindamisaktis märgitakse, et elamu vajab suuri investeeringuid välis- ja siseviimistluse kaasajastamiseks, tehnovõrkude rajamiseks ning sanitaarruumide välja ehitamiseks. Elamul puudus uus plekk-kattega katusekate, hoonel oli vana ja amortiseerunud eterniitkattega katus. Hageja on praeguseks need investeeringud teinud. Samuti on hageja paigaldanud kalli Jundap ventilatsiooniseadme. Kostja ei ole elamu remontimisse panustanud. Seda, et kinnistu väärtus on võrreldes 2013 aastaga oluliselt tõusnud hageja tehtud remondi arvel, kinnitab ka kostja esitatud Domus Kinnisvara hindaja konsultatsioon akt /I kd lk 74/ ja selle parandus /I kd lk 152/ Samas kohus nõustub hagejaga selles, et väidetav hindamisakt ei kajasta adekvaatselt kinnistu väärtust, on vastuoluline ja ebaselge, selline hinnang ei ole tõendina arvestatav. Näiteks on arusaamatu, kuidas on punktis 5.4 esitatud alternatiivsete hinnangute puhul ühel juhul kinnisasja väärtus tervikuna 78 000 eurot (8 000 + 70 000), kuid teise alternatiivi puhul hoopis 76 000 eurot (10 000 + 66 000). Terviku väärtus ei saa oleneda sellest, millisteks osadeks kinnisasi jaotatakse. Kostja esitatud nn konsultatsiooni akti kohaselt maksab kostja kasutuses olev 1⁄2 kinnistust koos hoonetega ainult 8 000 eurot. Samas on hageja esitanud kostja kasutuses olevate kõrvalhoonete hindamise kohta rahvusvahelist muinsuskaitselitsentsi omava Muhro OÜ akti /I kd lk 117/, mille kohaselt on nn laudahoone (vt I kd lk 97 fototabel, foto 1) praegune väärtus vähemalt 8 162,40 eurot. Aittöötoa (vt fototabel, foto 2 ja 3) praegune väärtus on vähemalt 10 620 eurot. See on ainult hoonete maksumus. Lisaks on väärtus ka maatükil. Muhro on hinnanud hoonete materjali väärtust ja samaväärsete hoonete püstitamise maksumust (arvestades hoonete kulumisastet).
2-19-12052
Vana palkmaja seisukorra üle ei ole poolte vahel vaidlust olnud st vana palkmaja on halvas seisus ja peaks kuuluma lammutamisele.
10.3.Riigikohus on küll väljendanud seisukohta, et üldjuhul tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna, kuid tegemist ei ole tegemist absoluutse reegliga. Muuhulgas on õiguskirjanduses rõhutatud, et kinnisasja kui terviku väärtusest kõrvalekaldumine kaasomanikele kuuluvate kaasomandi osade väärtuste kindlakstegemisel võib õigustatud olla näiteks olukorras, kus üks kaasomanik on enda poolt kasutatava kaasomandi osa väärtust näiteks kinnisasja remontides tõstnud (Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüs „Kinnisasja kaasomandi lõpetamine“, Tartu 2014, lk 11). Käesolevas juhul esineb kohtu arvates sarnane olukord. Hageja on enda poolt kasutatava kaasomandi osa väärtust ja kasutustingimusi seda remontides oluliselt tõstnud. Kostja ei ole remonti panustanud ega enda kasutuses oleva kinnisasja osa väärtust tõstnud. Kostja ei tohiks hageja arvelt alusetult rikastuda. Hageja on tõendanud, et kinnistul asuva elamu seisukord oli väga halb (vt fototabel I kd lk 31) juba siis, kui kostja 1989. aastal elamust välja kolis (vt ka I kd lk 97 fototabel fotod 8-13). Pärast seda on elamut korrastanud ja remontinud ainult hageja. Elamut kasutab poolte nõusolekul juba rohkem kui 30 aastat hageja ema. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Isegi kui üldjuhul tuleks kaasomandi jagamisel lähtuda asja kui terviku väärtusest, siis käesoleval juhul on see ka hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui kostja rikastuks alusetult hageja tehtud kulutuste ja parenduste arvelt, kui elamu jagataks kostja nõutud viisil.
