01. november 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-476
Tsiviilasi / hagi ese
S C’i (A) ja E G C’i hagiavaldus P L vastu üürilepingu alusel üle antud raha tagastamise, viivise ja kahjuhüvitise tasumise nõuetes
Hagihind
13 926,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
S C (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja R S E G C (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja R S
Kostja
P L (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 20.09.2022.a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline loobumine hagist ja lõpetada S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) hagiavalduse menetlus P L (isikukood xxx) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista P Llt (L, isikukood xxx) S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) kasuks 10 406 (kümme tuhat nelisada kuus) eurot ja 49 (nelikümmend üheksa) senti.
Jätta rahuldamata S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) hagiavaldus P L (isikukood xxx) vastu viivise 18 (kaheksateist) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 25,13% (kakskümmend viis koma kolmteist protsenti) S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) kanda ning 74,87% (seitsekümmend neli koma kaheksakümmend seitse protsenti) P L (isikukood xxx) kanda.
6.Välja mõista P Llt (L, isikukood xxx) S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) kasuks riigilõiv 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) senti
ja lepingulise esindaja kulu 1497 (üks tuhat nelisada üheksakümmend seitse) eurot ja 40 (nelikümmend) senti.
7.Jätta osaliselt rahuldamata S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning P Llt (L, isikukood xxx) S C’i (isikukood xxx) ja E G C’i (isikukood xxx) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 464 (nelisada kuuskümmend neli) eurot ja 19 (üheksateist) senti.
8.Jätta kindlaks määramata P L (isikukood xxx) menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.S C (endine nimi A) ja E G C (hagejad) esitasid 12.01.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse P L (kostja) vastu üüri ettemaksu ja tagatisraha tagastamise, viivise ning mittevaralise kahju hüvitise tasumise nõuetes (dtl-d 1-6). Kohus jättis 09.02.2021 hagi käiguta (dtl 48). Hagejad esitasid 25.02.2021 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (dtl-d 52-56). Kohus võttis 02.03.2021 hagi menetlusse (dtl 69). Kostja vastas hagile 21.05.2021 (dtl-d 107-115). Hagejad esitasid 30.11.2021 avalduse mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks (dtl 139). Eelistung toimus 30.11.2021 (dtl-d 141-147). Kohtuistung toimus 20.09.2022 (dtl-d 248-252).
2.Hagejad nõuavad kostjalt üüritasu ettemaksu 7583,33 eurot ja tagatisraha 1875 eurot tagastamist, mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning viivise 968,12 eurot tasumist. Hagejad põhjendasid hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled sõlmisid 15.06.2019 üürilepingu nr xxx, mille alusel andis kostja hagejate kasutusse eluruumid asukohaga xxx. Hagejad tasusid kostjale üüritasu ettemaksuna üheksa kuu üüri 11 250 eurot ja tagatisraha 1875 eurot. Kostja sõlmis eluruumile uue üürilepingu kolmanda isikuga, millest kostja teatas hagejatele 08.09.2019. Kostja võttis eluruumid enda valdusse 28.09.2019. Kostja ütles üürilepingu alates 28.09.2019 üles. Kostjal oli õigus saada üüri kahe kuu ja 28 päeva eest. Hagejatel on õigus nõuda ette tasutud üüri 7583,33 eurot ja tagatisraha 1875 tagastamiseks. Kostja keeldub üüritasu ettemaksu ja tagatisraha tagastamisest.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole ühepoolselt üürilepingut üles öelnud. Pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel. Lõpetamises lepiti kokku läbirääkimiste teel. Alternatiivselt kehtis üürileping kuni üürilepingu tähtaja möödumiseni 14.06.2020. Hagejad on lepingut rikkunud ja kostjale kahju tekitanud, mistõttu ei ole neil õigus saada tagatisraha tagasi. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hagejad esitasid kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejad jätsid nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotlesid õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (dtl 6). Hagejad esitasid 30.11.2021 avalduse mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks (dtl 139). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osalise loobumise 2 (6)
