lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-108002/11

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-108002/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Elenger Grupp10178905(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-108002

Tsiviilasi

Eesti Gaas AS hagi V. K. i vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

940,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Gaas AS (registrikood 10178905) Hageja esindaja A.-L. V. Kostja V. K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

2.Mõista V. K. ilt Eesti Gaas AS kasuks välja põhivõlgnevus 865,31 eurot, viivis 35,30 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.

Jätta menetluskulud V. K. i kanda.

Mõista V. K. ilt Eesti Gaas AS kasuks välja menetluskulud 445 eurot.

5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.Eesti Gaas AS esitas Tartu Maakohtule 27.04.2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 865,31 eurot, viivis 35,30 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Hagiavalduste kohaselt sõlmis V. K. XXX hagejaga elektrimüügilepingu tarbimiskohaga XXX. Ostja kohustus tasuma teenuste eest müüjale vastavalt valitud hinnapaketi tingimustele ja tasudele. Kostja on jätnud tasumata XXX, XXX ja XXX esitatud arved kogusummas 865,31 eurot. Hageja arvestuslik viivis viivisemääraga 0.06% päevas perioodil 18.02.2022 – 26.04.2022 on 35,30 eurot. Võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks sõlmis hageja käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju 40 eurot. Tulenevalt elektrimüügilepingu tüüptingimuste punktist 9.3 on ostjal õigus leping igal ajal üles öelda, esitades ülesütlemisavalduse müüjale vähemalt 14 kalendripäeva ette. Seega oli kostjal vajadusel kohustus lõpetada sõlmitud elektrileping, kostja ei ole seda teinud. Kostja teatas hagejale 08.12.2021 e-kirjaga, et ei soovi lepingut muuta. Hiljem ei ole kostja hagejale mingit informatsiooni antud asja osas edastanud. Kuna kostja teavitas hagejat, et ei soovi lepingut muuta, oli ta ilmselgelt teadlik lepingu sõlmimise faktist. Kostja on lepingu alusel teinud makse 17.03.2021.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja V. K. vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud ta 08.03.2017 lepingut sõlmida, kuna 06.03.2017 kuni 17.03.2017 ei olnud kostja üldse Eesti Vabariigis. Kostja selgitas täiendavalt, et talle on esitatud 2 elektrimüügi lepingut. Esimene leping on esitatud Tallinnast, kus oli lepingu sõlmimise kuupäevaks märgitud 8.03.2017 ja sellelt lepingult puudusid mõlemapoolsed allkirjad. Teine elektrimüügileping (nr XXX) oli samuti sõlmitud XXX ja elektrimüügi alguse kuupäevaks oli XXX. Sellel lepingul on nii kostja kui müüja allkiri. Kostja ei olnud 01.03-01.05.2017 Eestis ega saanud sõlmida Eesti Gaasiga lepingut. Kostja ei ole hageja näidatud ajal elektrit tarbinud. 21.10.2021 heideti kostja oma kodust välja, kohal olid kohtutäiturid ning kolm politseitöötajat. Kostja ei ole sellest ajast käinud XXX majas ega tarbinud elektrit, vett, prügi ega muid teenuseid. Kostja ei ole lõpetanud lepingut Eesti Gaas AS-ga, kuna ei ole nõus sellega, mis temaga juriidiliselt tehti.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja ja hagejaga sõlmisid XXX elektrimüügilepingu tarbimiskohaga XXX.

2/4

Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud poolte poolt omakäeliselt allkirjastatud XXX kuupäeva kandva dokumendi. Nimetatud lepingu alusel kohustus hageja alates XXX müüma tarbimiskohas XXX elektrit hinnapaketiga püsikliendipakett börsihind_0.21 (dtl 3132). Kostja ei ole hoolimata kohtu juhistest tõendanud, et ta ei ole seda lepingut allkirjastanud. Kostja väited selle kohta, et ta ei olnud Eestis ning lepingul ei ole tema allkiri, on paljasõnalised. Kostja on oma väidet soovinud tõendada töövaidluskomisjoni materjalidega (dtl 64-78), kuid ka seal menetluses on kostja väited paljasõnalised. Kohus on selgitanud, et kostjal tuleks taotleda lepingule allkirjaekspertiisi läbi viimist, kostja seda taotlenud ei ole. Lepingu sõlmimist kinnitab ka hagiavalduses toodud kostja e-kiri, milles kostja soovib lepingut mitte muuta (dtl 25). Eeltoodu alusel loeb kohus esitatud elektrimüügilepinguga tõendatuks, et poolte vahel oli 08.03.2017 sõlmitud leping. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud teise 08.03.2017 kuupäeva kandva lepingu, kuna sellel puuduvad poolte allkirjad (dtl 61-62).

5.Seega on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 3 kohaselt. Kostjal tekkis VÕS § 208 lg 1 ja § 213 alusel kohustus ostetud elektrienergia eest tasuda ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Hageja on kostjale esitanud arved 06.12.2021, 06.01.2022 ja 07.02.2022 kogusummas 865,31 eurot (dtl 41-46). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole nende arvete alusel hagejale midagi maksnud.
6.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta lepingu alusel müüdavat elektrienergiat tarbinud. VÕS § 234 lg 3 sätestab, et tarbijast ostja võib elektrienergia lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Elektrimüügilepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, esitades ülesütlemisavalduse müüjale vähemalt 14 kalendripäeva ette (dtl 38). Kui kostja enam lepingus nimetatud tarbimiskohas elektrit ei tarbinud, oli tal võimalik leping üles öelda, teatades sellest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks soovinud hagejaga sõlmitud lepingut lõpetada. Seega tuleb lugeda, et kostja kui lepingu pool vastutab Tartus, Kruusamäe tn 8a tarbitud elektrienergia arvete tasumise eest. Kostjal on omakorda võimalik esitada nõue elektri tegeliku tarbija vastu.
7.Hageja esitas taotluse võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus loeb hageja nõude põhjendatuks. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võlausaldaja ei pea seejuures tõendama kahju tekkimist ega selle ulatust.

3/4

8.Lisaks palub hageja kostjalt välja nõuda viivised viivisemääraga 0,06% päevas perioodil 18.02.2022 – 26.04.2022 kokku 35,30 eurot. Kuna kostja on olnud hagejale elektrienergia eest maksmisega viivituses, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. Hageja nõutav viivis vastab üldtingimuste p-le 6.12 ning kohus on kontrollinud, et viivise summa on arvutuslikult õige. Kohus rahuldab hageja nõude.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 300 eurot (3 tundi, dtl 99) ja riigilõivu. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades hageja esitatud seisukohtade mahukust peab kohus mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Õigusabiteenuse tunnihind on 100 eurot ja seega on hageja põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 445 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja