2.Välja mõista Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 KÜ-lt hageja Proffsistem OÜ kasuks töövõtulepingus nr 08082018 tulenev võlgnevus 12812 (kaksteist tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 68 senti ja viivis 1281 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks) eurot 27 senti.
3.Jätta Mustvee vald, Mustvee linn Tähe tn 7 KÜ alternatiivselt esitatud tasaarvestusavaldus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus
1.1.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.08.2018 ehitustööde töövõtulepingu nr 08082018, mille alusel võttis hageja endale kohustuse teostada kortermaja asukohaga Tähe 7, Mustvee, fassaaditöid ja katusetöid. Lepingu hinnaks on 122 873,24 eurot koos käibemaksuga ja tööde teostamise tähajaks on 07.12.2018. Lepingu p 9.2 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma töövõtutasu igakuiselt osade kaupa. Tööde tasumise aluseks on igakuiselt koostatav tööde-üleandmise-vastuvõtmise akt (vaheakt) ja hageja poolt esitatav arve. Hageja alustas tööde teostamist ja oktoobri alguses esitas kostjale vaheakti 2018.a septembri kuus tehtud tööde vastuvõtmiseks summas 14181,76 eurot koos käibemaksuga. 09.10.2018.a esitati täiendav vaheakt summas 4729,94 eurot. Aktidega akteeritud tööde summa on kokku 18 911,70 eurot. Kostja loobus tööde vastuvõtmisest ja 2018. septembri kuu jooksul tehtud tööde tasumisest. Hageja pöördus mitmekordselt kostja poole püüdes lahendada tekkinud vasturääkivusi, aga pooled ei jõudnud kompromissile. 29.10.2018.a kostja juhatuse liige esitas e-kirja, milles on kajastatud 28.10.2018.a kostja üldkoosoleku otsus. Otsuse järgi on hageja rikkunud lepingu p 4.1.2 ja 4.1.3. Üldkoosolek otsustas hagejaga sõlmitud lepingu üles öelda ja tasaarvestada hageja töövõtutasunõude kostja kahjunõudega hageja vastu. Hageja esitas 09.11.2018.a kostjale arve nr 18046 summas 18 911,70 eurot, s.o 03.10.2018 ja 09.10.2018.a aktides kajastatud teostatud tööde summas. Arve oli esitatud kostjale 09.11.2018.a e-kirjaga advokaat Margus Kiire vahendusel. Arve tasumise tähtaeg on 23.11.2018. Esitades arvet hageja seletas esindaja kostjale, et loeb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut lõpetatuks poolte kokkuleppel seoses edaspidise koostöö võimatusega.
1.2.Hageja esitas 03.10.2018 ja 09.10.2018.a vaheaktid. Aktide läbivaatamise (tööde vastuvõtmise) kord on detailiseeritud Lepingu p-s 9.6, mille kohaselt juhul, kui kostjal oleks pretensioonid aktides kajastatud tööde kvaliteedi või mahu suhtes, siis oli kostja kohustatud esitama need pretensioonid 2. ööpäeva jooksul arvates akti esitamise päevast. Juhul, kui kostja 2(35)
2-19-1764 ei esita pretensioone, siis kostja on kohustatud tööd hagejalt vastu võtma 3 tööpäeva jooksul arvates akti esitamise päevast. See tähendab, et vähemalt 3 tööpäeva jooksul arvates akti esitamise päevast oli kostja kohustatud teostama tööde ülevaatuse, kaasates vajadusel ülevaatusele OJV-d ja võtma tööd vastu. Hageja, kostja ja OJV kirjavahetusest tulenevalt ei täitnud tellija antud kohustust ega esitanud ühtegi pretensiooni, mis puudutab tööde kvaliteeti või mahtu. Hageja leiab, et vaheaktides kajastatud tööd olid tehtud. Kostja ei ole täitnud tööde vastuvõtmise kohustust. Seega on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks.
1.3.28.10.2018.a kostja üldkoosoleku otsuses mainitakse, et hageja rikkus lepingu p. 4.1.2 ja 4.1.3, kuid ei ole selgitatud, milles antud rikkumine seisnes. 28.10.2018.a kostja üldkoosoleku otsuses on määratud ka see, et kostja teostab hageja tasunõude tasaarvestust kostja kahjunõudega hageja vastu. Hagejale ei ole teatatud kahjunõude tekkimise alusest ega suurusest. Seoses sellega puuduvad hagejal igasugused võimalused kontrollida kahjunõude olemasolu.
1.4.Kuna kostja ei ole esitatud arvet tasunud ega reageerinud hageja esindaja kirjale, esitas hageja 30.11.2018.a viivisarve nr 18053 summas 66,19 eurot. Viivisnõue oli esitatud seoses 09.11.2018 arve nr 18046 tasumisega hilinemisega ajavahemikul alates 24.11.2018.a kuni 30.11.2018.a. Kuna hageja 09.11.2018.a arve nr 18046 oli jätkuvalt jäetud tasumata kostja poolt, esitas hageja kostjale 31.12.2018.a viivisarve nr 18061 summas 293,13 eurot. Viivisnõue oli esitatud seoses 09.11.2018 arve nr 18046 tasumisega hilinemisega ajavahemikul alates 01.12.2018.a kuni 31.12.2018.a. Mõlemad viivisarved olid jäetud kostja poolt tasumata.
1.5.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 18 911,70 eurot teostatud tööde eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 661.91 eurot. Hagi esitamisega seotud menetluskulud on 1550 eurot, sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 800 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus
2.1.Kostja vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on hagiavalduses esitatud teave on eksitav ja mittetäielik. 8.08.2018 sõlmitud lepingu järgi oli tööde lõpetamise tähtaeg 07.12.2018. Arvestades seda, et kokkulepitud lepingu hind oli 122 873,24 eurot (summa koos käibemaksuga) ning hageja nõuab 18 911,70 euro tasumist, on ilmselge, et hageja ei täitnud töövõtjana endale lepinguga võetud kohustusi ega teostanud töid. Hageja väitel oli tal 28.10.2018 seisuga, s.o 3 kuu jooksul, teostatud vähema kui 10% kokkulepitud töödest ning ülejäänud 90% oli tal kavas teostada ühe kuu jooksul. Arusaadavalt on see ebareaalne. Hageja ei olnud suuteline endale lepinguga võetud kohustusi täitma ning vastutusest vabanemiseks hakkas kunstlikult looma ja otsima tööde teostamist takistavaid põhjuseid.
2.2.Lepingu p 5.2.3 näeb ette tellija õiguse „Keelduda Ehitustööde ja Ehitise vastuvõtmisest, kui need ei ole teostatud Lepingu dokumentidega määratud tehnilisel- ja kvaliteeditasemel või koguses või on need vajalikult dokumenteerimata või kui tööde teostamisel on kasutatud Lepingu dokumentidega võrreldes erinevaid materjale ja lahendusi neid Tellijaga eelnevalt kooskõlastamata. Lepingu p 16.2 järgi on „Tellijal on õigus võtta omanikujärelevalve teostajaks kolmas isik, kes esindab Tellijat Ehitustöödega seotud tehnilistes küsimustel. Tellija omanikujärelevalve olemasolu ei vähenda Töövõtja vastutust enda ja enda alltöövõtjate poolt tehtavate Ehitustööde kvaliteedi ja Ehitustööde projektdokumentatsioonile vastavuse osas.“
3(35)
2-19-1764
2.3.Vastupidiselt hageja väidetelt on tellija igakordselt vastanud hageja teadetele ning teavitanud viimast puudustest ehitustöödes. Hageja 10.10.2018 tööde tabelile esitas tellija esindaja seisukoha samal päeval ning nimetas ühtlasi ära ka puudused, mis tuleb teostatud töödes kõrvaldada:
1.Ühel aknal puudub alusprofiil. Paigaldada.
2.Vundamendi olukord üle kontrollimata (võimalikud tühimikud, mõrad jne).
3.Vundamendi soojustus paigaldatud, kuid mitte nõuete päraselt kontrollitud.
5.Vundamendi tagasitäide tehtud, vahetihendamisi tõestavaid pilte jne pole. Hageja 22.10.2018 teatele vastas kostja 24.10.2018 e-kirjaga ning teavitas puudustest lepingu täitmisel ja palus ühtlasi hagejal teavitada, mis ajaks ta tööde käigus asetleidnud puudused kõrvaldab. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ega ole ka teavitanud ajast, millal puudused kõrvaldatakse. Samas taotleb hageja tasu saamist tööde eest, mida ta ei teinud ning mida ei teinud nõuetekohaselt.
2.4.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on 03.10.2018 kostjale esitatud vaheakt summas 14 181,76 eurot ning 09.10.2018 esitatud vaheakt summas 4729,94 eurot. Samas ei ole hageja kohtule esitanud väidetavat 03.10.2018 vaheakti; hageja on esitanud kohtule 03.10.2018 seisuga teostatud tööde akti, mis on allkirjastatud hageja poolt 9.11.2018. Samuti ei ole hageja ei ole kohtule esitanud väidetavat 9.10.2018 vaheakti; hageja on esitanud kohtule 03.10.2018 seisuga teostatud muudatustööde akti, mis on allkirjastatud hageja poolt 09.11.2018. Kas üldse või millal eelnimetatud dokumendid on aga kostjale esitatud, hagiavaldusest ei selgu ning jääb hageja poolt ka tõendamata.
2.5.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 9.5 kohaselt toimub muudatus- ja lisatööde eest tasumine poolte vahel kirjalikult sõlmitud kokkulepete alusel. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja nõuab kostjalt muudatustööde eest tasumist, kuid vastavaid kokkuleppeid, mille alusel hageja tööd teostas või kostjaga hinnad kokku leppis, ei ole hageja kohtule esitanud. Hagiavalduse sedastab ka hageja ise, et poolte vahel ei ole kokkulepet lisatööde teostamiseks, mistõttu hageja vastav nõue on alusetu.
2.6.Hagejapoolne lepingu rikkumine tekitas kostjale kahju, mille lõplik suurus ei ole käesolevaks hetkeks selgunud: (a) Täiendav kulu omanikujärelevalve teostajale summas 2000 eurot; (b) Trepikodade veekahjustused - katus lekib siiamaani; (c) Korteri nr 4 veekahjustused - katus lekib siiamaani; (d) Korteri nr 6 veekahjustused - katus lekib siiamaani; (e) Korteri nr 11 veekahjustused - katus lekib siiamaani; (f) Korteri nr 12 veekahjustused - katus lekib siiamaani (selles korteris vesi lekkis sisse juba ehituse käigus. Kostja esindaja teavitas sellest hageja esindajat, mille peale viimane vastas, et korteri omanik tegi ise oma korteri kohal katusel augu, et remonttöid saada. Ühegi tõendit hageja selle väite kinnitamiseks esitanud ei ole)
2.7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asja edasine käik
3.1.Hageja esindaja Andrei Matvejev esitas 27.06.2019 esitas avamuse kostja vastuse osas. Vastuse kohaselt on kostja arvamusel, et kuna tööd ei olnud lõpuni viidud, siis kostja jaoks ei ole tööde tasumine kohustuslik kostja jaoks. Siinjuures kostja viitab sellele, et lepingu eesmärk 4(35)
2-19-1764 ei ole saavutatud. Hageja ei ole nõus kostja arvamusega. Lepingu p.p. 9.1. ja 9.2. kohaselt tööde tasumine toimub igakuiselt. Töövõtja tasu muutub sissenõutavaks igal kuul teostatud tööde osas igakuise tööde akteerimise akti alusel. Riigikohus asjas 2-16-5851 on asunud seisukohale, et töö etapiviisilisel tegemisel on töövõtja tasunõude hindamiseks vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapi kaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest etapi tööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata eraldi. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et juhul kui pooled leppisid kokku töö etapiviisilisel tegemisest ja tasumisest, siis tuleb anda hinnang iga etapil teostatud töödele ja nende eest tasunõude sissenõutavaks muutmisele eraldi. Teisisõnu, juhul, kui pooled leppisid kokku tööde igakuisest vastuvõtmisest ja tasumisest ei oma tähtsust, kas lepingu eesmärk oli saavutatud või mitte. Tähtsust omab asjaolu, millised tööd olid teostatud kuu jooksul ja kas tasunõue antud tööde eest muutus sissenõutavaks. Seejuures soovib hageja pöörata tähelepanu järgmisele asjaolule: puudub vaidlus selle kohta, et 01.11.2018.a kostja edastas hagile üldkoosoleku otsuse, millega kostja faktiliselt ütles lepingu üles. Tellija õigus öelda leping üles igal momendil tuleneb VÕS § 655 lk-st 1. Arvestades lepingu ülesütlemist kostja poolt ei ole võimalik lepingu eesmärkide saavutamist. Antud olukord (lepingu eesmärkide saavutamise võimatus) tekkis kostja algatusel.
3.2.Lähtudes kostja argumendist, et 2018.a septembris teostatud tööd peavad olema jäetud tasumata seoses sellega, et lepingu eesmärk ei olnud saavutatud, ei ole asjakohane. Kostja esitas argumendi, et leping öeldi üles seoses sellega kuna ilmnes, et hageja ei ole võimeline lõpetama tööde teostamist lepinguga ettenähtud tähtajaks. Hagejale jääb ebaselgeks antud järeldus ja see kuidas antud asjaolu mõjub kostja kohustusele teostada lepingu ülesütlemise päeval tehtud töödele. Hageja kirjavahetusest kostjaga tuleneb, et 04.010.2018.a tööde teostamine oli peatatud hageja poolt seoses sellega, et kostja ei teostanud tähtaegselt 2018.a septembri kuus teostatud tööde akteerimist ja tasumist. Tööde teostamise tähtajaks oli 07.12.2018.a. Seega kui kostja oleks tähtaegselt täitnud oma kohustusi, jääks hagejal piisavalt aeg selleks, et lõpetada tööde teostamist. Seoses sellega kostja väide sellest, et hageja ei olnud suuteline lõpetama tööde teostamist on täiesti spekulatiivne. Lisaks sellele ei ole selge, kuidas antud asjaolu mõjutab tasu 2018.a septembris tehtud tööde eest sissenõutavaks muutumisele. Hageja rõhutab veel kord järgmist asjaolu: pooled leppisid kokku tööde teostamisest ja tasumisest etapiviisiliselt. Kostja, kasutades VÕS § 655 lg. 1 ettenähtud tellija õigust öelda üles töövõtuleping, lõpetas lepingu alates 01.11.2018.a. Lepingust ja VÕS § 655 lk-st lähtudes on kostja lepingu kostja poolt ülesütlemise juhul on kohustatud teostama lepingu ülesütlemise päeval tehtud tööde eest tasumise. Kostja seda ei teinud.
3.3.Kostja viitab lepingu p–le 5.2.2. põhjendades seda väidet, et kostjal on õigus keelduda 2018.a septembris teostatud tööde tasumisest. Hageja arvates tõlgendab kostja antud punkti ebaõigesti. Siinjuures soovib hageja rõhutada, et antud punkti kohaselt on kostjal tõepoolselt õigus keelduda ebakvaliteetselt tehtud tööde tasumisest, aga ainult juhul, kui kostja andis hagejale mõistlikku aega puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks sellele ei anna antud punkt kostjale õigust keelduda kõigi teostatud tööde tasumisest, vaid ainult ebakvaliteetsete tööde tasumisest. Hageja esitas kostjale akti 2018.a septembri kuu eest allakirjutamiseks 2018.a oktoobri kuu alguses. Kostja vastavalt lepingu punktile 9.2. oli kohustatud vaatama akti läbi 3 päeva jooksul Koos vastusega hagiavaldusele kostja esitas e-kirjad, millistest tulenevalt hakkas kostja esitama pretensioone seoses aktis määratud töödega alles 24.10.2018.a, s.o oluliselt ületades akti läbivaatamisele ettenähtud aega. Siinjuures tuleb märkida ära järgmist: tulenevalt hageja poolt esitatud kirjavahetusest kostjaga, kostja ei andud kunagi hagejale mõistlikku aega väidetavalt ebakvaliteetselt teostatud tööde puuduste kõrvaldamiseks. Seoses sellega kostja ei täitnud lepingu p-ga 5.2.2 ettenähtud eeldused tööde tasumisest keeldumiseks. Kostja 5(35)
2-19-1764 viitab selle, et 10.10.2018.a omanikujärelevalve tegija esitas hagejale pretensiooni seoses 2018.a septembri kuus teostatud tööde kvaliteediga. Kõigepealt oli antud pretensioon esitatud selleks ettenähtud (lepingu p. 9.2.) tähtaja ületamisega. Võrreldes 2018.a septembrikuu aktis määratud tööde mahuga on tegemist tööde mitteolulise osaga. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt olid antud tööd tõepoolselt tehtud puudustega, siis ei ole selge, mis põhjusel kostja ei akteerinud aktis määratud töid, mis olid tehtud nõuetekohaselt ja milliste suhtes pretensioone ei olnud. Lepingust tulenevad pretensioone, nõuded jms ehitajale on õigustatud esitama ainult tellija ehk ehitise omanik mitte omanikujärelvalve tegija. Lähtudes sellest on kostja pretensioonina 2018.a septembri kuu akti suhtes võimalik käsitleda ainult kostja 24.10.2018.a e-kirja. Kuid antud e-kiri ei vasta lepingu p. 9.2. nõuetele, kuna kirjaga jäi andmata mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Ühestki kostja kirjadest ei tulene, et kostja oleks kunagi andnud hagejale mõistlikku aega puuduste kõrvaldamiseks. Isegi kui käsitleta kostja 24.10.2018.a kirja pretensioonina lepingu p. 9.2. mõttes, siis kostja ütles lepingu üles 01.11.2018.a. Seega hagejal üldse puudus võimalus kõrvaldada väidetavad puudused mõistliku aja jooksul.