vastuvõtmisest keeldumise eeldused puuduvad. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse hagejate nõudes kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
5.Hagejad põhjendavad hagiavaldust asjaoluga, et hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud 15.06.2019 üürileping nr xxx, mille alusel andis kostja hagejate kasutusse eluruumid asukohaga xxx. Hagejad on soovinud tõendada üürilepingu sõlmimist lepingudokumendiga (dtl-d 8-19). Lepingudokumendist nähtuvalt lepiti kokku üürilepingu tähtajas 15.06.2019 kuni 14.06.2020 (dtl 9, p 1.2). Lepingudokumendist nähtuvalt lepiti kokku üheksa kuu üüri 11 250 eurot tasumises ettemaksuna (dtl 9, p 2.2). Lepingudokumendist nähtuvalt on üürilepingu digitaalselt allkirjastanud hageja S C (A), kuid hageja E G C’i ja kostja P L allkirju lepingul ei ole. Kostja võttis omaks hagejate väited üürilepingu sõlmimise kohta, mille tingimusteks oli üürilepingu tähtaeg kuni 14.06.2020 ning üheksa kuu üüri ettemaksmise kohustus (dtl 112, p 3.3). Kohus leiab, et pooltevahelise üürilepingu sõlmimine ja selle tingimused ei ole seetõttu tõendamist vajavad (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et nad tasusid kostjale üüritasu ettemaksuna 11 250 eurot ja tagatisraha 1875 eurot. Kostja võttis omaks hagejate väited üheksa kuu üüri ettemaksu 11 250 eurot ja tagatisraha 1875 eurot tasumise kohta (dtl 112, p 3.3). Kohus leiab, et üheksa kuu üüri ettemaksu 11 250 eurot ja tagatisraha 1875 eurot tasumine ei ole seetõttu tõendamist vajavad (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et kostja ütles üürilepingu alates 28.09.2019 üles. Üürilepingu ülesütlemine seisnes hagejate hinnangul kostja järgmises käitumises: (a) kostja poolt eluruumile uue üürilepingu sõlmimine kolmanda isikuga, millest kostja teatas hagejatele 08.09.2019 ja (b) eluruumide kostja valdusse võtmine 28.09.2019 (dtl-d 3-4). Kostja põhjendab oma vastust hagile väidetega, et pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel. Alternatiivselt leiab kostja, et üürileping kehtis kuni üürilepingu tähtaja möödumiseni 14.06.2020 (dtl-d 112-113). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 2 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 325 lg 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kohus on seisukohal, et hagejate avaldatud asjaoludest ei nähtu kostja poolt õiguslikke tagajärgi sisaldava ülesütlemisavalduse tegemine. Üürilepingu ülesütlemise üheks formaalseks eelduseks VÕS § 325 lg 1 ja 2 vormi- ja sisunõuetele vastava ülesütlemisavalduse tegemine. Hagejate avaldatust nähtuvalt ei ole kostja üürilepingut üles öelnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vaid tegudega, milleks olid kostja poolt eluruumile uue üürilepingu sõlmimine kolmanda isikuga, millest kostja teatas hagejatele 08.09.2019 ja eluruumide kostja valdusse võtmine 28.09.2019. VÕS § 325 lg-st 1 tulenevalt ei ole võimalik üürilepingu ülesütlemine kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõistes. Hagejate avaldatust nähtuvalt on kostja üürilepingu üles öelnud tegudega, mistõttu ei saa tahteavaldus sisaldada VÕS § 325 lõikes 2 sisalduvaid andmeid. VÕS § 325 lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesütlemisavalduse vormija sisunõuete rikkumise tõttu on kostja poolt käitumisega üürilepingu ülesütlemine VÕS § 325 lg-st 5 tulenevalt tühine. Seega ei toonud hagejate kirjeldatud kostja käitumine kaasa pooltevahelise üürilepingu lõppemist alates 28.09.2019.
