Q ja C hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes W vastuhagi Q vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hageja 1 nõue kostja 1 vastu 15 030 eurot Hageja 1 nõue kostja 2 vastu 3500 eurot Hageja 1 nõue kostja 3 vastu 3500 eurot Hageja 2 nõue kostja 1 vastu 7280 eurot Hageja 2 nõue kostja 2 vastu 3500 eurot Hageja 2 nõue kostja 3 vastu 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja
(vastuhagis kostja) Q (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Hageja 2 C (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Maarja Pild Kostja 1 (vastuhagis hageja) W (isikukood
XXXXXXXXXX)
Kostja 2 Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 3 Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (registrikood 90010611) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi ja vandeadvokaat Jaak Siim
Täiendada Harju Maakohtu 30.11.2021 otsust otsustusega jätta rahuldamata Q ja C viivisenõuded ja seetõttu muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni.
2.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi, välja arvatud osas, millises ulatuses on maakohtu otsus jõustunud.
3.Harju Maakohtu 30.11.2021 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas osaliselt C hagi W ja Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes (resolutsiooni p-d 4, 5, 7 ja 8) ning osas, millega menetluskulud C hagis W ja Y vastu jäid W ja Y enda kanda (resolutsiooni p 17 osaliselt).
4.Jätta Q apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud Q kanda.
5.Jätta C apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud C kanda.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Jätta rahuldamata Q hagi W vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
6.2.Jätta rahuldamata Q hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
6.3.Jätta rahuldamata Q hagi Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
6.4.Rahuldada C hagi W vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes osaliselt.
6.5.Kohustada W hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest W poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08.00–19.00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:
„W AVALDAS C KOHTA VALEVÄITE
W avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C kohta alljärgneva valeväite: C saatis lapsele järele oma kolleegi F.“
6.6.Jätta C hagi W vastu rahuldamata nõude osas lükata ümber valeväide, et C osales poliitilises provokatsioonis.
6.7.Rahuldada C hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes osaliselt.
6.8.Kohustada Y hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklite „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“ juures ning veebilehe www.objektiiv.ee esilehel ja hoidma allolevat teksti esilehel esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest Y poolt valitud vähemalt ühel tööpäeval ajavahemikul 08.00–19.00 koos samasuguse ja samas suuruses fotoga nagu on avaldatud eelmainitud artiklites, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta, kusjuures pealkiri on
2-20-3863 mustas kirjas trükitähtedega tähesuurusega vähemalt 40 ning muu tekst tähesuurusega vähemalt 18, valgel tagapõhjal. Artikkel peab olema järgneva sisuga:
„Y AVALDAS C KOHTA VALEVÄITE
Y avaldas artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes C kohta alljärgneva valeväite: C saatis F lapsele järgi, lahendama olukorda.“
6.9.Jätta C hagi Y vastu rahuldamata nõude osas lükata ümber valeväide, et C osales poliitilises provokatsioonis.
6.10.Jätta rahuldamata C hagi Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
6.11.Jätta rahuldamata Q hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mittevaralise kahjuhüvitise nõudes.
6.12.Jätta rahuldamata C hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mittevaralise kahjuhüvitise nõudes.
6.13.Jätta rahuldamata Q hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu viivise nõudes.
6.14.Jätta rahuldamata C hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu viivise nõudes.
6.15.Jätta rahuldamata Q ja C hagi W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks varalise kahju 750 euro nõudes.
6.16.Rahuldada W vastuhagi.
6.17.Mõista välja Q-lt W kasuks hüvitis mittevaralise kahju eest 300 eurot.
6.18.Jätta maakohtu menetluskulud Q hagis W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes Q kanda.
6.19.Jätta maakohtu menetluskulud C hagis W ja Y vastu andmete ümberlükkamise nõudes poolte endi kanda.
6.20.Jätta maakohtu menetluskulud C hagis Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks andmete ümberlükkamise nõudes täielikult C kanda.
6.21.Jätta maakohtu menetluskulud C hagis W, Y ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu kahju hüvitamise nõudes C kanda.
6.22.Jätta vastuhagi maakohtu menetluskulud täielikult Q kanda.
6.23.Jätta Q apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud Q kanda.
6.24.Jätta C apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud C kanda.
6.25.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
7.Q apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8.C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-3863 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Q (hageja 1) ja C (hageja 2) esitasid 10.03.2020 Harju Maakohtule hagi W (kostja 1), Y (kostja 2) ja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (kostja 3) vastu, milles paluvad kostjatel lükata ümber hagejate kohta avaldatud ebaõiged andmed, mõista kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni ja varaline kahju 750 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista need hagejate kasuks välja.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks kostjate poolt hagejate kohta erinevates artiklites ja videoklippides avaldatud väited ja hinnangud hagejate käitumise kohta 09.12.2018 Vabaduse Väljakul toimunud meeleavaldusel „ÜRO globaalse ränderaamistiku vastu“ (meeleavaldus). Kostja 3 avaldas veebilehel www.objektiiv.ee ja videojagamiskeskkonnas YouTube 10.12.2018 artikli „Vabaduse Väljakul lapsevankriga meeleavaldajaid rünnanud Eesti 200-ga seotud Q sõimas protestijaid fašistideks“ (10.12.2018 artikkel), 11.12.2018 video ja artikli „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“ (11.12.2018 artikkel), 13.12.2018 artikli ja video „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ (13.12.2018 artikkel), 14.12.2018 artikli ja video „Nädala kommentaar: suutmatus võtta vastutus ilmselges provokatsioonis paljastab Eesti 200 tegeliku palge“ (14.12.2019 artikkel), 06.12.2019 ja 07.12.2019 artikli ja video. Lisaks avaldas kostja 1 08.03.2019 oma Facebooki lehel kaks postitust, milles käsitles samu teemasid (08.03.2019 postitused).
1.2.Hageja 1 palus kostjal 1 ümber lükata hageja 1 kohta artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videotes avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega; 2) hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi; 3) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 4) hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina; 5) hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni; 6) hageja 1 kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina; 7) hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita; ning 8) hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud. Samuti palus hageja 1 kostjal 1 ümber lükata 08.03.2019 oma Facebooki lehel avaldatud kaks postitust: 1) hageja 1 otsis meeleavaldusel konflikti; ja 2) hageja 1 viis läbi provokatsiooni.
1.3.Hageja 1 palus kostjal 2 ümber lükata kostja 2 artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos hageja 1 kohta avaldatud järgmised väited: 1) hageja 1 rammis meeleavaldajaid; 2) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi
2-20-3863 selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga ümber; 4) hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel; 5) hageja 1 käis pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti; 6) hageja 1 oli peaprovokaator; 7) hageja 1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates; ning 8) hageja 1 asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu.
1.4.Hageja 1 palus kostjal 3 ümber lükata kostja 3 uudiste- ja arvamusportaalis Objektiiv olevates artiklites „Fookuses eri: Eesti 200 töötajad osalesid küünilises provokatsioonis, kasutades selleks väikest last“, „Fookuses eri: Eesti 200 provokatsioon oli otsene rünnak Eesti kodanike õiguse vastu meelt avaldada“ ja „Fookuses: Eesti vajab õiguskeskust põhiseaduslike vabaduste kaitseks“, samuti nendes viidatud videos hageja 1 kohta avaldatud järgnevad väited: 1) hageja 1 ründas meeleavaldajaid lapsevankriga; 2) hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid; 3) hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last; 4) hageja 1 oli peaprovokaator; 5) hageja 1 kasutas last inimkilbina; ning 6) Q kasutas last poliitilise võitluse vahendi ja provokatsiooni elluviimise instrumendina.
1.5.Hageja 2 palus kostjal 1 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) „C saatis lapsele järele oma kolleegi, F“ ja 2) „C osales poliitilises provokatsioonis.“
1.6.Hageja 2 palus kostjal 2 ümber lükata hageja 2 kohta avaldatud järgmised väited: 1) „C saatis F lapsele järgi, lahendama olukorda“ ja 2) „C osales poliitilises provokatsioonis.“
1.7.Hageja 2 palus kostjal 3 ümber lükata väide, et hageja 2 osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud.
1.8.Hagejad taotlesid mittevaralise kahju hüvitamist tulenevalt isikuõiguste rikkumisest, mis väljendus eelnimetatud artiklites ja postitustes hagejate kohta ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamises.
1.9.Varalise kahju nõue seisneb kuludes kohtueelsele õigusabiteenusele. Kuna hagejatel ei ole õigusalaseid teadmisi, pöördusid hagejad nõude koostamiseks advokaadibüroo poole ja kandsid seetõttu kulusid 750 eurot (koos käibemaksuga). Kostjate vastuväited hagile
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hagejate kanda.
2.1.Kostjad ei ole ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid avaldanud. Hageja 1 käitus 09.12.2018 meeleavaldusel väljakutsuvalt ja agressiivselt, tõukas olukorda seletama tulnud isikut käsivarrega ja karjus „fašist“. Odini sõdalased olid ametlikult registreeritud kui ürituse korrapidajad. Hagejat 1 ei piiratud sisse ega sõimatud. Hageja 1 on Odini sõdalaste fašistiks kutsumist ise tunnistanud. Enne lahkumist tõukas hageja 1 veel korra Z. Hageja 1 käitumine on planeeritud, sest ta liikus meeleavaldusel koos lapsevankriga edasi-tagasi ega kiirustanud sealt lahkuma. Lapsevanker ei olnud suunatud Vabaduse väljaku tunneli poole. Hageja 1 kõndis ka lava ees. Isegi kui hageja 1 oleks sinna sattunud kogemata, oleks lihtsam olnud liikuda otse Vabaduse väljaku tunneli poole või ületada tee valgusfoori juurest, mitte minna tagasi kohviku juurde, et siis hakata uuesti lahkuma läbi rahvamassi.
2.2.Hageja 1 on avaliku elu tegelane.
2.3.Hinnangud hageja 2 käitumisele on kohased. Kuni intsidendi lõpuni ei läinud hageja 2 oma lapsele järele, vaid otsustas olukorda filmida. Valdav osa emadest oleks käitunud teisiti.
2.4.Hagejad ei ole põhjendanud, miks tuleb andmed ümber lükata just hagejate taotletud viisil. Mittevaralise kahju välja mõistmine on põhjendamatu, sest hagejad pole selgitanud, milles seisneb mittevaraline kahju. Kui hagejate õigusi ka on rikutud, saab rikkumine heastatud andmete või väärtushinnangute ümberlükkamise kaudu. Varalise kahju nõue on tõendamata ja
2-20-3863 põhjustatud hagejate enda tegevusest. Hagejatel ei olnud eesmärki lahendada vaidlust kohtuväliselt. Hagejad katkestasid ise kohtuvälised läbirääkimised. Kostja 1 vastuhagi hageja 1 vastu
3.Kostja 1 esitas 23.11.2020 vastuhagi hageja 1 vastu, milles palus mõista hagejalt 1 välja hüvitise mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulud palus kostja 1 jätta hageja 1 kanda.
3.1.Meeleavaldusel kostja 1 sõnavõtu ajal hüüdis lapsevankrit lükates lava ette liikunud hageja 1 korduvalt kostja 1 suunas: „Fašist!“. Kostja 1 esinemist kuulas lava ees vähemalt mitusada meeleavaldusel osalenud inimest.
3.2.Kostja 1 leiab, et tema korduv nimetamine fašistiks on käsitatav tema kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamisena. Määratlus „fašist“ omab ka tänasel päeval keskmise mõistliku inimese seisukohast ajaloolistel ja ideoloogilistel põhjustel äärmiselt negatiivset ja stigmatiseerivat tähendust. Kostja 1 sõnavõtt meeleavaldusel ega tema varasem ühiskondlik tegevus ja seisukohavõtud ei anna alust pidada teda autoritaarsusele ja terrorile rajatud fašistliku režiimi pooldajaks või vastava ideoloogia kandjaks või edendajaks. Kostja 1 peab sügavalt solvavaks, et olles kaheksalapselise pere isa, veendunud katoliiklane ning sõnavabadust, teisi isikuvabadusi ja kõrgema riigivõimu kandjaks oleva rahva häält kuulda võimaldava otsedemokraatia eestseisja, nimetatakse teda ideoloogia järgijaks, mis eelloetletule otseselt vastandub. Fašistlikud režiimid, kelle hulka arvatakse ka natsionaalsotsialistlik režiim
20.sajandi Saksamaal, on ajaloos toime pannud genotsiide, massimõrvu ja ridamisi teisi võikaid inimsusevastaseid kuritegusid. Kostja 1 meelevaldne seostamine sellise ideoloogiaga ei teota mitte üksnes tema au ja head nime, vaid on solvav, arvestades kostja 1 usulisi veendumusi. Hageja 1 vastuväited vastuhagile
4.Hageja 1 palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja 1 kanda.
4.1.Kostja 1 on avaliku elu tegelane ning kuna hageja 1 avaldas tema kohta väärtushinnangu olukorras, kus kostja 1 oli parasjagu avaldamas rassistlikku ning võõravihast kantud avaldust, pidi kostja 1 ette nägema ja taluma seda, et temaga mittenõustumise korral võib keegi rahva seast talle midagi vastu hüüda. Muu hulgas peavad avaliku elu tegelased taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkemal määral kui teised isikud.
4.2.Kuna hageja 1 avaldatud väljend „fašist“ ei ole jah/ei skaalal mõõdetav, on tegemist väärtushinnanguga. Kostja 1 nimetamine fašistiks oli põhjendatud.
4.3.Mitte ükski meeleavaldaja ei võtnud hageja öeldut tõsiselt. Hageja 1 väljahüütu ei pannud meeleavaldusel osalenud inimesi kostjast 1 teistmoodi arvama. Järelikult ei saanud kostja 1 maine kolmandate isikute silmis kahjustada ega eneseväärikus kahjustada. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hageja 1 hagi rahuldamata ja rahuldas hageja 2 hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu osaliselt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes, kohustades kostjat 1 lükkama ümber hageja 2 kohta avaldatud valeväite „C saatis lapsele järele oma kolleegi F.“ ning kostjat 2 lükkama ümber hageja 2 kohta avaldatud valeväite „C saatis F lapsele järgi, lahendama olukorda.“ Kohus rahuldas kostja 1 vastuhagi ja mõistis hagejalt 1 kostja 1 kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Menetluskulud hageja 1 hagis jättis kohus hageja 1 kanda, menetluskulud hageja 2 hagis kostjate 1 ja 2 vastu andmete ümberlükkamise nõudes poolte endi kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja 2 hagis hageja 2 kanda. Vastuhagi menetluskulud jättis kohus hageja 1 kanda.