3.4.1.Kostja esitas väite selle kohta, et tal on kahjunõue hageja vastu. Kahjunõude olemasolu ja selle hageja nõuetega tasaarvestamise lubamatuse küsimus jääb hageja esindaja varem esitatud arvamuse juurde. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et tasaarvestamisele kuuluvad ainult nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks ja tunnistatud mõlema tasaarvestuse poolte poolt. Juhul, kui kostja soovib viidata sellele, et ta soovib tasaarvestada oma väidetavad kahjunõuded hageja nõudega, siis kostja võtab sellega omaks, et hageja nõue kostja vastu on olemas ja muutunud sissenõutavaks. Sellega võtab kostja haginõude omaks. Kostja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitavad asjaolu, et kostja tegi täiendava omanikujärelevalve teostamiseks kulud summas 2000 eurot. Samuti ei ole selge, milline hageja õigusvastane tegevus või tegevusetus põhjustas antud täiendava kulu tekkimist. Seega antud osas ei ole tõendatud deliktikoosseisu olemasolu ja selle tõttu on kahjunõue täiesti põhjendamatu.
3.4.2.On täiesti arusaamatu kostja väide sellest, et väidetavad katuse lekked tekkisid hageja süül. Kostja ei esitanud ütegi dokumenti, mis tõendab, et lekked on olemas, need tekkisid hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, samuti nagu kahju suuruset tõendavad dokumendid. Seega selles osas ei ole samuti tõendatud deliktikoosseisu olemasolu. Kostja kahjunõue on täiesti põhjendamatu ja tõendamata.
4.1.Kostja esindaja Arvi Kivar esitas 20.09.2019 seisukoha hageja seisukohale, mille kohaselt on hageja märkinud eksitavalt, et hageja ütles lepingu üles VÕS § 655 alusel ning seetõttu muutus lepingu eesmärgi täitmine võimatuks kostjast tulenevalt. 29.10.2018 teatas kostja hagejale lepingu ülesütlemisest hageja poolsetest rikkumistest tulenevalt lepingu punktidest 4.1.2 ja 4.1.3. Selline asjaolu on tegelikkuses hagejale ka teada, sest nimetatud dokumendi on hageja ise kohtule esitanud. Hageja poolsed lepingu rikkumised ei saanud kuidagi tuleneda kostjast, see on ebamõistlik. Ühtlasi järeldub hageja sellisest seisukohast, et ehituslepingu eesmärgi täitmine siiski oli poolte vahel kokkulepitud ning see küsimus oli lepingu täitmise juures oluline.
4.2.Arusaamatu ja paljasõnaline on hageja seisukoht selles, et kostja väide hageja poolt kokkulepitud tähtaegade mittejärgimise kohta on spekulatiivne ja asjakohatu. Lepingu punktis 4.1.2 on pooled selgesõnaliselt leppinud kokku töövõtja kohustuses pidada kinni kokkulepitud tähtaegadest. Tellija palus töövõtjal esitada tööde planeerimise ajagraafik 28.08.2018. tellija seda ei saanud ja kordas oma palvet 04, 09, 11.09 ja 13.09.2018. Seejärel edastatud ajagraafikule vastuseks selgitas tellija esindaja omanikujärelevalve teostaja 6(35)
2-19-1764 14.09.2018, et see ei vasta tegelikule olukorrale ja palus graafikut täiendada. Töövõtja seda ei teinud, kuid samas ei pidanud kinni ka enda koostatud ajagraafikust.
4.3.Hageja väidab, et esitas kostjale ülevaatamiseks septembri kuus teostatud tööde akti oktoobri kuu alguses ning kostja ei pidanud kinni akti läbivaatamiseks kokkulepitud kolme päevasest tähtajast. Tegelikkuses on aktid hageja poolt allkirjastatud 09.11.2018. Samas on hageja esitanud kohtule kirjavahetuse, millest tuleneb, et hageja esitas mingisuguse teostatud tööde akti ülevaatamiseks 10.10.2018 ning kostja vastas sellele samal kuupäeval tuues välja ühtlasi ka puuduste nimekirja. Kas või kuidas see asjaolu seostub hageja poolt kohtule esitatud 09.11.2018 kuupäeval allkirjastatud aktidega, jääb selgusetuks.
4.4.Oma menetlusdokumendis tunnistab hageja, et omanikujärelevalve teostajal olid hageja tehtud tööde kohta märkused. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja töös esinesid puudused. Poolte vahel on vaidlus vaid selles, kas korterelamu soojustamise ehitustööde puhul on vundamendi mittenõuetekohane soojustamine oluline või ebaoluline puudus. Kostja küsis kolmandalt isikult hinnapakkumise hageja poolt hoone sokli soojustamise puuduste kõrvaldamise kohta. Vastavalt Livonia Ehitus OÜ 26.07.2019 pakkumusele on hageja ehitustöös puuduste kõrvaldamise maksumus 25 232,40 eurot (summa koos käibemaksuga)
4.5.Hageja on oma menetlusdokumendis leidnud, et ehitise omanikujärelevalve teostaja ei saa ehitajale märkusi ja pretensioone esitada nagu käesoleval juhul toimunud on. Selline argumentatsioon ei kannata kriitikat. Lisaks ei ole sel ka käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Ehitusseaduse § 20 lg 4 kohaselt ei välista ega piira omanikujärelevalve tegemine töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel. Kostja selgitab, et vastavalt Ramest Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu nr 2018-01 punktidele 1.1 ja 1.2.2 oli omanikujärelevalve teostaja kohustus mh toimida tellija esindajana ja kaitsta kostja huve korterelamu ehitustöödel. On ilmselge, et kostja huviks oli saada hagejalt ehituslepingule ja ehitustegevuse nõuetele vastavad ehitustööd, arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärki.
4.6.Hageja väidab, et kostja hoidis kunstlikult kõrvale hageja esitatud aktide allkirjastamisest. Selline väide on tõendamata ja ei vasta ka tõele. Asjas on tõendatud, et ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja vahel tekkis konflikt, kuna ehitaja ei olnud nõus omanikujärelevalve seaduslikke nõudeid täitma, oma ehitustegevuse nõuetekohasust tagama ega oma töös puudusi kõrvaldama. Kostja ei soovinud ega olnud ka kohustatud lepingule mittevastavat ning oluliste puudustega ehitustööd vastu võtma.
4.7.Kostja hinnangul on hageja nõue täielikult tõendamata ja alusetu. Siiski esitab kostja alternatiivse, nõuete tasaarvestusel põhineva vastuväite. Lepingu punktides 13.4 ja 13.5 tulenevalt nõuab kostja hagejalt leppetrahvi tasumist summas 3000 eurot (s.o 30 x 100). Samuti nõuab kostja hagejalt tekitatud kahju hüvitamist, mis käesolevaks ajaks on teadaolevalt vähemalt summas 27 432,40 eurot, s.o 2200 eurot (vt kostja 11.03.2019 menetlusdokumendi p 15) ja 25 232,40 eurot. Hageja tehtud töös ilmnenud puudused on tõendatud omanikujärelevalve teadetega, mis on hageja poolt jäetud täitmata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töös puudused esinesid . Hageja teostatud töödes puuduste kõrvaldamise maksumuse on 25 232,40 eurot.
4.8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on täielikult või osaliselt põhjendatud, tasaarvestada see kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega kokku summas 30 432,40 eurot.
7(35)
2-19-1764
5.1.Hageja esindaja Andrei Matvejev esitas 27.09.2019 arvamuse kostja 20.09.2019 seisukoha kohta. Kostja arvates oli töövõtuleping lõpetatud VÕS § 655 lg 2 alusel. Lähtudes sellest on kostja sellel seisukohal, et temal puudub kohustus tasuda hagejale lepingu ülesütlemise päeval tehtud töö eest. Hageja eeldas, et töövõtuleping on üles öeldud VÕS § 655 lg 1 alusel järgmisel põhjusel: lepingu ülesütlemisele töövõtjapoolse rikkumise puhul kohaldatakse VÕS § 114 ja § 116 koosmõjus. Antud normidest lähtudes juhul, kui kahjustatud pool soovib lepingu üles öelda seoses sellega, et teine pool rikkus oma kohustusi, siis kahjustatud pool on kohustatud andma teisele poolele täiendava aega rikutud kohustuse täitmiseks. Poolte kirjavahetusest tulenevalt hageja ja kostja poolt tekkisid vasturääkivusi 2018.a septembris teostatud tööde akteerimisel, mille tõttu keeldus kostja septembris tehtud tööde vastuvõtmisest. 2018.a septembris tehtud tööde akteerimata jätmine tõi kaasa tööde tasumata jätmist kostja poolt. Selles olukorras peatas hageja tööde teostamise kuni vaidluse lahendamiseni. Esitatud kirjavahetusest ei tulene, et kostja viitas kunagi vajadusele parandada tehtud tööd kostja poolt määratud aja jooksul ega jätkata tööde teostamist. Teisisõnu ei andnud kostja hagejale aega lepingu rikkumise kõrvaldamiseks. Seega ei saanud hageja järeldada kostja 01.11.2019.a ekirjast, et tegemist on lepingu ülesütlemisega VÕS § 655 lg 2 alusel. VÕS § 655 lg 2 eeldab töövõtjapoolset lepingu rikkumist. Hageja ja kostja kirjavahetusest tulenevalt tekkisid tööde teostamisel vasturääkivused omanikujärelevalvega, kuid antud vasturääkivusi pole võimalik lugeda lepingu rikkumiseks. Hageja leiab, et isik, kes teostas omanikujärelevalvet, ei olnud pädev, ning hageja ei saanud tema märkusi arvesse võtta.
5.2.Kostja ei võtnud alusetult vastu 2018.a septembris teostatud töid ega tasunud nende eest. VÕS § 109 lg 1 lähtudes kaotas kostja õiguse nõuda lepingu täitmist, kuna kostja kohustus võtta tööd vastu ja tasuda selle eest, oli jäetud täitmata. Antud olukorras oli hagejal õigus peatada tööde teostamist kuni kostjapoolse rikkumise kõrvaldamiseni Seoses sellega enne kostja vastastiku kohustuse täitmist ei saanud kostja nõuda hagejalt tööde teostamise jätkamist. Seoses sellega pole võimalik käsitleda tööde teostamise peatamist lepingu rikkumisena, mis annaks aluse leping VÕS § 655 lg 2 alusel üles öelda. Arvestades eeltoodut puudusid kostjal alused töövõtuleping VÕS § 655 lg 2 alusel üles öelda ja töövõtuleping tuleb lugeda ülesöelduks VÕS § 655 lg 1 alusel
5.3.Kostja viitab sellele, et ei ole tõendatud see asjaolu, et hageja esitas kostjale vaheakti septembri kuu eest 03.10.2018.a. Hageja kirjavahetuses kostjaga on olemas hageja esindaja X poolt 03.10.2018.a e-kiri kostjale, millega esitatakse vaheakt (kirjas akt on nimetatud „teostatud tööde tabel). Edasi tuleb kirjavahetus, millest on jälgitav, et vaheakti saamisel hakkas kostja esitama pretensiooni osa teostatud töödest kohta. Hageja arvates isegi kui osa teostatud töödest ei olnud tehtud korrektselt, siis oli kostja kohustatud võtma tööd vastu osas, mille suhtes ei ole märkusi. Kirjavahetuses on olemas ka hageja 10.10.2018.a e-kiri, millest tulenevalt korrigeeris hageja vaheakti vastavalt kostja soovidele ja esitas korrigeeritud vaheakti aktsepteerimiseks. Vaheakti korrigeerimisel vaheaktist oli jäetud maha tööd, mille suhtes poolte vahel tekkis vaidlus. Kuid kostja ei aktsepteerinud ka korrigeeritud vaheakti. Antud asjaolu tõendatakse hageja 15.10.2018.a e-kirjaga. Samas kirjas on esitatud ka tööde teostamise põhjendused. Kostja teatas 24.10.2018.a e-kirjaga hagejale, et keeldub tööde vastuvõtmisest tervikuna vaatamata sellele, et kostja varem kinnitas, et märkused on ainult osa tööde kohta.
5.4.Kostja esitab Livonia Ehitus OÜ 26.07.2019 pakkumuse viidates sellele, et antud pakkumus kajastab seda asjaolu, et hageja teostas tööd oluliste puudustega. Esitatud dokumentidest ei ole nähtav, et pakkumuses on kajastatud tööd, mis on suunatud hageja teostatud tööde parandamisele. Pakkumuses on loetletud erinevad tööd, kuid puudub viide sellele, et tööd on vajalikud hageja teostatud tööde parandamiseks. Esitatud pakkumuses ei ole määratud konkreetsete tööde ühikud ja nende hind. Seoses sellega pakkumusest ei ole jälgitav, milliste 8(35)
2-19-1764 konkreetsete tööde kohta ja millises mahus on esitatud pakkumus. Pakkumuses on määratud ainult üldsummana sokli soojustuse ja krohvimise tööd ja eritööd. Eritöödes on määratud panduste ehitamine, mis üldse puudub tööde sees. Hageja esitab koos seisukohaga kalkulatsiooni (eelarve), mis oli esitatud kostjale töövõtulepingu sõlmimisel. Kalkulatsioonis loetletud tööd ja nende nimekiri ei klapi kokku Livonia Ehitus OÜ poolt esitatud pakkumuses loetletud tööde ja nende nimekirjaga.
5.5.Kostja viitab ka sellele, et hageja nõuded, mis tulenevad lisatööde teostamisest on alusetud, kuna lisatööde tegemine ei ole kostjaga kooskõlastatud. Hageja esitas kirjavahetuse, millest tulenevalt hakkas hageja eelnevalt teatama kostjale sellest, et lepingu eesmärgi saavutamiseks on vajalik lisatööde teostamine. Kostja ei kiitnud heaks otseselt lisatööde teostamist, kuid ei loobunud sellest. Hageja selgitas põhjalikult kirjavahetuses, et lisatööde teostamine on kostja huvides. Kostja ei keeldunud hagejale lisatöö teostamisest. Lähtudes sellest on võimalik järeldada, et kostja kiitis kaudselt lisatööde tegemise heaks. Kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa töövõtja nõuda tasu lepingulisel alusel. Küll aga võib kokkuleppe puudumisel olla tellijal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis neid töid tehes tegutseda tellija kasuks. Selleks, et töövõtja saaks nõuda tellijalt lisatöödega seotud tasu käsundita asjaajamise sätete alusel, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele. Nõudeid ei saa VÕS § 1018 lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel esitada siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Lähtudes sellest on hageja tasunõue lisatööde teostamise eest põhjendatud.
