Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. september 2023
Tsiviilasja number
2-19-1764
Tsiviilasi
Proffsistem OÜ hagi Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu vastu võlgnevuse 19 573 euro 61 sendi nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. juuli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Proffsistem OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Proffsistem OÜ (registrikood 11911414), juhatuse liige Yury Sobolev
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu (registrikood 80275917), esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff
1.Rahuldada Proffsistem OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2023. a määruse resolutsiooni punkt 3, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega välja mõista Proffsistem OÜ-lt Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.1.Rahulda Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, kogusummas 14 238 (neliteist tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) eurot, s.o Viru Maakohtus kantud menetluskulud 10 920 eurot ja Tartu Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3318 eurot. Rahuldamata osas jätta menetluskulud kostja enda kanda.
4.2.Mõista välja Proffsistem OÜ-lt Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 14 238 (neliteist tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) eurot.
4.3.Välja mõista Proffsistem OÜ-lt Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab
eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696 lg 1). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Proffsistem OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Mustvee vald, Mustvee linn, Tähe tn 7 korteriühistu (kostja) vastu võlgnevuse 19 573 euro 61 sendi nõudes, mille maakohus rahuldas
28.oktoobri 2022 otsusega osaliselt, kostja alternatiivselt esitatud tasaarvestusavaldus jäeti rahuldamata ning poolte menetluskulud jäeti täies ulatuses poolte endi kanda.
2.Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2023. a otsusega maakohtu otsuse täielikult, ning jättis kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostja poolt mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 19. juunil 2023, kuna Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse.
3.Kostja esindaja esitas 19. juunil 2023 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja esindaja 31. augustil 2022 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud maakohtus kokku 11 440 eurot 20 senti (käibemaksuta), ajakulu 83 tundi 32 minutit, sellest: 25 tundi ja 5 minutit tunnihinnaga 130 eurot tund; 58 tundi ja 27 minutit tunnihinnaga 140 eurot tund; kokku 11 440 eurot 20 senti. Summale lisandub käibemaks 2288 eurot 4 senti, kokku 13 728 eurot 24 senti. Kostja ajakulu on märgitud minutiliste täpsustega, sh hulgaliselt mõneminutilisi toiminguid. Kostja esitas 21. oktoobril 2019 kohtuistungitele sõidu taotluse (tunnitasu osaliselt 130 eurot) ja 27. aprillil 2021 (tunnitasu 140 eurot) ajakulu kokku 6 tundi 40 minutit 900 eurot 1 sent. Kostja 28. märtsi 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus 1878 eurot 33 senti (käibemaksuta), ajakulu 13 tundi 25 minutit, tunnihinnaga 140 eurot tund. Summale lisandub käibemaks 375 eurot 67 senti, samuti riigilõiv 910 eurot, kokku 3164 eurot. 28. märtsi 2023 kohtuistungil esitas kostja esindaja taotluse arvestada kohtuistungi eest tasu vastavalt istungi tegelikule kestvusele. Kohtuistung kestis 1 tund ja 15 minutit, seega moodustab tasu kohtuistungi eest 175 eurot, tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks 35 eurot, kokku 210 eurot.
31.märtsil 2023 esitas kostja taotluse suurendada menetluskulusid vastustaja menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja sellele seisukoha esitamise aja, s.o 20 minuti võrra ehk 56 euro võrra, sh käibemaks. Seega moodustavad kostja menetluskulud maakohtus 13 728 eurot 24 senti ning ringkonnakohtus kokku 3430 eurot, sh riigilõiv 910 eurot (3164+210+56). Maakohtus (kuni
6.novembri 2019 toiminguni) oli esindaja tunnitasu 130 eurot tund, alates 6. novembri 2019 toimingust ja apellatsiooniastmes 140 eurot tund. Kokku moodustavad kostja menetluskulud 17 158 eurot 24 senti (sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 16 248 eurot 24 senti).
4.Hageja esindaja esitas 12. septembril 2022 seisukoha, milles nõustus kostja poolt maakohtu menetluses kantud ajakuluga/menetluskuludega osaliselt. Hageja oli seisukohal, et kõned ja kirjavahetused kliendiga ei ole käsitletavad kui põhjendatud ning vajalik menetluskulu. Kostja menetluskulude nimekirjas on nimetatud kõnesid seitsmel korral ja see moodustab kokku vähemalt 1,08 h. Suhtlust kliendiga on menetluskulude nimekirjas nimetatud kaheksal korral ja see moodustab vähemalt 1 h. Ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu kostja lepingulise esindaja 13. augustil 2020 toimunud suhtlus ehitusjärelevalvega mahus 0,12 h ega ka 5. mail 2021 toiming „kliendile ja omanikujärelevalvele kiri vajalike dokumentide kohta“ 1,5 h. Kostja menetluskulude nimekirjas on 8,16 h sõiduaega, mis ei ole põhjendatud ning vajalik.