2-20-3863
5.1.Hagejate ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda.
5.2.Kostjad ei vaidlustanud seda, et nad on hagi aluseks olevates faktilistes asjaoludes esile toodud väited avaldanud. Vaidluse all oli see, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või kohased ning kas väidete avaldamine oli õigusvastane. Maakohus andis 12.10.2020 määruses kostjate avaldatud väidetele esialgse hinnangu, täitis selgituskohustuse ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (II kd, tl 14–19).
5.3.Tuvastades, kas kostja 1 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotles, on faktiväited või väärtushinnangud, leidis maakohus järgmist. Väide (1) „Hageja 1 noris tüli Odini sõdalastega“ on väärtushinnang, kuna tüli norimist ei saa objektiivselt jah/ei skaalal hinnata ning see ei ole kontrollitav. Kostja 1 avaldatu on väärtushinnang ning väärtushinnangut ümber lükata ei saa. Väite (2) osas, mis koosneb kolmest osaväitest, leidis maakohus, et osaväide „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ on faktiväide, kuna Odini sõdalaste rammimist on võimalik kontrollida ning osaväited „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ ja „Hageja 1 kasutas väikest last inimkilbina“ on väärtushinnangud, mida ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi ümber lükata. Väited (5) „Hageja 1 viis ellu poliitilist provokatsiooni“ ja (3) „Hageja 1 kasutas last poliitilise provokatsiooni instrumendina“ on kostja 1 subjektiivsed hinnangud hageja 1 käitumisele.
5.4.Väide „Hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ on faktiväide, kuna seda on võimalik kontrollida. Hageja ei ole aga hagis esile toonud asjaolusid, mis seonduvad osundatud väite avaldamisega. Hageja 1 esitas väite ümberlükkamise nõude ainult hagiavalduse resolutsioonis. Samuti ei ole hageja 1 nimetatud väitele ega selle avaldamisele viidanud oma kirjalikus kohtukõnes. Kuna hageja 1 väitega seotud asjaolusid ei esitanud, siis maakohus seda ei analüüsinud. Kostja 1 hagejate avaldatud väiteid ei vaidlustanud, kuid omaks ei saa võtta seda, mida hagejad ei ole asjaoluna esile toonud. Seetõttu jäi hagi nimetatud väite osas rahuldamata.
5.5.Väite (7) „Hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustunud“ puhul on tegemist väärtushinnanguga. Objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need kõik olid, keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid, millega hageja 1 ei nõustu.
5.6.Kostja 1 Facebooki lehel 08.03.2019 avaldatud kaks postitust: 1) „hageja 1 otsis meeleavaldusel konflikti“ ja 2) „hageja 1 viis läbi provokatsiooni“, on väärtushinnangud. Provokatsiooni läbiviimist ei ole võimalik tõendada. Samuti ei ole konflikti otsimine faktiväide, kuna seda ei saa üheselt kontrollida ning konflikti otsimist ei ole võimalik tõendada.
5.7.Kostja 1 avaldatud faktiväide (2): „Hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ on tõene, mistõttu hageja 1 nõue, lükata nimetatud väide ümber, rahuldamisele ei kuulu. Tunnistaja Z andis 11.05.2021 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 ründas ja tõukas teda käruga ning sõitis talle käruga vastu. Samuti andis Z ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis käruga otsa ka tema sõbrale (II kd tl 92–94, ajamärk 02:11:44, 02:13:57, ja 02:29:12−02:29:19). Tunnistaja Ü andis 11.05.2021 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 kihutas lapsevankriga pooljoostes turvameestele kolm korda hoogu võttes tagant jalgadesse. Tunnistaja Ü ütluste kohaselt ei olnud see vankriga puudutamine, vaid rammimine (III kd tl 97 pöördel–98, ajamärk 03:18:46−03:21:29,). Odini sõdalastele vastu jalgu sõitmine on tõendatud ka kostjate poolt kohtule esitatud videosalvestisega (02:37).
5.8.Järgnevalt analüüsis maakohus, kas kostja 2 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotles, on faktiväited või väärtushinnangud.
2-20-3863
5.9.Väide (10) hageja 1 rammis ja provotseeris – „Hageja 1 rammis meeleavaldajaid“ on faktiväide. Meeleavaldajate rammimist on võimalik kontrollida. Väide (10) „Hageja 1 provotseeris meeleavaldajaid“ on väärtushinnang. Meeleavaldajate provotseerimist on võimalik üksnes hinnata. Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on väide (11) „Hageja 1 käitus väljakutsuvalt, rammides Odini sõdalasi selliselt, et laps kukkus peaaegu käruga ümber“, rammimise osas faktiväide ja ülejäänud osas väärtushinnang. Väljakutsuvalt käitumine on hinnang hageja 1 tegevusele. Odini sõdalaste rammimine on tõendatud, kohtu põhjendused selle järelduse kohta on toodud kohtuotsuse p-s 33.1. Seega on tegemist õige faktiväitega ja ümberlükkamise nõue jäi rahuldamata.
5.10.Väide (12), et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel, on ettekavatsetuse ja organiseerituse osas faktiväide. Väide „Hageja 1 käis pikka aega meeleavaldusel lapsevankriga ringi, otsides konflikti“, on väärtushinnang. Kostja 2 avaldatud väite (väide 14), et (i) hageja 1 eesmärgiks oli viha tekitamine meeleavaldajates ja (ii) hageja 1 oli peaprovokaator, puhul on tegemist kostja 2 subjektiivse hinnanguga hageja 1 käitumisele. Väide (18), et „Hageja 1 asetas lapse otsesesse füüsilisse ohtu“ on samuti väärtushinnang. Väide (15), et hageja 1 provotseeris meeleavaldust, on väärtushinnang, selle andmist saab asjaoludega põhjendada, kuid selle tõesust ei ole võimalik tõendada.
5.11.Analüüsides kostja 2 avaldatud faktiväite (väide 10) „Hageja 1 rammis meeleavaldajaid“ õigsust, leidis maakohus, et meeleavaldajate rammimine hageja 1 poolt on tõendatud tunnistaja H 11.05.2021 kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistaja kinnitas, et hageja 1 ajas lapsekäruga inimesi laiali, ründas lapsega ja tiirutas meeleavaldajate seas (III kd 88 pöördel–90 pöördel, ajamärk 01:27:24−01:28:58, 01:33:42−01:35:50 ja 01:50:26,). Tunnistaja G andis 09.09.2021 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis inimestele sisse – täiesti nagu rammis inimesi (III kd tl 136, ajamärk 00:24:47). Samuti andis tunnistaja G ütlusi selle kohta, et hageja 1 sõitis inimestest läbi ja rammis lapsevankrit kasutades. Ümberringi ruumi oli küll (III kd tl 137 pöördel, ajamärk 00:42:24; 00:43:58).
5.12.Faktiväide, et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel (väide 12), vastas maakohtu hinnangul tõele. Hageja 1 käitumine ei olnud suunatud koju minemisele ja meeleavalduselt lahkumisele, vaid seal viibimisele (kostjate menetlusdokumendi 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis). Hageja 1 tiirutas lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma (kostjate menetlusdokumendi 13.05.2020 lisana 1 esitatud videosalvestis ning fotod I kd, tl 160, 161, 163 ja 164). Usutav ei ole hageja 1 väide, et ta sattus konflikti täiesti juhuslikult, olles lapsega teel koju. Tõenditest ei nähtu, et hageja ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Tunnistaja K kinnitas, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ning ta läks lapse ja lapsevankriga rahva sekka teed tegema (III kd, tl 96). Tunnistaja sõnul tiirutas hageja 1 rahva ees (III kd, tl 96 pöördel). Kui hageja 1 pidi koju minema, siis tunnistaja ei usu, et hageja 1 ise ka teadis, kus tema kodu on sellel hetkel (III kd, tl 96 pöördel). Hagejal 1 oli soov meeleavaldusel olla ning saada tähelepanu sõna „fašist“ hüüdmise ja lapsevankriga tiirutamisega. Hageja 1 tegevus meeleavaldusel oli teadlik ja tahtlik.
5.13.Ettekavatsetud provokatsioonis osalemist tõendab ka hageja 2 filmimine ning seltskonna tulek meeleavaldusele. Tunnistaja H ütlustega on tõendatud, et hagejad tulid ühe naisega kolmekesi kohvikust välja. Üks inimene, vist lapse ema, filmis pidevalt (III kd, tl 88 pöördel). Hageja 2 filmimist ei vaidlusta. On tõendamist, hagejaga 2 ja tunnistaja F-ga liitus veel üks naine (II kd, tl 65–66, 69–72). Tunnistaja F andis ütlusi selle kohta, et ta näeb välja nagu ta tunneks naist, kes tema kõrval oli (III kd, tl 86). Kohtu hinnangul sai tegemist olla Eesti 200 liikmega, kuna ta tuli kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt otse hageja 2 ja tunnistaja F poole. Juhusliku konflikti puhul ei oleks hageja 2 ja Eesti 200 üritusel palgatud fotograaf asunud koheselt tekkinud konflikti filmima. Juhusliku konflikti puhul, mis toimus hageja 2 sõnul alla
2-20-3863 minuti, ei tule pähe koheselt enda pere kaitseks hakata olukorda filmima. Filmimisega on tõendatud, et tegemist oli ettekavatsetud ühise tegutsemisega, mida saab kostjate tõendatud asjaoludel hinnata provokatsiooniks.
5.14.Analüüsides, kas kostja 3 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 1 taotles, on faktiväited või väärtushinnangud, leidis maakohus, et kostja 3 hageja 1 kohta avaldatud kuuest väitest viis on väärtushinnangud ning ainus avaldatud faktiväide on tõene. Väitega (21) jäeti mulje, et (i) hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga ja (ii) provotseeris meeleavaldajaid. Väide „Hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga“ on faktiväide, kuna lapsevankriga meeleavaldajate ründamist on võimalik kontrollida. Meeleavaldajate provotseerimine on väärtushinnang. Kostja 3 väite puhul, et hageja 1 kasutas provokatsioonis oma väikest last (väide 22), on tegemist väärtushinnanguga hageja käitumisele. Kostja 3 väite, et hageja 1 oli peaprovokaator (väide 24), puhul ei ole võimalik üheselt kontrollida peaprovokaatoriks olemist. Tegemist on väärtushinnanguga ja hinnangut ümber lükata ei saa. Samuti on väide „Hageja 1 kasutas last inimkilbina“ hinnang hageja 1 käitumisele. Kostja 3 avaldatu, et hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina ja provokatsiooni läbi viimise instrumendina (väide 25), on subjektiivne hinnang hageja 1 käitumisele.
5.15.Maakohus oli seisukohal, et faktiväide meeleavaldajate lapsevankriga ründamisest on tõene. Meeleavaldajate vankriga ründamine on tõendatud tunnistajate ütlustega. K andis ütlusi selle kohta, et hageja 1 hõikas kõva häälega „fašist“ ja pärast seda läks rahva sekka koos lapse ja lapsevankriga teed tegema. Hageja 1 käis vähemalt kaks korda risti üle väljaku või noh rahva seast läbi edasi-tagasi kaks korda (III kd, tl 96). Tunnistaja G ütlustega on tõendatud, et hageja 1 sõelus lapsevankriga viirgude vahel edasi-tagasi ning sõitis inimestele sisse (III kd, tl 136).
5.16.Analüüsides, kas kostja 1 avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja 2 taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud, leidis maakohus järgmist. Väide (31) „C saatis lapsele järele oma kolleegi, F“ on faktiväide, kuna lapsele järele saatmist saab kontrollida. Väide (34) „C osales poliitilises provokatsioonis.“ on väärtushinnang. Kostja 1 ei ole tõendanud väidet, et hageja 2 saatis F oma lapsele järele. Hageja 2 nõue rahuldati osundatud väite osas ja kostjat 1 kohustati väide ümber lükkama.
5.17.Kostja 2 poolt hageja 2 kohta avaldatud väide, et hageja 2 saatis F lapsele järgi, lahendama olukorda (väide 36), on faktiväide, kuna seda on võimalik kontrollida. Väide (38), et hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist, on väärtushinnang. Kostja 2 ei ole tõendanud enda väidet, et hageja 2 saatis F oma lapsele järele olukorda lahendama. Hageja 2 nõue selle väite osas rahuldati ja kostjat 2 kohustati väide ümber lükkama.
5.18.Vaadates kostja 3 poolt hageja 2 kohta avaldatud väite, et hageja 2 osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud (väide 40) konteksti ja avaldamist, on tegemist faktiväitega. Kostja 3 on tõendanud, et tegemist oli ettekavatsetud provokatsiooniga, mis oli ühiselt läbi viidud. Seega on tegemist õige faktiväitega ning kostja 2 nõue kostja 3 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamisele ei kuulu.
5.19.Hagejate mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Maakohus leidis, et kuigi kostjate sõnavõtt oli hagejate suhtes negatiivne ja kriitiline, ei olnud kostjate väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hagejate suhtes vaenu õhutav. Hagejad andsid ise oma käitumisega põhjuse hinnangute andmiseks. Hagejate isiklikke õigusi ei ole hinnangute avaldamisega rikutud väidete 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38 , 39, 40, 41, 42 ja 43 puhul. On tõendatud, et kostja 2 on ebaõige faktiväite („Hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda lahendama“, väide 36) ja kostja 1 on ebakohase väärtushinnangu („Hageja 1 sõimab kõiki, kes
2-20-3863 ei nõustu tema vaadetega“, väide 7) avaldamisega rikkunud hagejate isikuõigusi ja hagejatele on tekkinud seetõttu kahju. Seega on täidetud väidete 7 ja 36 puhul objektiivne teokoosseis.
5.20.Maakohus möönis, et kostja 1 avaldatud väärtushinnang („Hageja 1 sõimab kõiki, kes ei nõustu tema vaadetega“, väide 7) on negatiivne ja kriitiline. Väide 7 ei olnud aga hageja 1 suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne. Teise isiku kohta hinnangu avaldamine (ka negatiivse) ei ole keelatud ega õigusvastane. Arvesse tuleb ka võtta hageja 1 enda käitumist meeleavaldusel. Tuvastamist on leidnud, et konflikti algatas hageja 1, mitte Odini sõdalased. Kostja 1 avaldatud hinnang oli tingitud hageja 1 enda käitumisest. Ka kostja 2 avaldatud faktiväide (väide 36, „Hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda lahendama“) ei ole õigusvastane. Kostja 2 andis hinnangu olukorras, kus ta arvas, et hageja 2 saatis kolleegi olukorda lahendama. VÕS § 1046 lg 1 teisele lausele viidates leidis maakohus, et väite 36 puhul on tegemist vähetähtsa rikkumisega. Kostja 2 sõnakasutus on hageja 2 suhtes au teotav, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust.
