Pankrotiõigus

Nimi

Järk II II II II II II

Nõue (eurodes) 745,28 30 427,30 59 651,75 1 344,30 2 692,34 1 457,27

suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. novembril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.

pankrotimenetluses pankrotivara hulka hüvitise 11 000 eurot kahe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuise osamaksena summas 458,33 eurot. Tänaseks on S T oma kohustuse täitnud, hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärge on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.12.2021 tühistatud. Sõlmitud kompromissi tulemusena laekus S Tilt võlgniku pankrotivarasse 11 000 eurot. Võlgniku sissetulekust on pankrotivarasse laekunud 2 399,97 eurot. Pangaintresse on laekunud 0,12 senti. Raha pankrotivarasse seega 0,04 € (SEB algsaldo) + 11 000 € (ühisvara jagamine) + 2 399,97 € (võlgniku sissetulekust) kokku 13 400,12 €. Andmed Pankrotiseaduse §146 nimetatud väljamaksete kohta (eurodes). Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pangakontolt on tasutud Veli Kraavi isiklikule arvelduskontole 7 erineva maksega kokku 6 896,40 eurot. Praegusele haldurile ei ole mingeid küsitud dokumente ega selgitusi sooritatud maksete aluste kohta Veli Kraavi poolt esitatud. Pankrotihaldur Jüri Truuts on Veli Kraavi pankrotiavalduse menetluses esitanud nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot, nõue on Harju Maakohtu lahendiga (jõustumata) tunnustatud summas 6 862,56 eurot (esitatud nõue miinus õigustatud väljamaksu osas arutise halduri kulud 33,84 €). Seega on arvelduskontodelt tasutud ajutise halduri kulud summas 33,84 € ja põhjendamatud väljamaksed Veli Kraavile 6 862,56 eurot. Panga teenustasusid makstud kokku 17,19 eurot. Kohtu poolt on pankrotimäärusega kinnitatud kuludeks ajutise halduri tasu 475,20 eurot ja kulud 33,84 eurot (millest osa on välja makstud riigi vahenditest ja 33,84 eurot on tasutud pankrotivara arvelt). Kohtu poolt kinnitamata kuludeks panga teenustasud 17,19 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 1) - pandiga tagatud nõuded: Nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: XXX Võlgnik pankrotihaldurile teadaolevalt nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. III rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotihaldurile teadaolevatel andmetel pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotivara arvelt on endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot, kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrotimenetluses esitas pankrotihaldur Jüri Truuts 13.01.2022 nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot (tsiviilasi 2-21-9737). Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele esialgu täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega on võlgnikul nõue Veli Kraavi vastu summas 6 862,56 €. Veli Kraavi pankrotipesas on Harju Maakohtu määrusega (jõustumata) tunnustatud nõudeid kokku 2 361 007,97 €, seega moodustab T Ti pankrotipesa nõue sellest umbes 0,3 %. Veli Kraavi pankrotihalduri ettekande põhjal on Veli Kraavi vara väärtus umbes 224 tuhat eurot, millest enamus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Veli Kraavi osa väärtus seega umbes 112 tuhat eurot. Sellest 0,3% moodustaks 336 eurot, mis oleks seega võimalik maksimaalne väljamakse T Ti pankrotipesale. Arvestades