5.6.Kostja viitab ka sellele, et kostjal on olemas õigus kinni peeta 3% lepinguhinnast kuni garantiiperioodi lõppemiseni, mistõttu ei ole hageja nõue summas 3686,20 eurot muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole sellega nõus. Eelmainitud garantiiraha kinnipidamise õigus on kehtestatud töövõtulepingu p-ga 12.1.1., mille kohaselt 3% lepinguhinnast kinnipidamise õigus tekib ehitustööde vastuvõtuakti allakirjutamisega kostja poolt. Ehitustööde vastuvõtuakti mõiste on kehtestatud töövõtulepingu punktis 14.7. Antud akt vormistatakse tööde lõpetamisel ja objekti üleandmisel kostjale. Kuna antud akt ei olnud koostatud ja allakirjutatud kostja poolt, ei tekkinud kostjal õigust garantiiraha kinnipidamisele. Lähtudes sellest puudub kostjal õigus garantiiraha kinni pidada.
5.7.Kostja esitas alternatiivse vastuväite, milles esitab hagejale leppetrahvi nõude töövõtulepingu p.p. 13.4 ja 13.5 alusel summas 3000 eurot. Töövõtulepingu punkti 13.4 kohaselt võib kostja nõuda hagejalt leppetrahvi 100 eurot päevas tööde teostamise lõpptähtaja ületamisel. Vastavalt töövõtulepingu p. 7.1 on tööde teostamise lõpptähtaeg 07.12.2018.a Töövõtuleping oli üles öeldud enne antud kuupäeva saabumist. Lähtudes sellest puudub kostjal õigus nõuda leppetrahvi, kuna leppetrahvi rakendamiseks vajalik sündmus ei saabunud. Lisaks selle on kostja nõue lõppenud vastavalt VÕS § 159 lg 2. Antud normi kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Töövõtulepingu p-ga 13.5 on välistatud antud normi kohaldamine, kuid antud säte on seadusevastane ja selle tõttu tühine. VÕS § 159 lg 2 on imperatiivne norm, mida ei tohi muuta poolte kokkuleppega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et leppetrahvi rakendamise nõude esitamise tähtaeg on kolm kuud arvates päevast, millal rikkumine oli tuvastatud. Leppetrahvi nõue ei olnud esitatud tähtaegselt ja selle tõttu kaotas kostja õiguse antud nõuet esitada.
5.8.Kostja on esitanud hagejale kahjunõude summas 2200 eurot ja 25 232,40 eurot, kokku 27 432,40 eurot. Kahjunõude summas 2200 eurot oli esitatud varasemalt ja hageja on juba 9(35)
2-19-1764 esitanud oma arvamuse antud kahjunõude kohta. Kahjunõue summas 25 232,40 eurot tuleneb Livonia Ehitus OÜ esitatud pakkumusest. Lisaks varem toodule soovib hageja märkida asjaolu, et kostja ei esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et keegi asus hageja tehtud tööd parandama. Seoses sellega kostja väide selle kohta, et kostjal tekkis kahju seoses hageja poolt tehtud tööde parandamisega, on alusetu. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja esitab vastuväited kostja nõude vastu, ei või olla antud nõue tasaarvestatud. Lisaks sellele nõude tasaarvestus eeldab, et pooltel on kehtivad nõuded teineteisele. Juhul kui kostja esitab tasaarvestuse nõude, siis ta võtab omaks, et hageja nõue on kehtiv ja on muutunud sissenõutavaks. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et tasaarvestus on tühine ja puudub alus alternatiivse vastuväite rahuldamiseks.
6.1.Kostja esindaja Jaanika Reilik-Bakhoff esitas 13.10.2019 täiendavad seisukohad, milles jääb oma 11. märtsil 2019. a esitatud vastuses hagiavaldusele ning 20. septembril 2019. a esitatud täiendavate seisukohtade juurde. Kostja ei nõustus hageja lepingulise esindaja õigusliku käsitlusega nagu tuleks kostjapoolset lepingu ülesütlemist tõlgendada VÕS § 655 lg-st 1 lähtuvalt, mitte lõikest 2 lähtuvalt. VÕS § 655 lg 1 sätestab üldise põhimõtte, et tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda ning töövõtjal on üldiselt õigus saada tasu tehtud töö eest. Lõige 2 on nimetatud sätte täpsustus ning tähendab seda, et tasu nõue ei saa olla absoluutne kui töövõtja on lepingut rikkunud. Sealjuures ei ole tellijal seadusest ega lepingust tulenevat kohustust ülesütlemise teates viidata õigusnormile, mille alusel toimub ülesütlemine/taganemine. Tellija teates lepingu lõpetamise kohta on üheselt kirjas, et leping öeldakse üles töövõtja kohustuste rikkumise tõttu, sh ebakvaliteetse töö tõttu. Tellija on sealjuures viidanud poolte vahelisele lepingule, mitte õigusnormile. Õigusnormide kohaldamine toimub käesolevas vaidluses kohtu poolt ning seda ei saa eeldada lepingupooltelt. Tellija on piisavalt täpselt kirjeldanud probleeme ning üheselt nentinud, millisel alusel toimuks töövõtjale tasu maksmine, kui viimane oma tööd parandaks. Kostja siiski selgitab, et tema hinnangul sisaldub tema teates nii VÕS § 655 lg-st 1 tulenev üldine ülesütlemise õigus kogu ülejäänud lepingu osas (osas, milles töövõtja polnud veel ühtegi tööd teostanud), kui ka juba teostatud tööde osas VÕS § 655 lg-st 2 ja § 647 lg-st 3 tulenev õigus leping lõpetada tööde osas, mis on tehtud ebakvaliteetselt ning vastu võtmata kuni lepingutingimustega kooskõlla viimiseni. Kostja on oma 29. oktoobril 2018. a teates ka märkinud, et hagejale antakse aega töid parandada ning tööd on tänaseni parandamata.
6.2.Hageja väide nagu ülesütlemisele ei saa kohaldada VÕS § 655 lg-st 2 tulenevat, kuna see eeldaks ka VÕS § 114 ja 116 kohaldamist eelkõige täiendava tähtaja osas, on täiesti alusetu ning vastuolus kõigi asjas esitatud tõenditega. Kostja selgitab, et 29. oktoobril 2018. a edastatud 28. oktoobri 2018. a otsus lepingu lõpetamise kohta oligi järg korduvatele täiendavatele tähtaegadele tööde parandamise osas. Kostja soovis korduvalt hagejaga kokkuleppele jõuda, et asi laheneks mõlema jaoks positiivselt ning oli andnud hagejale seetõttu korduvaid täiendavaid tähtaegasid, siiski ei ole täiendava tähtaja andmine ainuke alus olulisele rikkumisele.
6.3.Hageja väidab oma esitatud menetlusdokumendis arusaamatult ning vasturääkivalt, nagu kostjal puudus õigus nõuda lepingu täitmist, kuna ta polnud töid vastu võtnud ning tasu maksnud. Kostja selgitab, et selline mõttekäik on arusaamatu. Hageja teostatud tööd olid ja on tehtud ebakvaliteetselt ning kostjal puudus kohustus vastu võtta ebakvaliteetset tööd, veel vähem selle eest tasu maksta. Küll aga oli kostjal õigus nõuda, et tööd saaksid tehtud, et ta saaks need vastu võtta ning tasu maksta.
10(35)
2-19-1764
6.4.Hageja on oma seisukohtades pikalt selgitanud, kuidas ta ei nõustu jätkuvalt kostjapoolsete asjatundjate arvamustega. Kostja on seisukohal, et kostja on piisavalt tõendanud, et hageja töö oli teostatud ebakvaliteetselt ning hageja paljasõnalised vastuväited ei saa kostja esitatud hagimenetluses lubatud tõendeid ümber lükata. Eriteadmistega isiku arvamuseks on nii Ramest Ehitus OÜ poolsed seisukohad, kui ka Livonia Ehitus OÜ hinnapakkumine. Kostja teavitab, et aastaga on olukord objektil muutunud hageja lepingutingimustele mittevastavalt teostatud tööde tõttu nii hulluks, et vundament hakkab vajuma ning pinnas voolab keldrisse sisse, mistõttu on kostja sunnitud kiiremas korras hakkama hageja tehtud töid ümber tegema, muidu võivad tagajärjed tuua kaasa juba väga suure kahju. Tuginedes eelnevale on kostja tõendanud, et talle on tekkinud kahju, mis ületab hageja nõuet, kostja on keeldunud hageja nõude tasumisest vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 ning esitanud käesolevas kohtumenetluses korduvalt tasaarveldamise nõude.
6.5.Hageja on asunud seisukohale, nagu kostja ei saaks kohaldada tasaarveldust, kuna parandusi veel ei ole tehtud (tulenevalt olukorras, hakatakse neid teostama esimesel võimalusel) ning tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4. Kostja selle käsitlusega ei nõustu. Kahju hüvitamine võimalik ka tulevikus tekkiva kahju või kulutuste osas ning seoses tasaarveldamise lubatavusega on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu.
6.6.Hageja vastu vaielnud ka kostja garantiiraha kinnipidamisele. Hageja hinnangul saab see nõue kõne alla tulla siis, kui tööd on lõpetatud ning kostjale üle antud. Kostja jaoks on tegemist väga iroonilise õigusliku käsitlusega, kuivõrd täpselt samal alusel saab tekkida ka töövõtja tasu nõue. Seega lähtudes hageja enda käsitluse ei saa hageja esitada ka tasu nõuet enne kui tööd on üle antud ning vastu võetud.
7.1.18.10.2019 esitas hageja esindaja Andrei Matvejev taotluse ekspertiisi teostamiseks.
7.2.Viru Maakohtu 17.02.2020.a määrusega oli tsiviilasjas määratud ehitustehniline ekspertiis kortermajale asukohaga Tähe tn 7, Mustvee linn, Mustvee vald, 08.08.2018. a Ehitustööde töövõtulepingu nr 08082018 alusel teostatud ehitustööde kvaliteedi/puuduste hindamiseks. Ekspertiisi teostajaks määrati riiklikult tunnustatud ehitusekspert Kaarel Sahk.
7.3.Ekspert esitas 05.11.2020 kohtule ekspertiisiakti, milles leiab kokkuvõtvalt mh, et ehitustööde teostamiseks ei ole koostatud konstruktiivses osa ei ole põhiprojekti, mille koostamise vajadusele viitab arhitektuurne põhiprojekt. Sokli sõlmlahenduse muudatus on kooskõlastamata ning see ei ühti põhiprojekti lahendusega. Sokli soojustamise osas läbiviidud tööd on kaetud iseloomuga ning nende avamist ekspertiisi eseme kohtülevaatuse käigus ei teostatud. Hoone perimeetrile rajatud raudbetoonist vöö on oma olemuselt lisatöö ning see kuulub tasustamisele, arvestades seejuures asjaolu, et sellele on rajatud juba järgmine ehituskonstruktsioon. 7.4.1 Viru Maakohtu 16.04.2021.a määrusega oli kantud hageja poolt 16.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud ekspertiisitasu ettemaks summas 3 337 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta, käibemaks 0,00%), Audit & Ekspertiis OÜ arveldusarvele.
7.4.2.Hageja esitas 04.05.2021 määruskaebuse Viru Maakohtu 16.04.2021.a määrusele.
11(35)
2-19-1764
7.4.3.Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2021.a määrusega jäeti Viru Maakohtu 16.04.2021.a määrus muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus ei sisalda menetluskulude jaotust. 8.1 Kostja esindaja esitas 04.06.2021 täiendavad seisukohad ja taotlused. 11.06.2021 esitas kostja esindaja täiendavad tõendid. 03.12.2021 esitas kostja taotluse täpsustuse.
8.2.14.06.2021 esitas hageja esindaja täiendavad seisukohad ja taotluse tõendi vastuvõtmiseks. 10.01.2022 esitas hageja esindaja seisukoha kostja 03.12.2021.a täiendatud taotluse osas.
8.3.Viru Maakohus jättis 19.01.2022.a määrusega kostja 04.06.2021.a ja 03.12.2021 taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Poolte lõplikud seisukohad
18.07.2022 määras kohus pooltele tähtaja 31.08.2022, et esitada allkirjastatud kompromiss või, selle mitte saavutamisel, lõppseisukohad ja menetluskulude nimekiri.
10.1 Hageja esindaja Maris Kure esitas 31.08.2022 lõppseisukohad, mille kohaselt sõlmisid
pooled 08.08.2018 pooled ehitustööde töövõtulepingu nr 08082018. Vastavalt lepingu punktile 7.1. oli ehitustööde lõpetamise ja ehitise üleandmise aeg 07.12.2018. 29.10.2018 esitas kostja juhatuse liige hagejale teate, millest nähtus kostja 28.10.2018 üldkoosoleku otsus leping ennetähtaegselt lõpetada. Poolte vahel on vaidlus, kas 29.10.2018 avalduse näol oli tegemist lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 1 tähenduses või korralise ülesütlemisavaldusega VÕS § 655 lg 1 alusel ning, kas hagejal on õigus saada teostatud tööde eest tasu. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mitte ühegi olulise lepingurikkumise toimepanemist hageja poolt, mistõttu puudusid kostjal alused lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 tähenduses ning kostja 29.10.2018 esitatud lepingu lõpetamise avaldus liigitub korralise ülesütlemisena VÕS § 655 lg 1 tähenduses.
10.2.Kostja väited olulise lepingu rikkumise osas puudutavad tööde tähtaegsust, vundamenditööde nõuete ja kokkulepete kohasust ning lisatööde (s.o raudbetoonvöö) osas pooltevahelise kokkuleppe puudumist. Hageja väitel on kostja etteheited alusetud eelkõige alljärgnevatel põhjustel:
1.Lepinguliste tööde üleandmise tähtajani oli aega rohkem kui 1 kuu.
2.Hageja ei olnud viivituses ka tema poolt kostjale esitatud indikatiivse tööde graafiku alusel (vt kalendergraafik 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 3).
3.Vundamenditööd oli kostja juhatuse liige ning omanikujärelevalve heaks kiitnud. 22.09.2018 kirjutas kostja juhatuse liige Q Hagejale ning omanikujärelevalvele: „Vaatasin üle soojustuse paigaldust. Soojustus on paigaldatud nõuete kohaselt,“ ning 23.09.2018 täiendavalt: „Võtan enda peale vastutuse isolatsiooni ja Delta kate paigalduse.“ Omanikujärelevalvet teostanud Y kirjutas seejärel 23.09.2018 pooltele: „Seega vundamendi soojustus+hüdroisolatsioon akt on kooskõlastatud.“
4.Katusele raudbetoonvöö valamise kui lisatöö vajadusest teavitas hageja kostjat 16.08.2018 ning see nähtus ka hilisemalt esitatud projektist. Kostja raudbetoonvöö valamisele kordagi vastu ei vaielnud ning sellele on rajatud ka praegune kortermaja katus. Teostatud töö kvaliteedile kostja etteheiteid esitanud pole.
10.3.Kuna kostja ütles töövõtulepingu korraliselt üles, vabastas see mõlemad lepingu pooled edasiselt lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 195 lg 2 teises lauses nimetatud erisusega. See tähendab, et hagejal ei olnud pärast 29.10.2018 kohustust jätkata Tähe 7 Mustvee 12(35)
2-19-1764 kortermaja ehitustöid, kuid kostjal on jätkuvalt kohustus tasuda tööde eest, mis valmisid enne 29.10.2018 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse esitamist.
10.4.09.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18046 kokku summas 18 911,70 eurot, mis hõlmab tasu nii teostatud ja heaks kiidetud vundamenditööde kui ka teostatud katusetööde eest. Arvel nr 18046 määras hageja arve tasumise tähtajana 23.11.2018, seega lähtuvalt VÕS § 82 lg-st 2, muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks 24.11.2018.
10.5.Vastavalt arvel nr 18046 esitatule on „korterielamu välispiirete rekonstrueerimine ja viilkatuse ehitus“ tasu summas 11 818,13 eurot (lisandub käibemaks summas 2 363,63 eurot) nõude aluseks teostatud tööde akt ning tasu summas 3 941,62 eurot (lisandub käibemaks summas 788,32 eurot), nõude aluseks teostatud muudatus- ja lisatööde akt. Teostatud tööde akt on esitatud hageja projektijuhi X poolt kostjale e-kirja teel 03.10.2018 ning uuesti 09.11.2018. Aktidest nähtuvalt oli 03.10.2018 teostatud alljärgnevad tööd: Teostatud töö (03.10.2018 seisuga) Hind (eurot) katusetööd tööprojekt katusele
vana katuse lammutustööd ja utiliseerimine 208,43 SBS-materjaliga ol.oleva aurutõkkekihi
keldriseinte hüdroisolatsioon ja soojustamine 2816,52 84m2 (soojustus 100mm) Kokku Käibemaks Kokku koos käibemaksuga
15 759,75 3 151,95 18 911,7
Kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest tasunud ning on seega rikkunud raha maksmise kohustust, mis muutus sissenõutavaks 24.11.2018. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõue, milleks on tasu teostatud tööde eest summas 18 911,7 eurot.