5.21.Hagejate varaline kahjunõue ei ole põhjendatud. Hagejad saatsid kostjatele 07.03.2019 nõudekirja (I kd, tl 31–37) ja tasusid selle koostamise eest 1036 eurot (I kd, tl 206–207). Nõudekirjas palusid hagejad ebaõigete andmete ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate väidete eemaldamist ja mittevaralise kahju hüvitamist (I kd, tl 31–37). Kahjunõude esitamisel tuleb jääda samade nõuete piiridesse, mis kohtule esitatakse ja ka kahju suuruse osas tuleb jääda kohtupraktikas väljamõistetud summade piiridesse. Mittevaralise kahju osas ei ole kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud. Hagejate isikuõigusi ei ole rikutud. Samuti on hagejad muutnud oma teist nõuet. Kohtusse esitati ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mitte andmete eemaldamise nõue. Sellest tulenevalt ei ole hagejatele kahju tekkinud.
5.22.Kostja 1 vastuhagi osas jäi maakohus 01.02.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kostja 1 nimetamine fašistiks on väärtushinnangu avaldamine. Fašistiks olemist on võimalik üksnes põhjendada erinevate asjaoludega ning neid põhjendavaid asjaolusid tõendada. Fašistiks olemist ei ole võimalik tõendada. Hinnang fašist on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega ja sellise väärtushinnangu avaldamine au teotav ja õigusvastane. Hageja 1 ei ole vastupidist põhjendanud ja tõendanud. Hageja 1 kohtule 15.01.2021 esitatud tõendid (II kd, tl 109–167) ei kinnita kostja 1 fašistiks olemist. Hageja 1 on ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikkunud kostja 1 isikuõigusi ja kostjale 1 on tekkinud seetõttu kahju. Kohus, lähtudes mittevaralise kahju suuruse otsustamisel otsuses viidatud asjaoludest, kohtupraktikast ja siseveendumusest, pidas põhjendatuks hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist 300 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
6.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja I hagi rahuldamata ja rahuldas kostja I vastuhagi, samuti osas, milles kohus jättis hageja II hagi osaliselt rahuldamata. Hagejad paluvad teha uus otsus, millega nende rahuldada, jätta kostja I vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda ning mõista menetluskulud kostjatelt hagejate kasuks välja.
6.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus täitnud nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Võrreldes 12.10.2020 määruses avaldatuga on kohus vaidlustatud otsuses muutnud hinnangut kostjate avaldatud väidete kvalifitseerimisele, lugedes väited 7, 14, 21 (osaliselt) ja 38 siiski väärtushinnanguteks. Seetõttu oli otsus hagejatele üllatuslik. Samuti rikkus maakohus oluliselt selgitamiskohustust (vt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 15). Samuti leiavad hagejad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p-dele 1, 3 ja 4, § 435 lg-le 1 ja § 437 p-le 1 tuginedes, et kohus jättis täitmata selgitamiskohustuse ka seeläbi (või alternatiivselt menetluse uuendamata), et ei andnud hagejatele võimalust tuua esile
2-20-3863 asjaolud, millal kostja 1 avaldas väite „hageja 1 üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“. Hagejad tõid apellatsioonkaebuses esile, et kostja I avaldas osundatud väite hageja I kohta 13.12.2018 veebilehel www.objektiiv.ee avaldatud artiklis (hagiavalduse lisa 19) ja videojagamisportaalis YouTube (hagiavalduse lisa 20) 05:36 alates: „See mees käis ringi, sõimas inimesi fašistideks. Kujutad ette. Käid ringi ja lihtsalt sõimad inimesi fašistideks. Kohalolnud räägivad, et selle lapsevankriga põhimõtteliselt üritati inimestest lihtsalt läbi rammida, eksole niimoodi jõuga, läbi sõita.“ Väide sisaldab ebaõigeid andmeid osas, milles see viitab, nagu oleks hageja I üritanud inimestest jõuga läbi rammida ja läbi sõita. Kostja I väide on tõendamata.
6.2.Maakohus on oluliselt rikkunud ka tõendite hindamise nõudeid ja põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8), jättes arvesse võtmata hagejate väiteid tõendavad tunnistajate ütlused, hagejate 04.10.2021 kirjalikus kohtukõnes toodud seisukohad tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kohta ning on andnud tõenditele meelevaldse ja põhjendamatu hinnangu, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hagejad jäävad kõigi oma 04.10.2021 menetlusdokumendis toodud seisukohtade juurde.
6.3.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1047 lg-id 1 ja 4, leides, et kostjate avaldatud väited 1, 2 (osas, mis puudutab lapsevankri kasutamist inimeste provotseerimiseks ja kasutades last kilbina), 3, 5, 7, 10 (osas, mis puudutab provotseerimist), 11 (osas, mis puudutab väljakutsuvat käitumist ja lapse vankrist välja kukkumise ohtu), 14, 15, 17, 18, 22, 24, 25, 32, 34, 38 ja 40 on väärtushinnangud. Hagejate hinnangul on eelviidatud väited faktiväited. Väited on faktiliselt tõendatavad ja objektiivselt kontrollitavad ning tegemist on ka ebaõigete faktiväidetega, kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis nende avaldatut kinnitaksid.
6.4.Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja I viis läbi provokatsiooni. Puuduvad tõendid kinnitamaks, et hagejad korraldasid poliitilist provokatsiooni. Ainuüksi meeleavaldusel viibimisest ei saa tuletada provokatsiooni korraldamist või selle korraldamise soovi. Avalikul meeleavaldusel vastupidise meelsuse avaldamine ei ole provokatsioon. Kuna hagejad ei korraldanud provokatsiooni ega ramminud meeleavaldajaid, siis ei saa ka pidada hagejate kohta avaldatud väärtushinnanguid kohasteks.
6.5.Kohus on ebaõigesti hinnanud faktiväidete nr 31 ja 36 õigusvastasust. Need väited on igal juhul õigusvastased, sest ebaõige faktiväide on alati õigusvastane (VÕS § 1047 lg 1).
6.6.Eeltoodud eksimuste tõttu jättis maakohus välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitise. Kui maakohus oleks nõuetekohaselt selgitamiskohustust täitnud ja hinnanud tõendeid kogumis, ei oleks kohus saanud jõuda järeldusele, et hagejate kohta avaldatud faktiväited vastavad tõele.
6.7.Varalise kahju hüvitamise nõude osas märgivad hagejad, et kuigi kohtueelselt esitati väidete eemaldamise nõue, ei ole väidete ümberlükkamise nõude puhul tegemist kategooriliselt erineva nõudega. Nõudekirja eesmärgiks oli pakkuda vastaspoolele kohtuväline kokkulepe, mis ei pea 100% ühtima kohtusse esitatava hagiga. Kohtul tulnuks sellega arvestada ja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele.
6.8.Kostja 1 vastuhagi osas pidanuks maakohus eelmenetluse raames välja selgitama, kas hageja 1 avaldatud väärtushinnang „fašist“ käis üldse kostja 1 kohta ja kas hageja 1 võtab omaks väite avaldamise kostja 1 kohta või mitte. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et hageja 1 suunas oma väite just kostja 1 vastu. Hinnangut avaldades tugines hageja 1 eelkõige meeleavalduse visuaalsele küljele (plakatitele) ja hõikas „fašist“ meeleavaldajatele, mitte konkreetselt kostjale 1. Hageja 1 ei nõustu maakohtu hinnanguga avaldatule ja leiab, et tegemist ei olnud ebakohase väärtushinnanguga. Meeleavaldusel vaid umbisikuliselt ühe sõna
2-20-3863 „fašist“ väljahõikamise eest 300 eurone kahjuhüvitis on liig, mistõttu palub hageja I kohtul vähendada kahjuhüvitist omal mõistlikul äranägemisel. Vastustajate seisukoht
7.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Samuti paluvad kostjad menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtavas lahendis märkida, et kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-3863
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täiendada otsustusega jätta rahuldamata hageja 1 ja hageja 2 viivisenõuded. Seetõttu tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21), välja arvatud osas, millises ulatuses on maakohtu otsus jõustunud (vt ringkonnakohtu otsuse p-i 13 allpool). Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja 1 apellatsioonkaebust puudutavas osas hageja 1 kanda ja hagejat 2 puudutavas osas hageja 2 kanda. Hageja 1 ja hageja 2 apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus käsitleb siinse otsuse -
I osas apellatsioonimenetluse eset; II osas apellatsioonkaebuse väiteid eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise kohta; III osas apellatsioonkaebuse väiteid tõendite hindamise ja põhjendamiskohustuse rikkumise kohta; IV osas apellatsioonkaebuse väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta; V osas hagejate mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudeid; VI osas hagejate varalise kahju hüvitamise nõuet; VII osas kostja 1 vastuhagi hageja 1 vastu; VIII osas menetluskulude jaotuse ja nende kindlaksmääramise küsimusi.
10.Ringkonnakohus järgib vaidlusaluste väidete ja väärtushinnangute tähistamisel sarnaselt maakohtuga selle 12.10.2020 määruse p-des 3–8 ja maakohtu otsuse p-des 5–10 märgitud numeratsiooni 1–43 (vt ka III kd tl 242 pöördel, p 31).
11.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on kostjate 13.05.2020 hagi vastuse lisana 1 esitatud videorekonstruktsiooni meeleavalduse kohta, mis on CD-plaadil, lisanud toimikus ekslikult hagiavalduse lisade juurde (s.o I kd tl 20 ja 21 vahele). Videorekonstruktsioon peaks toimikus olema kostjate 13.05.2020 hagi vastuse juures (s.o I kd tl 157 ja 158 vahel). Eelnev ei muuda siiski seda, et tõend on kohtule esitatud, asja materjalide juurde võetud ja tõendina kasutatav. (I) Apellatsioonimenetluse ese
12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-i 4 (IV kd tl 1 pöördel) kohaselt on hageja 2 vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata ja apellatsioonkaebuse põhjenduste p-i 3 (IV kd tl 2) kohaselt vaidlustasid hagejad maakohtu reolutsiooni tervikuna (v.a p-de 5 ja 8 osas), nähtub nii apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-st 5.3 (IV kd tl 1 pöördel), kui ka apellatsioonkaebuse põhjendustest, et hageja 2 ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 17 hageja 2 hagis kostja 1 ja kostja 2 vastu andmete ümberlükkamise nõudes kostja 1 ja kostja 2 menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 17 ei saanud hageja 2 apellatsioonkaebuse esemeks selles osas ka olla, sest menetluskulude kostja 1 ja kostja 2 kanda jätmine ei riku hageja 2 õigusi.
13.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja 2 hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu ebaõigete andmete
2-20-3863 ümberlükkamise nõudes (resolutsiooni p-d 4, 5, 7 ja 8) ning osas, millega menetluskulud hageja 2 hagis kostja 1 ja kostja 2 vastu jäid kostja 1 ja kostja 2 enda kanda (resolutsiooni p 17 osaliselt).
14.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hageja 1 ja hageja 2 hagid kostjate vastu jäid rahuldamata, kostja 1 vastuhagi rahuldati ning jaotati sellekohased menetluskulud. (II) Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmine (1.) Eelmenetluses antud õigusliku kvalifikatsiooni muutmine
15.Esiteks leidsid hagejad, et maakohus ei täitnud nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid, kui maakohus muutis otsuses 12.10.2020 määrusega võrreldes oma hinnangut väidetele nr 7, 14, 21 (osaliselt) ja 38. Kui 12.10.2020 määruses leidis maakohus, et osundatud väited on käsitatavad faktiväidetena (II kd tl 17 pöördel–18, p 28), siis otsuses asus maakohus seisukohale, et tegemist on väärtushinnangutega (III kd tl 243 pöördel teine lõik, 245 pöördel viies lõik, 246 pöördel viimane lõik–247 esimene lõik, 249 pöördel viimane lõik–250 esimene lõik, 250 pöördel viimane lõik–251 esimene lõik, 254 teine lõik). Maakohtu otsuses toodud õiguslik hinnang oli hagejatele üllatav.
16.Kuigi hagejad märgivad õigesti, et maakohtu õiguslik kvalifikatsioon muutus otsuses väidete nr 7, 14, 21 (osaliselt) ja 38 kohta, ei ole see iseenesest maakohtu otsuse tühistamise alus. Mitte igasugune menetlusõiguse normi rikkumine ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, vaid üksnes selline, mis võis tingida ebaõige kohtulahendi tegemise. Hagejad ei ole esile toonud, mida hagejad oleksid teinud maakohtu menetluses teisiti, kui maakohus oleks eelmenetluses kvalifitseerinud kõnealuseid väiteid faktiväidete asemel väärtushinnangutena. Hagejad ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud uusi asjaolusid ega tõendeid või tõendite kogumisele suunatud taotlusi.
17.Maakohtu otsuse on hagejad väidete nr 7, 14, 21 (osaliselt) ja 38 kohta vaidlustanud ning saanud apellatsioonkaebuses esitada asjaomased põhjendused, mida ringkonnakohus hindab otsuse järgnevates punktides. (2.) Nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamata jätmine
18.Ringkonnakohus selgitas 27.09.2022 kohtuistungil, et menetleb apellatsioonkaebuse p-s 13 esile toodud uusi asjaolusid, mis puudutasid kostja I väidet, et „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ (IV kd, tl 3 ja kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:02:11). Neid asjaolusid tuleb arvestada hageja 1 nõuete lahendamisel. Kuna hagejal 1 olid väitega seotud asjaolud esile toomata, oleks maakohus pidanud paluma hagejal need esile tuua, sest tegemist oli kõrvaldatava puudusega (TsMS § 3401 lg 1). Seda maakohus ei teinud. Ka 12.10.2020 määruses (II kd tl 17 pöördel–18, p-d 24–33), millele kostjad viitasid, ei ole maakohus juhtinud hageja 1 tähelepanu sellele, et hagejal 1 on esile toomata väidet „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ puudutavad asjaolud. Kostjad on küll õigesti märkinud, et TsMS § 5 lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, kuid see ei tähenda, et kohtul ei tuleks täita selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1). Poole nõuet ei saa jätta rahuldamata pelgalt seetõttu, et selle lahendamisel esinevad poole teadmatusest või eksimusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Kohtul tuleb poolele selgitada puuduse olemasolu ja selle kõrvaldamise võimalusi ning anda puuduste kõrvaldamiseks
2-20-3863 tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1). Kohtu selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus ise poole eest asjaolusid esitaks. Seda, et hageja 1 on kõnealuse väitega seotud nõudest loobunud, ei saanud maakohus eeldada (TsMS § 429 lg 1 esimene lause).