8.TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et kostja sõlmis eluruumidele kolmanda isikuga üürilepingu. Hagejad on esitanud dokumentaalse tõendina hageja E G C’i ja kostja vestluse suhtlusrakenduses WhatsApp (dtl-d 214-216). Kohus peab tõendit usaldusväärseks, sest tõendist nähtuvat pooltevahelist suhtlust kajastab ka kostja poolt 21.05.2021 kohtule esitatud tekstifail hageja E G C’i ja kostja vestluse kohta suhtlusrakenduses WhatsApp (dtld 108-109). Kohus leiab, et kostja esitatud tekstifail kujutab endast pooltevahelise suhtluse osalist kirjalikku taasesitamist. Hagejate esitatud kuvatõmmised on pooltevahelise suhtluse toimumise asjaolu jäädvustus, mis ühtlasi tõendab suhtluse sisu. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on pooltevahelises suhtluses pidanud silmas mõnda muud lepingut. Kohus leiab seetõttu, et hagejad on tõendanud dokumentaalse tõendiga, milleks on suhtlusrakenduses WhatsApp peetud vestluse 3 (6)
kuvatõmmis (dtl-d 214-216), kostja poolt kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimise eluruumidele, mis olid hagejate ja kostja vahelise üürilepingu esemeks. Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja on eluruumid võtnud enda valdusse 28.09.2022. Kostja ei ole väitele vastu vaielnud, kuid on avaldanud, et eluruumide võtmed on jätkuvalt hagejate valduses. Hageja E G C’i ja kostja vestlusest suhtlusrakenduses WhatsApp nähtub, et kostja on 08.09.2019 avaldanud, et üleandmine peaks toimuma hiljemalt 30.09 (dtl-d 214, 217). Samuti on kostja 23.09.2019 hagejatele saadetud e-kirjas avaldanud, et üleandmine toimub 28.09.2019 (dtl-d 222, 226). Kostja on 24.09.2019 elektronkirjas hagejatele teatanud, et kõik nende asjad toimetatakse väikese lao teenuse pakkujale (dtl-d 221, 225). Kostja ei ole põhjendanud vastuväiteid hagile sellega, et 28.09.2019 seisuga jäid ruumid kostja valdusse võtmata. Hageja E G C on kostjalt 23.09.2019 e-kirjas (dtl 222, 226) ja 10.10.2019 e-kirjas nõudnud tagatisraha tagastamist ning üüri ettemaksu osalist tagastamist (dtl-d 25-26, 224). Kohus leiab, et hageja E G C’i ja kostja suhtlus ruumide üleandmise aja üle, kostja väide hagejate asjade toimetamisest väikelao teenuse pakkujale ning hageja E G C’i nõue raha tagastamiseks tõendavad koosmõjus, et kostja sai eluruumide valduse 28.09.2019. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et pooled on TsÜS § 68 lg 3 mõistes kaudsete tahteavaldustega sõlminud kokkuleppe pooltevahelise üürilepingu lõpetamiseks. Hagejad ei ole lugenud ennast üürilepinguga sõlmituks ega ole nõudnud kostjalt selle täitmist, vaid on nõudnud üüri ettemaksu ja tagatisraha tagastamist. Kostja ei ole nõudnud hagejatelt lepingu täitmist ning on sõlminud kolmanda isiku uue üürilepingu ja võtnud eluruumid enda valdusse, millest nähtuvalt ei soovinud kostja edasi täita üürilepingust tuleneva põhikohustust, milleks on üürnikel asja kasutamise võimaldamine. Kohus leiab, et üürilepingu lõppemise ajaks saab lugeda 28.09.2019, sest hageja E G C nõudis raha tagastamist juba 23.09.2019 e-kirjas ning kostja võttis eluruumid enda valdusse 28.09.2019, mistõttu nähtub poolte käitumisest, et 28.09.2019 ei pidanud pooled lepingut endi jaoks enam siduvaks. Kohus leiab, et pooled on üürilepingu kokkuleppel lõpetanud 28.09.2019.
9.Poolte avaldatud asjaoludest ei nähtu poolte kokkulepet tagatisraha ja üüritasu ettemaksu tagastamata jätmise kohta. Pooled ei ole sellise kokkuleppe sõlmimisele tuginenud. Pooltevaheline üürileping ei sisalda tingimust, mille kohaselt ei tagastata tagatisraha ja üüritasu üürilepingu kokkuleppel lõpetamise korral. Pooled ei ole ka väitnud, et sellises üürilepingu tingimuses on kokku lepitud. Seega ei esine lepingulist alust üüri ettemaksu ja tagatisraha tagastamata jätmiseks.
10.VÕS § 337 sätestab, et kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. Hagejad on avaldanud, et nad kasutasid eluruumi kaks kuud ja 28 päeva, millele vastab üürisumma 3667,67 eurot. Hagejad on tõendanud eluruumide üleandmisaktiga, et said eluruumide valduse 30.06.2019 (dtl-d 15-19). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejate arvestus üüriperioodi kestuse ja selle eest tasumisele kuuluva üüri kohta ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud üüritasu suurusel ning asja kasutamisel hagejate poolt ajavahemikus 30.06.2019 kuni 28.09.2019. Eeltoodust tulenevalt olid hagejad üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest üüri ette maksnud 7582,33 eurot (11 250-3667,67=7582,33). Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt üüri ettemaksu 7582,33 eurot tagastamist.
