Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 04.11.2022, Tallinn 2-22-122779 OÜ GS Core hagi Osaühing Kermon Invest vastu võla nõudes 162,82 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx); Kostja: Osaühing Kermon Invest (registrikood 10616506; asukoht Paavli tn 5/2-302, 10412 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; epost: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Kermon Invest hageja OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus 124,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 27,84 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühing Kermon Invest hageja OÜ GS Core kasuks viivis põhivõlgnevuselt (124,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.08.2022 kuni põhinõude (124,95 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing Kermon Invest kanda. 4.2 Mõista kostjalt Osaühing Kermon Invest hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 370 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) tuleb kostjal Osaühing Kermon Invest tasuda hagejale OÜ GS Core käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-22-122779 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core esitas 27.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing Kermon Invest 301,12 euro saamiseks. Osaühing Kermon Invest esitas 12.07.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.08.2022 määrusega andis Pärnu Maakohus OÜ GS Core nõue Osaühing Kermon Invest vastu 301,12 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ GS Core esitas 26.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Kermon Invest vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 06.09.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-22-122779 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 06.09.2022 kohtumääruses, millega kohus hagi menetlusse võttis.
2.Kostja Osaühing Kermon Invest esitas 21.09.2022 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 30.09.2022 omapoolsed vastuväited kostja vastusele. Kohus andis 03.10.2022 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 04.11.2022. Pooled esitasid oma lõplikud seisukohad 17.10.2022.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt Jaotusvõrk OÜ/ Eesti Energia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja Kermon Invest OÜ (kostja) vahel oli 25.03.2008 sõlmitud võrguleping ja elektrienergia müügileping nr 371125002/1, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas Raudtee 61, Võru. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates jaanuarist 2019. Esialgne võlausaldaja loovutas 11.08.2022 lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
4.Hageja nõuab kostjalt järgmiste arvete tasumist: 31.12.2018 arve nr 717326018832 summas 3,42 eurot, 31.01.2019 arve nr 717460344312 summas 3,42 eurot, 28.02.2019 arve nr 717659831061 summas 3,42 eurot, 31.03.2019 arve nr 717297149581 summas 3,42 eurot, 30.04.2019 arve nr 717448139598 summas 8,42 eurot, 31.05.2019 arve nr 717716541166 summas 3,42 eurot, 30.06.2019 arve nr 717545934805 summas 3,42 eurot, 31.07.2019 arve nr 717082584389 summas 3,42 eurot, 31.08.2019 arve nr 717802838494 summas 3,42 eurot,
2-22-122779 30.09.2019 arve nr 717770757965 summas 8,42 eurot, 31.10.2019 arve nr 717449456884 summas 3,42 eurot, 30.11.2019 arve nr 717051588021 summas 47,48 eurot, 31.12.2019 arve nr 717243852294 summas 3,42 eurot, 31.01.2020 arve nr 717503881343 summas 3,42 eurot, 29.02.2020 arve nr 717065699646 summas 3,42 eurot, 31.03.2020 arve nr 717338543994 summas 3,42 eurot, 30.04.2020 arve nr 717210380919 summas 3,42 eurot, 31.05.2020 arve nr 717791245427 summas 3,42 eurot, 30.06.2020 arve nr 717863906971 summas 8,42 eurot, 31.07.2020 arve nr 717171444936 summas 0,91 eurot. Kokku 124,92 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist kogusummas 27,84 eurot ning edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 124,92 eurot määras 0,022% päevas alates 27.08.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Hageja 30.09.2022 täiendava seisukoha kohaselt hageja nõue koosneb võrguteenuse tasumata arvetest. Asjaolu, et hageja on näidanud avalduses, et kostja on sõlminud lepingu nii võrguteenuse kui elektriteenuse osas, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kuivõrd nõude aluseks on võrguteenuse eest esitatud tasumata arved, tuleneb nõue tasumata arvetest. Arvete tasumise kord on reguleeritud lepingu üldtingimuste punktis 13, mille kohaselt tasutakse arve arvel märgitud maksetähtajaks. Esialgne võlausaldaja on sellest ka lähtunud.