19.Ringkonnakohus saanuks maakohtu menetlusliku minetuse apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja paluda hagejal 1 väitega seotud asjaolud esile tuua. Kostja 1 tegi seda aga ennetavalt ise. Kostja 1 on vastuses apellatsioonkaebusele uutele asjaoludele oma seisukoha esitanud (IV kd tl 28–28 pöördel p-d 3.1 ja 3.2). Kuna maakohus jättis hageja I osundatud väite otsuses hindamata (III kd tl 243 pöördel esimene lõik), eksides TsMS § 436 lg 1 ja § 439 lg 8 teise lause vastu, teeb seda ringkonnakohus, muutes ja täiendades selles osas maakohtu otsuse põhjendusi järgmiselt.
20.Kostja I ei ole vaidlustanud, et avaldas väite „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ (IV kd 28 pöördel, tl 3.2), kuid leiab, et väide on õige ja väite õigsus tõendatud. Ringkonnakohus tuvastab, et väide „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ on faktiväide, nagu maakohus õigesti märkis. Seda, kas hageja I üritas inimestest lapsevankriga läbi sõita, on võimalik kontrollida. Kostja I on tõendanud, et faktiväide on tõene. Tunnistaja H ütluste kohaselt tuli meeleavaldusele grupp inimesi, kes käitusid agressiivselt. Üks nendest (s.o hageja 1) näitas seda ka välja sõites lapsevankriga meeleavaldusest osavõtjate eest läbi, korrates fraasi „minu laps, minu laps“. Tunnistaja sõnul käis hageja 1 nende eest kaarega väga ligidalt läbi – sedavõrd ligidalt, et oli tunne, nagu tahaks üle varvaste sõita ja tunnistaja arvas, et hageja 1 tahab hakata inimesi lapsevankriga ära ajama sõites edasi-tagasi (III kd tl 88 pöördel ajamärgid 01:27:24 koostoimes ajamärgiga 01:28:58). Samuti kinnitas tunnistaja H, et hageja 1 ründas lapsevankriga ka teda ja tema abikaasat (III kd tl 89, ajamärk 01:33:42, 01:34:58, 01:35:06, 01:35:31 ja 01:35:50 ning tl 90 pöördel ajamärk 01:50:26, tl 91 ajamärk 02:00:05 ja 02:00:16). Samas oli tunnistaja väitel meeleavaldusel piisavalt ruumi, et hageja 1 sai rahulikult inimeste vahel liikuda (III kd tl 89 pöördel, ajamärk 1:42:09). Seda, et hagejal 1 oli ruumi liikuda, kinnitas ka tunnistaja G (vt III kd tl 136 pöördel, ajamärk 00:32:03 – „Leian, et seal oli piisavalt ruumi, et oleks saanud inimestest mitte ülesõites või läbi sõites, oleks saanud liikuda platsil täiesti vabalt“). Ka tunnistaja K kinnitas, et hageja 1 käis vähemalt kaks korda üle väljaku, edasi-tagasi rahva seast läbi (vt III kd tl 96, ajamärk 03:01:16) ning tegi endale lapse ja lapsevankriga (jõuliselt) teed – kes eest ära ei läinud, sellele sõitis hageja 1 käruga otsa või lükkas õlaga eest ära (III kd tl 96, ajamärk 02:57:04 ja 03:00:32). Tunnistaja Ü märkis, et see (s.o vankriga sõitmine ja vankriga puudutamine – ringkonnakohtu märkus) ei olnud puudutamine, see oli jõuga rammimine. Hageja 1 sõitis täiest jõust jalgadesse (III kd tl 98, ajamärgid 03:21:57 ja 03:22:09). Ka tunnistaja G kinnitas, et „[...] konkreetselt sõideti nagu inimestest läbi [...]“, „[...] hiljem ma nägin see toimus konkreetselt juba lava pool [...]“ (III kd tl 137 pöördel, ajamärk 00:42:24). „Kokkupuuted – kui sõidetakse tagant, kui tahetakse inimgrupist läbi sõita ja teha seda nagu lapse kilbiga või kasutades lapsevankrit nagu mingisugust tanki, et see ei olnud tore. Täpselt niimoodi toimus. Rammis lapsevankrit kasutades. Ees niimoodi läks inimgruppi sisse. Ümberringi oli ruumi küll“ (III kd tl 137 pöördel, ajamärk 00:43:58). „[...] kui tal oli eesmärk jõuda lavani, siis ka lavani oleks võinud jõuda lihtsamat teed pidi. Mitte inimestest läbi sõites. Inimeste vahel olid, ma mainisin seda, inimeste vahel olid nagu väiksed vahemaad ja seal niimoodi oleks saanud jõuda lavani“ (III kd tl 138, ajamärk 00:47:13, aga ka tl 136 ajamärk 00:24:47 „[...] selja tagant ma nägin kuidas ta sõitis inimestele sisse. Ühele grupile sõitis niimoodi tagant sisse. [...] Täiesti nagu rammis inimesi“.). Nende tõenditega on tõendatud, et hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita. Hageja 1 nõue lükata nimetatud väide ümber jääb seega rahuldamata maakohtu otsuses toodud õiguslikel põhjendustel ja alusel (maakohtu otsuse p 28 – III kd tl 242 pöördel). Kuivõrd tegemist oli õige faktiväitega ja seetõttu on täitmata objektiivne teokoosseis, ei ole
2-20-3863 vaja analüüsida delikti üldkoosseisu ülejäänud elemente. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui avaldaja põhjustas süülise õigusvastase isikliku õiguse rikkumisega kannatanule kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Hageja 1 mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded jäävad samuti rahuldamata osas, mis seonduvad väitega „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ maakohtu otsuses toodud õiguslikel põhjendustel ja alusel (III kd tl 247 pöördel–248, p-d 41–45 (välja arvatud selle alapunktid 45.1–45.6) ning tl 255 pöördel, p-d 51 ja 52).
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda väite „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ õigsust Õ 10.12.2018 süüteoteade (I kd tl 165–166). Süüteoteade kinnitab üksnes seda, et Õ on teavitanud Põhja Prefektuuri sellest, et hageja 1 üritas meeleavaldusel korduvalt rammida lapsevankriga läbi rahvamassi. Süüteoteade ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas selles esitatud teave on õige. Samuti ei tõenda väite „hageja I üritas inimestest lapsevankriga jõuga läbi sõita“ õigsust T Facebooki lehel 14.12.2018 postituse juures olev S kommentaar (I kd tl 169 pöördel). S on viidanud üksnes käruga mehele, kes sõitis edasi-tagasi ja otsis konflikti. S viide sellele, et „[...] nägin teda ise meeleavalduse ees inimese trügimas“ [...] ei kinnita hageja 1 lapsevankriga jõuga inimestest läbi sõitmist. (III) Tõendite hindamise ja põhjendamiskohustuse rikkumine
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel ka tõendite hindamise nõudeid ja põhjendamiskohustust. Hagejate hinnangul jättis maakohus arvesse võtmata hagejate väiteid kinnitavad tunnistajate ütlused ning hagejate 04.10.2021 kirjalikus kohtukõnes toodud seisukohad tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kohta.
23.Kuigi hagejad märgivad õigesti, et maakohus ei ole oma otsuses eraldiseisvalt käsitlenud hagejate 04.10.2021 kirjalikus kohtukõnes tunnistajate usaldusväärsuse kohta esitatud vastuväiteid, saab maakohtu otsusest sellegipoolest järeldada, et maakohus pidas hagejate vastuväiteid põhjendamatuks. Kui kohus on tõendile otsuses hinnangu andnud, tõendile tuginedes mingi asjaolu tuvastanud ja selle pinnalt teinud järeldusi, siis saab sellest järeldada, et kohtul ei tekkinud kahtlusi, kas tõend kajastab faktilisi asjaolusid adekvaatselt. Kohtuotsuse sisunõuded ei hõlma vajadust iga tõendi puhul selle usaldusväärsust otsuses eraldi põhjendada. Põhjendada tuleb tõendi arvestamata jätmist (TsMS § 442 lg 8 neljas lause).
24.Kuna maakohus tugines hagi lahendamisel kõikide tunnistajate ütlustele, järeldub sellest, et maakohus pidas neid usaldusväärseks. Nende põhjendusega, mis seondusid tunnistajate ütlustega, on maakohus sisuliselt vastanud ka hagejate tunnistajate ebausaldusväärsust puudutavatele väidetele. Tõendirohke menetluse puhul peab neile hinnangu andmine ja otsuse põhjendamine jääma mõistlikesse piiridesse. Menetlusosalise mahukad vastuväited niigi mahukas kohtuasjas ei tohi takistada asja lahendamist. Vastasel korral jääb kohtul täitmata TsMS §-st 2 tulenev ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
25.Samuti peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et kuigi kohtul tuleb otsuses võtta seisukoht kõigi väidete kohta, peab ka menetlusosalise kutseline lepinguline esindaja esitama kohtumenetluses oma väited ja vastuväited selgelt, loogiliselt ja struktureeritult, et kohus saaks nende kohta seisukoha võtta. Praegusel juhul on hagejate varasem lepinguline esindaja esitanud kohtule suure tekstimahuga menetlusdokumente (sh 37 lk pikkune hagi, 27 lk pikkune kirjalik kohtukõne ja 27 lk pikkune apellatsioonkaebus) ega ole neis oma väiteid ja vastuväiteid selgelt, lühidalt ja loogiliselt välja toonud, mistõttu on kohtul hagejate väidete korduste, viiteliste
2-20-3863 põhjenduste ning väidete suure hulga tõttu raske jälgida ning mahuka teksti hulgast eristada. Seega saab ka hagejate kutseline lepinguline esindaja aidata menetlusdokumente koostades kaasa sellele, et kohtule on mõistetav, millised on poole väited ja vastuväited iga üksiku küsimuse puhul, mille kohta kohus peab seisukoha võtma.
26.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. (1.) Väide (2)
27.Väite (2) „hageja 1 rammis lapsevankriga Odini sõdalasi“ kohta leidsid hagejad, et maakohus jättis hindamata tunnistajate ütluste ja videosalvestise kooskõla. Kuna hagejad ei märkinud, millisele videosalvestisele nad tuginevad, hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 oleva videorekonstruktsiooni alusel. Nii hagi lisaks 1 kui ka 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevad videod kajastavad sama meeleavaldusel toimunud sündmust, kuid 13.05.2020 vastuse lisaks 1 olev video kajastab sündmust terviklikumalt. Kuna hageja on hagi lisa 1 kohta hagis üksnes märkinud, et tegemist on meeleavalduse kohta meedias avaldatud videoga (vt I kd tl 3 pöördel, p 5 ja tl 5 pöördel, p 36.1 teine lõik), ei saa kohus hinnata, kas või mida hagejad on videos kärpinud. Sealhulgas ei ole kohtule teada, kas väljaanne Postimees on meeleavalduse kohta avaldanud ühe või mitu videot. Küll aga, nagu öeldud, nähtub hagi lisaks 1 ja 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevate videomaterjalide võrdlemisel, et 13.05.2020 vastuse lisaks olev video kajastab sündmust terviklikumalt. (a) Tunnistaja Z ütlused
28.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate hinnanguga, nagu tuleks tunnistaja Z ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Apellatsioonkaebuses on keskendutud ebaolulistele detailidele tunnistaja ütlustes. Arvestades, et laps oli sündmuse keskel, ei saa välistada, et Z-le võis jääda mulje, nagu hakkaks laps vankrist välja kukkuma ning üks naisterahvas pani lapse kärusse tagasi. Tekkiva või tekkinud konflikti keskel olnud tunnistajalt ei saa eeldada, et pidi märkama, kas laps oli vankris turvarihmadega kinni või mitte, ning kas laps pandi kärusse tagasi. 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevast videost nähtub, et hageja 1 tõukas mitu korda tunnistajat ning hageja 1 ja tunnistaja sõnelesid. Sellises olukorras ei saanud tunnistaja samal ajal märgata pisemaid detaile. Video kinnitab aga, et tunnistaja oli meeleavaldusel kohal ja hagejaga 1 tekkinud konflikti keskel. Eelnev ei lükka tunnistaja ütlusi ümber ega muuda neid ebausaldusväärseks.
29.Ka see, et tunnistaja Z märkis, et hageja 1 ei öelnud talle, kuhu ta suundub, ei anna alust pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Sellest, kuhu suunda hageja 1 tahtis liikuda, on võimalik aru saada ka ilma, et hageja 1 oleks seda öelnud. Sellele viitas ka tunnistaja ise – „Ma ju näen suunda, kuhu inimene liigub. Kui te lähete vasakule, siis ma ei saa öelda, et paremale lähete“ (III kd tl 93, ajamärk 02:23:31). Samuti selgitas Z, et hageja 1 tahtis rahvamassi sisse minna tagasi (III kd tl 92, ajamärk 02:11:44).
30.Hagejate väitel eksis tunnistaja Z ka selles, kui väitis, et Odini sõdalastel oli käe ümber kollane silt (III kd tl 93, ajamärk 02:23:48 ja tl 93 pöördel, ajamärk 02:24:07). Tunnistaja selgitas lintide kohta, et „Need on võib-olla juba ära tulnud selle rüselemise peale. Need tulid päris tihti ära. Sidusime neid mitu korda tagasi käe peale“ (III kd tl 94 pöördel, ajamärk 02:39:17). „[M]a liikusin kogu aeg ringi. Võib-olla selle rüseluse käigus kukkus ta maha. Ma ei mäleta millal ta maha kukkus. Mul oli see algselt oli mul see olemas. Meil on isegi MTÜ-l
2-20-3863 on olemas isegi pilt, kus me oleme kõik Odini sõdalased oleme kollaste lintidega kui see üritus hakkas“ (III kd tl 95, ajamärk 02:45:31). Hagejate väide, et kuna Z ei olnud tähistatud kui korrapidaja ja tal polnud seetõttu õigust hageja 1 juurde minna, on asjakohatu.
31.Apellatsioonkaebuse p-s 17.3 väidavad hagejad, et Z andis vastuolulisi ütlusi ka järgnevas. „Seda, kas ta meeleavaldajatele midagi tegi, seda ma ei näinud. Ma nägin seda, kui ta pärast sõitis mul sõbrale sõitis otsa käruga ja mind tõukas selle käruga. Aga kas ta just seal rahvamassil kellelgi otsa sõitis, seda minu silmad ei näinud“ (III kd tl 92, ajamärk 02:13:57). Need ütlused ei ole hagejate hinnangul kooskõlas videomaterjali ega teiste tunnistajate ütlustega. Milliste konkreetse tõenditega ja mis osas, ei ole hagejad selgitanud. Hagejate väide, et menetluses esitatud videomaterjal puudutab ainult ühte korda, kui tunnistaja Z ja hageja 1 meeleavaldusel kokku puutusid, ei kinnita, et tunnistaja ei oleks võinud hagejat 1 ja tema käitumist meeleavaldusel eemalt näha. Tunnistaja ütlused on tõendiks (TsMS § 229 lg 2 esimene lause) ja kohus ei saa eeldada, et ütlused on ebaõiged.
