lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-102225/9

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-102225/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-06
Järelepärimine
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2023-08-08
Vastus
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2023-08-14
Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-11
Määrus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2025-01-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 406 lg 1Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselVÕS § 4034 lg 13, 2, 7VÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 317 lg 1, 3, 5Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Moneyzen OÜ12541882(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kaie Almere

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102225

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi M M vastu võlanõudes

Hagihind

4540,71 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline esindaja J L Kostja M M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetlus

1.Võtta vastu hageja 23.09.2025 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus põhinõude 633,74 euro, intressi 498,30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 131,73 euro, haldustasu 58,80 euro ja võlamenetlustasu 40 euro nõuetes.
2.Tagastada hagejale enam tasutud riigilõiv 35 eurot Moneyzen OÜ kontole xxx selgitusega „Hagi M M vastu, riigilõivu tagastamine “.
3.Rahuldada hagi.
4.Mõista M Melt (M) OÜ Moneyzen kasuks välja põhivõlg 4014,01 eurot, intress 84,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,79 eurot.
5.Mõista M Melt (M) OÜ Moneyzen kasuks välja viivis VÕS § 113 järgses määras tasumata põhivõlalt alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et viivis ei ületaks põhivõla summat.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
TsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 429Hagist loobumine
VÕS § 1 lg 4Seaduse kohaldamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 195Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 94Intress võlasuhtes
6.Jätta menetluskulud M Me kanda.
7.Mõista M Melt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 595 eurot (riigilõiv).
8.Mõista M Melt Moneyzen OÜ kasuks punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Toimetada kohtuotsus M Mele kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja nõude aluseks on 10.04.2024 sõlmitud laenuleping XXX. Kostja taotles laenu summas 5000 eurot. Hageja kandis kostja kontole 2 241,66 eurot ning 2 562,44 eurot kulus eelneva laenu tagasimaksmiseks, lisaks laenu tingimuste kohaselt kuulus maha arvamisele lepingutasu sh ZEN tasu ja ülekande tasu. Hageja ei nõua kostjalt laenu väljastamisega seotud kõrvalkulusid, seega hageja nõude arvestus algab kostja pangakontole kantud summast ja eelneva laenu tagasimaksmiseks kulutatud summast, ehk kokku 4 804,10 eurolt. Kuni hagiavalduse esitamiseni tegi kostja tagasimaksed kokku summas 920,00 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt 5 495,86 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 4 647,75 eurot, tasumata intressist summas 582,79 eurot, tasumata haldustasudest summas 58,80 eurot, võlamenetlustasudest 40,00 eurot ning kuni 07.03.2025 arvestatud viivistest summas 166,52 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 08.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskulude maksmisega viivitamisel kohustada kostjat tasuma tasumata summalt viivist VÕS § 113 järgses määras.
3.Menetluse käigus tegi kohus hagejale ettepaneku esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
4.23.09.2025 esitatud võla ümberarvestuses hageja loobub hagist osaliselt TsMS § 429 mõttes. Esialgselt oli hagihind 6499,77 eurot ning hageja tasus riigilõivu 630 eurot aga pärast ümberarvestust on hagi hind 4540,71 eurot (põhinõue 4014,01 eurot, kõrvalnõuded 119,28 ja aastane viivis 407,42 eurot) ning antud hagihinnalt on riigilõiv 560 eurot, seega vahe 70 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleb hageja poole esialgse ja uue riigilõivu korral tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o. 35 euro tagastamist.
5.Hageja ümberarvestamise tulemusel palub hageja kostjalt välja mõista 4133,29 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 4014,01 eurot, tasumata intressist summas 84,49 eurot ning kuni 23.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivisest summas 34,79 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt seadus järgne viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 järgses määras alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