6.Hagejale on nõude loovutanud AS Eesti Energia. Elektrilevi OÜ (endise nimega Jaotusvõrk OÜ) on omakorda loovutanud nõude AS-le Eesti Energia.
7.Võrguteenuse leping on sõlmitud tähtajatult, seega ei ole lepingu lõppenud enne selle lõpetamist. Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks ja kuivõrd tarbimiskohas oli olemas kehtiv võrguleping, siis ei ole võimalik sõlmida samale tarbimiskohale uut võrgulepingut enne, kui eelmine võrguleping on lõpetatud. Kostja väide, et tarbimiskohal on sõlmitud kaks lepingut, on väär. Seega on kostjal pigem tekkinud tagasinõue kinnistu omaniku vastu.
8.Kostja on aegumise osas tuginenud TsÜS 146 lg 1 sättele, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hageja nõustub eeltoodud aegumistähtajaga, kuid seejuures tuleb arvestada ka aegumise tähtaja algusega. Hageja on seisukohal, et käesoleva menetluses oleva nõude aegumise tähtaja algus tuleneb TsÜS § 147 lõikest 3. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitatud nõude aluseks olevate arvete tasumise tähtaeg jääb aastasse 2019, seega eeltoodu põhjal ei ole hageja nõuded aegunud (aeguks 01. Jaanuar 2023).
9.Hageja 17.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse tagajärjel, mistõttu on hageja kostja jaoks uus võlausaldaja. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata ja seetõttu ei mõjuta kostja vastuväide esialgse võlausaldaja ja hageja omavahelist lepingulist suhet. Loovutusteatis, mis esitati kostjale (mh hagiavaldusega), on esitatud esialgse võlausaldaja poolt ning vastavalt VÕS § 172 kohaselt puudub kostjal alus jätta täitmata kohustus uuele võlausaldajale. Esialgne võlausaldaja Elektrilevi OÜ (endise nimega Jaotusvõrk OÜ) on nõude kostja vastu loovutanud hagejale ja seetõttu tuleb kostja väited, et hagejal puudub nõue kostja vastu, lugeda ebaõigeks. Hageja on kostjale esitanud digiallkirjastatud loovutusdokumendi (VÕS § 168 lg 2 mõttes). Kui võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi (§ 168 lg 2), loetakse loovutamine § 170 kohaselt võlgniku suhtes toimunuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui tehing, mille alusel loovutamine toimus, ei ole kehtiv.
10.Vastavalt tüüptingimuste punktile 14.1. on ostjal õigus taotleda võrguettevõtjalt võrguühenduse katkestamist. Ostja tasub selle eest võrguettevõtja lisateenuste hinnakirja alusel. Võrguühenduse katkestamine ei vabasta ostjat võrguühenduse kasutamise tasude maksmise kohustusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et poolte vahel on lõpetatud
2-22-122779 võrguteenuse leping pärast tarbimiskoha võõrandamist. Seega jääb hageja väite juurde, et kuna kostja ei esitanud lepingu lõpetamiseks tahteavaldust, on kostja kohustus tasuda võrguteenuse eest. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolu, et uus kinnistu omanik oleks samaaegselt kostjaga sõlminud kinnistu võrguteenusega liitumise lepingu.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles 21.09.2022 hagiavastuses tema vastu esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole väidetava nõude omanik. Hagiavalduses märgitakse, et kostja vastu suunatud nõue tuleneb kostja, Elektrilevi OÜ (endine ärinimi OÜ Jaotusvõrk) ja Eesti Energia AS vahel 25.03.2008 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust nr 371125002/1. Võrgu- ja elektrilepingu kohaselt osutas võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) võrguteenust ning müüja (Eesti Energia AS) müüs elektrienergiat. Samuti on võrgu- ja elektrilepingus märgitud, et ostja (Osaühing Kermon Invest) tasub kord kvartalis arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel. Hagiavaldusest ja sellele lisatud arvetest selgub, et väidetav nõue tuleneb võrguteenuse osutamisest, mitte elektrienergia müügist. Võrgu- ja elektrilepingu järgi esitas müüja ostjale arve ostja poolt fikseeritud näitude alusel