32.Ka Z paiknemine Vabaduse väljakul, kus meeleavaldus toimus, ei kinnita tema ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistaja tõi esile konkreetsed asjaolud, mida tema meeleavaldusel nägi ja sai anda ütlusi ainud nende asjaolude kohta. Hagejate väide, et tunnistaja pidi nägema ka midagi, mida ta enda sõnul ei näinud, ei muuda tunnistaja ütlusi vastuoluliseks. Asjakohatud on ka hagejate viited tunnistaja ütlustele selle kohta, kus tunnistaja meeleavaldusel seisis ja mida ta sealt nägema pidi (s.o III kd tl 92 pöördel–96, ajamärk 02:18:44–02:21:49). Hagejad on apellatsioonkaebuse p-s 17.5 esitanud väljavõtte meeleavalduselt, mille põhjal on tunnistajate osundatud ütlused üheselt arusaadavad – tunnistaja seisis lavast vasakul pool lava kõrval, sellest ca 10 m kaugusel ja nägi sealt laval toimuvat. Tunnistaja nägi, mis toimus lava ees (s.o selle vasakul pool küljes, kus tunnistaja ise seisis), kuid mitte paremal pool, kus seisid inimesed (rahvamass). Kuna lavast paremal pool olid inimesed, siis nägi tunnistaja lava esist 1,5–2 m.
33.Z tunnistajana antud ütlustest ei jää muljet, nagu oleks tunnistaja mäletanud üksnes kostjatele olulisi detaile või oleks olnud hagejate suhtes vaenulikult meelestatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja ütlused kooskõlas ka 13.05.2020 hagi vastuse lisana 1 esitatud videomaterjaliga.
34.Miks hagejad leiavad, et Z andis tunnistajana ebaõigeid ütlusi, kui selgitas, et hageja 1 ründas teda ja tema kaaslast (vt III kd tl 95 pöördel, ajamärk 02:49:09 ja 02:49:14), ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei saanud aru talle esitatud küsimusest. Z-lt küsiti: „Siin kerkis korraks täpsustuse vajadus ka seoses selle käruga sõitmisega. Palun mainige igaks juhuks veel üle, et see käruga sõitmine või vastu jalgu sõitmine või mis iganes Te tahate täpsustavalt öelda, et kelle suhtes Teie tajusite seda?“ (III kd tl 95 pöördel, ajamärk 02:48:49). Sellele vastas Z: „Ma ei saanud küsimusest aru“ (III kd tl 95 pöördel, ajamärk 02:49:09). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud, sh 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 oleva video hindamisel nii eraldiseisvalt kui ka koostoimes tunnistaja Z ütlustega. (b) Tunnistaja Üi ütlused
35.Tunnistaja Ü ütlustest tuleneb, et tunnistaja kirjeldas kogu meeleavaldusel toimunud sündmusi, sh sündmusi, mis eelnesid 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevas videos toodud konfliktile hageja 1 ja Z jt vahel. Maakohus küsis tunnistajalt: „Rääkige palun, mis seal toimus, mis Te nägite?“ (III kd tl 97 pöördel, ajamärk 03:17:58 viimane rida). Tunnistaja Ü selgitas, et
2-20-3863 „Me läksime abikaasaga sinna, abikaasa on siin mul, jäime seisma kohvik Moskva ette ja seal miiting käis. Seal keegi juba esines ja rääkis ja siis oli niisugune asi, et meist üks 3 meetrit eemal seisid ühed noormehed mustas riietuses, nad olid vist mingid turvamehed nähtavasti ja siis äkki tormas sealt kohvik Moskva poolt üks mees lapsevankriga pooljoostes ja kihutas nendele turvameestele tagant jalgadesse. No ja me jäime niimoodi suud ammuli seda vaatama, et noh et kas on hull või narkomaan või aga siis ta läks tagasi, võttis hoogu ja tuli uuesti. Siis need turvamehed pöörasid ümber ja neil toimus mingi sõnavahetus aga ei mäleta enam ja ei kuulnud ka. Me olime nii kohkunud sellest vaatepildist. [...]“ (III kd tl 97 pöördel–98, ajamärk 03:18:46).
36.Kuna Ü kirjeldas meeleavaldusel toimunut tervikuna, ei ole põhjendatud hagejate väite, et tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas videosalvestisega ja teiste tunnistajate ütlustega. Kogu meeleavaldusel toimunu ei ole kohtule esitatud videomaterjalidel kajastatud. Samuti võisid tunnistajad meeleavaldusel näha erinevaid asju. Ka see, et Politsei- ja Piirivalveamet ei tuvastanud hageja 1 käitumises õigusvastasust, ei tähenda, et tunnistaja oleks andnud ebaõigeid ütlusi.
37.Hagejate väide ja hinnang, et maakohtu istungil muiati tunnistaja ütluste peale ja tunnistaja ei suuda kõrge vanuse tõttu eristada tegelikkust ettekujutusest, on asjakohatud.
38.Ü ütlused on kooskõlas 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 oleva videoga ka osas, milles tunnistaja selgitas, et keegi ei tirinud lapsevankrit (III kd tl 98, ajamärk 03:23:09 ja 03:23:14). Videost nähtub, et Z hoidis lapsevankri sangast küll kinni, kuid ei tirinud seda. Pealegi tuleneb tunnistaja ütlustest (vt koostoimes III kd tl 97 pöördel ajamärk 03:18:46), et tunnistaja ütlused puudutasid aega, mil hageja 1 jooksis lapsevankriga meestele jalgadesse. See ei nähtu küll videolt, kuid Ü tunnistajana antud ütluste kohaselt sündmused selliselt toimusid (vt samas). Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et tunnistaja ütlused on tõendiks (TsMS § 229 lg 2 esimene lause) ja nende ebaõigsust ei saa eeldada.
39.Hagejad on apellatsioonkaebuses ekslikult eeldanud, et üksnes nende esile toodud asjaolud on õiged ja kuna tunnistaja Ü nende esinemist ei kinnitanud, siis järelikult on tunnistaja andnud ebaõigeid ütlusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus hindas poolte esitatud asjaoludest lähtudes tõendite alusel, mis meeleavaldusel toimus. Maakohtul ei olnud alust eeldada, et üksnes hageja esitatud asjaolud on õiged (tõendatud). (c) Videorekonstruktsioon
40.Maakohus ei eksinud ka 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 oleva videorekonstruktsiooni hindamisel, kui leidis, et Odini sõdalastele vastu jalgu sõitmine on videoga tõendatud. Videost ei nähtu, et hageja 1 oleks olnud hädaseisundis, nagu apellatsioonkaebuses väidetakse. Videost nähtub, et ainsana tõukles ja hüüdis „fašist“ hageja 1, mille peale hageja 2 hageja 1 konfliktist eemale viis.
41.Samuti ei kinnita 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olev video apellatsioonkaebuse väidet, nagu oleks hageja 1 olnud Odini sõdalaste piiramisrõngas ja hagejat 1 kinni hoidnud või et lapsevankri liikumist suunas Z. Maakohus tuvastas mitmete tunnistajate ütluste alusel, et hageja 1 rammis lapsevankriga inimestele jalgadesse. (2.) Väide 10
2-20-3863
42.Väite (10) „hageja 1 rammis meeleavaldajaid“ kohta leidsid hagejad samuti, et tunnistajad andsid ebaõigeid ütlusi ja et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega, millega maakohus poleks tohtinud hagi lahendamisel arvestada, arvestades muu hulgas, millisel viisil kostjad tõendeid kogusid. (a) Tõendite kogumine ja tunnistajate mõjutamine
43.Esmalt märgib ringkonnakohus, et sellel, millisel viisil kostjad kogusid tõendeid (kõik tunnistajad peale Z leiti kostja 1 üleskutse peale), ei olnud hagi lahendamisel tähtsust. Samuti ei jäänud meeleavalduse (09.12.2018) ja tunnistajate leidmise (29.04.2019 ja 01.05.2019) vahele sedavõrd pikk aeg, et tunnistajad ei oleks saanud mäletada meeleavaldusel toimunut. See, et kostja 1 otsis tunnistajaid juba enne hagi esitamist, ei omanud samuti hagi lahendamisel tähtsust. Kostja 1 Facebooki lehel avaldatud postitusest nähtub, et kostja 1 oli teadlik, et kohtuvaidlus on tulemas ning palus endaga ühendust võtta inimestel, kes saavad anda tunnistusi hageja 1 tegevuse kohta meeleavaldusel (vt I kd tl 208 esimene ja kolmas lõik ja tl 209 esimene ja teine lõik). Kohtusse pöördumise kavatsusest olid hagejad kostjaid teavitanud juba oma 07.03.2019 nõudekirjas, tuues esile ka oma nõuded ja nende sisu (vt I kd tl 31–33, sh p 47). Sellisel viisil tõendite kogumine hageja 1 poolt ei muuda tunnistaja ütlusi tagantjärele konstrueerituks, vastuoluliseks ega ebamääraseks, nagu apellatsioonkaebuses ekslikult väidetakse. Kostja 1 otsis tunnistajaid konkreetsete asjaolude kohta. See, et tunnistajad on kostjale 1 ise endast teada andnud, viitab tunnistajate teadlikkusele meeleavaldusel toimunud asjaolude kohta, samuti sellele, et tunnistaja tahe anda ütlusi, kujunes vabalt.
44.Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleksid kostjad mõjutanud tunnistajate ettekujutust meeleavaldusel toimunust, kui avaldasid meeleavalduse kohta avalikult oma seisukohti, on samuti põhjendamatu. Iga tunnistaja andis kohtus vande all ütlusi, selgitades põhjalikult, mida tunnistaja meeleavaldusel nägi ja koges. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et tunnistajad andsid ise endast kostjale 1 teada.
45.See, et kostjate 10.12.2018 ja 14.12.2018 artikkel kasutab samu eestikeelseid sõnu, mis tunnistajad ütluste andmisel (rammimine, ründamine, lapse ohtu seadmine, provotseerimine), ei võimalda teha järeldust, nagu oleks kostjad tunnistajaid mõjutanud. (b) Tunnistaja H ütlused
46.Tunnistaja H kinnitas, et hageja 1 ajas lapsekäruga inimesi laiali, ründas lapsega ja tiirutas meeleavaldajate seas (vt III kd 88 pöördel, 89, 90 pöördel, ajamärk 01:27:24−01:28:58; 01:33:42−01:35:50; 01:50:26). Tunnistaja ütlustest ei tulene, et tema ütlused põhineks mingil muul allikal, kui tunnistaja enda meeleavaldusel kogetu. Sealhulgas tuleneb H ütlustest, et ta puutus ise hagejaga 1 meeleavaldusel kokku (vt nt III kd tl 88 pöördel, ajamärk 01:28:58). Samuti märgib ringkonnakohus, et tunnistaja H ei saanud lapsevankriga pihta seetõttu, et ta hüppas tagasi (vt III kd tl 88 pöördel, ajamärk 01:28:58).
47.Hagejad on tunnistajate ütlustele hinnangut andes ekslikult lähtunud sellest, et kogu meeleavaldusel toimunud on kajastatud siinses menetluses tõenditena esitatud videomaterjalis. Ka tunnistaja H ütluste puhul ei tähenda see, et Politsei- ja Piirivalveamet ei tuvastanud hageja 1 käitumises õigusvastasust, et tunnistaja oleks andnud ebaõigeid ütlusi. (c) Tunnistaja G ütlused
2-20-3863
48.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väited tunnistaja G ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistaja selgitas põhjalikult, mida ta meeleavaldusel nägi, sh kuidas üks meesterahvas sõitis lapsevankriga inimestele sisse (vt nt III kd tl 136, ajamärk 00:24:47, tl 137 pöördel, ajamärk 00:43:58) ning et tunnistaja nägi „ [...] mis toimus eespool“ (III kd tl 136 pöördel, ajamärk 00:33:24). G ütlustest ei tulene, nagu põhineksid tal meeleavalduse kohta olnud teave ainult avalikult avaldatud väidetel, mitte tunnistaja enda kogetul. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et menetluses esitatud videomaterjal ei kajasta kogu meeleavaldusel toimunut. Ka tunnistaja G selgitas, et „Hindaksin, et see ei ole sama, sest sellel hetkel oli seal rohkem rahvast ümber, mida mina nägin“ (III kd tl 138, ajamärk 00:57:41). Samuti kinnitas tunnistaja, et intsidente meeleavaldusel oli rohkem kui üks (III kd tl 138 pöördel, ajamärk 01:02:54 ja 01:02:58). Seega ei oma tähtsust, kas tunnistaja G nägi pealt ka 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevas videos kajastatud konflikti hageja 1, Z jt vahel.
49.G tunnistajana antud ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks seegi, kas tunnistaja teadis, kas inimeste varbad jäid hageja 1 lapsevankri alla või mitte. Tunnistajalt ei saa eeldada, et ta nägi kogu meeleavaldusel toimunut.
50.Tunnistajad Z ja G seisis meeleavaldusel erinevates kohtades. Hagejate väide, et Z nägi ainult 1–2 m lava ette ning G nägi kõike, mis toimus lava ees, ei põhine tunnistajate ütluste õigel käsitlemisel. Ringkonnakohus tõi eelnevalt esile, et Z seisis lavast vasakul pool lava kõrval, sellest ca 10 m kaugusel ja nägi sealt laval toimuvat, sh nägi Z, mis toimus lava ees (s.o selle vasakul pool küljes, kus tunnistaja ise seisis), kuid mitte paremal pool, kus seisid inimesed (rahvamass). Kuna lavast paremal pool olid inimesed, siis nägi Z lava esist 1,5–2 m. G viibis valdavalt kohviku Moskva lähedal (vt III kd 136 pöördel, ajamärk 00:33:24). Kui G seisis lavast kaugemal, kui Z, siis saigi G näha laval toimuvat laiemalt, kui Z. Kuna Vabaduse väljakul ei olnud nii palju inimesi, et väljakul toimuvat ei oleks saanud üldse näha (vt nt 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olev video), ei tulene G ütlustest, et ta poleks saanud näha seda, kas hageja 1 sõitis lapsevankriga inimestele jalgadesse või mitte. Ebaõige on hagejate väite, et G ei näinud lava ette. Tunnistaja ei ole midagi sellist väitnud. (3.) Väide (12)
51.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud ka väite (12) „hageja 1 osales (i) ettekavatsetud ja organiseeritud (ii) provokatsiooni läbiviimisel“ puhul tõenditele hinnangu andmisel. Maakohus leidis õigesti, et hagejal 1 ei olnud meeleavaldusel soovi minna koju, vaid seal osaleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). (a) Tunnistaja Ku ütlused
52.Tunnistaja K selgitas, kuidas hageja 1 meeleavaldusel liikus, kinnitades, et hageja 1 liikus risti üle Vabaduse väljaku vähemalt kaks korda (III kd tl 96, ajamärk 03:01:06). Tunnistaja ei teadnud täpselt, mida hageja 1 tegi enne seda ning selgitas, et tema nägi vähemalt kahte korda, kui hageja 1 Vabaduse väljakul risti üle liikus (vt samas). Tunnistaja viited sõnadele „võibolla“ ja „ma ei tea“ puudutasid üksnes aega enne seda, kui tunnistaja hagejat 1 meeleavaldusel liikumas nägi.
