Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-2913
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.08.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood perekonnanimi X)
XXXXXXXXXXX,
endine
Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 01.08.2022 määrus osas, milles maakohus nägi ette, et riigituludesse tasutav riigilõiv 2520 eurot tuleb X-l tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5) ning et vabatahtlikult mittetasumisel 15 päeva jooksul kuulub määrus sundtäitmisele.
3.Teha tühistatud osas uus määrus vastavalt tervikresolutsioonile.
Jätta ülejäänud osas Harju Maakohtu 01.08.2022 määrus muutmata.
5.Harju Maakohtu 01.08.2022 määrus on jõustunud osas, millega lõpetati menetlus X hagis Y vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise, au teotamise, isikuandmete avaldamise lõpetamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes seoses haginõude läbi vaatamata jätmisega.
6.Harju Maakohtu 01.08.2022 määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
6.1.Lõpetada menetlus X hagis Y vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise, au teotamise, isikuandmete avaldamise lõpetamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes seoses haginõude läbi vaatamata jätmisega.
6.2.Hageja X kanda jäävad nii tema enda kui ka kostja Y menetluskulud.
2-22-2913
6.3.Välja mõista hagejalt X-lt riigituludesse riigilõiv 2520 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel oli menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele AS SEB Pank EE351010052031000004 või AS Swedbank EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300, personaalse viitenumbriga 99922700025487, märkides selgituseks „menetluskulud riigile tsiviilasjas 2-22-2913“.
6.4.Hageja X peab tasuma punktis 6.3 nimetatud riigilõivu 2520 eurot kolme võrdse osamaksena (TsMS § 179 lg 5). Esimene osamakse 840 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Teine osamakse 840 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese osamakse tasumise tähtpäevast ning kolmas osamakse 840 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul teise osamakse tasumise tähtpäevast.
6.5.Tasumisega viivitamisel välja mõista hagejalt X-lt riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).
6.6.Kui hageja X ei tasu riigilõivu p-s 6.4 nimetatud tähtaegadeks vabatahtlikult, kuulub määrus sundtäitmisele.
6.7.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras, st mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
7.Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 427 koosmõjus TsMS § 178 lgga 1 ja TsMS § 179 lg-ga 3). Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 24.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise, au teotamise, isikuandmete avaldamise lõpetamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.
2.18.03.2022 määrusega andis maakohus hagejale menetlusabi hagiavalduselt riigilõivu 2520 euro tasumiseks ja võttis hagi 05.04.2022 määrusega menetlusse.
3.05.04.2022 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks.
4.05.05.2022 esitas kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis 6500 eurot. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist.
5.16.05.2022 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks, määras tasutavaks tagatiseks 2100 eurot ning märkis, et tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Määrus jõustus 03.06.2022. Jõustunud määruse kohaselt tuli tagatis tasuda hiljemalt 18.07.2022. Hageja tagatist ei tasunud.
6.26.05.2022 esitas hageja taotluse maakohtu kohtuniku taandamiseks. 08.06.2022 määrusega jättis Harju Maakohtu esimehe kohusetäitja taandamise taotluse rahuldamata.
2-22-2913
7.11.06.2022 esitas hageja maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 01.08.2022 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ning mõisteti hagejalt riigituludesse välja riigilõiv 2520 eurot, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel menetlusabi korras vabastatud.
9.Hagi jääb läbi vaatamata, sest hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks (TsMS § 423 lg 1 p 12). TsMS § 426 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 426 lg 2 kohaselt, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud.
10.Kohus jätab menetlemata hageja 11.06.2022 esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Olukorras, kus menetlus kuulub lõpetamisele, ei ole enam relevantne anda hagejale riigi õigusabi. Hageja on saanud ise piisavalt asjakohaselt hakkama enda menetlusdokumentide esitamisega. Sealjuures on KIS-i andmetel hageja iseseisvalt, st ilma õigusabi teenust osutava isiku abita, esitanud sama kostja vastu analoogse nõude tsiviilasjas nr 2-22-10330 ja on varem esitanud ka muude isikute vastu analoogseid kahju hüvitamise nõudeid.
11.TsMS § 168 lg 2 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja.
12.Hagejal tuleb riigituludesse tasuda lõiv (2520 eurot), mille tasumisest ta menetlusabi korras oli vabastatud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse välja täies ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada. 10.08.2022 määruskaebuses palus hageja teha asjas uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda ning kohustada hagejat tasuma riigituludesse 1/3 riigilõivust. 20.10.2022 täpsustas hageja määruskaebuse taotlust ning palub teha asjas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumisest. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.1.Määruskaebuste põhjenduste kohaselt on hageja hagiavaldus põhjendatud. Hageja kaotas kostja tegevuse tõttu töö ja koostööpartnerid. Lisaks leidis hageja, et maakohus jättis ebaõigesti hageja taotluse hagi tagamiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning rahuldas ebaõigesti kostja taotluse tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
13.2.Hageja väitel ei olnud maakohtu kohtunik erapooletu. Maakohtu kohtunik on teinud tsiviilasjas vaid kostjale soodsaid lahendeid. Hageja heidab muu hulgas ette, et kohtunik on vaidlustatud määruses selgitanud, et kui hageja uuesti kohtusse pöördub, siis tuleb tal enne tasuda esimese astme kohtu menetluskulud.