ning eeltoodust tulenevalt on selge, et selle all mõeldakse elektrienergia müüki. Võrguteenuse eest arve esitamist ning selle eest tasu maksmist võrgu- ja elektrileping ei reguleerinud. Võrgu- ja elektrilepingus on küll viide võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustele, kuid neid pole hagiavaldusele lisatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagiavalduse ning selle lisade kohaselt sai väidetavat nõuet omada võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ), mitte müüja (Eesti Energia AS). Võrgu- ja elektrilepingust ei selgu, et müüja omas õigust esitada arveid võrguettevõtja nimel. Samuti ei selgu võrgu- ja elektrilepingust, et müüja oleks omandanud vastavalt mingile kokkuleppele võrguettevõtjalt nõudeid ostja vastu. Hagiavaldusele pole lisatud ühtegi tõendit selle kohta, et müüja oleks omandanud võrguettevõtjalt nõudeid ostja vastu täiendavate ja eraldiseisvate lepingute alusel. Hagiavaldusele lisatud kinnituskirja järgi loovutas väidetava nõude hagejale just müüja (Eesti Energia AS). Hagiavaldusele lisatud arvetelt on näha, et võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohas (Raudtee 61, Võru) elektrienergia tarbimist ei toimunud. Seega ei olnud müüjal nõuet, mida hagejale loovutada, kuivõrd elektrienergia müügist ei saanud nõue tuleneda ning võrguteenuse osutamisest tekkinud väidetava nõude omanik ei saanud olla müüja. Kostja leiab, et hageja ei ole omandanud nõuet kostja vastu.
12.Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja ostis võrgu- ja elektrilepingu tarbimiskohaks olnud kinnistu (Raudtee 61, Võru) 03.04.2006. Võrgu- ja elektrileping sõlmiti 25.03.2008 ning viimati nimetatud lepingu sõlmimise eelduseks oli asjaolu, et võrgu ja elektrilepingu olemasolul oli kinnistut hiljem lihtsam müüa. Kostjal ei ole olnud kunagi eraldi soovi omada võrgu- ja elektrilepingut muu pikaajalise tarbimise eesmärgil. Kostja võõrandas tarbimiskohaks olnud kinnistu juba 13.02.2009. Pole eluliselt usutav, et Elektrilevi OÜ ja/või Eesti Energia AS ei teadnud, et tarbimiskoha omanik on. Tarbimiskohta on rajatud üksikelamu, mida ilmselgelt kasutatakse elupaigana. Arvestades seda, et hagiavaldusele lisatud arve nr 717051588021 kohaselt olevat toiminud tarbimiskoha väljalülitamine, ei saanud viimati nimetatud asjaolu Elektrilevi OÜ ja/või Eesti Energia AS jaoks teadmata jääda. Täpselt ühel ja samal tarbimiskohal ei saa olla 2 võrgu- ja elektrilepingut. Samuti pole usutav, et 2009 kinnistu omandanud ja seal elektrienergiat tarbinud uued omanikud pole võrguteenuse ja elektrienergia eest midagi maksnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et hagiavaldus oleks tulnud esitada kinnistu omanike vastu, mitte kostja vastu, kes võõrandas kinnistu juba 13.02.2009.
13.Juhuks, kui kohus peab siiski võimalikuks hagi täielikku või osalist rahuldamist, juhib kostja tähelepanu sellele, et märkimisväärne osa hageja nõudest on aegunud ega kuuluks väljamõistmisele isegi siis, kui nõue tõendatuks osutuks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kolme aastane aegumistähtaeg oli möödunud enne
2-22-122779 hagiavalduse esitamist järgmistel arvetel: arve nr 717326018832, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 21.01.2019; arve nr 717460344312, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.02.2019; arve nr 717659831061, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 21.03.2019; arve nr 717297149581, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 22.04.2019; arve nr 717448139598, summas 8,42 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019; arve nr 717716541166, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.06.2019; arve nr 717545934805, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.07.2019; arve nr 717082584389, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.08.2019.