11.VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürileping lõppes 28.09.2019. Seega tekkis hagejatel õigus nõuda tagatisraha tagastamist pärast 28.11.2019. Kostja väidab, et hagejad rikkusid lepingut selle kehtivuse ajal korduvalt, muu hulgas jätsid aia hooldamata (kohustus tulenes lepingust), jätsid maksmata septembri 2019.a kommunaalkulud, tekitasid pidevalt lärmi, mis segas naabreid ning rikkusid majas asuvat mööblit ja viimistlust. Kohus on kostjale tõendamiskoormist selgitanud (dtl-d 146, 195). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjale kahju tekitamine ning sellise kahjunõude eeldused. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teatanud oma nõudest hagejate vastu VÕS § 308 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodut arvestades on hagejatel õigus nõuda kostjalt tagatisraha 1875 eurot tagastamist ning kostjal puudub õigus selle tagastamisest keelduda. 4 (6)
12.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt puudub hagejatel õigus nõuda üüritasu ettemaksu ja tagatisraha tagastamist. Kostja ei ole tõendanud, et üürileping kehtis kuni selle tähtaja möödumiseni. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hagejate vastu raha tasumise nõue, mille ta on tasaarvestanud või mille ta soovib menetluslikult tasaarvestada hagejate nõudega kostja vastu. Kohus leiab, et kostja avaldatud vastuväidetest ei nähtu hagejate nõude puudumine või kostja õigus keelduda nõude täitmisest. Kohus tuvastas eelnevalt hagejate õiguse nõuda üüritasu ettemaksu 7582,33 eurot tagastamist ning tagatisraha 1875 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja üüritasu ettemaksu 7582,33 eurot ja tagatisraha 1875 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 2 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejad nõuavad kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 968,12 eurot tasumist. Hagejad põhjendavad viivisenõuet sellega, et kostja on viivitanud üüri ettemaksu 7582,33 eurot ja tagatisraha 1875 euro tagastamisega kuni 11.01.2021 järgmiselt: 2019.a – 91 päeva; 2020.a – 366 päeva; 2021.a – 11 päeva. Üüritasu ettemaksu 7582,33 eurot tagastamisega viivitatud päevade arv ajavahemikus 29.09.2019 kuni 11.01.2021 on 471 päeva, millele vastav VÕS § 113 lg 1 ls 2 ulatuses arvestatud viivis on 781,08 eurot. Tagatisraha 1875 eurot tagastamisega viivitatud päevade arv ajavahemikus 29.11.2019 kuni 11.01.2021 on 410 päeva, millele vastav VÕS § 113 lg 1 ls 2 ulatuses arvestatud viivis on 168,08 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejatel õigus nõuda kostjalt viivise 949,16 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise 949,16 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 18,96 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
14.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
15.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagejad loobusid mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Kuivõrd loobumine ei toimunud nõude rahuldamise tõttu pärast hagi esitamist, jätab kohus kostja menetluskulud loobutud nõude osas hagejate kanda. TsMS § 132 lg-de 1 ja 3 järgi on loobutud nõude hagihind 3500 eurot, mis moodustab hagihinnast 13 926,46 eurot 25,13% (3500 13 926,46-st on 25,13%). Kohus jätab menetluskuludest 25,13% hagejate kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 30.11.2021 kohtuistungil tegi kostja kompromissiettepaneku, mille sisuks oli hagejatele 4000 euro tasumine. Hagejad tegid kostjale kompromissiettepaneku, mille sisuks oli hagejatele 11 000 euro tasumine, mis sisaldas riigilõivu ja menetluskulusid (dtl-d 143-144). Kohus esitas pooltele 30.11.2021 kohtuistungil kompromissi projekti, mille järgi pidi kostja hagejatele tasuma 9460 eurot. Hagejad avaldasid 01.12.2021 nõusolekut sellistel tingimustel kompromissi sõlmimiseks (dtl 149). Kostja esitas 07.01.2022 kompromissiettepaneku, mille sisuks oli hagejatele 7000 euro tasumine (dtl 153). Kostja avaldas 27.01.2022 nõusolekut 9460 euro tasumiseks aastase maksegraafiku alusel (dtl 157). Hagejad ei nõustunud aastase maksegraafikuga (dtl 159). Kostja tegi hagejatele 25.05.2022 ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi kostja maksab hagejatele korraga 9000 eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda; alternatiivselt on kostja teinud ettepaneku 9460 euro tasumiseks maksegraafiku alusel (dtl 184). Hagejad 06.06.2022 kostja ettepanekuga ei nõustunud ning nõudsid 9460 euro tasumist ühe maksena (dtl 187). Kostja kordas 26.08.2022 oma 25.05.2022 tehtud kompromissettepanekut (dtl 242). Hagejad tegid 05.09.2022 kostjale kompromissiettepaneku tasuda põhivõlg 9460 eurot ja viivis 2216 eurot (dtl 246). Kohus rahuldas hagiavalduse 10 406,49 euro tasumise nõudes. Hagejad pakkusid kostjale 30.11.2021 kohtuistungil sellesarnases ulatuses kompromissi. Hagejate pakutud kompromissisumma 11 000 eurot sisaldas riigilõivu, mida asjas on tasutud 650 eurot, millest tulenevalt hagis esitatud 5 (6)