10.6.Kostja on läbivalt olnud menetluses seisukohal, et kostjal oli õigus lepingust taganeda, kuna hageja rikkus oluliselt lepingut. Kostja üks aluseid lepingu lõpetamisel oli väide, et hageja kaldus kõrvale tööde teostamise graafikust, mistõttu oli kostjal kahtlus, et hageja ei suuda töid lõpetada kokkulepitud tähtajaks. Kostja täpne etteheide (vt 04.06.2021 menetlusdokumendi pd 2.2.1.1., 2.2.1.2. ning 2.2.1.4) seisnes selles, et hageja alustas töid hiljem võrreldes hageja enda poolt algselt nimetatuga. Kostja ei heitnud ette, et tööd jäid tähtaegselt teostamata ega nimetanud ühtki tööd, mille valmimine oleks olnud graafiku kohaselt hilinenud. Samas ei esitanud kostja ka etteheidet, et hageja poolt esitatud tööde graafik oleks olnud ebarealistlik. Eeltoodu tõttu on hageja hinnangul olnud kostja etteheited seoses tööde aeglase teostamisega arusaamatud ning otsitud. Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles 29.10.2018, mil lepingu 13(35)
2-19-1764 tähtajani oli aega veel 40 päeva, mis moodustas kogu lepingu perioodist 33%. Hageja on seisukohal, et ta ei olnud ühegi töö teostamisega viivituses ning ta oleks jõudnud tähtajani jääva aja jooksul kõik tööd lõpetada. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja veendumus mahajäämuses tugines arvutuskäigul, mille kohaselt oli töödest valminud vaid 15% ning sellest järeldanud, et hageja ei oleks suutnud allesjäänud ajaga kõiki töid teostada. Hageja osutab, et kostja arvutus põhines tööde rahalisel väärtusel, mis ei ole võrdelises seoses tööde teostamise ajalise kuluga. Kostja etteheited, mis seonduvad sellega, et hageja teostas töid liiga aeglaselt või sellega, et hageja ei oleks suutnud lepingu lõpptähtajaks töid teostatud, on sisutühjad ning tõendamata, mistõttu puudus hageja poolne oluline lepingu rikkumine, mis oleks andnud aluse kostjal lepingust taganeda.
10.7.1.Hageja on seisukohal, et kuna kostja on vundamenditööd (s.o käesoleva lahendi p-s 10.5 tabelis toodud fassaaditööd) vastu võtnud, tuleb eeldada, et töö oli lepingukohane ja täielik. 24.08.2018 esitas hageja kooskõlastamiseks kostjale ning omanikujärelevalvele muudetud soklisõlme lahenduse. 27.08.2018 vastas omanikujärelevalve hagejale ning kostjale, et kuigi esialgne lahendus oli parem, siis sobib ka ilma hüdroisolatsioonikihi ja drenaažita lahendus, kus olemasoleva vundamendibloki peale paigaldatakse soojustus (100-150 mm) ning selle peale pannakse „Gutta-Betta hüdroisolatsioon“. Sisuliselt teostaski hageja Y poolt kirjeldatud lahenduse, kus olemasoleva vundamendiploki peale paigaldati 100mm soojustust ning selle peale omakorda Gutta-Betta vundamendikatte analoogtoode „Delta-NB“. Kostja kirjutas 28.08.2018, pärast Y kirja, et on nõus 100 mm soojustuse paigaldamisega. Muid küsimusi kostja ei kommenteerinud. Ühtlasi ei teavitanud kostja 28.08.2018 e-kirjas ega ka varasemalt, et Tähe 7 Mustvees asuval kortermajal oleks kunagi olnud probleeme pinnasevee keldrisse tungimisega, mistõttu sai hageja tugineda sellele, et sellist probleemi ei ole ning puuduvad tehnilised põhjused, miks muudetud vundamendilahendust ei võiks kasutada.
10.7.2.Kostja on 04.06.2021.a seisukoha lisana esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja teavitas 31.08.2018 mullatöödega alustamisest 03.09.2018. Seega olid nii kostja kui omanikujärelevalve varakult kursis vundamenditööde alustamisega. 11.09.2018 teavitas hageja veel kord, et alustab 12.09.2018 vundamenditöödega. Vundamenditööd kestsid 12.09.2018-13.09.2018. Kostja esindaja, juhatuse liige Q viibis 13.09.2018, mil vundament oli lahti kaevatud ning ehitusobjektil teostati ka soojustustöid. Seega kostja, olles teadlik hageja kui töövõtja tegevusest, ei teinud vundamenditööde teostamisel mistahes takistusi ega väljendanud muul moel oma mittenõustumist lepingust kõrvalekaldumisega. Järelikult ei saa kostja lähtuvalt VÕS § 13 lg-s 3 sätestatust tugineda lepingutingimustest kõrvalekaldumise lubamatusele. Lisaks eeltoodule andsid 22.09.2018 ja 23.09.2018 kirjavahetuses nii kostja kui ka omanikujärelevalve teostaja Y oma heakskiidu soojustuse ning vundamendikatte Delta-NB paigaldamisele. Tööd ei olnud teostatud lähtuvalt arhitektuurses põhiprojektis (projekt nr 171/12) toodud lahendusest, vaid muudetud lahendusest, milles pooled leppisid kokku 24.08.2018-28.08.2018 toimunud kirjavahetuses ning kostja kiitis tööd heaks. Kuivõrd kostja viibis 13.09.2018 ehitusobjektil ajal, mil vundament oli lahti kaevatud, siis pole ka õige kostja väide, kostjal polnud võimalik vundamendi seisukorraga tutvuda ega näha, kas parandusi on vajalik teha.
10.7.3.Kostja on korduvalt väitnud, et hageja oleks pidanud paigaldama Delta-NB vundamendikatte teistpidi ning on esitanud ka toote paigaldusjuhendi. Hageja esitas 14.06.2021 menetlusdokumendi lisana 1 tõendi, s.o vundamendikatte Delta-NB tootjatehase selgituse, et paigaldatuna soojustuse peale võib vundamendikate olla paigaldatud mõlemat pidi. Kuivõrd hageja paigaldaski vundamendikatte just soojustuse peale, pole kostja etteheide Delta-NB vale paigalduse osas õige. 14(35)
2-19-1764
10.7.4.Kostja heitis hagejale ette ka pinnase tihendamata jätmist väites, et probleemiks ei ole pealmise 30 cm pinnase tihendamine, kuna see on 3 aastaga piisavalt vihmaga tihenenud, probleemiks on alumised kihid, mida mitte tihendades tekib pinnasevool, mis tekitab vee ja pinnase jõudmist keldrisse, kahjustades selliselt hoonet. Hageja osutab, et kostja selline seisukoht on vastuolus füüsikaseadustega. Pinnase pealmised kihid suruvad juba ainuüksi oma raskusega kokku alumisi kihte, mistõttu ei ole võimalik, et vihmaga pealmine kiht tiheneb aga alumine kiht ei tihene. Samuti jääb paljasõnaliseks väide, et hoone oleks saanud kahjususi nagu seda väidab kostja– ükski asjas kogutud tõend sellist väidet ei kinnita. Hageja on kinnitanud, et pinnase tihendamine on toimunud nõuetekohaselt ning selle tõendamiseks esitanud vastavad mõõtmisprotokollid (vt 19.04.2021 menetlusdokumendi lisad ja selgitused p-des 2.5.-2.8.). Hageja hinnangul ei tõenda kostja poolt menetluses esitatud fotod ka pinnase vajumist – fotod on tehtud erinevatest kohtadest ning erinevate nurkade alt. Puuduvad võrdlevad fotod, mis kajastaksid üht ja sama kohta erinevatel ajahetkedel. Hageja hinnangul ei ole kostja arusaadavalt tõendanud, et vundamendi tagasitäide oleks üldse või vähemalt olulisel määral vajunud.
10.7.5.Kostja on menetluses hagejale ette heitnud, et hageja pole paigaldanud toimivat hüdroisolatsiooni ega lõpetanud vundamenditöid, mis on teinud võimalikuks vee liikumise keldrisse, mistõttu ei ole vundamenditööd nõuetele vastavad. Hageja osutab, et vastavalt tööde teostamise graafikule (kalendergraafik; 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 3) pidi hageja Tähe 7 kortermaja vundamenditööd lõpetama novembri lõpuks, sh ehitama sillutisriba (panduse), mis juhiks vihmavee keldrist eemale. Kostja ütles töövõtulepingu üles 29.10.2018, mil tööde järjekord ei olnud sillutisriba rajamiseni jõudnud ning kostja ise ei tellinud sillutisriba rajamist ka üheltki teiselt ehitusettevõttelt. Hageja on seisukohal, et vihmavee keldrisse sattumise põhjuseks on asjaolu, et kostja jättis tööd lõpetamata. Olukorras, kus kostja ei soovinud tööde teostamist hageja poolt, oleks ta pidanud vihma keldrisse sattumise vältimiseks tellima selle töö mõnelt teiselt ettevõttelt. Kostja enda tegevusetus on teinud võimalikuks vee liikumise keldrisse. 10.7.6 14.06.2021 menetlusdokumendi lisana 2 esitas hageja riiklikult tunnustatud eksperdi Margus Sarmeti arvamuse, milles selgitati järgnevat: „Juhul kui hoone keldris Tähe tn 7, Mustvee linn enne rekonstrueerimistööde algust pinnasevee sissetungimist ei olnud ja liigniiskust ei esinenud, on pinnasevee tungimine hoone keldrisse põhjustatud sademevee sattumisest hoone vahetusse ümbrusesse, mida võimaldab vundamendi tööde pooleli jätmine (soojustus on avatud ilmastikule, puudub pandus, vihmavett ei juhita eemale). Hoone vahetusse ümbrusesse sattunud vesi jookseb läbi vett dreeniva pinnase või valgub mööda maja seina hoone vundamendini ja läbi vundamendi keldrisse. On tõenäoline, et kui hoone ümber oleks rajatud betoonist pandus, mis katab vett dreeniva pinnase ja sadeveed juhitud korrektselt hoonest eemale, ei oleks sadevesi keldrisse tunginud ning tööde teostamisel vee keldrisse tungimine lõppeb.“ Ühtlasi kinnitas Margus Sarmet oma arvamuses, et kui on teada varasemast, et puuduvad probleemid pinnaseveega on lubatav jätta täiemahuline hüdroisolatsioon paigaldamata.
10.7.7.Puudub alus kahelda, et kui kostja oleks lasknud rajada hoone ümber sillutisriba, mis oleks vihmavee hoonest eemale juhtinud, ei oleks vesi keldrisse tunginud. Seega ei ole vee keldrisse tungimine põhjustatud hageja poolt teostatud töödest ning hageja hüdroisolatsiooni puudumist puudutavad etteheited on alusetud.
10.8.1.Katusetööde, mis seonduvad eelkõige katusele rajatud raudbetoonvöö ehitamisega, pole kostja menetluses esitanud etteheiteid tööde kvaliteedile ega väitnud, et katusetööd ei oleks olnud nõuetele vastavad. Kostja on avaldanud vaid, et lisatööde (st raudbetoonvöö ja 15(35)
2-19-1764 tööprojekt) teostamist ei ole kostja heaks kiitnud. Selle tõttu on kostja menetluses olnud positsioonil, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingule.
10.8.2.Hageja teavitas kostjat ning omanikujärelevalvet teostanud Yt 16.08.2018 e-kirjas (hagi lisa 10), s.o vähem kui nädal pärast töövõtulepingu sõlmimist, et vajalik on tellida täiendavaid jooniseid, millega võib minna aega kuni 12.09.2018, ning ehitada lisatööna katusel raudbetoonvöö. Kostja ei vastanud 16.08.2018 e-kirjale. 04.09.2018 esitas hageja kostjale tööprojekti joonised ning Y 04.09.2018 vastusest nähtub, et Y tutvus joonistega ning andis neile oma hinnangu, mille edastas ka kostjale. Ei Y ega ka kostja pole vaidlustanud raudbetoonvöö ehitamise vajalikkust pooltevahelises kirjavahetuses, kuigi tööprojekt (vt hageja 18.06.2020 menetlusdokumendi lisa 2) selgelt selle ehitamist ette nägi. Hageja on seisukohal, et tuginedes VÕS § 13 lg-le 2 võis ta kostja käitumisest aru saada, et kostja oli nõus lepingu muutmisega, st tööprojekti jooniste tellimisega ning ka raudbetoonvöö katusele ehitamisega.
10.8.3.Võttes lisaks arvesse, et kostja kortermaja praegune katus on rajatud hageja poolt ehitatud raudbetoonvööle, ei saa olla kahtlust selle ehitamise vajalikkuses ning tasunõude põhjendatuses. Samale järeldusele raudbetoonvöö kooskõlastuse ja vajalikkuse osas jõudis ka ekspert Kaarel Sahk. Ekspertiisi lk-l 75 järeldab ekspert, et „hoone perimeetrile rajatud raudbetoonist vöö on oma olemuselt lisatöö ning see kuulub tasustamisele, arvestades seejuures asjaolu, et sellele on rajatud juba järgmine ehituskonstruktsioon.“ Seejuures on lk-l 59 p-s 3.4.2.5. pidanud ekspert ka hageja poolt esitatud raudbetoonvöö maksumuse suurust põhjendatuks.
10.8.4.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et raudbetoonvöö ehitamine kui lisatöö oli kostjaga kooskõlastatud ning kuivõrd kostjal puuduvad etteheited ka töö kvaliteedile, kuulub selle eest nõutav tasu maksmisele.
10.9.1.Kostja on menetluses korduvalt viidanud, et 10.10.2018 saadeti hagejale nimekiri 5 erineva puuduse kohta, mida töövõtja keeldus parandamast, mistõttu ütles kostja lepingu üles Lepingu p 15.10.2. kolmandale alternatiivile tuginedes. 10.10.2018 esitatud puuduste nimekirja 5-st puudusest 4 seondusid vundamenditöödega, mille kostja oli ajaks, mil ta saatis väidetavate puuduste nimekirja, varasemalt heaks kiitnud. Seega ei ole esitatud 4 puudust 5-st käsitletavad puudustena. Viienda puuduse osas, s.o akna puuduv alusprofiil, ei ole hageja kunagi keeldunud puuduse parandamisest ja järelikult ei saanud see olla lepingu lõpetamise põhjuseks. Kostja lõpetas hagejaga lepingu enne, kui hageja jõudis paigaldada puuduva aknaprofiili ning kuivõrd hilisemalt kostja keeldus alusetult töötasu maksmisest, võis hageja tuginedes VÕS § 111 lg-le 1 kohustuse täitmisest keelduda.
10.9.2.Täiendavalt osutab hageja, et 10.10.2018 saadetud teavituse ning lepingu lõpetamise teate vahele jäi vähem kui 21 päeva, seega ei saanud lepingut üles öelda Töövõtulepingu punkti 15.10.2 kolmandale alternatiivile tuginedes. Eeltoodust tulenevalt ei olnud lepingu p 15.10.2 alusel võimalik lepingust taganeda ning kostja 29.10.2018 lepingu lõpetamise avaldust tuleb käsitleda kui korralist ülesütlemise avaldust VÕS § 655 tähenduses.
10.10.Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja vastuväited hagile on alusetud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
10.11.1.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, mis koosneb: 1) leppetrahvi nõudest summas 3 000 eurot; 2) kahjunõudest trepikoja ja korterite remondiks summas 2 200 eurot; 16(35)
2-19-1764 3) vundamendi ja fassaadi asendustehingu kulu nõudest summas 16 124,39 eurot; alternatiivselt vundamendi tööde parandamise nõudest summas 38 996,40 kuni 42 000 eurot; 4) asendustehingu hüvitamise nõudest seoses katusetöödega summas 2581,97 eurot; 5) kahju hüvitamise nõudest summas 2 194 eurot, mis seisneb omanikujärelvalve kulus.