14.Kostja 17.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt tarbimiskohas toimus/toimub elektrienergia tarbimine peale seda, kui kostja kinnistu võõrandas. Uus omanik ja elektrienergia tarbija tasuvad nii tarbitud elektrienergia kui ka võrguteenuse eest. Ühe tarbimiskoha kohta ei saa esitada võrguteenuse eest arveid kahele või enamale isikule. Tegemist oleks alusetu rikastumisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles nõuab põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmist, mille alusena tugineb OÜ Jaotusvõrk OÜ/ Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 25.03.2008 sõlmitud võrgu- ja elektrienergia müügilepingule nr 371125002/1. Seega võib hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja väidetava nõude omanik, hagi on esitatud vale kostja vastu ning hageja nõuded on osaliselt aegunud.
17.Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et OÜ Jaotusvõrk, Eesti Energia AS ja kostja sõlmisid 25.03.2008 Võrgu- ja elektrilepingu nr 371125002/1 (dtl 28-29). Eelnimetatud lepingu järgi pidi OÜ Jaotusvõrk osutama kostjale võrguteenust ning Eesti Energia AS müüma elektrienergiat tarbimiskohas Raudtee 61, Võru (dtl 28). Lepingu p 4 järgi oli leping sõlmitud tähtajatult (dtl 29). Kostja ei ole eelnevatele asjaoludele vastu vaielnud.
18.Eesti Energia AS on esitanud kostjale tasumiseks järgmised arved: 31.12.2018 arve nr 717326018832 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 56-57), 31.01.2019 arve nr 717460344312 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 69-70), 28.02.2019 arve nr 717659831061 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 76-77), 31.03.2019 arve nr 717297149581 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 54-55), 30.04.2019 arve nr 717448139598 summas 8,42 eurot võrguteenuse ja lisateenuse eest (võlgnevuse sissenõudmine) (dtl 65-66), 31.05.2019 arve nr 717716541166 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 80-81), 30.06.2019 arve nr 717545934805 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 74-75), 31.07.2019 arve nr 717082584389 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 41-42), 31.08.2019 arve nr 717802838494 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 88-89), 30.09.2019 arve nr
2-22-122779 717770757965 summas 8,42 eurot võrguteenuse ja lisateenuse eest (võlgnevuse sissenõudmine) (dtl 82-84), 31.10.2019 arve nr 717449456884 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 67-68), 30.11.2019 arve nr 717051588021 summas 47,48 eurot võrguteenuse eest ja tarbimiskoha väljalülitamise eest (dtl 31-33), 31.12.2019 arve nr 717243852294 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (49-50), 31.01.2020 arve nr 717503881343 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 71-73), 29.02.2020 arve nr 717065699646 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 3638), 31.03.2020 arve nr 717338543994 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 60-62), 30.04.2020 arve nr 717210380919 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 46-48), 31.05.2020 arve nr 717791245427 summas 3,42 eurot võrguteenuse eest (dtl 85-87), 30.06.2020 arve nr 717863906971 summas 8,42 eurot võrguteenuse ja lisateenuse eest (võlgnevuse sissenõudmine) (dtl 90-92), 31.07.2020 arve nr 717171444936 summas 0,91 eurot võrguteenuse eest (dtl 43-45). Arved on esitatud koos käibemaksuga. Kokku summas 124,92 eurot.