Kostja vastuväited

6.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud TsMS § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannete kaudu 28.03.2025. Harju Maakohtu 17.09.2025 uuendamise määrus (sisaldas ka lahendi aega) on samadel alustel kätte toimetatud kostjale 04.10.2025. Hageja muudetud nõue on kostjale TsMS § 317 lg 3 alusel kätte toimetatud 10.10.2025. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine tuleb vastu võtta ja hagi rahuldada 23.09.2025 menetlusdokumendis täpsustatud kujul.
8.23.09.2025 hagi täpsustusega (nõude ümberarvestus) loobus hageja osaliselt hagist. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on nõuet vähendanud ning taotleb vähendatult nõudelt riigilõivu tagastamist. Kui hageja võtab hagi (osaliselt) tagasi, siis riigilõivu tagasi ei saa (vt § 150 lg 1 p 3), kui aga hageja loobub (osaliselt) hagist, siis saab tagastamise alus olla käesoleva paragrahvi lg 2 p 2. Kui hageja vähendab menetluse kestel nõuet või teatab kohtule, et ta ei soovi mõne nõude edasist menetlemist (nt ei soovi hageja enam viivise väljamõistmist enne hagi esitamist), siis sellelt nõudelt (nõude osalt) riigilõivu tagasisaamiseks tuleb hagejal esitada kohtule hagist (osaliselt) loobumise avaldus. Kuivõrd riigilõivu saab tagasi taotleda üksnes nõudest osalise loobumise korral, saab kohus hagejast aru nii, et hageja on algsest nõudest osaliselt loobunud. Hageja loobus osaliselt põhivõla, intressi ja viivise nõudest ning täielikult haldustasu ja võlamenetluskulu nõudest. Kohus võtab osalise loobumise vastu.
9.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
10.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
11.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.04.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kostjale anti laenu 5000 eurot. Hageja kandis kostja kontole 2241,66 eurot ning 2562,44 eurot kulus eelneva laenu tagasimaksmiseks (sõlmitud 26.03.2024 leping L241003816), kokku 4804,10 eurot, lisaks laenu tingimuste kohaselt kuulus maha arvestamisele 5000 eurost lepingutasu sh ZEN tasu 195 eurot ja ülekande tasu 0,90 eurot.
12.Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30.11.2023 seisuga 17,36%. Selle kolmekordne määr on 52.08%. Lepingus on krediidi kulukuse määr 47,50%, st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on krediidi kulukuse määra kujunemist selgitanud hagiavalduse p-s 2. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
13.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Hageja leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu sõlmimisel järginud. Hageja tuvastas kostja krediidivõimet kostja pangakonto väljavõtetest, olemasolevaid

kohustusi, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist. Hageja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek oli 836,56 eurot, kostjal oli laene kuumaksega 249,87 eurot, hageja arvutas majapidamiskuludeks 421 eurot. Hageja leidis, et vaba rahavoog jäi kostjale 282,56 eurot (836,56 töötasu – 421 majapidamiskulu – 249,87 kohustused + 116,87, mida kostja pidi uue väljaantava laenuga ära tasuma). Uue saadud laenu kuumakse oli 229,78 eurot.