Dokumentide vastuvõtmisega ning kliendile edastamisega seotud ajakulu kolmel korral 20 minutit on põhjendamatu, kuivõrd dokumentide vastuvõtmisele avalikus e-toimikus kulub vaid üks nupule vajutus ning kliendil on ka endal e-toimikule juurdepääs olemas. Kõik kulud, mis seonduvad 27. aprilli 2021 istungiga ning eelkõige eksperdi ülekuulamiseks ettevalmistumisega, tuleb jätta kostja kanda – s.o 26. aprilli 2021 istungiks ettevalmistumine 1,78 h, 27. aprilli 2021 istungil osalemine 1,25 h.
4.juunil 2021 esitas kostja taotluse nelja tunnistaja ülekuulamiseks (20% dokumendi mahust, seega arvestuslikult ca 1,1 h) ning kostja täiendas kohtu nõudmisel taotlust 3. detsembril 2021 (0,66 h). Kohus jättis kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata, järelikult on tegemist kuluga, mis jääb poole kanda, kes vastava taotluse esitas. Kokkuvõtvalt pidas hageja põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulusid 66,5 tundi. Hageja nõustus kostja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud ajakuluga/menetluskuludega osaliselt. Kostja on taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist 3164 eurot ning täiendavalt 28. märtsil 2023 istungil osalemise põhjendatud kulu. Seejuures nähtub menetluskulude nimekirja lisast 1, et kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 13 tundi ja 25 minutit tunnihinnaga 140 eurot, s.o kokku 1878 euro 33 sendi eest. Kui sellele summale lisada käibemaks, on õigusabiteenust osutatud summas 2254 eurot. Seega erineb kostja poolt taotletav summa oluliselt sellest, mille väärtuses on tegelikkuses õigusabiteenust osutatud. Kostja lepinguline esindaja on arvestanud tasu mitmete toimingute eest, mis ei saa olla põhjendatud ja vajalikud: kõned kliendiga (kokku vähemalt 25 minutit); kohtudokumentide vastuvõtmine ja kliendi teavitamine tähtaegadest (6 min). Hageja ei pea seega 28. märtsi 2023 nimekirjaga seonduvalt põhjendatuks ajakulu vähemalt 31 minuti ulatuses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus rahuldas 5. juuli 2023. a määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, kogusummas 14 238 eurot, s.o Viru Maakohtus kantud menetluskulud 10 920 eurot ja Tartu Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3318 eurot. Rahuldamata osas jättis maakohus menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 14 238 eurot ja viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Hagejal tuleb nimetatud summa kostjale hüvitada. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale maakohtus osutatud õigusabi 83 tundi ja 32 minutit, õigusabi suuruseks on 13 728 eurot 24 senti (25 tundi ja 5 minutit, tunnihinnaga 130 eurot tund ning 58 tundi ja 27 minutit tunnihinnaga 140 eurot tund, lisandub käibemaks); ringkonnakohtus on õigusabi osutatud 15 tundi ning kulude suuruseks on 2520 eurot (tunnitasu 140 eurot, sh käibemaks). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Kokku on esindajal kulunud dokumentide esitamiseks, materjalidega tutvumiseks, kohtuistungitel osalemiseks nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus 98 tundi ja 32 minutit (83 tundi 32 minutit +15 tundi). Kuigi tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega (tsiviilasi läbis kaks kohtuastet), on õigusabi osutamise ajakulu 98 tundi 32 minutit põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungitel osalemiseks kulunud ajakulu).
Kõikide sõitudega seonduv ajakulu, mille tasustamise aluseks on võetud tunnitasu, ei ole sellisel viisil ja ulatuses põhjendatud. Kohtuistungitele sõidu ajakulu tunnitasu maksumusega, kokku 3 tundi 20 minutit, tunnihinnaga 130 eurot tund, kogumaksumusega 433 eurot 34 senti (21. oktoobri 2019 istung) ning 3 tundi 20 minutit, tunnihinnaga 140 eurot tund, kogumaksumusega 466 eurot 67 senti (27. aprilli 2021 istung), kokku 900 eurot 1 senti, ajakulu 6 tundi 40 minutit, ei ole põhjendatud. Maakohtu menetlusega seotud kostja kulude osas nõustus maakohus täies ulatuses hageja esindaja poolt esitatud seisukohtadega/vastuväidetega ning ei pidanud vajalikuks neid üle korrata ja täiendavalt põhjendada. Kostja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses moodustab 66,5 tundi, sellest ca 21 tundi maksumusega 130 eurot tund ja 45,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot tund, kokku 9100 eurot (21x130=2730; 45,5x140=6370), lisandub käibemaks summas 1820 eurot, kokku õigusabikulud 10 920 eurot. Kostja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses moodustab kokku 14 tundi ja 20 minutit (12 tundi 45 minutit, 1 tund 15 minutit ja 20 minutit), maksumusega 140 eurot tund, kokku 2006 eurot 67 senti (14 tundi 20 minutit x 140=2006 eurot 67 senti). Antud summale lisandub käibemaks summas 401 eurot 33 senti, kokku õigusabikulud 2408 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 13 328 eurot, s.o maakohtus kantud kulud 10 920 eurot ja ringkonnakohtus kantud kulud 2408 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt eeltoodust luges maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja poolt kantud kuluks kokku 13 328 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 910 eurot, kokku 14 238 eurot. Muud, käesoleva määrusega rahuldamata kostja kantud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 14 238 eurot (10 920+2408+910). Samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (14 238 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks väljamõistetud 14 238 euro osas ja osas, millega kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitatud kujul rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus mõistnud määruse resolutsiooni p-s 3 hagejalt kostja kasuks välja viivise mitte alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi, s.o kohtumääruse jõustumisest alates vaid kohtuotsuse jõustumisest alates. Kuivõrd kohtuotsus jõustus 19. juunil 2023 tähendaks see menetluskuludelt viivise arvestamist samast kuupäevast alates, kuid see on vastuolus TsMS § 177 lg-ga 4. Kohtumäärusest ei nähtu kostja kulude kindlaksmääramise avalduse seadusele vastavuse ja tõendatusse kontrollimist osas, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, mistõttu ei ole kohtumäärus selles osas põhjendatud (TsMS § 477 lg 7).