19.Kostja vastuväite kohaselt nõue tuleneb võrguteenuse osutamisest, mitte elektrienergia müügist ning võrguteenuse eest arve esitamist ning selle eest tasu maksmist võrgu- ja elektrileping ei reguleerinud. Kostja hinnangul sai väidetavat nõuet omada võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ), mitte müüja (Eesti Energia AS). Samuti toob kostja esile, et võrgu- ja elektrilepingust ei selgu, et müüja omas õigust esitada arveid võrguettevõtja nimel ning et müüja oleks omandanud vastavalt mingile kokkuleppele võrguettevõtjalt nõudeid ostja vastu. Eelnimetatud kostja vastuväidete ümber lükkamiseks esitas hageja võrguettevõtte Elektrilevi OÜ 13.07.2020 kinnituse, mille kohaselt on Elektrilevi OÜ loovutanud AS ́le Eesti Energia võrguteenuse osutamisest, võrguteenuse ebaseaduslikust kasutamisest ja elektripaigaldiste rikkumistega seotud olemasolevad ja tulevikus tekkivad tasunõuded Elektrilevi OÜ klientide ja kolmandate isikute vastu (dtl 210). Elektrilevi OÜ kinnitusele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et Eesti Energia OÜ ́l oli õigus esitada kostjale arveid Elektrilevi OÜ poolt kostjaga sõlmitud lepingu alusel võrguteenuse osutamise eest. Niisamuti on hageja esitanud kohtule Eesti Energia AS kinnituskirja, millest nähtub, et Eesti Energia AS on loovutanud 30.08.2021 hagejale kostja vastu elektri- ja võrgulepingutest nr 371125002 ja 340088004 tekkinud nõuded (dtl 98). Eelnevale tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et hageja on omandanud vaidlusalusest 25.03.2008 Võrgu- ja elektrilepingust nr 371125002/1 tulenevad nõuded kostja vastu ning hagejal on õigus nõuda kostjalt eelnimetatud lepingust tulenevate nõuete täitmist.
20.Kohtu hinnangul tarbimiskoha võõrandamine ei vabasta kostjat lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastavalt OÜ Jaotusvõrk, Eesti Energia AS ja kostja poolt 25.03.2008 sõlmitud Võrguja elektrilepingu nr 371125002/1 kohaselt on kostja isik, kellele OÜ Jaotusvõrk kohustus osutama võrguteenust (dtl 28-29). OÜ Jaotusvõrk võrguteenuse osutamise tüüptingimuste p 13.1 järgi kohustus kostja tasuma võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks (dtl 218). Võrgu- ja elektrileping nr 371125002/1 oli sõlmitud tähtajatult (dtl 29, p 4). Elektrituruseaduse (ELTS) § 88 lg 1 järgi võib võrguleping ja elektrileping olla tähtajatu ja tähtajaline. ELTS § 12 lg 1 järgi on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. ELTS § 91 lg 6 järgi võib tarbija tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks 25.03.2008 sõlmitud Võrgu- ja elektrilepingu nr 371125002/1 üles öelnud. Kuivõrd võrgu- ja elektrilepingut polnud üles öeldud, kehtis see kostjale arvete esitamise perioodil ning kostja on lepinguga võtnud endale kohustuse võrguteenuse eest lepingus kokkulepitud tingimustel tasuda.
21.Kohus nõustub hageja väitega, et samale tarbimiskohale ei ole võimalik uut tarbimislepingut sõlmida enne, kui eelmine võrguleping on lõpetatud. ELTS § 91 lg 41 kohaselt võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu (s.o 30 päeva), kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus. Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt (139 SE) ELTS § 91 täiendati lõikega 41, et anda võrguettevõtjale võimalus öelda võrguleping üles enne kokkulepitud tähtpäeva,
2-22-122779 kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus. Näiteks, kui tarbija võõrandab oma tarbimiskoha ega teata võrgulepingu lõpetamise soovist võrguettevõtjale (rikkudes sellega lepingu tüüptingimusi), ei saa tarbimiskoha uue omanikuga lepingut sõlmida enne, kui vana leping on lõpetatud. On olnud juhtumeid, kus pahatahtlik tarbija on teadlikult takistanud uue tarbijaga lepingu sõlmimist, kui tarbimiskoht on võõrandatud võlgade tõttu. Eespool toodust tulenevalt on alusetu kostja vastuväide, et hagiavaldus tuleks esitada kinnistu uute omanike vastu. Võrguteenuse osutaja ei saa nõuda uuelt omanikult võrguteenuse tasu maksmist tuginedes eelmise omanikuga sõlmitud lepingule.
22.Alusetu on ka kostja vastuväide, et uus omanik ja elektrienergia tarbija tasuvad nii tarbitud elektrienergia kui ka võrguteenuse eest ning kostjalt võrguteenuse eest tasu nõudmisel oleks tegemist alusetu rikastumisega. ELTS § 88 lg 3 järgi saab elektrilepingu sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. Seega saab mõõtepunkti kohta sõlmida ühe võrgulepingu ning elektrilepingu sõlmimise õigus on üksnes isikul, kellel on olemas kehtiv võrguleping. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud väidet, et sama mõõtepunkti osas oleks sõlmitud täiendavaid lepinguid ning et tegemist oleks alusetu rikastumisega.