nõuded moodustavad kompromissina pakutud summast 10 350 eurot. Hagejad pakkusid 05.09.2022 menetlusdokumendis kostjale kompromissina 11 676 euro tasumist ning palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja hagejate kompromissiettepanekutega ei soostunud. Kohus on seetõttu seisukohal, et kostja jättis korduvalt nõustumata kompromissiga, mille sarnases ulatuses kohus hagiavalduse rahuldas. Seetõttu tuleb ülejäänud menetluskulud, mis moodustavad kõigist menetluskuludest 74,87% jätta kostja kanda. Kohus jätab menetluskuludest 74,87% kostja kanda.
16.Hagejad on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 650 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 650 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hagejate kohtukulud 650 eurot ning mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hagejate kasuks välja 486,66 eurot.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate lepinguline esindaja teinud ajavahemikus 12.01.2021 kuni 20.09.2022 toiminguid mahus 26,2 tundi. Kohus leiab, et hagejate esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Hagi koostamine ja esitamine on vältimatult vajalik toiming õiguste kohtuliku kaitse saamiseks. Kohtu hinnangul oli kohtuasi vähese mahuga ning madala õigusliku keerukusastmega. Asja vähest mahtu ja keerukusastet arvestades on hagiavalduse ettevalmistamise, kohtule esitamise ja hagi puuduste kõrvaldamise ajakulu osaliselt mittevajalik ja põhjendamatu. Põhjendatud ja vajalik aeg sarnase mahu ja keerukusastmega kohtuasjas nõuetekohase hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 6 tundi. Eeltoodut arvestades on 12.01.2021 ja 26.02.2021 ajakulu põhjendatud 6 tunni ulatuses ja põhjendamata 4,2 tunni ulatuses. Kostja vastuse kohta arvamuse kujundamine, sellele vastamine ja esindaja poolt teavituskohustuse täitmine 04.06.2021 on vajalikud toimingud. Arvestades kostja vastuse vähest mahtu ning vähest õiguslikku keerukust, on ajakulu olnud osaliselt mittevajalik ja põhjendamatu. Põhjendatud ja vajalik aeg sarnase mahu ja keerukusastmega kohtuasjas sarnaste toimingute tegemiseks on 1,5 tundi. Eeltoodut arvestades on 04.06.2021 ajakulu põhjendatud 1,5 tunni ulatuses ja põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et hagejate esindaja on 09.09.2022 tutvunud 30.08.2022 kirja kostja seisukohaga ja sellele vastuse koostanud. Toimikust ei nähtu 09.09.2022 või sellele järgneval ajal kostjate seisukohale vastamist. Seega on tegemist mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga 1 tunni ulatuses. Asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu ning kohtuistungi kestust arvestades on hagejate esindaja 20.09.2022 istungiks ettevalmistumise aeg osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et istungiks valmistumise ja istungil osalemise aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses ja põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 20 tundi (26,2-4,2-0,5-1-0,5=20). Kohus on seisukohal, et hagejate esindaja tunnitasumäär 100 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus määrab eeltoodut arvestades lepingulise esindaja kulu suuruseks 2000 eurot (tunnitasu 100 eurot x ajakulu 20 eurot = 2000 eurot) ja mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hagejate kasuks välja 1497,40 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades jätab kohus kindlaks määramata ja kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja tasu 464,19 eurot (74,87% 2620-st on 1961,59; 1961,59-1497,40= 464,19).
18.Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikus sisalduvatest menetlusdokumentidest ei nähtu kostjale kohtukulude tekkimist. Kostja menetlusdokumentidest ei nähtu lepingulise esindaja ajakulu ja tasumäär, mille alusel oleks võimalik määrata kostja lepingulise esindaja kulud kindlaks. Eeltoodut arvestades jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.