7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle hageja seisukohale vastu seoses viivise arvutamise ajaga. Käesoleval juhul on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille kohus saab vastavalt TsMS § 477 lg-le 2 määrusega
parandada. Kostja palub parandada 5. juuli 2023. a määruses ilmne ebatäpsus, asendades resolutsiooni punktis 3 sõna “kohtuotsuse“ sõnaga „käesoleva kohtumääruse“. Hageja ei ole esitanud kostja menetluskulude osas selleks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastuväiteid, järelikult on hageja menetluskuludega nõustunud. Kõik väljamõistetud kulud oli põhjendatutud ning kohus on niigi suures ulatuses kostja menetluskulude suurust juba vähendanud, kuid kostja ei pidanud otstarbekaks selle üle edasi vaielda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Hageja vaidlustab maakohtu määrust hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks väljamõistetud 14 238 euro osas. Hageja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole kontrollinud kostja esitatud menetluskulude vastavust ja tõendatust osas, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei nõustu maakohtuga ka osas, milles maakohus on mõistnud menetluskuludelt välja viivise mitte maakohtu määruse, vaid otsuse jõustumisest. Hageja palub kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitatud kujul jätta rahuldamata.
10.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud.
11.Kohus määrab TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, lähtudes mh uurimispõhimõttest. Seega peab kohus kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust vaidlustab või mitte (vt nt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). TsMS § 652 lg 8 ja § 659 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul rikkunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel uurimispõhimõtet.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu määrusest ei nähtu kostja kulude kindlaksmääramise avalduse seadusele vastavuse ja tõendatusse kontrollimist osas, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohtu poolt kostja menetluskuludele esitatud hageja vastuväidetega nõustumisest ei saa teha järeldust, et maakohus on jätnud kostja esitatud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse tervikuna
kontrollimata. Maakohus ei pidanud analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindama asja tervikuna. Maakohus on määruses selgitanud, et analüüsib kostja esindaja poolt kohtule esitatud andmeid ning ajakulu maa- ja ringkonnakohtus kantud kulude osas, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Maakohus on sealjuures põhjendatult leidnud, et kuigi tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt mahuka võlaõigusliku nõudega, on õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 98 tundi 32 minutit põhjendatud osaliselt. Maakohus on arvestanud ka hageja vastuväidetega, viidanud nendele, ning lõppjäreldusena märkinud, millises ulatuses peab kostja lepingulise esindaja kulusid maa- ja ringkonnakohtus põhjendatuks ja vajalikuks. Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et maakohus on analüüsinud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas on jälgitav ning põhjendatud.
13.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on vääralt mõistnud resolutsiooni punktis 3 hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3 ei ole selgelt arusaadav ja täidetav muu lahendi tekstita. Lisaks on ka määruse põhjendustes ebaselge, kellelt on viivis välja mõistetud. Maakohus on põhjendustes mõistnud välja viivise puudutatud isikult avaldaja kasuks (märkimata, kes on menetluses avaldaja ja kes puudutatud isik), aga mitte hagejalt kostja kasuks. Tulenevalt TsMS §-st 177 lg 4 tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-1764 jõustus
19.juunil 2023, kuna Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-19-1764 menetluskulud kindlaks 5. juuli 2023. a määrusega ja seega tuleb viivist tasuda alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest, aga mitte otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul oleks olnud põhjendatud esitada vigade parandamise taotlus kuna tegemist on ilmse ebatäpsusega (TsMS § 447 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et hageja ei vaidlustanud ainult resolutsiooni punkti 3 vaid ka menetluskulude kindlaksmääramist ja seega oli hagejal mõistlik esitada viivisega seotud vastuväited määruskaebus.
14.Lähtuvalt eelnevast tuleb rahuldada määruskaebuses maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise otsuse jõustumisest ning teha selles osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (14 238 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.