53.K ütlused ei ole vastuolus ka videomaterjaliga, sest ringkonnakohus juba märkis, et videod ei kajasta kogu meeleavaldusel toimunut. See, et K ei suhelnud meeleavaldusel hagejaga 1, ei tähenda, et K ei oleks võinud näha, millises suunas hageja 1 meeleavaldusel liikus ja kuidas
2-20-3863 hageja 1 meeleavaldusel käitus. Tunnistaja oli täpne oma vastustes ning tõi eraldi esile, mida ta nägi isiklikult ja mille kohta tal oli teave ajakirjandusest (III kd tl 96 pöördel, ajamärk 03:02:05, 03:02:18).
54.Hagejate väitel on K ütlused absurdsed osas, kus tunnistaja vastas hagejate varasema lepingulise esindaja Robert Sarve küsimustele selle kohta, mida tähendab tunnistaja jaoks väljend „rahva sees“ ning kas seda võiks võrrelda laulupeoga (III kd tl 96 pöördel–97, ajamärk 03:06:01–03:06:46). Tegemist oli küsimustega, mida hagejad pidasid ise oluliseks tunnistajalt küsida. Tunnistaja vastused lähtuvad talle esitatud küsimustest ning nendest ei nähtu, et maakohus oleks tunnistaja ütlusi ebaõigesti hinnanud. (b) Tunnistaja H ütlused
55.Apellatsioonkaebuse kohaselt väitis tunnistaja H ebaõigesti, et hageja 1 tuli koos hagejaga 2 ja F-ga kohvikust välja. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevast videost nähtub, et Vabaduse väljakul olid nii hageja 2, kui ka F. See tähendab, et ka nemad väljusid kohvikust Moskva, kus eelnevalt viibiti. Kas või millise ajalise vahega hageja 1 ning hageja 2 ja F kohvikust täpselt välja tulid, ei ole hagejad esile toonud. Seega ei ole põhjendatud hagejate väite, nagu oleks H andnud tunnistajana ebaõigeid ütlusi.
56.H selgitas, et viibis meeleavaldusel lava suhtes nurga peal (III kd tl 89, ajamärk 01:37:51), tribüüni ees ja nägi sealt, mis toimus tribüünil ja mis toimus kohvikus (III kd tl 90, ajamärk 01:44:04). Hageja 1, hageja 2 ja F tulid tribüüni lähedusse ja vaatasid rahvamassi, kes seal ees olid (vt samas). Inimesi ei olnud tihedalt (III kd tl 89 pöördel, ajamärk 01:42:09). Milles täpselt maakohus eksis, kui andis hinnangu H ütlustele, ei ole apellatsioonkaebuses sisuliselt selgitatud. See, et hagejatele ei ole tunnistaja ütlused eluliselt usutavad, ei tingi alust tõendi uuesti või ümber hindamiseks. Kohus juhindub asjaolusid tuvastades ja järeldusi tehes asjas esitatud tõenditest ega saa hagiavaldust lahendada lähtudes sellest, millised asjaolud tunduvad poolele eluliselt usutavad ja millised mitte. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks H tunnistajana antud ütluste hindamisel ületanud diskretsioonipiire. (c) Filmimine meeleavaldusel
57.Alust maakohtu otsuse muutmiseks ei anna seegi, et maakohus ei kuulanud üle J (maakohtu otsuses nimetatud kui Eesti 200 üritusele palgatud fotograaf, vt III kd tl 245 viimane lõik – ringkonnakohtu märkus), kes filmis ja pildistas meeleavaldusel tekkinud konflikti. Pooled ei vaidle selle üle, et J osales kohvikus Moskva toimunud Eesti 200 üritusel ning jätkas filmimist ja pildistamist ka meeleavaldusel. Arvestades, et Eesti 200 üritusel osalesid ka hagejad ja F, kes viibisid sarnaselt J-ga seejärel ka meeleavaldusel, on need seosed piisavaks järeldamaks, et hageja 2 ja J meeleavaldusel toimunud konflikti filmimisega on tõendatud (s.t koostoimes teiste asjas esitatud tõenditega), et tegemist oli ettekavatsetud ühise tegutsemisega.
58.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka selles, kui leidis, et hageja 2 meeleavaldusele tulek ja seal filmimine kinnitas, et tegemist ei olnud juhusliku konfliktiga, vaid ettekavatsetud ühise tegutsemisega, mida sai hinnata provokatsioonina. Hageja 2 väide, et filmimine kaitseb tema pere parimal viisil (I kd tl 5), ei ole veenev ainuüksi seetõttu, et konflikti keskel olnud lapse pidas vajalikuks ära tuua F, kuid mitte hageja 2, kes on lapse ema.
2-20-3863 Kui olukord tundus lapsele ohtlik F-le (kes selgitas, et „Ma mäletan seda paanikat enda sees just lapse pärast“ ning et „Ma nägin, et see ei ole nagu absoluutselt õige olukord lapse jaoks olla.„ – III kd, tl 84 pöördel ajamärk 00:40:30), pidi see sellisena näima ka hagejale 2, kuid hageja 2 jätkas konflikti filmimist. Selle valiku tegemine olukorras, kus konflikti keskel oli hageja 2 laps, pidi hagejale 2 olema filmimine olulise tähendusega. 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevast videost nähtub, et hageja 1 tõukles ja sõneles, mis viitas sellele, et hageja 1 tähelepanu oli mujal, kui lapsel. Hageja 2 ei saanud seetõttu arvata, et ilma tema sekkumiseta on lapsel hagejaga 1 konflikti keskel ohutu. Neil põhjustel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks apellatsioonkaebuse väidet, et hageja 2 filmis olukorda selleks, et hiljem oleks võimalik oma õiguste eest seista. Lapsega seotud võimalikus ohuolukorras on esmane küsimus lapse ohutuse tagamine, ning alles seejärel saab tekkida küsimus õiguste kaitse vajadusest.
59.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei tuginenud väite (12) hindamisel üksnes filmimise faktile, vaid ka teistele tõenditele (vt III kd tl 245, teine lõik). (4.) Väide (21)
60.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus eksinud, kui leidis, et väide (21) „hageja 1 ründas meeleavaldajaid vankriga“ on tõene.
61.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks tunnistaja K andnud tunnistajana ebaõigeid ütlusi. Ringkonnakohus hindas eelnevalt tunnistaja ütlusi ja leiab ka väite (21) puhul, et tunnistaja on selgitanud seda, mida tema meeleavaldusel nägi. See, et tunnistaja ei tea, mida hageja 1 meeleavalduse alguses tegi, ei tähenda, et tunnistaja ei teadnud anda ütlusi asjaolude kohta, mida tunnistaja hiljem hagejaga 1 seoses meeleavaldusel nägi. K kinnitas, et hageja 1 tegi endale koos lapse ja lapsevankriga rahva seas teed (III kd tl 96, ajamärk 02:57:04) ning sõitis rahva seas käruga ringi ja tegi endale jõuliselt teed (samas, ajamärk 03:00:32).
62.Hagejad on väitnud, et tunnistaja K ütlused on vastuolus videomaterjalidega, kuid mis osas ja miks, apellatsioonkaebusest ei selgu. Tunnistaja ütluste ebaõigsust ei saa seostada sellega, millal tunnistaja kuulis hagejat 1 esimest korda hüüdmas „fašist“, sest pole teada, mitu korda hageja selliselt ennast väljendas ja milline neist kordadest oli esimene kord, kui hageja 1 seda kuulis.
63.Tunnistaja G ütlusi hindas ringkonnakohus eespool ning leidis, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. (5.) Väide (40)
64.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka väitele (40) „hageja 2 osales provokatsioonis, mis oli ettekavatsetud ja ühiselt läbi viidud“ hinnangu andmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Tunnistaja H ütlustele ja hageja 2 filmimisele andis ringkonnakohus hinnangu eespool.
65.Hagejad ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile ega põhjendanud oma väidet, et maakohus jättis arvesse võtmata hagejate väited tõendavad tunnistajate ütlused. Hagejate tunnistaja F ütlustele on maakohus otsuses hinnangu andnud. Kostjate tunnistajate ütlusi pidasid hagejad ebausaldusväärseks. Tõendi ebausaldusväärsus välistab sellele tuginemise tervikuna. Kui hagejad soovisid maakohtu menetluses siiski kostjate tunnistajate ütlustele
2-20-3863 tugineda, oleks hagejad pidanud esile tooma konkreetsed asjaolud ja seostama selle tunnistajate ütlustega. Seda ei ole hagejad teinud. (IV) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine
66.Järgmisena leiavad hagejad, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 4), kui leidis, et kostjate avaldatud väited nr 1, 2 (osas, mis puudutab lapsevankri kasutamist inimeste provotseerimiseks ja kasutades last kilbina), 3, 5, 7, 10 (osas, mis puudutab provotseerimist), 11 (osas, mis puudutab väljakutsuvat käitumist ja lapse vankrist välja kukkumise ohtu), 14, 15, 17, 18, 22, 24, 25, 32, 34, 38 ja 40 on väärtushinnangud. Kui maakohus oleks kvalifitseerinud väited faktiväidetena, oleks maakohus saanud kohustada kostjaid ebaõiged väited ümber lükkama sõltumata väidete õigusvastasusest ning saanud tuvastada väidete õigusvastasuse ja mõista hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. Samuti eksis maakohus hagejate arvates mitmete faktiväidete õigusvastasusele ja väärtushinnangute kohasusele hinnangu andmisel.
67.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega ja põhjendab oma seisukohta otsuse järgnevates punktides, kuid märgib enne järgmist. Erinevalt hagejate väidetust, ei ole maakohus asunud seisukohale, nagu ei saaks kostjate sõnavabadust piirata. Maakohus on otsuse tegemisel küll võtnud arvesse kostjate sõnavabadust, kuid ei ole jätnud hagi rahuldamata seetõttu, et sõnavabadust ei saa piirata. Seetõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse osas V esitatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-l 17 ja 45 põhinevad väited. (1.) Väidete kvalifitseerimine
68.Esmalt kordab ringkonnakohus, et kohus juhindub asjaolusid tuvastades ja järeldusi tehes asjas esitatud tõenditest ega saa lähtuda sellest, millised asjaolud tunduvad poolele eluliselt usutavad ja millised mitte. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Hagejate väide, et maakohus tõlgendas situatsiooni hagejate kahjuks olukorras, kus avaliku meediatsirkuse korraldasid kostjad, ei ole täpne ega õige. Esmalt toimus meeleavaldus ja alles seejärel avaldasid kostjad meeleavaldust puudutavad väiteid ja väärtushinnanguid. Kuna hagejad pöördusid hagiga kohtu poole, tuli maakohtul neid väiteid ja väärtushinnanguid hinnata. Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei eelda, et avaldatud oleks ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate käitumine ei jäänud piiridesse, mis võimaldaks nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et avalikul meeleavaldusel vastupidise meelsuse väljendamine ei saa olla provokatsioon.
69.Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas maakohus on apellatsioonkaebusega vaidlustatud väited õigesti kvalifitseerinud. (a) Väide (1)
70.Väite (1) „hageja I üritas tüli norida korravalvuriteks olnud Odini sõdalastega“ kohta ei ole apellatsioonkaebuses esile toodud, milles täpselt maakohus eksis ja miks, kui leidis, et väide on väärtushinnang. Apellatsioonkaebuses on viidatud üksnes Eesti Keele Instituudi sõnaveebi
2-20-3863 järgsele tähendusele väljendist „tüli norima“. Tõendite usaldusväärsusega seonduvat hindas ringkonnakohus eespool, leides, et tunnistajate ütlused olid usaldusväärsed.
71.See, et hageja 1 ei nõustu maakohtu tõenditele (sh videomaterjalile) antud hinnanguga, ei loo alust tõendite uuesti või ümber hindamiseks apellatsioonimenetluses. (b) Väited (2), (3), (5), (10), (12), (17), (22), (25) ja (26)
72.Väite (2) „hageja 1 kasutas lapsevankrit inimeste provotseerimiseks ja last kilbina“, väite (3) „hageja 1 kasutas last organiseeritud provokatsiooni läbiviimise instrumendina“, väite (5) „hageja 1 viis läbi provokatsiooni“, väite (10) osas, milles „hageja 1 provotseeris“, väite (12) „hageja 1 käitumine oli ettekavatsetud provokatsioon“, väite (17) „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja 1“, väite (22) „hageja 1 osales provokatsioonis kasutades väikest last“, väite (25) „hageja 1 kasutas last poliitilise vahendina“ ja väite (26) „Eesti 200 korraldas provokatsiooni, millest võttis osa hageja“ osas ei nõustunud hagejad samuti maakohtu hinnanguga. See iseenesest ei anna aga alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
73.Muu hulgas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et lapse kilbina kasutamine on väärtushinnang, arvestades kogu liitväite sisu ja selle avaldamise konteksti. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja 1 kasutab last otseselt kilbina, mille tõele vastavust oleks võimalik kontrollida. Apellatsioonkaebuse p-s 26.5. toodud näide inimkilbist ei väljenda selle sõna tegelikku sisu.
74.Hagejate tunnistajate ütlusi puudutavate väidetele on ringkonnakohus eelnevalt vastanud ega korda neid. Ükski asjas esitatud tõend ei kinnita apellatsioonkaebuse väidet, et Odini sõdalased tekitasid ise olukorra, milles kostjad hiljem hagejat 1 süüdistama hakkasid.