10.4.Olukorras, kus mõlemad pooled on eelduslikult huvitatud kinnisasja kasutamise jätkamisest, kuid ei saa seda omavaheliste suhete halvenemise ja erimeelususte tõttu teha enam vanal viisil, on põhjendatud kinnisasja jagamine reaalosadeks. Selleks tuleb senise ühe T kinnistu asemele moodustada kaks uut kinnistut, millest üks jääb hageja ja teine kostja ainuomandisse. Hoovi lõunapoolne osa koos elamu, grillmaja, uue puudekuur-töötoa ja lehtlaga jäävad hagejale. Hoovi põhjapoolne osa koos ait-töötoa, laudahoone ja vana palkmajaga jäävad kostjale. Kaev ja kelder võivad jääda poolte ühiskasutusse. Kumbki kaasomanik saab edaspidi kasutada enda (juba tegelikult seni kasutuses olnud) poolt kinnisasjast. Kumbki pool ei jääks ilma sellest, mida ta on harjunud kasutama. Kui asi jagada selliselt, et T kinnistu jääb ainult hageja kaasomandisse, siis jääb kostja ilma seni kasutatust. Kohus leiab, et see ei ole põhjendatud. Nii suure maatüki puhul on mõlema poole huvides selle jagamine reaalosadeks. Kinnistu jagamine tagab mõlemale poolele suurema otsustusvabaduse oma osa suhtes. T kinnistu (sh katastriüksus nr CCCCCCCCCC) suuruseks on 12288,0 m2 /I kd lk 6/. Selle jagamine kaheks erinevaks katastriüksuseks ja kaheks erinevaks kinnisasjaks on kohtu arvates võimalik ja mõistlik. Ka Saaremaa Vallavalitsuse maakorraldusspetsialisti hinnangul on vaidlusaluse kinnistu jagamine kaheks võimalik /I kd lk 66/. Kinnistul asuvad ehitistregistri andmetel viis hoonet: majandushoone, laut, kelder, kuur, lehtla, elamu ja rajatis elektrivõrguga liitumine. Jagamisel on oluline teada millised hooned, millisele katastriüksusele jäävad. Vaidluse all ei ole asjaolud, et kinnisasja reaalosadeks jagamise puhul on mõlemale uuele kinnisasjale eraldi juurdepääs P tänavalt. Mõlemal kinnisasjal on juba praegu oma
2-19-12052
elektriühendus. Mõlemale kinnisasjale on juba rajatud või võimalik rajada ka vee- ja kanalisatsiooniühendus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud ka seda, et kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt otsust kohtuasjas nr 3-21-61-12, p 12 ja seal viidatud Riigikohtu 15. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10303, p 26). Maakorraldusseaduse § 13 lg 1 kohaselt saab kinnisasja jagada üksnes nii, et moodustuvad iseseisvad kinnisasjad, ning lg 4 kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Maakatastriseaduse § 16 lg 3 kohaselt on katastriüksuse minimaalsuuruseks 30 m2. T kinnistu suurus on 12 288 m2, st kummagi uue kinnistu suurus oleks hinnanguliselt 6 144 m2. Seega on täidetud maakatastriseaduse § 16 lg 3 eeldus. Samuti on täidetud maakorraldusseaduse § 13 lg 1, sest moodustuks kaks iseseisvat kinnisasja ja katastriüksust. Mõlema uue kinnisasja kasutamine on võimalik vastavalt sihtotstarbele ning selle jagamine on mõistlik ka maatüki, selle asukoha ja ümbritsevate kinnisasjade olemust arvestades.
11.Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta /.../. Kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks (hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel) (Riigikohtu 29. mai 2013 otsus kohtuasjas nr 32-1-42-13, p 12). Viidatud lahendis ja samas punktis märkis Riigikohus veel, et TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid hageja tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjat tuleb kohustada tegema vajalikud tahteavaldused katastriüksuse nr CCCCCCCCCCja T kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) jagamiseks, sh tahteavaldused C vallavalitsusele, maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavale maamõõtjale, kinnistusraamatule kinnistamisavalduse esitamiseks, ning asendada need tahteavaldused kohtuotsusega.
12.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. Kuna antud juhul maakohus lõpetas kaasomandi, mida taotlesid oma hagis mõlemad pooled, siis on tegemist ka vastuhagi osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et otstarbekas ja õiglane on kohaldada seetõttu TsMS § 163 lg 1 esimese lause kolmandat alternatiivi ning jätta poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 7 alusel tagastada võimalike tunnistajakulude katteks kohtu deposiiti 16.03.2020 tasutud 250 eurot, kuna vastavate kulude hüvitamist ei ole kohtult nõutud.