10.11.2.Hageja, et on seisukohal, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud. Teiseks seab hageja kahtluse alla selle, kas kostjal on menetluslikult võimalik taotleda tasaarvestamist kahju hüvitamise nõuetega. Hageja hinnangul oleks kahju hüvitamise nõuete esitamine eeldanud vastuhagi esitamist.
10.11.3.1.Kostja on käesolevas menetluses heitnud hagejale ette, et hageja poolt teostatud katusetööde tulemusena tekkisid vee läbijooksud ning veekahjustused kostja korterites ja trepikojas. 18.06.2020 menetlusdokumendi lisadena ning 09.04.2021 menetlusdokumendi lisana esitas hageja tõendina 21.09.2018.a kell 17.30 läbiviidud ülevaatuse käigus tehtud fotod, milledest nähtuvalt olid kortermajal veekahjustused juba enne, kui hageja katusetöid teostas ning kostja vastupidised väited on tõendamata. Hageja juhib tähelepanu, et vaatlusel vaadati läbi vaid üks korter (korter nr 6), mille seisukord oli näha ka 21.09.2018 ülevaatuse piltidel (vt Hageja 18.06.2020 menetlusdokument). Eksperdi osalusel toimunud vaatlusel väljendas Kostja, et teised korterid on juba renoveeritud ning nendele ülevaatust teostada ei ole võimalik. Seega puudus Hagejal ning eksperdil võimalus vaatlusel veenduda, millised niiskuskahjustused korteritel 4, 11 ja 12 tekkisid ning kus täpselt on tehtud Kostja 11.03.2019 hagi vastuse lisas esitatud fotod oletatavatest niiskuskahjustustest. Seetõttu on Hageja hinnangul tõendamata, et fotod on tehtud just Mustvee linn, Tähe tn 7 asuvas kortermajas (v.a osas mis kattuvad Hageja fotodega) ja on tõendamata, millal Kostja poolt 11.03.2019 esitatud fotod on tehtud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et oletatavad niiskuskahjustused on tekkinud just Hageja tööde teostamise ajal või selle tulemusena.
10.11.3.2.Hageja hinnangul on kostja tasaarvestuse nõue korteritele tekkinud niiskuskahjustuste hüvitamise osas tõendamata ning hageja esitatud fotodest nähtub, et korterid olid tugevate niiskuskahjudega juba enne hageja poolt katusetööde teostamist. Hageja hinnangul ei ole tõendatud, et ehitustööde käigus tekkis hagejast tulenevatel põhjustel (täiendavaid) niiskuskahjustusi. Hageja arvamusega ühtib ekspert Kaarel Sahki järeldus ekspertiisis, mille kohaselt korteri nr 6 kohta fotodel näha olevad viimistluse kahjustused, nende iseloom ja ulatus ei ole sellised, et need oleksid saanud tekkida ainult hoone katusel teostatud ehitustööde tulemusena elik tegemist on katusekonstruktsiooni pikaajalisema läbijooksmisega (ekspertiisi lk 72, p 3.10.1.3).
10.11.3.3.Seoses leppetrahvinõudega summas 3000 eurot, viitab hageja, et vastavalt lepingu p-le
13.4.oli kostjal võimalik esitada leppetrahvi nõue vaid lepingu lõpptähtaja ületamise korral hageja poolt. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes enne lõpptähtaega, ei saanud hageja seda ületada ning kostja nõue leppetrahvi tasumiseks on alusetu.
10.11.3.4.Kostja on esitanud tasaarvestuse nõude viitega asendustehingutele. Hageja on seisukohal, et kostja nõue asendustehingute osas on ebaselge ning tõendamata. Kostja ei ole näidanud ära arvutuskäiku, mille alusel on „asendustehingu kulu 16 124,39 euro“ ega selgitanud arusaadavalt, mida Kostja asendustehingu kuluna silmas peab. Kostja on esitanud 04.06.2021 seisukoha lisana 10 Extraehitus OÜ hinnapakkumise ning Kostja konto väljavõtte selle kohta, et Kostja on tasunud Extraehitus OÜ-le arved nr 2019/293, nr 2019/298 ja nr 2019/302 summas 56 169,25 eurot. Kostja on lisanud tõendina ka eelviidatud arved. Arvetel on märgitud selgitustööd „vastavalt aktile“, kuid ühtegi akti Kostja tõendina lisanud ei ole. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks võimalik öelda, et kostja on eelviidatud arvete näol 17(35)
2-19-1764 tasunud Extraehitus OÜ-le just esitatud hinnapakkumises toodud tööde eest. Samuti erineb maksekorraldustest nähtuv tasutud summa 56 169,25 eurot seisukoha punktis 2.8.1. nimetatud maksumusest (57 288 eurot).
10.11.3.5.Kostja 04.06.2021 seisukoha lisana 7 esitatud Livonia Ehitus OÜ 03.06.2021 e-kirjas kinnitab Livonia Ehitus OÜ esindaja, et katusetöid teostati vaid arhitektuurse projekti alusel ning ka vundamenditööde hinnapakkumise aluseks on arhitektuurne projekt. 04.06.2021 seisukoha punktis 2.2.2.2. on Kostja rõhutanud, et tööde teostamiseks on vajalik tööprojekti koostamine, kuid ei Livonia Ehitus OÜ ega Extraehitus OÜ tööde osas ei ole Kostja väitnud või tõendanud, et töid oleks teostatud tööprojekti alusel. Seega ei vasta kostja poolt hilisemalt tellitud tööd nõuetele, mille mittejärgimist on kostja heitnud ette hagejale.
10.11.3.6.Alternatiivse kahju hüvitamise nõude (mille menetlusliku võimalikkuse on Hageja vaidlustanud) rahuldamine eeldab kahju olemasolu tõendamist, mida kostja ei ole suutnud teha. Kostja ei ole esitanud mistahes kahju hüvitamise nõude selgitusi, sh mida ta üldse kahjuna käsitleb. Hageja on seisukohal, et ilma sisulise põhjenduseta 04.06.2021 menetlusdokumendi lisana 5 esitatud hinnapakkumisi ei ole võimalik käsitleda kui nõude arusaadavat selgitust või põhjendust.
10.11.3.7.Seoses ehitushindade kallinemisega on hageja seisukohal, et kostjal puudusid takistused teostada kõik vajalikud tööd 2018. aastal ja 2019. aastal. Seetõttu on kostja nõuete suurenemine, mis tugineb ehitushindade kallinemisele, käsitletav kui õiguste teostamine selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 tähenduses.
10.11.3.8.Kostja on esitanud hinnavahe hüvitamise nõude summas 2 581,97 eurot. Tõendamaks katuse ehituse eest tasutud summasid, on kostja esitanud 04.06.2018 seisukoha lisana maksekorralduse ja arve nr 1908002, mis kostja hinnangul peaks tõendama, et kostja tasus Livonia Ehitus OÜ-le katusetööde eest 59 059,2 eurot. Kostja konto väljavõttest aga nähtub, et kostja on erinevate arvete alusel tasunud Livonia Ehitus OÜ-le 57 878,02 eurot. Arvel nr 1908002 on selgitusena märgitud „teostatud ehitustööd vastavalt aktile 2019 0806 11
2.osa“ ning summa 1 181,18 eurot, mille tasumise tähtaeg pole veel saabunud. Seejuures pole kostja esitanud rohkem arveid ega ka mitte akte, millele olemasolev arve viitab. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, milliste tööde eest on ta Livonia Ehitus OÜ-le tasunud ega ka seda, mis on olnud teostatud tööde sisuks.
10.11.3.9.Kuivõrd hageja on seisukohal, et ei ole töövõtulepingut rikkunud, on hageja ühtlasi arvamusel, et kostja esitatud omanikujärelevalvele tehtud kulutuse kahju hüvitisena nõudmine ei ole põhjendatud.
10.12.Hageja esitas kostjale 09.11.2018 arve nr 18046 summas 18 911,70 eurot tasumise tähtajaga 23.11.2018. Lepingu p. 13.3. kohaselt on tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tasumata arve summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 10% nimetatud arve summast. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1 891,70 eurot, mis on 10% arve nr 18046 summast.
10.13.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 17 088,30 eurot (käibemaksuta) , sh riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 750 eurot, riigilõiv määruskaebuse esitamiselt 50 eurot, õigusabikulud 11895 eurot, sh õigusabikulud seoses määruskaebuse esitamisega 1800 eurot, ekspertiisitasud 4393,30 eurot. Hageja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt 18(35)
2-19-1764 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kostja esindaja Jaanika Reilik-Bakhoff esitas 31.08.2022 omapoolsed lõplikud seisukohad.
11.1.Kostja jääb kõigi oma seni esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul kõiki kostja eelnevalt esitatud seisukohti arvestada. Kostja kordab üle, et on nii kohtuvälise vaidluse ajal kui ka vastuses hagiavaldusele ning järgnevalt kutsunud üles hagejat kompromissile puuduste kõrvaldamise osas - hageja sellega ei ole nõustunud. Kostja pakkus ka enne käesoleva dokumendi koostamist välja veel 3 erinevat kompromissi, mis hagejale ei sobinud. Hagejale sobis lõpuks vaid selline kompromiss, mille kohaselt ta teeb tööd uuesti ja kostja tasub talle tehtud tööde eest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda – tegemist on lahendusega, mida kostja on pakkunud alates vaidlusaluse töövõtulepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuid kostja ei saa nõustuda olukorraga, kus hageja algatatud ja venitatud menetluse tõttu tuleb kostjal kanda lisaks tööde maksumusel veel samas suurusjärgus menetluskulud. 11.1.1 Kostja hinnangul vaidlevad pooled järgneva üle:
1.Kas projektimuudatused ja lisatööd peavad olema kinnitatud kirjalikus vormis?
2.Kas hageja on teinud pakkumise lisatöödele ja kostja selle kirjalikult kinnitanud?
3.Mis põhjusel leping lõppes?
4.Kas tööd on vastu võetud või mitte?
5.Kas teostatud tööd vastavad lepingutingimustele?
6.Kas hageja oli tööde teostamise graafikust maas?
7.Kas kostjal on tekkinud tasu maksmise kohustus?
8.Kas kostjal on tekkinud kahjunõue hageja vastu, mida kostja saab tasaarveldada?
11.2.Kostja jääb oma eelnevate seisukohtade juurde, et on erakorraliselt töölepingu üles öelnud 29.10.2018. a, kuna enamik teostatud töid ei vastanud lepingutingimustele ning tööde lõputähtaega ei olnud reaalne saavutada ning kostjal oli õigus tasaarvestada igasugune töö maksumus puuduste kõrvaldamise eeldatava kahju suurusega.
11.3.Lepingu, sh projektimuudatused ja lisatööd tuli kooskõlastada kirjalikult Kostja on seisukohal, et hagejal puudus õigus teha muudatusi projektis (s.t sisuliselt Lepingus) ning lisatöid ilma kostja poolse kirjaliku loata. Nimetatud asjaolu kinnitavad Lepingu punktid 3.3 alapunkt 3, 4 ja 5 ning punktid 4.2.1., 9.5, 9.7, 15.6. Hageja lähtus aga lisatööde teostamisel ja projekti muutmisel oma suvast. Kostjal puudub kohustus tasuda lisatööna teostatud raudbetoonvöö ehitamise eest summas 4729,94 eurot ehk sisuliselt oli tegemist katusel raudbetoonvöö ehitamisega, mille osas puudus poolte vahel kirjalik kokkulepe. Hageja ei olnud teinud selle kohta kostjale hinnapakkumist ning tegemist oli täiendava kuluga võrreldes hinnapakkumisega (vt hageja 27.09.2019. a menetlusdokument lisa 1). 11.4.1 Hageja oleks pidanud arvestama hageja hinnangul (projekteerija ei pidanud seda vajalikuks projektis!) vajaliku raudbetoonvöö ehitamisega juba hinnapakkumist tehes, kuna lepingu puntki 9.7 kohaselt oli tegemist siduva eelarvega VÕS § 639 lg 1 mõistes. Hagejal oli võimalik korrektselt kostjat teavitada hinnapakkumise muutmise osas ning esitada korrektne pakkumine ning allkirjastada see kahepoolselt, seda hageja ei teinud, võttes sellega kostjalt võimaluse Lepingu, projekti ja hinna muutmise üle otsustada. Tellija ei pea vastutama selle eest, kui ehitaja ei suuda oma tööd ja hindasid planeerida – tegemist on ehitajapoolse raske hooletusega ning sooviga võita endale töö vähempakkumisega, et hiljem tellijalt rohkem raha kätte saada. Asjaolule, et hageja koostas muudatus- ja lisatööde tabeli alles 01.10.2018. a kui nimetatud tööd olid lõpetatud ja hinnapakkumise alles 12.10.2018. a, viitas kostja ka oma 19(35)
2-19-1764 16.10.2018. a e-kirjas kell 7:19, soovides jätkuvalt mõistlikku lahendust, kuid pidades seda hinda esiteks liiga kõrgeks ja teiseks uurides, mida see tähendab kogu katuse hinnapakkumise jaoks. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja ei ole (alusetult) rikastunud vastava lisatöö tegemisega, kuna sellel tööl väärtust uue töö tellimisel polnud ning katusetöödega seoses tekkis hoopis kostjal kahju summas 7 587,17 eurot.
11.4.2.Kostja peab vajalikuks viidata, et eksperdi arvamus raudbetoonvöö eest tasumise osas on osaliselt ekslik (eksperdi pädevusest väljuv), kuna ekspert on leidnud, et tegemist on oma olemuselt lisatööga ning see kuulub tasustamisele – ekspert ei saa hinnata, kas tegemist on tasumisele kuuluva tööga või mitte (see on ikkagi kohtu õiguslik hinnang), küll aga saab ekspert hinnata, et tegemist on lisatööga (vt ekspertiis lk 53 p 3.2.5.6) ning selles osas on eksperdi arvamus õige. Ekspert on selles osas õigesti tuvastanud ka asjaolu, et raudbetoonvöö piki hoone perimeetrit ehitamisel ei ole läbiviidud projektimuudatust ja kooskõlastatud seda põhiprojekti autoriga (vt ekspertiis lk 33 viimane lõik, lk 46 p 3.2.1.2 (ii)). Kostjal puudub kohustus tasuda vundamendi tööde eest, kuna need ei vasta lepingutingimustele.
11.5.Kostja hinnangul on ekspert on tuvastanud vähemalt järgnevad puudused hageja teostatud töödes:
11.5.1.Teostatud tööd ei vasta projektile (vt ekspertiis lk 47 p 3.2.2.5), mille järgmine oli lepingu üheks pea eesmärgiks. Ühtegi muudatuse kooskõlastust pole esitatud ega kooskõlastatud (ekspertiis lk 49 p 3.2.3.3-3.2.3.4, lk 41 p-d 3.2.4.1 ja 3.2.4.4).
11.5.2.Raudbetoonvöö ehitamine on lisatöö, mida pole kooskõlastatud lepingu kohaselt (vt nt ekspertiis lk 33 viimane lõik);
11.5.3.Sokli sõlmlahenduse muudatus on kooskõlastamata ning see ei ühti põhiprojekti lahendusega (vt ekspertiis lk 34-35), teostatud hüdroisolatsioon ei vasta lepingutingimustele (vt ekspertiis lk 54 p 3.3.1.5);
11.5.4.Hoone keldrisse on tunginud sadevesi tõenäoliselt hageja tegevuse tõttu, kuna ei ole teada „Delta“ paigaldamise sügavus, see on paigaldatud tagurpidi ning selle ülemine veer on jäetud sulgemata spetsiaalse liistuga (vt ekspertiis lk 60 p 3.5.2.4-3.5.2.6). Eelnevast tulenevalt on pideva märgumise objektiks ka hoone keldriseina soojustus (vt ekspertiis lk 60 p 3.5.3.2). Ekspert on selgitanud täiendavalt (vt ekspertiis lk 69 p-d 3.9.1.2-3.9.1.5), et hageja oleks pidanud juba vundamenti lahti kaevates nägema neid kohti, kust võib tekkida pinnase uhtumine ning oleks pidanud siis „vastavalt plombeeritud kas kohtbetoneerimise teel või siis armatuurvõrgu kinnitamisega ning selle täisbetoneerimise teel. Soodustavaks teguriks on ka vundamendi soojustuse ehitustehniline teostus ning mitte piisav tihendatud täitepinnas.“
11.5.5.Tagasitäide ei vasta eelduslikult ehitusprojektile (vt ekspertiis lk 65 p 3.6.3.4). Tagasitäide tuli teha kihtide kaupa ehitusliivaga tihendades (vt ekspertiis lk 64 p 3.6.3.2, lk 62 tabel p 8). Kostja töid vastu ei võtnud, kuna töid selliselt teostatud polnud – hageja pole suutnud ühegi tõendiga tõendada, et tihendamine oleks läbi viidud. Ainuke tõend, mille hageja on suutnud esitada, on see, et aastad on oma töö teinud ja pinnas on 16.04.2021. a kuupäevaks (s.t 3 aastat hiljem!) piisavalt tagasi vajunud. Aastatega tagasi vajumine ei ole aga ehitamine vastavalt normidele. Kui tööd on vastu võtmata (kostja ei ole ühelgi juhul tagasitäidet vastu võtnud, vaid selle puuduse tuvastamisel järgnes ka lepingu lõpetamine), peab hageja ehitajana tõendama, et tööd vastavad lepingutingimustele. Hageja käest küsiti lepingu kehtivuse ajal korduvalt OJV poolt tõestust tagasitäite teostamise ja tihendamise kohta – tõendeid ei esitatud, mistõttu on täiesti asjakohatud 19.04.2019. a esitatud pinnase mõõteprotokoll, kalibreerimise tunnistus ja Wi tunnistus – ühestki ei selgu, mida mõõteprotokoll tõendab, kus on mõõtmine teostatud (kas vundamendi juures või eemal?) – kohtul puuduvad sellised eriteadmised, et selliseid tõendeid tõlgendama hakata.