23.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et märkimisväärne osa hageja nõudest on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat. Nii enne 01.04.2021 kehtinud kui praegu kehtiva TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Võrguteenuse osutamine on korduvkohustus TsÜS § 154 tähenduses (nagu ka nt soojusenergia regulaarne müük, vt Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2019 tsiviilasja nr 2-18-100834 otsuse p 9).
24.Seega ei ole kostja nimetatud arved – arve nr 717326018832, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 21.01.2019; arve nr 717460344312, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.02.2019; arve nr 717659831061, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 21.03.2019; arve nr 717297149581, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 22.04.2019; arve nr 717448139598, summas 8,42 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019; arve nr 717716541166, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.06.2019; arve nr 717545934805, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.07.2019; arve nr 717082584389, summas 3,42 eurot, maksetähtaeg 19.08.2019 - maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga (27.06.2022) aegunud. TsÜS § 154 järgi algas 2019 nõuete aegumine 01. jaanuarist 2020 ja nõuded oleksid aegunud 01. jaanuaril 2023.
25.Hageja esitatud võrguteenuse tasu nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-ist 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-21-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Seega on kostjal osutatud võrguteenuse tasumise kohustus.
26.30.04.2019 arvel nr 717448139598, 30.09.2019 arvel nr 717770757965 ja 30.06.2020 arvel nr 71786390697 kajastatud tasu võlgnevuse sissenõudmise eest 5 eurot (kokku 15 eurot) kuulub rahuldamisele VÕS § 1131 alusel. Kostja ei ole eelnimetatud nõudele vastuväiteid esitanud.
2-22-122779 Arvestades, et hageja võib nõuda viivist, tuleb VÕS § 1131 lg 1 järgi rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 124,95 eurot, mis sisaldab endas nii võrguteenuse, tarbimiskoha väljalülitamise teenuse kui sissenõudmiskulusid.
27.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise alates 27.08.2022 kuni põhivõlgnevuse (124,95 eurot) tasumiseni. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on arve tasumise kohustuse rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja viivitusse, mille tagajärjel on õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist nii võrguteenuse eest kui arvetel 717448139598, 717770757965 ja 71786390697 märgitud sissenõudmiskuludelt. Hageja nõuab viivist kehtivas seadusjärgses määras, s.o ümardatult 0,022% päevas. Arvestades asjaolu, et kostja on arvete tasumisega viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on viivis põhjendatud nii võrguteenuse tasult kui sissenõudmiskuludelt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-139259, p 37). Kohus mõistab TsMS § 367 lg 1 alusel ka edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 124,95 eurot vastavalt hageja taotlusele seadusjärgses määras ehk võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.08.2022 kuni põhinõude (124,95 eurot) täitmiseni.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 17.10.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud summas 485 eurot, kokku 585 eurot (dtl 230-231). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulisest esindajast tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul hageja esitatud menetlusdokumendid ja toimingud hagimenetluses olid vajalikud ja põhjendatud üksnes osaliselt. Põhjendatud ja vajalik on hageja kulu seoses hagiavalduse koostamisega 1 tunni ulatuses. Kohtule 30.09.2022 esitatud menetlusdokument ei ole põhjendatud ulatuses, mis ületab hagiavalduse koostamisele kulunud 1 tundi. Kohtule 17.10.2022 esitatud dokumendile ja sellele eelnenud kohtumäärusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohus märgib, et üldjuhul tuleb põhilised väited esitada juba hagiavalduses ja hilisemate menetlusdokumentide koostamise ajaline maht peaks langema. Samuti puudus hageja vajadus oma väidete ülekordamiseks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 250 eurot (2 tundi ja 30 minutit x 100). Vastavalt TsMS § 174
2-22-122779 lg-le 10 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (100+20+250) 370 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 370 eurot ja viivis menetluskuludelt (370 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostja ka tuginenud.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.