75.Tunnistaja F ütlused selle kohta, et laps oli vankris kinnitatud, ei lükka ümber väitele „hageja 1 kasutas last organiseeritud provokatsiooni läbiviimise vahendina“ antud maakohtu hinnangut ega seondu üldse väitele antud hinnanguga.
76.Maakohus on otsuse p-s 35 (III kd, tl 244 pöördel teine lõik) märkinud, et hageja 1 osales ettekavatsetud ja organiseeritud provokatsiooni läbiviimisel, on faktiväide ettekavatsetuse ja organiseerituse osas. Ettekavatsetust ja organiseeritust provokatsiooni läbiviimisel on võimalik kontrollida. Meeleavaldajate provotseerimist ei ole võimalik tõendada, seda on võimalik üksnes hinnata. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu järeldused on vastuolulised. Tegemist on erinevate tegevustega, mistõttu saavad erineda ka neile antud hinnangud. (c) Väide (7)
77.Väite (7) „hageja 1 sõimas kõiki, kes ei nõustunud tema vaadetega“ kohta leidis hageja 1, et objektiivselt on võimalik kontrollida, kas hageja 1 sõimas neid isikuid, kes ei nõustunud tema vaadetega. Väitel (7) on rõhuasetus sellel, et „hageja 1 sõimas kõiki“. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et objektiivselt ei ole võimalik kontrollida, kes need kõik olid keda hageja 1 sõimas. Samuti ei ole võimalik kontrollida vaateid, millega hageja 1 ei nõustu. Maakohus leidis, et kostja 1 ei tõendanud, et ta oli õigustatud osundatud hinnangut anda. Fašistiks ja natsiks nimetamine ei tõenda seda, et hageja 1 sõimas kõiki, kes tema vaadetega ei nõustu. Kuna hageja 1 ei andnud hinnangu andmiseks põhjust, oli tegemist au
2-20-3863 teotava ja ebakohase väitega. Miks hageja 1 maakohtu hinnanguga ei nõustu, kuigi see on hagejale 1 soodne, apellatsioonkaebusest ei nähtu. (d) Väide (11)
78.Väite (11) „hageja 1 käitus väljakutsuvalt ja tema laps oli vankrist välja kukkumas“ kohta leidis maakohus, et arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on tegemist väärtushinnanguga. See väljendab kostja 2 subjektiivset hinnangut hageja 1 tegevusele meeleavaldusel. Väljakutsuvalt käitumine on hinnang hageja 1 tegevusele. Väite hinnangulisus väljendub sõnades „väljakutsuvalt“ ja „peaaegu“.
79.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et seda, kas laps on vankrist välja kukkumas on võimalik hinnata jah-ei skaalal. Jah-ei skaalal saaks hinnata vaid seda, kas laps kukkus vankrist välja või mitte. See, kas laps on vankrist välja kukkumas, eeldab hinnangu andmist. Seejuures tuvastas maakohus õigesti, et 13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 oleva videokonstruktsiooni kohaselt oli lapsevanker vahepeal ohtlikult kaldu ja üks ratas oli õhus ning sellest jääb mulje, et laps on vankrist peaaegu kukkumas.
80.Põhjendatud ei ole ka see apellatsioonkaebuse väide, et väljakutsuvalt käitumist on võimalik hinnata jah-ei skaalal. See, et hagejad maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei tingi alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus ei tuvastanud, nagu oleks Odini sõdalased ise tekitanud hageja 1 kinnihoidmisega olukorra, kus hageja 1 pidi enesekaitseks verbaalselt reageerima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). (e) Väited (14) ja (24)
81.Ka väidete (14) „hageja 1 on peaprovokaator, kelle eesmärk on teistes isikutes viha tekitamine ja ta kasutas selleks lapsevankrit“ ja (24) „hageja 1 oli peaprovokaator“ kohta on hageja 1 apellatsioonkaebuses märkinud, et ei nõustu maakohtu hinnanguga – see iseenesest ei ole aga aluseks maakohtu otsuse muutmisele.
82.Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu seisukohti ka õigesti käsitletud. Maakohtu otsusest ei tulene, nagu oleks ainuüksi lapsevankriga jalutamine olnud käsitatav viha tekitamisena. Maakohus leidis, et kõiki tõendeid kogumis hinnates (rammimine, üle jalgade sõitmine, fašistiks nimetamine, „minu laps“ hüüdmine, tõukamine) sai asuda seisukohale, et hagejat 1 saab pidada peaprovokaatoriks ning et hageja 1 käitumise eesmärgiks võis olla viha tekitamine teistes. Hageja 1 ei jalutanud lapsevankriga, vaid osales sellega meeleavaldusel, kus hageja 1 käitus provotseerivalt (s.o eelnevalt viidatud rammimine, üle jalgade sõitmine, fašistiks nimetamine, „minu laps“ hüüdmine, tõukamine). Hageja 1 ületas piire, mida võib pidada emotsionaalseks muutumisena, nähes plakateid, mis hageja 1 hinnangul viitasid võõravihkamisele. Hageja 1 eriala ja töökoht ei oma seejuures tähtsust. (f) Väide (15)
83.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka väitele (15) „hageja 1 provotseeris meeleavaldust ja mängis märtrit“ hinnangu andmisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja 1 ei tahtnud meeleavalduselt koju minna, vaid soovis seal olla. Tõenditest ei nähtu, et hageja 1 ja lapsevankri suund oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli poole. Hageja 1 tiirutas
2-20-3863 lapsevankriga enne konflikti meeleavaldusel ringi ning ei kiirustanud sealt lahkuma. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, nagu oleksid Odini sõdalased vägivaldselt takistanud hagejal 1 koju minna. (g) Väited (18) ja (27)
84.Maakohtu otsus on põhjendatud ka järgmiste väidete osas: väide (18) „hageja 1 seadis lapse ohtu“ ja väide (27) osas, milles „hageja 1 pani lapse ohtu“. Tunnistaja F ütlused ei kinnita hageja väidet, et laps ei olnud ohus. Tunnistaja selgitas, et käru käis vasakult paremale ja käru kõikus (III kd, tl 84 ja 84 pöördel). Tunnistaja nägi, et see ei ole õige olukord lapse jaoks olla ning mäletab paanikat enda sees (III kd, tl 84 pöördel).
85.13.05.2020 hagi vastuse lisaks 1 olevast videost nähtub, et hageja 1 tõukas ise fotograaf Ä ja Z. Video ei kinnita hageja 1 väidet, et ta kedagi ei rünnanud, vaid soovis teda õigusliku aluseta ümber piiranud võõraste inimeste ringist välja pääseda. See, kas tegemist oli karistusõiguslikku hinnangut vajava teoga või mitte, ei oma tähtsust. (h) Väide (32)
86.Väitele (32) „hageja 2 lubas hagejal 1 kasutada last kilbi ja instrumendina“ hinnangu andmisel ei ole maakohus samuti eksinud. Maakohus tugines õigesti nii hageja 2 käitumisele (filmimine ja lapse konflikti keskelt ära toomata jätmine) ning tõenditele (videokonstruktsioon, tunnistajate K ja F ütlused). See, et hagejad maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele. (i) Väited (34), (38) ja (40)
87.Apellatsioonkaebus on põhjendamata ka väidete (34) „tegemist oli poliitilise provokatsiooniga“, (38) „hageja 2 võttis osa poliitilisest provokatsioonist“ ja (40) „hageja 2 osales provokatsioonis“ osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et tegemist oli väärtushinnangutega ega korda maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). (2.) Faktiväidete õigusvastasuse hindamine
88.Hageja 2 ei nõustu ka maakohtu väidetele (31) „Hageja 2 saatis kolleegi oma lapsele järele“ ja (36) „Hageja 2 saatis oma kolleegi olukorda lahendama“ antud hinnanguga, nagu oleks tegemist olnud vähetähtsate rikkumistega, mistõttu ei saa neid lugeda õigusvastaseks. Kostja 2 sõnakasutus on hageja 2 suhtes küll au teotav, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja 2 tegevuse õigusvastasust.
89.Väited (31) ja (36) on suures osas samasisulised ja puudutasid sama faktilist olukorda. Maakohus tuvastas, et kostja 2 hageja 2 kohta avaldatud väide (36) on ebaõige faktiväide ja au teotav (III kd 253 pöördel, tl p 45.5). Maakohtu hinnangul oli väite (36) puhul täidetud objektiivne teokoosseis (III kd 254 pöördel, tl p 46), kuid väide (36) ei ole õigusvastane. Kostja 2 andis hinnangu olukorras, kus ta arvas, et hageja 2 saatis kolleegi olukorda lahendama. Kostja 2 arvas, et kuna tunnistaja ja hageja 2 seisid kõrvuti, siis hageja 2 saatis kolleegi last ära tooma. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Seetõttu leidis maakohus, et tegemist on vähetähtsa rikkumisega. Kostja 2 sõnakasutus oli hageja suhtes
2-20-3863 küll au teotav, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust. Kohus peab arvestama seadusega kaitstud hüvena ka väljendusvabadusega (vt III kd tl 255, neljas lõik).
90.Kuigi maakohus tuvastas, et ka kostja 1 hageja 2 kohta avaldatud väide (31) on ebaõige faktiväide ja au teotav (III kd tl 253, p 45.4), märkis maakohus siiski, et väite (31) puhul ei ole vaja edasi analüüsida delikti üldkoosseisu teisi elemente, s.t puudub vajadus anda hinnang õigusvastasuse ja süü kohta (vt III kd tl 254, viimane lõik). Maakohtu hinnangul ei rikutud muu hulgas väite (31) puhul hageja 2 õigusi (III kd tl 254 pöördel, esimene lõik). Samas nähtub otsuse järgnevatest põhjendustest (vt ringkonnakohtu otsuse eelmises punktis viidatud maakohtu otsuse põhjendusi), et maakohus on koos väitega (36) siiski hinnanud ka väite (31) puhul, kas delikti üldkoosseisu teised elemendid on täidetud (vt III kd tl 254 pöördel–255, p 47). Sellele viitab maakohtu põhjendus, mille kohaselt kostja 2 arvas, et hageja 2 saatis kolleegi last ära tooma, sest tunnistaja ja hageja 2 seisid kõrvuti. Lapsele järeleminemisele viitas ainult väide (31). Samuti märkis ringkonnakohus eelnevalt, et väited (31) ja (36) on suures osas samasisulised ja puudutasid sama faktilist olukorda. Ilmselt sellest lähtuvalt on maakohus väiteid (31) ja (36) ka otsuses koos analüüsinud. Sarnaselt ringkonnakohtuga on maakohtu otsuse põhjendusi mõistnud ka hageja 2 (vt IV kd tl 11, p 28). Kuna maakohtu otsuse põhjendused väite (31) kohta on vastuolulised (TsMS § 436 lg 1 rikkumine), jätab maakohtu otsuse p-dest 45.6 välja viited väitele (31) (s.o III kd tl 254 viimane lõik ja tl 254 pöördel esimene lõik) ning täiendab maakohtu otsuse p-te 46 ja 47 viitega väitele (31) (vt samas). Põhjenduste vastuolu seisneb selles, et maakohus analüüsis väite (31) puhul ka delikti üldkoosseisu teisi elemente peale objektiivse teokoosseisu, kuid väitis samas ekslikult, et seda pole vaja teha. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi lk 39 neljandas lõikes (s.o III kd tl 255) viitega kostjale 1, sest väite (31) avaldajaks oli kostja 1 ja väite (36) avaldajaks kostja 2.
91.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
92.Maakohus ei ole õigustanud kostja 1 ja kostja 2 rikkumist sõnavabadusega, vaid leidis, et tegemist on vähetähtsate rikkumistega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus VÕS § 1046 lg 1 kohaldamisel eksinud. Mitte igasugune ebaõige faktiväite avaldamine ei too endaga kaasa kahju hüvitamise kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 ja § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenev õigusvastasuse eeldus isiklikku õigust rikkuva teo puhul on üksnes lähtekohaks teo õigusvastasuse hindamisel.
93.Hageja 2 ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, milles täpselt maakohus eksis, kui pidas osundatud rikkumisi vähetähtsaks ning jättis rahalise hüvitise kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja mõistmata. Maakohus tuvastas, et kostja 1 ja kostja 2 esitasid väited olukorras, kus F (maakohtu otsuses viidatud kui tunnistaja – ringkonnakohtu märkus – III kd tl 255, neljas lõik) ja hageja 2 seisid kõrvuti. Seetõttu arvasid kostja 1 ja kostja 2, et hageja 2 saatis kolleegi olukorda lahendama ja last ära tooma. Hageja 2 viide Riigikohtu 13.06.2002 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 (p 8) on samuti asjakohatu. Viidatud asja ja siinse menetluse asjaolud on erinevad.
94.Kokkuvõtvalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud, miks tuleb jätta kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja mõistmata rahaline hüvitis hageja kasuks.
95.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hagejad ka sellega, et maakohus pidas väiteid 4, 6, 8, 16, 19, 23, 28, 33, 35, 37 ja 41 kohasteks väärtushinnanguteks. Kuivõrd hagejad tuginesid selles osas peamiselt viiteliselt apellatsioonkaebuses esitatud muudele seisukohtadele ja põhjendustele, märgib ka ringkonnakohus, et on hagejate apellatsioonkaebuse väiteid eelnevalt hinnanud ja leidnud, et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus väärtushinnangute kohasust hinnates eksinud.
96.Seoses väitega (4) märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Väide (4) avaldas kostja 1 koos väitega (3), mille kohaselt „hageja 1 kasutas last organiseeritud provokatsiooni instrumendina“. Hageja 1 leidis, et väide (4) on ebakohane väärtushinnang seetõttu, et hinnangu aluseks olevad asjaolud (s.o väide (3)) ei vastanud tõele (vt I kd tl 6, lõiked 4–7). Arvestades, et ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus ei eksinud meeleavaldusel hageja1 lapsevankriga käitumisele hinnangu andmisel, ei ole apellatsioonkaebuse väidet (4) puudutavad etteheited põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse väidet (4) puudutavate põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). (V) Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded
97.Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus ei eksinud hagile hinnangu andmisel. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust ka osas, mis puudutab hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostjate vastu, sh väidete (31) ja (36) osas, mille kohta maakohus leidis, et väiteid olid õigusvastased.