20(35)
2-19-1764
11.5.6.Vundamendi soojustamisel on tuvastatavad rida puuduseid, mille kõrvaldamine pole võimalik, vaid eeldab uue töö teostamist (vt ekspertiis lk 61-63 tabel 3.6.1.2): ei ole teada, kui sügavale kaevati vundament lahti, vundament on kohati puhastamata jäetud, vundamenti ei ole lokaalselt vajalikus ulatuses parandatud, pole kasutatud projektipõhist hüdroisolatsiooni, hoone välis- ja sisenurkades ei ole kasutatud täiendavat membraani, tihendamise protokollid puuduvad. Hageja teostatud lahendus muutis eksperdi hinnangul ka hoone energiamärgist (vt ekspertiis lk 63 punkt 3.6.1.2), mille osas ei ole hageja kostjat hoiatanud ja selgitusi jaganud. Ekspert on tuvastanud, et isegi kui pidada ehitustehnoloogiliselt asjakohaseks Delta materjali paigaldamist, siis on see tagurpidi, mistõttu see ei tööta ning paigaldamata on jäetud ka lõpetusliist ehk see on lõpuni paigaldamata (vt ekspertiis lk 63 punktid 3.6.1.1-3.6.1.5).
11.5.7.Eksperdi hinnangul, ei ole kohtule esitatud dokumentide hulgas ühtegi korrektselt vormistatud dokumenti (vt ekspertiis lk 67 p 3.7.2.1).
11.6.Kostja on seisukohal, et hageja teostatud töö vundamendi ja sokli osas on väärtusetu, kuna see tuleb teha uuesti. Seda kinnitab ekspert oma ekspertiisis (vt lk 64 punktid 3.6.2.1-3.6.2.2): „vundamendi soojustuse juures esinevad mittevastavuste osaline likvideerimine ei ole võimalik.//tuleb//läbi viia hoone vundamentide uus soojustamine.“ Ekspert on oma ekspertiisis (vt lk 64 punktid 3.6.2.1-3.6.2.2): „vundamendi soojustuse juures esinevad mittevastavuste osaline likvideerimine ei ole võimalik.//tuleb//läbi viia hoone vundamentide uus soojustamine.“ Ekspert on Lk 8 / 11 viidanud, et hinna määramiseks tuleb see töö tellida mõnelt ehitajalt ning kirjeldanud ka puuduste kõrvaldamise (töö uuesti tegemise) etappe, sh viidanud, et uus töö eeldab ka vana lammutamist (vt ekspertiis lk 64 punktid 3.6.2.3 – 3.6.2.6).
11.7.Kostja on esitanud kohtule 20.09.2019. a Livonia Ehituse hinnapakkumise summas 25 232,40 eurot, millega on tõendanud uue töö tegemise hinna. Kostja hinnangul on tegemist mõistlikul ajal võetud hinnapakkumisega, kuna kostja esmalt ootas, et hageja tuleb ise töid ümber tegema. Hinnapakkumine on võetud vähem kui aasta pärast Lepingu lõpetamist ning sel ajal ei toimunud suurt hinnatõusu ehitushindandes.
11.8.1.Kostja on seiskohal, et ei ole vastu võtnud puudustega vundamendi töid. Menetluse kestel on saanud vaidlusaluseks küsimuseks kostja esindaja poolt 23.09.2018. a kell 10:59 saadetud e-kiri, kus kostja on kirjutanud järgmist: „Tere Y Võtan enda peale vastutuse isolatsiooni ja Delta kate paigalduse. Põhimõttega et tööd saaks õigel ajal tehtud. Palun Ehitajat edaspidi täita OJV nõudeid, tegutseda vastavalt OJV poolt ehituse alguses esitatud juhendile. Parimat Q“ ning sellele järgnenud Y (edaspidi nimetatud ka „OJV“) kiri 23.09.2018. a kell 5:05 „Tere Seega vundament soojustus + hüdroisolatsioon akt kooskõlastatud. Allkirjastamine objekti lõpus komplekselt.“ Kostja hinnangul on nende kirjade mõte selles, et ehitaja teeks töid edasi ning kui kõik muud tööd saavad korrektselt täidetud, siis võetakse ka puudustega vundamendi tööd vastu.
11.8.2.Paraku selgus juba 02.10.2018. a jätkuvad puudused töös: puudusid tõendid, et tagasitäidet oleks tehtud liivaga ja tihendatud ning tööprojekt, mille tähtaeg oli 12.09.2018. a oli jätkuvalt esitamata. Oktoobri alguseks olid tööd seiskunud hageja poolt ning OJV juhtis 10.10.2018. a kostja tähelepanu asjaolule, et hageja on graafikust maas ja ilmselt oma töid valmis jõua ning lisaks esineb töödes liiga palju puuduseid. Kostja on oma 24.10.2018. a kirjas ja OJV 31.10.2018. a kirjas juhitud hageja tähelepanu asjaolule, et puudustega töid vastu ei võeta, kuna hageja ei ehitanud objekti lõpuni. Nii kostja kui OJV on viidanud oma kirjades, et kostja avaldus oli tingimuslik. 21(35)
2-19-1764
11.9.Kostja ütles lepingu üles erakorraliselt, kuna hagejal puudus soov edasi ehitada – viimased tööd teostati teostatud tööde akti kohaselt 3.10.2018. a ning OJV ja kostja uurisid alates 10.10.2018. a, miks keegi töid ei teosta. Kostja päringule 15.10.2018. a, miks töid ei teostata, vastas hageja samal päeval, et töid ei teostata enne kui finantsküsimused saavad lahendatud. Kostja ja OJV püüdsid ehitajaga läbi rääkida, kuid ehitaja jäi endale kindlaks, et tema soovib saada puudustega teostatud tööde ja kooskõlastamata lisatööde eest esmalt raha ja alles siis täidab oma lepingulised kohustused. 24.10.2018. a teatas kostja, et sellise suhtumise juures tuleb hagejal parandada kõik puudused töös ja alles siis saab raha tasutud, kostja kutsus hagejat ka koosolekule asju arutama, kuhu hageja ei tulnud. 29.10.2018. a teavitas kostja hagejat lepingu erakorralisest ülesütlemisest hageja lepingurikkumiste tõttu, samas oli kostja nõus tasuma teostatud tööde eest kui puudused saavad likvideeritud.
11.10.Kostja ütles lepingu ülesse, kuna hageja ei täitnud oma lepingu punktidest 4.1.2 ja 4.1.3 tulenevaid kohustusi.
11.10.1.Lepingu punkti 15.10.2 alapunkti 1 kohaselt saab lepingu üles öelda erakorraliselt, kui Töövõtja teeb töid aeglaselt ning Ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks. Kostja viitab, et hageja ei olnud teavitanud kostjat, et lepingu tähtaeg nihkub edasi, samas töid hageja enam peaaegu kuu aja jooksul objektil ei teostanud. Kostja ütles töövõtulepingu üles 29.10.2018. a, mil tööd olid kestnud ca 3 kuud ehk 75% kogu tööde plaanitavast kestvusest, teha jäi veel 1 kuu ehk 25% kogu plaanitavast tööde kestvusest. 29.10.2018. a-ks oli teostatud töid teoostatud tööde akti kohaselt summas 14 181,76 eurot ehk 14181,76/122873,24*100=11,54% ulatuses.
11.10.2.Lepingu punkti 15.10.2 alapunkti 2 kohaselt saab Lepingu üles öelda erakorraliselt, kui Töövõtja teostab ehitustöid vastuolus Lepinguga, kehtestatud ehituseeskirjade, normatiivide või -standardite või kehtiva seadusandlusega. Ekspert on tuvastanud, et ehitaja ei ole suutnud esitada ühtegi korrektset dokumentatsiooni ning ehitaja töös esinevad olulised puudused, mille kõrvaldamine pole võimalik muud moodi kui uue töö teostamisega. Seega esines ka see alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
11.11.Kui kohus peaks leidma, et osaliselt on hagi põhjendatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb see nõue tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu 11.12.Kostja jääb oma 04.06.2021. a esitatud seisukohtade juurde tasaarvestusnõude kujunemisel, mis on kokkuvõtvalt järgnev:
11.12.1.leppetrahvi nõue summa 3000,00 eurot, kuna hageja ei oleks suutnud lõpetada töid tähtaegselt ning rikkus lepingut ehitades lepingutingimustele mittevastavalt.
11.12.2.kahju hüvitamise nõude trepikodade lagede rikkumise kohta summas 2202,00 eurot.
11.12.3.Vundamendi tööde parandus maksab minimaalselt 38 996,40 eurot või tehingu asenduskulu vundamendi ja fassaaditööde osas summas 16 124,39 eurot.
11.12.5.Omanikujärelevalve topeltkulu (väärtusetu ehk uuesti vajalik tellida) summas 2194,00 eurot.
11.12.6.Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja/või 3. alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on täielikult või osaliselt põhjendatud, tasaarvestada see kostja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega kokku summas 48 864,37 eurot.
22(35)
2-19-1764
11.12.7.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 11 440,20 eurot, sh määruskaebusele vastuse koostamine 480, 67 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja tasaarvestusnõuded kuuluvad rahuldamata jätmisele.
13.Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks töövõtulepingust nr 08082018 tulenev võlgnevus 18911,70 eurot. Hageja on seisukohal et teostatud tööd olid lepingukohased ja kostja on alusetult keeldunud tööde eest maksmast. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arve nr 18046, kuid arve on tasumata.
14.Kostja nõuet ei tunnista, leides, et hageja poolt olid tööd teostatud lepingutingimustele mittevastavalt, mistõttu oli kostja poolt leping 28.10.2018 üles öeldud. Kostja leiab, et kuna lepingus kokkulepitud eesmärk polnud saavutatud, puudub tal kohustud maksa nõuetele mittevastava töö eest.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, nende vahel oli 8.08.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 08082018, mille punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks on kortermaja fassaaditööd ja katusetööd asukohaga Tähe 7, Mustvee lepingus ja selle dokumentides kirjeldatud ulatuses ning tellija eesmärgist tulenevad muud tööd ja toimingud, kuni ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja poolt ja kõikide tööde lõpliku vastuvõtmiseni tellija poolt. Vaidlust ei ole selles, et ehitustööde lõpetamise ja ehituse üleandmise aeg on hiljemalt 07.12.2018.a. ja lepinguga kokkulepitud ehitustööde hind 122 873,24 eurot koos käibemaksuga (lepingu p-d 7.1 ja 8.1.) /I kd, lk 11- 19/
16.Hageja väitel moodustab 03.10.2018 ja 09.10.2018 aktidega akteeritud tööde summa on kokku 18 911,7 eurot. Nimetatud aktid on hageja esindaja poolt digiallkirjastatud 09.11.2018., kostja esindaja akte allkirjastanud ei ole /I kd, lk 20 -25/. Kostjale oli esitatud 09.11.2018 arve nr 18046 tasumise tähtajaga 23.11.2018.a / I kd, lk 27/ .
17.Hagejale oli 29.oktoober 2018 e-posti teel teatatud kostja erakorralise üldkoosoleku otsusega 28.10.2018 oli töövõtuleping 08082018 hagejaga punktide 4.1.2 ja 4.1.3 alusel. Samuti otsustas KÜ üldkoosolek maksta ehitajale teostatud tööde eest, mis on 28.10.18 seisuga teostatud juhul kui Ehitaja on teostatud parandustööd vastavalt järelevalve nõuetele. Keldri akende paigaldust aktsepteerida 50% või 100%, kui on teostatud nii paigaldus kui siseviimistlus. Ehitajale väljamaksmisele kuuluva summalt maha arvestada tekitatud kahju, juhul kui ta loobub tekitatud kahju parandamisest. Hagejat paluti 2 tööpäeva jooksul teatada, mis kuupäevaks on parandustööd teostatud.
/I kt, 29/.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostatud tööd olid nõuetekohased, hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal sellest tulenevalt kohustus tasuda nende eest.
19.1.Töövõtja oli kohustatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-i 4.1.2 kohaselt Ehitustööde teostamise käigus kinni pidama kõigist koostöös tellijaga kokku lepitud tähtaegadest ja tagama Lepinguga kehtestatud Ehitustööde kvaliteedi, järgima Ehitustööde teostamisel kehtivaid ehitamise normatiive ja standardeid, samuti tellija soove, mis pole vastuolus eelpoolmainitud normatiivide ja standarditega ning p-i. 4.1.3. kohaselt tellijale kirjalikult viivitamatult teatama Lepingu hinna või Lepingu tähtaegade ületamise vajadustest. Kui töövõtja ei teata tellijale eelnevalt eelnimetatud vajadustest, puudub tal õigus nõuda 23(35)
2-19-1764 tellijalt Lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist ja lisaaega Ehitustööde teostamiseks tagantjärele.
19.2.Poolte vahel sõlmitu töövõtulepingu p 15.10.2. kohaselt Tellija võib Lepingu üles öelda eelkõige, kui 1) Töövõtja teeb töid aeglaselt ning Ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks; 2) Töövõtja teostab ehitustöid vastuolus Lepinguga, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide või -standardite või kehtiva seadusandlusega; 3) Töövõtja ei vii Lepingu tingimustele mittevastavaid töid Lepingu tingimustega vastavusse või viivitab oluliselt, üle 21 päeva, Ehitustöö Lepingu tingimustega vastavusse viimisega. 4) Töövõtja rikub oluliselt Lepingut vastavalt Lepingu punktile 13.4.
Poolte vahel on vaidlus, kas 29.10.2018 avalduse näol oli tegemist lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 1 tähenduses või korralise ülesütlemisavaldusega VÕS § 655 lg 1 alusel ning, kas Hagejal on õigus saada teostatud tööde eest tasu.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, mille sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses.
21.VÕS § 635 lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine. Tulenevalt VÕS § 641 lg 1 peavad töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi 2. lõige loetleb tingimused, milliste esinemisel ei vasta töö lepingutingimustele. Muu hulgas ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Tuleb arvestada ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15).
22.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
23.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-61484 p-s 18 selgitanud, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. 24(35)
2-19-1764
24.Kostja väitel ütles ta töölepingu üles, kuivõrd töövõtja tegi töid nii aeglaselt, et ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutus ilmselt võimatuks (töövõtuleping punkt 15.10.2.(1)).
24.1.Poolte ja OJV vahelise kirjavahetuse kohaselt pidid tööd algama 13.08.2018. a (I kd, lk 31-44, 75) Tööde alguskuupäev on tõendatav 15.08.2018. a omanikujärelevalve (Y) e-kirjaga. Hageja töid ei alustanud seoses vajadusega koostada tööprojekt ning teha muudatusi jms, mistõttu projekt valmib alles 12.09.2021.a. Mullatöödega lubati 31.08.2018. a alustada 03.09.2018. a, kuid tegelikkuses alustati 12.09.2018. a (teatades sellest 11.09.2018. a). Seega alustas hageja töid kokkulepitust kuu aega hiljem. Samuti nähtub kirjavahetusest (I kd, lk 74, 103) akteeritavates töödes on puudused ning hageja ei järgi kalendergraafikut (VI kd, lk 176). Kostja on 24.10.2018 palunud hagejat kahe tööpäeva jooksul teavitada, mis kuupäevaks puudused kõrvaldatakse, et saaks aktid allkirjastada ja arve väljamaksmisele viia (I kd, lk 107).
