Inkassoteenused OÜ hagi R. V.u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 482,91 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899) Hageja lepinguline esindaja: J. V. (e-post xxx) Kostja: R. V. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks võlgnevus kokku 9858,99 eurot, millest põhivõlgnevus 7965,76 eurot, intressid 846,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10.08.2022 seisuga summas 1046,70 eurot.
3.Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (hetkel 7965,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2022 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos punktis 2 nimetatud viivistega (1046,70 eurot) mitte enam kui põhinõude summani (7965,76 eurot).
5.Määrata Inkassoteenused OÜ menetluskulude suuruseks 1032 eurot, mis koosneb riigilõivust 840 eurot ja õigusabikuludest summas 192 eurot.
6.Mõista R. V.’ult välja Inkassoteenused OÜ kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1032 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. R. V.ul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1032 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1032 eurot
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Inkassoteenused OÜ nõuab 10.08.2022 esitatud hagis R. V.u vastu 7965,76 euro suuruse põhivõlgnevuse, 846,53 euro suuruse intressi, 1 046,70 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise (8% aastas) perioodi eest 18.03.2022 kuni 10.08.2022 väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Primero Finance OÜ (endine ärinime mogo OÜ) ja kostja vahel 15.10.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 8000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 25.10.2027. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 34,24 eurot. Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, jättes laenu suuremas osas tagastamata. Kostja ei ole reageerinud Primero Finance poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Primero Finance OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 18.03.2022, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 7965,76 eurot ja tasumata intress summas 846,53 eurot. 03.05.2022 loovutas Primero Finance OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Hagejale ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata Hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele.
2(5)
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.08.2022 määrusega ning edastas hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kostjale nii e-postile xxx, kui ka hagis märgitud aadressil (mis on samas ka kostja rahvastikuregistrijärgseks aadressiks) xxx. Nimetatud aadressil on dokumendid vastu võtnud kostja ema E. V. 06.09.2022. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõikele 1, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, saab kohus lugeda dokumendid kostjale kättetoimetatuks 06.09.2022.
3.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva, mis möödus 27.09.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on käesolevas hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, samas on nõude suurus viiviste osas põhjendatud vaid osaliselt.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures viivisenõudega järgmist.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) ja kostja, kui tarbija, laenulepingu, millega võttis kostja laenu 8000 eurot. Tegemist oli seega tarbijakrediidilepinguga. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
7.Hagiga nõutakse mh viiviseid põhinõudelt, mida hageja arvestab alates laenulepingu ülesütlemisest (18.03.2022) kuni hagi esitamiseni (10.08.2022) 8% aastas ning alates 11.08.2022 kuni sellekohase tasumiseni laenuintressi määraga võrdses viivisemääras, s.o 0,09% päevas.
8.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Viidatud sätte teise ja kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et 15.10.2021 laenulepingu nr xxx eritingimuste p 4 kohaselt on intressimääraks kokku lepitud 2,89% kuus, ehk 34,68% aastas ning laenulepingu p 5.4 järgi kui Laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab Laenule kohaldatavale intressi määrale. 3(5)
Seega pooled leppisid kokku, et maksetega viivitamisel kohaldub viivisemäär 34,68% aastas.
9.Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24). Kohus leiab, et viivisemäär on kokku lepitud tüüptingimusena. VÕS § 35 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seejuures eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Sellised asjaolud peaks seega esile tooma hageja. Hagist ja selle lisadest ei nähtu, et viivise ja intressimäärad oleks kostjaga eraldi läbi räägitud.
10.Kohus selgitab, et lepingus kokku lepitud võlausaldaja õigusest nõuda tarbijalt viivist intressimääraga võrdses määras ei tulene iseenesest õigust nõuda viivist määras, mis on ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab hindama ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel kokku lepitud viivisemäära proportsionaalsust. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale on ka lepingutes kasutatavale viivisemäärale seatud maksimumpiir – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Nimelt on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RK 3-2-1-25-16, p 13 ja 3-2-1-118-16, p 17). Seadusejärgse viivisemäära sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS § s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus märgib, et Eesti Panga andmetel on võlasuhete intressimääraks (VÕS § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad) alates 01.07.2022 (jooksva viivisenõude arvestamise algus käesolevas asjas alates 11.08.2022) 0,00%.
12.Seega on vähemalt eelduslikult tühine viivisekokkulepe, mille kohaselt täitmise tagamiseks kohaldatava viivise määr on suurem kui 24% aastas (s.o 0,066% päevas), s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr (s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas). Maksimaalne kehtiv ühe päeva viivis saab tarbijalepingutes järelikult üldjuhul olla 0,066%. Käesoleval juhul on poolte vahelistes lepingulistes suhtes kohaldatud viivisemäära 34,68% aastas (u 0,09% päevas), mis on eeltoodud määrast kõrgem. Kostja on vaidlusaluses lepingulises suhtes tarbija ja kohus loeb seetõttu lepingus ette nähtu intressimäära kostjat ebamõistlikult kahjustavaks.
13.Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega kuulub käesoleval juhul hagi lahendamisel kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas (s.o 8% aastas).
14.Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Seega alates 11.08.2022 saab viivisenõude põhivõlgnevuse jäägilt rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seda kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 4(5)
15.Kohus on seisukohal, et rahuldamata jääb hageja viivisenõude alates 11.08.2022 selle viivisemäära suuruse osas (34,68% aastas). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 163 lg 1 järgi tuleks hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud küll vaid osaliselt jätta kostja kanda ja osaliselt hageja enda kanda, kuid käesoleval juhul rahuldas kohus täies ulatuses hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud nõuded, s.o põhivõlgnevus 7965,76 eurot, intressid 846,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1046,70 eurot, ning rahuldamata jäi hagi osaliselt vaid jooksva viivisnõude osas viivisemäära suuruse osas. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda ning menetluskulude suuruse vähendamiseks puudub alus.
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840 euro ja õigusabikulude 192 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 840 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud ka lepingulise esindaja kulu 192 eurot (ajakulu kokku 2h, tunnitasuga 96 eurot, ilma km-ta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetlusekulud summas 1032 eurot
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.