Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-25-118435 vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 07.10.2021 sõlmitud liitumislepingust nr 11634682 ja osamaksetega vara müügilepingust nr 11634683, 15.02.2022 sõlmitud liitumislepingutest nr 12314660 ja nr 12314716 ning osamaksetega vara müügilepingust nr 12314841, 08.12.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 11983900, 17.04.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 12708476 ning 25.01.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 14417279. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles teenuseosutaja lepingud üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja nõuab põhivõla, sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise tasumist ning sissenõudmiskulude hüvitamist. Põhivõla suurus on 1013,19 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi 19.12.2023 kuni 09.09.2025 eest viivisemääraga 0,065% päevas summas 415,56 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,065% päevas põhivõla (1013,19 eurot) tasumata osalt alates 10.09.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

2

2-25-118435 Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 18.10.2025 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 02.10.2025). Hagile vastamise tähtpäev oli 07.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Maakohus mõistab kostjalt välja põhivõla 1013,19 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise, samuti edasiulatuva viivise. Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, maakohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kostjaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingud ei sisalda intressikokkulepet ega lepingu sõlmimise tasu, seega tarbijakrediidi regulatsioon käesolevas asjas ei kohaldu. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, registris olevatel telefoninumbritel kostjaga ühendust ei saa. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kostja ema sõnul elab kostja välismaal ning ei ole Eestis juba pikemat aega käinud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 315 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis ning hagiavalduse koostamises ja esitamises. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on 3

2-25-118435 inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ega taotle kuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2 * 80 = 160 eurot. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 315 + 160 + 20 = 495 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.