24.2.Kostja poolt töövõtulepingu erakorraliselt ülesütlemise ajaks 28.10.2018 oli tööde lõpetamiseni jäänud veidi üle kuu ning hageja väitel moodustas 40 päeva kogu lepingu perioodist 33% ning hageja, kes enda väitel ei olnud ühegi töö teostamisega viivituses, oleks jõudnud tähtajani jääva aja jooksul kõik tööd lõpetada. Samas on hageja juba 15.10.2018 teatanud, et peatab töö kuni rahaliste küsimuste lahendamiseni (I kd, lk 75 -76, 86). Seetõttu ei saanud kostja ilmselgelt olla veendunud, et hageja jõuab tööd töövõtulepingu märgitud lõpptahtajaks lõpetatud.
25.Töövõtulepingu p 3.1 ja 3.3.2 kohaselt tuli tööd teostada projekti nr 171/17 alusel. Töövõtulepingu punkti 15.6 kohaselt võib muuta lepingu tingimusi üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel.
25.1.Kostja ütles töölepingu üles töövõtulepingu punkti 15.10.2 (2) kohaselt, kuna töövõtja teostas töid vastuolus lepinguga, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide või -standardite või kehtiva seadusandlusega.
25.2.Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja teostatud soklitööd ei olnud teostatud vastavalt OÜ Kuren Projekt arhitektuursele põhiprojektile (IV kd, lk 7 -80). Poolte vahel kirjalikku kokkulepet töövõtulepingu või selle tingimuste või lisade muutmise kohta poolte vahel sõlmitud pole.
25.3.Asjas teostatud ehitustehnilise ekspertiisiga p-idega 3.6.1.1 kuni 36.1.5 on tuvastanud (V kd, lk 40-123), et ekspertiisi eseme vundamendi soojustamine ei vasta algsele ehitusprojektile. Hageja, i.e Proffsistem OÜ poolt esitatud lahendus vundamendi soojustamiseks muutis algset lahendust oluliselt, muutes seega ka hoone energiamärgise sisu. Hoone vundamendile on paigaldatud soojustus paksusega 100mm. Asenduseks mõeldud sõlmlahenduses ette nähtud niiksutõkke membraan Delta on paigaldatud tagurpidi, mille tõttu see ei tööta, isegi siis kui selle materjali paigaldamine oleks ehitutehnoloogiliselt asjakohane. Delta membraani ülemine veer on teostatud ilma lõpetusliistuta. Ekspertiisiakti p-de 3.6.3.1 kuni 3.6.3.3.. kohaselt vundamendi soojustamise järgselt teostatud pinnase tagasitäide peab olema dokumenteeritud vastavalt Majandus ja taristuministri 05.06.2015.a määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ esitatud nõuetele. Ehitusprojekti seletuskiri sätestas, et tagasitäide tuleb teostada ehitusliivaga ning kihtide kaupa tihendades. Ühtegi sellist tegevust tõendavat dokumenti Viru Maakohtu poolt eksperdile nähtavaks tehtud dokumentide hulgas ei ole. Ekspertiisi p-s 3.6.2.1 leidis ekspert, et vundamendi soojustuse juures esinevate mittevastavuste osaline likvideerimine ei ole võimalik. Vundamendi 25(35)
2-19-1764 soojustamisel on tuvastatavad rida puuduseid, mille kõrvaldamine pole võimalik, vaid eeldab uue töö teostamist (vt ekspertiis lk 61-63 tabel 3.6.1.2): ei ole teada, kui sügavale kaevati vundament lahti, vundament on kohati puhastamata jäetud, vundamenti ei ole lokaalselt vajalikus ulatuses parandatud, pole kasutatud projektipõhist hüdroisolatsiooni, hoone välis- ja sisenurkades ei ole kasutatud täiendavat membraani, tihendamise protokollid puuduvad.
25.4.Hageja ei ole vaieldamatult tõendanud, et tihendamine oleks läbi viidud, mh et selleks oli kasutatud ka liiva. Hageja poolt esitatud ehitustööde päevikust (IV kd, lk 81 -82) seda ei nähtu. Ainuke tõend, mille hageja esitanud, on, et pinnas on 16.04.2021. a kuupäevaks, so ligi 3 aastat hiljem, piisavalt tagasi vajunud. Pinnase aastatega tagasi vajumine ei kinnita iseenesest ehitamine vastavust normidele. Kuna tööd on vastu võtmata (kostja ei ole tagasitäite töid vastu võtnud, vaid selle puuduse tuvastanud), peab hageja ehitajana tõendama, et tööd vastavad lepingutingimustele. Asjas nähtub, et lepingu kehtivuse ajal küsiti korduvalt OJV poolt tõestust tagasitäite teostamise ja tihendamise kohta, kuid neid ei esitatud. Hageja poolt 19.04.2019. a esitatud pinnase mõõteprotokoll, kalibreerimise tunnistus ja Wi tunnistus (VI kd, lk 42 – 47) ühestki ei selgu, mida mõõteprotokoll tõendab, kus on mõõtmine teostatud, sh kas vundamendi juures või eemal. Kohtul puuduvad sellised eriteadmised, et selliseid tõendeid tõlgendama hakata.
25.5.Hageja ei ole esitanud ühtegi korrektset dokumentatsiooni ning ehitaja töös esinevad olulised puudused, mille kõrvaldamine pole võimalik muud moodi kui uue töö teostamisega. Seega esines ka see alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejapoolse töövõtulepingu rikkumise tõttu.
26.Kostja ütles põhjendatult töölepingu üles ka töövõtulepingu punkti 15.10.2 (3) alusel, kuna töövõtja ei viinud töid lepingu tingimustega vastavusse ning viivitas üle 21 päeva selles osas. Tellija juhtis juba 2.10.2018. a töövõtja tähelepanu asjaolule, et tagasitäite kohta puuduvad tihendamise osas tõendid (I kd, lk 65) ning kordas seda ka edaspidi. 10.10.2018. a saadeti nimekiri 5 erineva puuduse kohta, mida töövõtja keeldus parandamist, mistõttu öeldigi töövõtuleping üles. Puudused on parandamata. Tellija uuris töövõtjalt veel 15.10.2018. a, miks töid ei jätkata ning parandata (I kd, lk 76-79).
27.Asjas on tõendatud, et ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja vahel tekkis konflikt, kuna ehitaja ei olnud nõus omanikujärelevalve nõudeid täitma, oma ehitustegevuse nõuetekohasust tagama ega oma töös puudusi kõrvaldama. Hageja leiab ekslikult, et poolte kirjavahetusest tulenevalt tööde teostamisel tekkinud vasturääkivused omanikujärelevalvega, ei antud vasturääkivusi pole võimalik lugeda lepingu rikkumiseks. Isik, kes teostas omanikujärelevalvet, oligi isikuks, kellel oli pädevus viidata hageja töös olevatele puudustele.
28.Lisaks eeltoodule on töövõtjal kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasnevatest riskidest, eelkõige sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-116-16 p 66, 3-2-1-18010 p 9).
29.Asjas puuduva tõendid, et hageja teavitas kostjat, et tema poolt lahendus vundamendi soojustamiseks muudab algset lahendust oluliselt, sh muutes seega ka hoone energiamärgise sisu. Seetõttu ei vastanud hageja poolt teostatud hoone vundamendi soojustamistööd kostja kui tellija vajadustele ega vastanud põhiprojektis ettenähtud eesmärgile. Nimetatut saab pidada hagejapoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks. 26(35)
2-19-1764
30.Hageja soovib tasu sokli soojustamise ja keldriakende paigutamise eest. Kostja on seisukohal, et ei ole puudustega vundamendi töid vastu võtnud.
31.Menetluse kestel on saanud vaidlusaluseks küsimuseks kostja esindaja poolt 23.09.2018. a kell 10:59 saadetud e-kiri, kus kostja on kirjutanud järgmist: „Tere Y Võtan enda peale vastutuse isolatsiooni ja Delta kate paigalduse. Põhimõttega et tööd saaks õigel ajal tehtud. Palun Ehitajat edaspidi täita OJV nõudeid, tegutseda vastavalt OJV poolt ehituse alguses esitatud juhendile. Parimat Q“ ning sellele järgnenud Y (edaspidi nimetatud ka „OJV“) kiri 23.09.2018. a kell 5:05 „Tere Seega vundament soojustus + hüdroisolatsioon akt kooskõlastatud. Allkirjastamine objekti lõpus komplekselt.“ (I kd, lk 59).
31.1.Kohus nõustub kostja hinnanguga selles, nende kirjade mõte oli selles, et ehitaja teeks töid edasi ning kui kõik muud tööd saavad korrektselt täidetud, siis võetakse ka puudustega. Kostja on oma 24.10.2018. a kirjas ja OJV 31.10.2018. a kirjas juhitud hageja tähelepanu asjaolule, et puudustega töid vastu ei võeta, kuna hageja ei ehitanud objekti lõpuni. Nii kostja kui OJV on viidanud oma kirjades, et kostja avaldus on tingimuslik.
32.Poolte vahel on vaidlus selles, hageja poolt vundamendi soojustamisel paigaldatud Delta materjali paigaldatud õigetpidi või tagurpidi. Lisaks ekspert K.Sahkile ja omanikujärelvalvele (I kd, lk 59) leiab, et Delta materjal tuleb paigaldada mummud sissepoole, hageja aga on esitanud Lektar Eesti OÜ müügiesindaja arvamuse (VI kd, lk 48,49), Delta-NB tootja tehase selgitused (VI kd, lk 168-171) mille kohaselt võib nimetatud materjali paigaldada ka nn mummud väljapoole. Samas ei oma see küsimus asja lahendamisel olulist tähendust, kuna K. Sahk ei ole oma ekspertiisiaktis pidanud Delta materjali kasutamist ehitustehnoloogiliselt asjakohaseks. Samuti märgib Delta-NB tootja oma selgituses, et Delta R-NB ei täida hüdroisolatsiooni funktsiooni, kuid toode eraldab niiske pinnase majast. Delta R-NB ei saa asendada keldri seinte hüdroisolatsiooni. Mummude asetsemise suund ei oma siin tähtsust.
33.Kokkuvõtvalt nõustub kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei olnud kohustatud lepingule
mittevastavat ning oluliste puudustega vundamendi soojustööd vastu võtma.
34.Hageja soovib tasu keldriakende paigaldamise eest.
34.1.Vastavalt kostja 28.10.2018 erakorralise üldkoosoleku otsusele aktsepteeritu keldri akende paigaldust aktsepteerida 50% või 100%, kui on teostatud nii paigaldus kui siseviimistlus. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt jäi ühe akna siseviimistlus teostamata. Kui võrrelda hageja hinnapakkumis (I kd lk 160-162, VI kd, lk 131- 132) hageja poolt akende paigaldamise eest nõutava summaga, siis saab järeldada, et hageja on hinnapakkumises akende paigaldamise tasuna märgitud summasid, so et ei esita nõuet töö eest, mida pole teostanud. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja oleksid keldriakende paigaldusele ja keldriakende aluse kõrgemaks esitamise osas olnud hagejale pretensioone (va eelnevalt märgitud ühe akna siseviimistlus).
34.2.Seega leiab kohus, et hageja nõue seoses keldriakende paigaldamisega kokku summas 2804,60 (2142, 95 + 661,65) eurot põhjendatud.
34.3.Kuna asjas olevad tõendid ei anna võimalust hinnata millised olid konkreetselt keldriakende paigaldamisega seotud kõrvalkulud, sh transpordikulud, siis jätab kohus need kulud kostjalt välja mõistmata. 27(35)
2-19-1764
35.Hageja nõuab kostjalt katusetööde, mis seonduvad eelkõige katusele rajatud raudbetoonvöö ehitamisega seotud kulude hüvitamist. Kostja nõuet ei tunnista, leides, tehtud tööd ei vasta lepingule.
35.1.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 15.8. sätestab, et ehitustööde teostamist käsitlevate muudatusettepanekute puhul sõlmitakse selle kohta pooltevaheline kirjalik kokkulepe, milles määratletakse täiendavalt teostamist vajavate tööde maht ja hind, teostamise tähtaeg, tasumine ja muud tingimused. Muudatusettepanekutega nõustumisest või mittenõustumisest teatab pool teisele poolele 5 tööpäeva jooksul alates vastava muudatusettepaneku saamisest. Mittenõustumist peab põhjendama.
35.2.VÕS § 13 lg 2 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Tellija ei või hiljem tugineda lepingus kokkulepitule ja keelduda tehtud töö vastuvõtmisest, kui ta, olles teadlik töövõtja tegevusest, ei tee täitmisel takistusi või ei väljenda muul moel oma mittenõustumist lepingust kõrvalekaldumisega.
35.3.Ekspertiisaktis lk-l 75 järeldab ekspert Kaarel Sahk, et „hoone perimeetrile rajatud raudbetoonist vöö on oma olemuselt lisatöö ning see kuulub tasustamisele, arvestades seejuures asjaolu, et sellele on rajatud juba järgmine ehituskonstruktsioon.“ Samuti on oma ekspertarvamuses lk-l 59 p-s 3.4.2.5. pidanud ekspert ka hageja poolt esitatud raudbetoonvöö maksumuse suurust põhjendatuks.
35.4.Kohus nõustub kostjaga selles, et eksperdi arvamus raudbetoonvöö eest tasumise osas on osaliselt ekslik (eksperdi pädevusest väljuv), kuna ekspert on leidnud, et tegemist on oma olemuselt lisatööga, mis kuulub tasustamisele – ekspert ei saa hinnata, kas tegemist on tasumisele kuuluva tööga või mitte, selle üle otsustamine kuulub kohtu pädevusse.
35.5.Asja materjalides olevast kirjavahetusest nähtub, et hageja teavitas kostjat ning omanikujärelevalvet teostanud Yt 16.08.2018 e-kirjas, s.o vähem kui nädal pärast töövõtulepingu sõlmimist, et vajalik on tellida täiendavaid jooniseid, millega võib minna aega kuni 12.09.2018, ning ehitada lisatööna katusel raudbetoonvöö. Kostja ei vastanud 16.08.2018 e-kirjale. 04.09.2018 esitas hageja kostjale tööprojekti joonised ning Y 04.09.2018 vastusest nähtub, et Y tutvus joonistega ning andis neile oma hinnangu, mille edastas ka kostjale. Kostja pole vaidlustanud raudbetoonvöö ehitamise vajalikkust pooltevahelises kirjavahetuses, kuigi tööprojekt selle ehitamise ette nägi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tuginedes VÕS § 13 lg-le 2 võis ta kostja käitumisest aru saada, et kostja oli nõus tööprojekti jooniste tellimisega ning ka raudbetoonvöö katusele ehitamisega.
35.6.Kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa töövõtja nõuda tasu lepingulisel alusel. Küll aga võib kokkuleppe puudumisel olla tellijal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis neid töid tehes tegutseda tellija kasuks. Selleks, et töövõtja saaks nõuda tellijalt lisatöödega seotud tasu käsundita asjaajamise sätete alusel, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele. Nõudeid ei saa VÕS § 1018 lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel esitada siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. 28(35)
2-19-1764
35.7.Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et raudbetoonvöö ehituse maksumus jääb hinnapakkumise piiridesse, on olukorras, kus tööd jäid seoses tellijapoolse töövõtulepingu ülesütlemisega lõpetamata, mistõttu jäi hagejal töövõtulepingu järgne tasu saamata, tegemist kostja poolte alusetu rikastumisega.
35.8.Lähtudes eeltoodust on hageja tasunõue lisatöö, so. raudbetoonvöö teostamise eest põhjendatud. Muude teostatud katusetööd osas, sh lammutustööd kostja hagejale pretensioone esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele teostatud katusetööde maksumus kokku 7872,63 (644 + 208,43+ 360 +5915 +745,20) eurot.