saadava summa suhtelist väiksust on T Ti pankrotihaldur seisukohal, et võimalikud täiendavad vaidlused Veli Kraavi pankrotipesaga ei ole majanduslikult otstarbekad. Võimalikud laekumised Veli Kraavi pankrotipesast T Tile saaks võlausaldajatele jagada ka T Ti kohustustest vabastamise menetluse käigus. Ei ole põhjendatud T Ti pankrotimenetluse jätkamine üksnes nende jaotiste ootamiseks. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks rohkem teistelt isikutelt saadaolevat vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes, maksete teostamises ja laekumiste jälgimises. S Ti tasutud summadest on pankrotivara arvelt endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot. Kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrot kuulutati välja 22.09.2021, tsiviilasi 2-21-9737, pankrotihaldur T Saarma. Pankrotihaldur Jüri Truuts esitas Veli Kraavi pankrotimenetluses 13.01.2022 nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot. Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega võlgnikul on Veli Kraavi vastu nõue summas 6 862,56 eurot. Haldur on teostanud T Ti arvelduskontolt ettenähtud maksed võlausaldajatele jaotisteks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. XXX Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud andmetel oli võlgnik perioodil 10.07.1999-02.10.2015 abielus S Tiga, varaühisuse varasuhe, ühisvara jagamata. Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara hulka kuulus kinnistu xxx, registriosa xxx. Ühisvara jagamiseks esitas endine haldur 07.06.2017 kohtusse hagi, tsiviilasi 2-17-8903. Hagi rahuldati, kuid enne otsuse jõustumist sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis kinnitati Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2019 määrusega. Kompromisslepingu kohaselt lõpetati abikaasade ühisomand nii, et kinnistu jäi S Ti ainuomandisse ja S T maksab võlgniku pankrotimenetluses pankrotivara hulka hüvitise 11 000 eurot kahe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuise osamaksena summas 458,33 eurot. Tänaseks on S T oma kohustuse täitnud, hagi tagamiseks kinnistule seatud keelumärge Veli Kraavi kasuks on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.12.2021 tühistatud. Pankrotivarasse laekunud rahast on endine haldur Veli Kraavi enda isiklikele arvelduskontodele teinud erinevaid makseid summas 6 896,40 eurot. Kuludokumendid ja põhjendused maksete sooritamise kohta on uuele pankrotihaldurile esitamata. Veli Kraavi pankrot kuulutati välja 22.09.2021, tsiviilasi 2-21-9737, pankrotihaldur T Saarma. Pankrotihaldur Jüri Truuts esitas Veli Kraavi pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 6 896,40 eurot. Pankrotihaldur T Saarma esitas nõudele täieliku vastuväite, millest 15.02.2022 osaliselt loobus, vastuväite lõplik summa on 33,84 eurot (ajutise halduri tasu). Seega antud menetluses on T T tunnustatud nõude (Harju Maakohtu määrus, jõustumata) summa 6 862,56 €. Rohkem hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole ja ei kavatse esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Muud kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamakstud massikohustused on kajastatud aruandes. Muud asjaolud Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk võlgniku kontol SEB Pank AS kontol on 0,00 € ja Swedbank AS arvelduskontol 1 937,06 €. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasu tasumiseks. Pankrotihaldur on kutsunud 18.08.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul eriliiki laenude võtmine, kohustuste tagamine ja suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada. Võetud kohustuste tagasimaksmine osutus võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastaid tagasi (vähemalt 2015), kui ei suutnud täita tsiviilasjas 2-15-16742 xxx AS-iga sõlmitud kompromisslepingust tulenevaid kohustusi, samuti seoses muude võetud laenudega. Halduri tasu: Vastavalt PankrS § 65 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Vastavalt PankrS § 65 lg 12 võib haldur taotleda tasu määramist PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 20,18 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (20,18*96 €=) 1 937,28 €. Ajakulu tabel lisatud. Pankrotihaldur kutsus 18.08.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Vastavalt PankrS § 65(1) lg 1 viimasele lausele võib halduri taotlusel tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le Autente B2C, registrikood 14305499, arvelduskonto xxx. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu). Pankrotihaldur Jüri Truuts poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Jüri Truuts vabastada pankrotihalduri kohustusest T Ti pankrotimenetluses pärast PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.

Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna praeguses menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg-d 11 ja 12. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 20,18 h eest 1937,28 eurot (tunnihind 96 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu 1937,28 eurot, mis ei sisalda ega lisandu käibemaksu, vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt eelnevast määrab kohus T T (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Jüri Truutsi töötasuks 1937,28 eurot. Halduri taotlusel välja mõista halduri tasu pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb s.o OÜ-le Autente B2C. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on taotlenud kinnitada veel kinnitamata kulud summas 17,19 eurot. Kohus kinnitab kinnitamata kulud summas 17,19 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 09.02.2017. a esitas võlgnik T T kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas 03.11.2022 kohtule, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. 01.07.2022 jõustus Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), millega reguleeriti ka kohustustest vabastamise menetlus. Vastava seaduse rakendussäte- § 68 lg 2 sätestab: Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega tuleb ka käesolevas menetluses kohaldada jätkuvalt varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis reguleeris kohustustest vabastamise menetlust. Kohus leiab aga, et isikut ei tohi kohelda halvemini kui seda võimaldab uus seadus, mistõttu tuleb menetluse kestusele kohaldada FIMS-s määratud tähtaegu. Kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS § 169 nägi ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).

Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 654 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 346 eurost (1 000-654) 25% (86,50 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (259,50 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 740,50 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 259,50 eurot. Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.