14.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-22-2913
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus palus hagejal täpsustada, millises ulatuses hageja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit hageja taotleb. Hageja on 20.10.2022 puuduste kõrvaldamise dokumendi lk 1 „Apellandi taotlused“ p-s 1 taotlenud, et „tühistataks täies ulatuses Harju Maakohtu 01.08.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-2913, millega jäeti tervikuna resolutsioonis kõik hageja kanda“. Taotluse p-des 2 ja 3 täpsustab hageja, et taotleb menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmist ning hageja vabastamist 2520 euro riigilõivu tasumisest. Kuna hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu, siis ülejäänud osas (hagi läbivaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine) on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
17.Edasi leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles hagejalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv 2520 eurot, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega võimaldab hagejal tasuda riigilõivu riigituludesse osamaksetena. Ülejäänud vaidlustatud osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Kuna maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei tasunud tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks (TsMS § 423 lg 1 p 12), siis on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti jätnud TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud erisusi menetluskulude kostja kanda jätmiseks.
19.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus aga hagejalt riigilõivu 2520 eurot riigituludesse välja mõistes kaalumata, kas esineb alus hageja vabastamiseks sellest kohustusest või kas peaks ette nägema kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 190 lg 7). TsMS § 190 lg 7 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohtul tuleb selle tegemisel kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (Riigikohtu 14.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 10). Riigikohus on märkinud, et kohus saab esitatud asjaolusid arvestades kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist ka omal algatusel (Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et maakohus pidas algselt põhjendatuks hagejale menetlusabi andmist, oleks tulnud kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist.
19.1.24.02.2022 hagiavaldusega koos esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on hageja töötu ning tema püsikulutused kannab abikaasa. 18.03.2022 määrusega andis maakohus hagejale menetlusabi ning tuvastas, et taotleja majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu tasuda ning taotlejal puudub selline vara, mida saaks kiirkorras riigilõivu maksmiseks realiseerida. 11.06.2022 riigi õigusabi taotluse kohaselt (mida maakohus sisuliselt ei hinnanud, kuna hagi jäeti läbi vaatamata) on hageja halvas majanduslikus olukorras, tema töötasuks on 220 eurot kuus ning igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks on samuti 220 eurot kuus. Hageja märkis, et on lahutamas oma abielu ning tema suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi. Oma töökohaks märkis hageja, et ta on tegevjuht MTÜ-s W (registrikood XXXXXXX).
20.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse vabastada hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Hageja on maakohtule kinnitanud töötamist MTÜ-s W. Ringkonnakohus tuvastas äriregistrist, et hageja on asjaomase MTÜ
2-22-2913 ainuke juhatuse liige. Seega on hagejal eelduslikult mingi sissetulek. Arvestades siiski asjaolusid, mis olid aluseks hagejale menetlusabi andmisel, ning hageja poolt menetlust lõpetava lahendi alusel riigile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust, peab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 2520 eurot kolme osamaksena (iga osamakse 840 eurot). Hageja peab esimese osamakse 840 eurot tasuma 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Teine osamakse 840 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese osamakse tasumise tähtpäevast ning kolmas osamakse 840 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul teise osamakse tasumise tähtpäevast.
21.Hageja on seoses kõikide kulude hageja kanda jätmisega esitanud määruskaebuses etteheited ka maakohtu kohtuniku erapoolikuse kohta. TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud taandamisavalduse maakohtule 26.05.2022 ning taotlus on jäetud Harju Maakohtu esimehe (esimehe kohusetäitja) 08.06.2022 määrusega rahuldamata. TsMS § 24 lg 1 ja § 23 p 7 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited kohtuniku erapoolikusele. Ainuüksi asjaolu, et maakohus ei ole teinud hageja jaoks sobivaid lahendeid või menetluslikke otsustusi (mh jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ning kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist) ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik või kallutatud.
21.1.Hageja heidab määruskaebuses ette ka seda, et maakohus on vaidlustatud lahendis viidanud hageja kohustusele tasuda enne uuesti kohtusse pöördumist esimese astme kohtu menetluskulud. Hageja leiab, et see kinnitab kohtuniku erapoolikust. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on vaidlustatud lahendis korrektselt viidanud TsMS § 426 lg-le 2, mille kohaselt, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud. Kuna käesoleval juhul jäeti hagi läbi vaatamata hagejast tuleneval põhjusel (hageja jättis tasumata kohtu määratud tagatise kostja menetluskulude katteks), siis oli viide TsMS § 426 lg-le 2 korrektne.
21.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ringkonnakohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses kallutatult, lubamatult, ebaeetiliselt, tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus või muul viisil reegleid rikkudes. Seega ei esine asjas maakohtu kohtuniku taandamise aluseid, mis võiksid anda alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
22.Ringkonnakohus jätab arvestamata määruskaebuse väited, mis puudutavad hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist ning kostja tagatise taotluse osalist rahuldamist. 16.05.2022 määrus, millega kohus kohustas hagejat tasuma tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks, on jõustunud 03.06.2022. Hageja ei saa 01.08.2022 määruse peale esitatud määruskaebuses jõustunud kohtulahendit uuesti vaidlustada (TsMS § 457 lg 1, § 463 lg 2, § 466 lg 3). Lisaks ei saa TsMS § 390 lg 1 järgi esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.
23.TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-22-2913
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
25.Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis seda vaid osas, milles hageja peab riigilõivu kohe tervikuna riigituludesse väljamaksmise asemel tasuma selle kolme osamaksena. Riigilõivu riigituludesse maksmise küsimus ei puuduta kostjat. Poolte menetluskulude jaotust käsitlevas osas jäi maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, mistõttu tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta täielikult hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
26.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.