98.Maakohtul on aga jäänud otsuses lahendamata hageja 1 ja hageja 2 viivisenõuded (vt I kd tl 3, p-d 10 ja 11). Sellega on maakohus eksinud TsMS § 442 lg 5 esimese lause ja lg 8 vastu. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada, täiendades siinses punktis toodud põhjenduse ja otsustusega maakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendusi. Kuna hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, jäävad rahuldamata ka hageja 1 ja hageja 2 viivise nõuded. See toob kaasa ka hageja 1 ja hageja 2 apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise. Seetõttu tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni numeratsiooni. (VI) Hagejate varalise kahju hüvitamise nõue
99.Maakohus ei eksinud hagejate varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
100.Hagejad ei esitanud nõudekirjas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (vt I kd tl 31– 37), vaid soovisid ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamist. Tegemist on erinevate nõuetega. See, millises ulatuses nõudekirjas ja hagis esitatud nõuded õiguslikud erinevad, ei oma tähtsust. Hageja kandis kulu õigusabile seoses nõudega, millega ta kohtu poole ei pöördunud (s.o nõue ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks). Samal põhjusel ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ka osaliselt, s.o proportsionaalselt hageja 2 hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu rahuldamise ulatusega, kuigi hageja 2 on väidetele (31) ja (36) nõudekirjas viidanud (I kd tl 34, 5. rida ja tl 34 pöördel,
9.rida). Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi aga tervikuna rahuldamata.
2-20-3863
101.Kumma poole tõttu jäi kohtuväline kokkulepe hagejate nõudekirja järel saavutamata, ei omanud hagi lahendamisel tähtsust.
103.Seoses vastuhagiga heidab hageja 1 maakohtu otsusele esmalt ette seda, et maakohus ei tuvastanud, kas hageja 1 avaldas väite „fašist“ konkreetselt kostja 1 kohta. Samuti ei nõustu hageja 1 sellega, et ta on võtnud omaks väite, et kustus kostjat 1 fašistiks. Ringkonnakohtu hinnangul on need väited põhjendamatud. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2 esimene ja teine lause).
104.Vastuhagile 15.01.2021 esitatud vastuses märkis hageja 1, et „Puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja 1 avaldas kostja 1 kohta Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel väärtushinnangu, millega nimetas kostjat 1 fašistiks“ (II kd tl 99 pöördel, p 23). Ringkonnakohtu hinnangul nõustus hageja 1 sellega tingimusteta ja selgesõnaliselt, et nimetas meeleavaldusel kostjat 1 fašistiks. Hageja 1 tahteavaldus sisaldas nõustumist osundatud väite faktilise ja õigusliku küljega – s.o hageja 1 nimetas kostjat 1 meeleavaldusel fašistiks (faktiväide) ning tegemist oli väärtushinnanguga (õiguslik väide). Nii põhjendas hageja 1 ka oma vastuse järgnevates punktides, et tema hinnangul on kostja 1 nimetamine fašistiks põhjendatud. Hageja 1 väitel oli kostja 1 mistahes kontekstis fašistiks nimetamine õigustatud (vt II kd tl 99 pöördel–103, p 23–71). Vastuse p-des 90 ja 91 kinnitas hageja 1 samuti, et kostja 1 taotletud tunnistajaid ei ole vaja üle kuulata, sest puudub vaidlus, et hageja 1 nimetas kostjat 1 fašistiks (II kd tl 104, osa IX). Niisamuti on hageja 1 pealkirjastanud vastuhagi vastuse osa V kui „W on fašist“ (II kd tl 99 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei jäta hageja 1 seisukohad kahtlust, et hageja 1 võttis õigeks asjaolu, et nimetas kostjat 1 meeleavaldusel fašistiks. Hageja 1 ei ole mitte ainult esile toonud, et nimetas kostjat 1 fašistiks, vaid rõhutas eraldi, et selle asjaolu üle puudub vaidlus. Seega sai hageja 1, kellel oli advokaadist esindaja, aru ka oma tahteavalduse protsessuaalsest tähendusest. Nii leidis ka maakohus õigesti, et kostja 1 ei pidanud tõendama hageja 1 tegu (s.o meeleavaldusel kostja 1 nimetamine fašistiks). Kuna hageja 1 võttis asjaolud omaks, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et tõenditest ei nähtu, et hageja 1 suunas oma väite just kostja 1 pihta, hageja 1 ei räägi ega mõista eesti keelt ning et hageja 1 ei saanud aru, millest kostja 1 meeleavaldusel rääkis. See, kas omaks võetud asjaolu vastab tõele ja mis asjaoludel hageja 1 kostja 1 väite omaks võttis, ei omanud vastuhagi lahendamisel tähtsust. Hageja 1 omaksvõtt oli maakohtule siduv ja see asendas asjaolu tõendamise vajaduse.
105.Sellele, et hageja 1 vastuhagi vastuses toodud avaldus on käsitatav omaksvõtuna viitas maakohus õigeaegselt, s.o vahetult pärast vastuse esitamist, milles omaksvõtt sisaldus (vt maakohtu 01.02.2021 määrus – II kd tl 176 pöördel, p-i 13 alapunkt 1, tl 177, p-i 15 alapunkt 5). Samas määras maakohus pooltele ka tähtaja vastuhagi puudutavate seisukohtade esitamiseks (II kd tl 175 pöördel, p-d 6 ja 7 ning tl 179 pöördel, p 28). Hageja 1 ei väitnud ka siis, et maakohus oleks hageja 1 seisukohti kuidagi ebaõigelt tõlgendanud (vt III kd 33–34),
2-20-3863 kuigi hageja 1 vastas kostja 1 seisukohale vastuhagi vastuse kohta, milles kostja 1 tugines läbivalt hageja 1 omaksvõtule (vt nt III kd tl 24 pöördel, p 2.3 ja tl 25 pöördel, p 4.2).
106.Kuna maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel maakohus hageja 1 omaksvõtu tuvastas (TsMS § 436 lg 1 rikkumine), täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse p-is 56 (III kd tl 256) toodud põhjendusi viitega hageja 1 menetlusdokumendi p-le 23 (II kd tl 99 pöördel), milles omaksvõtt sisaldub.
107.Kuigi hageja 1 märkis 09.09.2021 kohtuistungil (s.o ca kaheksa kuud pärast vastuhagile vastuse esitamist), et „[...] Väita, et hageja on omaks võtnud faktilise asjaoluna selle, et ta ütles selle konkreetselt hr W kohta, siis sellist kohta vastuses vastuhagile ei ole võimalik leida. Hageja on öelnud, et see võis olla kohane väärtushinnang arvestades hr W tegemisi ja väljaütlemisi aga ei ole öelnud, et hageja on nõus sellega, et see öeldi välja ainult kellegi konkreetse inimese kohta. [...].“ (III kd tl 143 pöördel, ajamärk 03:01:30), ei muuda see asjaolu, et hageja 1 oli varasemalt kostja 1 faktiväite kostja 1 fašistiks nimetamise kohta omaks võtnud ega kõrvalda sellega kaasnenud menetlusõiguslikku toimet. TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 3 eeldused on praegusel juhul täitmata. Kostja 1 ei nõustunud omaksvõtu tagasivõtmisega (vt ka IV kd tl 34, p 9.1.5.). Samuti ei ole hageja 1 tuginenud sellele, et omaks võetud väide ei vasta tõele ja omaksvõtu põhjuseks oli eksimus tegelikest asjaoludest. See, et hageja 1 asus menetluses omaksvõttu selle tegemise järel eitama, ei täida TsMS § 231 lg 3 kohaldamise eeldusi.
108.Lisaks viitab ringkonnakohus sellele, et hageja 1 märkis ka maakohtule 04.10.2021 esitatud kirjalikus kohtukõnes, et „Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja 1 avaldas kostja 1 suunal väärtushinnangu. Kuna avaldatud väite „fašist“ näol on tegemist väärtushinnanguga, siis tuleb hagejal 1 põhjendada seda, et kostja 1 kohta avaldatud väärtushinnang on kohane“ (III kd tl 161–161 pöördel, p 64). Ka see hageja 1 seisukoht lähtub eeldusest, et hageja 1 nõustub, et on kostjat 1 nimetanud fašistiks. Järgnevalt selgitas hageja, et „[...] on vastuhagile esitatud vastuses toonud välja konkreetsed asjaolud, miks kostja 1 mistahes kontekstis fašistiks nimetamine on õigustatud“ (III kd tl 161 pöördel, p 66). Seejärel märkis hageja 1, et „Hageja 1 tegevus oli õiguspärane, kuna kostja 1 kutsumine fašistiks oli tingitud kostja 1 enda käitumisest“ (III kd tl 162, p 74). Ka need hageja 1 seisukohad kinnitavad, et maakohus leidis õigesti, et hageja 1 võttis õigeks asjaolu, et nimetas kostjat 1 meeleavaldusel fašistiks.
109.Hageja 1 on väite omaks võtnud ja sellega kaasnenud menetlusõiguslikud tagajärjed saabunud vaatamata sellele, et hageja 1 seisukohad maa- ringkonnakohtu menetluses on olnud vastuolulised. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et hageja 1 märkis oma kohtukõnes, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja 1 kutsus kostjat 1 fašistiks. Samas on hageja 1 sama dokumendi järgnevas punktis väitnud, et „Praegusel juhul ei öelnud hageja „fašist“ otse konkreetselt kostjale 1 (see on kostja meelevaldne tõlgendus), vaid hageja 1 ütles seda üldisena kogu meeleavalduse kohta (vt näiteks meeleavalduse plakateid, mis olid häiriva sisuga“ (III kd tl 162, p 73). Sellele järgnevas punktis märgib hageja 1 aga taas, et „Hageja 1 tegevus oli õiguspärane, kuna kostja 1 kutsumine fašistiks oli tingitud kostja 1 enda käitumisest“ (vt samas). Ka apellatsioonkaebuses väidab hageja 1, et ei hõiganud „fašist“ kostjale 1, vaid meeleavaldajatele (IV kd tl 12 pöördel, p 48).
2-20-3863
110.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinses asjas asjakohased Riigikohtu 29.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-56641 toodud seisukohad (p 15), millele hageja 1 viitas ringkonnakohtu 27.09.2022 istungil. Riigikohtu seisukohad puudutavad TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamist (s.o omaksvõtu eeldus). Riigikohus märkis, et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (TsMS § 392 lg 1 p 3). Siinses asjas ei eeldanud maakohus hageja 1 omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 järgi, vaid hageja 1 avaldas ise omaksvõtu kohtule esitatud kirjalikus avalduses (TsMS § 231 lg 2 teine lause). (2.)
111.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hinnang fašist on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega ning sellise väärtushinnangu avaldamine on au teotav. Hageja 1 rikkus ebakohase väärtushinnangu avaldamisega kostja 1 isikuõigusi ja kostjale 1 tekkis seetõttu kahju. Kuna hageja 1 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab hageja 1 kostjale 1 isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Põhjendatud on kostja 1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 300 euro ulatuses. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
112.Vastuseks kostja 1 vastuhagi puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
113.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu õigustaks hageja 1 amet, erialane taust või rahvus kostja 1 nimetamist fašistiks. See, et hageja 1 käsitab viidet fašismile kui poliitilist hinnangut, ei anna alust maakohtu hinnangu muutmiseks, mille kohaselt on hinnang fašist Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Hageja 1 jätkas kostja 1 nimetamist fašistiks ka kohtumenetluses, leides, et kostja 1 mistahes kontekstis fašistiks nimetamine on õigustatud (vt II kd tl 99 pöördel–103, p 23–71).
114.Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtu menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et kostja 1 sõnavõtt meeleavaldusel ei sisaldanud fašistlikule ideoloogiale omaseid seisukohti ja üleskutseid. Meeleavaldus puudutas ÜRO globaalset ränderaamistikku. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks tuleb meeleavaldust seostada fašistlike ideedega ning neid omakorda kostjaga 1. Ainuüksi asjaolud, et meeleavaldused osalesid Odini sõdalased ja meeleavaldusel olid plakatid, mis kujutasid apellatsioonkaebuse kohaselt rassistlikku sildistamist, ei võimalda pidada hageja 1 kostja 1 suunal väljendatud väärtushinnangut kohaseks. Kostja 1 on menetluses toonud esile, et ta ei nimetanud meeleavaldusel üles astudes end rühmituse Odini sõdalased liikmeks, ei kandnud riietel rühmituse sümboolikat, ei kutsunud sõnavõtus rühmitust toetama või sellega liituma vms (II kd tl 75 pöördel, p 3.3). Hageja 1 ei ole vastupidist väitnud. Samuti ei ole hageja 1 väitnud, et kostja 1 oleks kandnud kõnealuseid plakateid või üleüldse, et plakatite kandmist tuleks kostjaga 1 seostada ainuüksi seetõttu, et kostja 1 kõneles meeleavaldusel.
115.Põhjendamatu on seegi apellatsioonkaebuse väide, et hageja 1 avaldas meelt, nagu teised meeleavaldusel osalejad ega teadnud, et laval on kostja 1. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtuga, et hageja 1 võttis omaks asjaolu, et nimetas kostjat 1 meeleavaldusel fašistiks.
2-20-3863
116.Maakohtu otsuse põhjendused, millega ringkonnakohus eelnevalt nõustus, ei võimalda pidada hageja 1 rikkumist vähetähtsaks.
117.Väiteid ja käsitlust, et kostja 1 on poliitiline juhtfiguur või figuur poliitikamaailmas (hagejate 27.09.2022 istungi teesid, p 3.10) ning et hageja 1 pidas meeleavaldusel poliitilise kõne (vt samas, p-d 3.13, 3.15 ja 3.16), ei ole hageja 1 apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses esitanud. Apellatsioonimenetluses ei saa maakohtu menetluses peetud vaidlust laiendada ega edasi arendada. Seetõttu ei saa ringkonnakohus otsuse tegemisel hageja 1 uute väidete ja käsitlusega arvestada (TsMS § 634 lg 1 esimene lause, § 652 lg-d 3 ja 4). (3.)
118.Hageja 1 ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, milles maakohus mõistis hagejalt 1 kostja 1 kasuks välja kahjuhüvitise 300 eurot. Hageja 1 arvates on hüvitis liiga suur ja palub selle vähendamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hüvitise vähendamiseks alust pelgalt seetõttu, et hüvitis on hageja 1 hinnangul liiga suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
119.Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus hageja 1 ja hageja 2 apellatsioonkaebuse rahuldada osaliselt – s.o osas, milles maakohus jättis hageja 1 ja hageja 2 viivise nõuded lahendamata. (VIII) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
120.Kuna hageja 1 ja hageja 2 apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt seetõttu, et maakohtul jäi lahendamata hageja 1 ja hageja 2 viivise nõue, ei saavutanud hagejad saavutanud apellatsioonimenetluse tulemusel seda tulemust, mida nad taotlesid kohtusse pöördudes. Sealhulgas jäävad rahuldamata maakohtul lahendamata jäänud viivisenõuded. Seetõttu ei ole alust lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jätab hageja 1 apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja 1 kanda. Hageja 2 apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad samal alusel hageja 2 kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
121.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.