36.Kokku kulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10677,23 eurot, millele lisandub käibemaks 2135,45, kokku 12812,68 eurot. Ülejäänud osas, so 6099,02 eurot (koos käibemaksuga) jääb hagi rahuldamata.
37.Hageja on oma lõppseisukohas soovinud kostjalt viivise tasumist summas 1 891,70 eurot, mis on 10% arve nr 18046 summast.
37.1.VÕS § 113 lg alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
37.2.Lepingu p. 13.3. kohaselt on tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise korral töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tasumata arve summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 10% nimetatud arve summast.
37.3.Lähtudes poolte kokkulepitud viivise määrast kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 10% tasumisele kuuluvast summast 12812,68 eurot, so 1281, 27 eurot. Kostja tasaarvestusnõue
38.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse, mis koosneb: 1) leppetrahvi nõudest summas 3 000 eurot; 2) kahjunõudest trepikoja ja korterite remondiks summas 2 200 eurot; 3) vundamendi ja fassaadi asendustehingu kulu nõudest summas 16 124,39 eurot; alternatiivselt vundamendi tööde parandamise nõudest summas 38 996,40 kuni 42 000 eurot; 4) asendustehingu hüvitamise nõudest seoses katusetöödega summas 2581,97 eurot; 5) kahju hüvitamise nõudest summas 2 194 eurot, mis seisneb omanikujärelvalve kulus.
39.Hageja seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus on alusetu, põhjendamata, tõendamata ning ebaselge, mistõttu puudub nõue mida tasaarvestada. Teiseks seab hageja kahtluse alla selle, kas kostjal on menetluslikult võimalik taotleda tasaarvestamist kahju hüvitamise nõuetega. Hageja hinnangul oleks kahju hüvitamise nõuete esitamine eeldanud vastuhagi esitamist.
40.Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste 29(35)
2-19-1764 hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kahju (VÕS § 115 lg l) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-93-15 p 13, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 29; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 42-12, p 10 jne). Seega saab kostja menetluses esitada tasaarvestusnõuded ilma vastuhagi esitama.
41.Vastavalt pooltevahelise lepingu p.9.4 on tellijal on õigus tasutava arve summast maha arvata leppetrahvid ja tõendatud ning tasumisele kuuluva kahju hüvitis. Seega saaks kostja tulenevalt pooltevahelisest lepingust tasumisele kuuluvast summast tasaarveldada leppetrahvi ja tõendatud kahju hüvitise.
41.1.Kostja leiab, et tal on hageja suhtes lepingust tuleneb leppetrahvi nõue summas. 3000 eurot.
41.2.Pooltevahelise lepingu p 13.4 kohaselt Lepingus fikseeritud Ehitustööde lõpptähtaja ületamise eest on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 100 eurot päevas iga tähtaja ületanud päeva eest, kuid mitte enam kui 30 päeva eest.
41.3.Antud juhul oli pooltevaheline leping kostja poolt erakorraliselt lõpetatud enne ehitustööde lõpptähtaja, so 07.12.2018 saabumist. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes enne ehitustööde lõpptähtaega, ei saanud hageja tööde lõpptähtaega ületada ning kostja nõue leppetrahvi tasumiseks on alusetu.
42.Kostja soovib tasaarvestada kahjunõudena trepikoja ja korterite remondiks summas 2 200 eurot, esitades kahju tõendamiseks Livona Ehitus 08.03.2019.a hinnapakkumise ning fotod (I kd, lk 108 – 119). Kostja väitel on hageja poolt teostatud katusetööde tulemusena tekkisid vee läbijooksud ning veekahjustused kostja korterites ja trepikojas. Hageja on esitanud oma vastuväite, et kortermajal olid veekahjustused juba enne, kui hageja katusetöid teostas, tõendamiseks esitanud 21.09.2018.a kell 17.30 läbiviidud ülevaatuse käigus tehtud fotod (I kd lk 119, IV kd, lk, VI kd, lk 18 – 30).
42.1.K.Sahki poolt läbiviidud ehitustehnilises ekspertiisis konstateerib ekspert punktis 3.10.5.1 asjaolu, et otseseid kahjustusi ei olnud ekspertiisi eseme kohtuülevaatuse ajal, i.e 09.06.2020.a võimalik tuvastada niivõrd kuivõrd näha olevate ilmingute puhul ei saanud ega saa luua asjakohast ajatemplit olukorra tekkepõhisuse osas; punktis 3.10.5.2., et läbi Viru Maakohtu eksperdile nähtavaks tehtud dokumentide hulgas on fotod hoones Tähe 7 asuva korteri 6 seisukorra kohta, dateerituna 21.09.2018.a. Punktis 3.10.5.3. on ekspert on seisukohal, et nendel fotodel näha olevad viimistluse kahjustused, nende iseloom ja ulatus ei ole sellised, et need oleksid saanud tekkida ainult hoone katusel teostatud ehitustööde läbiviimisel mittevastava katuse katmise tulemusena elik tegemist on katusekonstruktsiooni pikaajalisema läbijooksmisega. (V kd, lk 112).
42.2.Asjas puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu kostjal väidetavalt tekkinud kahju ja hageja poolt teostatud katusetööde vahel, mistõttu puudub alus kostja tasaarvestusnõude rahuldamiseks..
43.Kostja soovib vundamendi tööde paranduse minimaalselt 38 996,40 eurot või tehingu asenduskulu vundamendi ja fassaaditööde osas summas 16 124,39 eurot tasaarvestamist. 30(35)
2-19-1764 Samuti on kostja esitanud asendustehingu hüvitamise nõude summas 2581,97 kasutusetöödega. Hageja leiab, et nõue on põhjendamatu.
seoses
43.1.Kostja on esitanud Livonia Ehitus OÜ 26.07.2019 hinnapakkumuse (I kd, lk 143). Esitatud dokumentidest ei ole nähtav, et pakkumuses on kajastatud tööd, mis on suunatud hageja teostatud tööde parandamisele. Pakkumuses on loetletud erinevad tööd, kuid puudub viide sellele, et tööd on vajalikud hageja teostatud tööde parandamiseks. Esitatud pakkumuses ei ole määratud konkreetsete tööde ühikud ja nende hind. Seoses sellega pakkumusest ei ole jälgitav, milliste konkreetsete tööde kohta ja millises mahus on pakkumus esitatud. Pakkumuses on määratud ainult üldsummana sokli soojustuse ja krohvimise tööd.
43.2.Kostja ei ole näidanud ära arvutuskäiku, mille alusel on „asendustehingu kulu 16 124,39 euro“ ega selgitanud arusaadavalt, mida kostja asendustehingu kuluna silmas peab. Kostja on esitanud 04.06.2021 10 Extraehitus OÜ hinnapakkumise ning kostja konto väljavõtte selle kohta, et Kostja on tasunud Extraehitus OÜ-le arved nr 2019/293, nr 2019/298 ja nr 2019/302 summas 56 169,25 eurot. (IV kd, lk 136 -140). Arvetel on märgitud selgitustööd „vastavalt aktile“, kuid ühtegi akti kostja tõendina lisanud ei ole. Puuduvad tõendid, mille põhjal oleks võimalik öelda, et kostja on eelviidatud arvete näol tasunud Extraehitus OÜ-le just esitatud hinnapakkumises toodud tööde eest.
43.3.Tõendamaks katuse ehituse eest tasutud summasid, on kostja esitanud 04.06.2018 seisukoha lisana maksekorralduse ja arve nr 1908002, mis kostja hinnangul peaks tõendama, et kostja tasus Livonia Ehitus OÜ-le katusetööde eest 59 059,2 eurot. Kostja konto väljavõttest aga nähtub, et kostja on erinevate arvete alusel tasunud Livonia Ehitus OÜ-le 57 878,02 eurot ((VI kd lk 133) Arvel nr 1908002 (VI kd lk, 134) on selgitusena märgitud „teostatud ehitustööd vastavalt aktile 2019 0806 11 2. osa“ ning summa 1 181,18 eurot, kuid arve tasumise tähtaeg oli alles 05.08.2021.
43.4.Kuna kostja pole hagejale sokli soojustamistööde eest ega peamiste katusetööde eest tasunud, siis pole ta selles ulatuses kahju kandnud. Kostja saaks omada hageja suhtes kahjunõuet, mis tuleneb hageja poolt teostatud katusetööde ümbertegemise, soojustuse eemaldamise, utiliseerimise jms töödega.
44.Kostja soovib kahjuna tasaarvestada 2 194 eurot, mis seisneb omanikujärelvalve kulus, põhjendusel et ta pidi neid kulusid topelt kandma. Kostja on oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ Ramest Ehitus sõlmitud lepingu nr 2018-1 (I kd, lk 144), mille kohaselt on töövõtja ülesandeks tellija huvide kaitsmine objekti puudutavates toimingutes, töövõtja tasu osutatud teenuse eest on 800 eurot. Kui tööde kestvus ületab 3 kuud, on teenuse hind 750 eurot kalendrikuu eest. oli lepingu perioodiks ning igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 800 eurot ning kostja pangakonto väljavõtte (IV kd lk, 135), mille kohaselt on kostja tasunud Ravest Ehitus OÜ-le 19.09.2018 594 eurot, 11.10.2018 800 eurot 21.11.2018 800 eurot, kokku 2194 eurot. Tõendeid, et kostja oleks peale pooltevahelise töövõtulepingu lõppemist Ravest Ehitusele või mõnele teisele järelvalvet teostanud ettevõttele omanikujärelvalvega seotud kulusid kandnud, esitatud ei ole. Seega pole kostja väide omanikujärelvalve kulude topelt kandmise kohta tõendatud.
45.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja tasarvestusnõuded ei ole tõendatud ega põhjendatud ning kuuluvad rahuldamata jätmisele. Menetluskulud 31(35)
2-19-1764
46.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
47.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
48.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
49.Hageja esindaja esitas 31.08.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 16 338,30 eurot, kokku 17 088,30 eurot. Õigusabikulud sisaldavad sh määruskaebuse esitamisega seotud kulusid, samuti ekspertiiside teostamisega seotud kulusid. (kd. 7, tl. 17-31)
50.Kostja esindaja esitas 31.08.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 13 728,24 eurot. Kostja palus tagastada tunnistajatasu summas 139,20 eurot. Hageja menetluskulude osas märkis kostja, et hageja on menetlusõigust korduvalt kuritarvitanud ning esitanud ebavajalikke menetlusdokumente, seega tuleks antud toimingutega seotud kulud jätta hageja kanda. (kd. 7, tl. 48-55) 12.09.2022 esitas kostja esindaja täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 14 400,24 eurot. (kd. 7, tl. 58-67)
51.1.Tunnistajatasu summas 139,20 eurot on kostjale tagastatud 28.10.2022 kohtumäärusega.
51.Hageja esindaja esitas 12.09.2022 seisukoha kostja menetluskulude osas, paludes hagi rahuldamata jätmise korral jätta rahuldamata kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks; samuti jätta hageja täiendavad menetluskulud summas 225 eurot (31.08.2022 seisukohaga ja menetluskulude nimekirjaga tutvumine) kostja kanda. (kd 7, tl. 70-72)
52.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel täies ulatuses nende endi kanda ning ei anna sisulist ja põhjalikku hinnangut poolte menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus lähtub poolte menetluskulude nende endi kanda jätmisel lisaks TsMS 163 lg 1 sätestatule ka sellest, et nii hageja kui ka kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured, tsiviilasja menetlust on põhjendamatult venitatud, kohut on koormatud erinevate taotluste ja tõenditega.
53.Kuigi kohus ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele, peab kohus vajalikuks ära märkida poolte põhjendamatud kulud.
54.1.Hageja põhjendamatud kulud: 32(35)
2-19-1764 • • •
24.10.2019.a - hageja lepingulise esindaja korduv taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks, mille kohus jättis 29.10.2019.a rahuldamata; 05.11.2019.a - hageja lepingulise esindaja vastuväide kohtu tegevusele ning 05.12.2019.a taotlus vastuväite läbi vaatamiseks – kohus jättis oma 06.12.2019.a määrusega vastuväite rahuldamata; 04.05.2021 määruskaebuse esitamisega seotud kulud – kohus ei pea neid põhjendatuks, kuna Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2021 määrusega jäeti hageja määruskaebus rahuldamata.
54.2.Kostja põhjendamatud kulud: • Kõikide sõitudega seonduv ajakulu, mille tasustamise aluseks on võetud tunnitasu. Kohus leiab, et antud kulu ei ole sellisel viisil ja ulatuses põhjendatud.
54.2.1.Kohus pöörab seoses sõidule kulunud ajaga kostja tähelepanu Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 29.09.2021 lahendile nr. 2-14-63261, p. 12 „Kostja arvates peab hageja hüvitama talle esindaja kohtuistungile sõitmise aja 4 tundi 20 minutit kostja ja esindaja kokkulepitud 120-eurose tunnihinna alusel. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kostja esindaja sõidule kulunud aeg ei ole hüvitatav. Kolleegium leiab, et kohtute seisukoht poole lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise aja hüvitamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Samas ei nõustu kolleegium ka kostjaga, et hageja peab hüvitama talle esindaja sõiduaja kokkulepitud tunnihinna järgi. Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11209, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kolleegium leiab, et kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Alates 29. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks 33(35)
2-19-1764 kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1–5). Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu viidatud kohtupraktikas väljendatud seisukohad on kujundatud sõidukulude kohta, mis tehti enne korra § 151 kehtestamist. Kostja esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna kostja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot“
54.Kohus on korduvalt teinud pooltele ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks. Pooled ei ole kompromissi sõlminud. Kompromissiga seonduvalt peab kohus vajalikuks viidata kostja 31.08.2022 seisukohas märgitule: „Kostja kordab üle, et on nii kohtuvälise vaidluse ajal kui ka vastuses hagiavaldusele ning järgnevalt kutsunud üles hagejat kompromissile puuduste kõrvaldamise osas - hageja sellega ei ole nõustunud. Kostja pakkus ka enne käesoleva dokumendi koostamist välja veel 3 erinevat kompromissi, mis hagejale ei sobinud. Hagejale sobis lõpuks vaid selline kompromiss, mille kohaselt ta teeb tööd uuesti ja kostja tasub talle tehtud tööde eest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda – tegemist on lahendusega, mida kostja on pakkunud alates vaidlusaluse töövõtulepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuid kostja ei saa nõustuda olukorraga, kus hageja algatatud ja venitatud menetluse tõttu tuleb kostjal kanda lisaks tööde maksumusel veel samas suurusjärgus menetluskulud.“ Antud asjaolust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et just nimelt hageja on olnud kompromissi sõlmimise vastu, takistades seega menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul.
55.Hageja on menetluses kandnud kulusid seoses ekspertiisi teostamisega/eksperdi ülekuulamisega. Hageja on tasunud eksperditasu ettemaksu eksperdi kohtuistungil ülekuulamise eest summas 556,10 eurot. Ekspert osales 27.04.2021 kohtuistungil, kuigi hageja loobus eksperdi ülekuulamise taotlusest. Ekspert K. Sahk ei ole esitanud kohtule taotlust/arvet eksperditasu hüvitamiseks.
56.1.TsMS § 160 lg 1, 3, 4, 5 kohaselt tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Kohus võib eksperdile või tõlgile määrata vähemalt 30-päevase tähtaja nõude kogusumma esitamiseks. Tähtaja määramisel teavitatakse eksperti ja tõlki ka tähtaja möödumise tagajärgedest. Eksperdi ja tõlgi nõue lõpeb, kui ta ei esita seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Ekspert ja tõlk võivad nõuda tähtaja ennistamist, kui neil ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada 14 päeva jooksul, alates takistuse kõrvaldamisest ja tähtaja ennistamise tingimuste põhistamisest. Tähtaja ennistamise avalduselt lõivu ei tasuta. Eksperdi ja tõlgi nõuded lõpevad käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sõltumata ühe aasta jooksul, alates tekkimisest.
56.2.27.04.2021.a kohtuistungist, so nõude tekkimise ajast on möödunud 1,5 aastat, seega on eksperdi poolt mööda lastud seaduses sätestatud 1-aastane nõude esitamise tähtaeg.
56.3.Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus/võimalus esitada kohtule taotlus eksperditasu ettemaksu, summas 556,10 eurot, tagastamiseks.
34(35)
2-19-1764
56.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
57.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023. a otsusega nr 2-19-1764.
35(35)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.