15.Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad regulaarselt hasartmänguga seotud ülekanded, samuti kasiinos väljaminekud vahemikus kuu keskmiselt 200 kuni 500 eurot. Nimelt seondub see tarbijakrediidilaenude võtmisega (st laenuna võetud raha on kasutatud hasartmängudeks). Kostjal on ka teise laenuandjate eest kohustusi (xxx). Kohus leiab, et kostjale ei saanud laenu anda, kuna talle ei jäänud elamiseks vabasid vahendeid (arvutuskäik 836,56 töötasu – 421 majapidamiskulu – 249,87 kohustused- uue laenu lepinguga kuumakse 229,78 eurot) ehk kostja jäi miinusesse juba 64,09 euro ulatuses.
16.Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud. Konto väljavõttest nähtub, et tarbijakrediidilaene on võetud selleks, et katta hasartmängudega seotud kulusid ning lisaks on kostja sissetulekute ja väljaminekutega miinuses. Kohus leiab seega, et kostja pangakontodelt nähtuvat piisava hoolsusega hinnates, ei oleks krediidiandjal saanud tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostjal oli korduvalt võtnud antud krediidiandjalt laene, samuti oli laen Bondora ees ning tema sissetulekud olid keskmiselt 836,56 eurot kuus, millest tuli tal kanda mh majandamiskulusid, mille täpne suurus oli välja selgitamata. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4). VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Hageja on 23.09.2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse. Hageja palub välja mõista põhivõlg summas 4014,01 eurot. Kostja taotles 5000 eurot, hageja kandis kostja kontole 2241,66 eurot ja 2562,44 eurot läks eelneva laenu tagasimaksmiseks, kokku 4804,10 eurot, millest kulus maha arvestamisele ZEN tasu 195 eurot ja ülekande tasu 0,90 eurot. Hageja ei nõua kostjalt laenu väljastamisega seotud kõrvalkulusid, seega hageja nõude arvestus algab kostja pangakontole kantud summast ja eelneva laenu tagasimaksmisest kulutatud summast ehk kokku 4804,10 eurot. Kuni hagiavalduse esitamiseni tegi kostja tagasimakseid kokku summas 920 eurot. Hageja poolt uuesti määratud maksete alusel nimetatud summas said tasutud osamaksed seisuga 10.12.2024 ning osaliselt osamakse kuupäevast 10.01.2025 (arvutuskäik 4804,10 – 742,01 perioodil 10.05.2024 – 10.12.2024 laekunud põhiosamaksed = 4062,09 eurot ja sellest lahutada osaliselt tasutud 10.01.2025 põhiosamakse 48,08 eurot, seega eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude 4014,01 eurot (4804,10 – 742,01-48,08).
19.Hageja palub kostjalt välja mõista intress 84,49 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 32% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS § 94 lgs 1 sätestatud intressimäär, kuna see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja on ümberarvestuses lähtunud VÕS § 94 lg-1 sätestatud määradest 4,25%, 3,15% ja 2,15% aastas. Hageja ümberarvestatud intressinõue on 84,49 eurot, s.o perioodi 10.01.2025 kuni 23.09.2025 eest. Hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 84,49 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista 23.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 34,79 eurot. Ümberarvestuse järgi sissenõutavaks muutunud viivist arvestab hageja lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata põhiosa summadelt VÕS § 113 lg 1 kohaselt perioodi eest 10.01.2025 kuni 23.09.2025, mis kuulub rahuldamisele. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367), kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
21.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4014,01 eurot, intressi 84,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga kuni 23.09.2025 34,79 eurot ja viivise alates 24.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
23.Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
24.Hageja on kandnud menetluskulu 630 eurot (riigilõiv 191,81 eurot maksekäsu kiirmenetluselt ja 438,19 eurot hagiavalduselt). Hageja menetluskulude arvestus on esitatud hagiavalduses ja seega kostjale kätte toimetatud. Kostja vastanud ei ole. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu summas 35 eurot tagastamist tulenevalt sellest, et loobus osaliselt nõudest ning vähendatud nõudelt (hagihinnalt 4540,71 eurot, mis koosneb põhinõue 4014,01 eurot, kõrvalnõuded 119,28 eurot ja aastane jooksev viivis 407,42 eurot) oleks tulnud tasuda riigilõivu 560 eurot.
25.TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse nõudest (osalise) loobumise korral pool (enamtasutud) riigilõivust. Seega tuleb hagejale tagastada 35 eurot enam tasutud riigilõivu. Menetluskuludeks, mis kostjalt tuleb välja mõista, on riigilõiv, mida hagejale ei tagastata, s.o 595 eurot.
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi (peale nõudest osalist loobumist) täielikult. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kohus jätab seega menetluskulud, mis seisnevad hageja poolt tasutud riigilõivus, kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
28.Kostjale on kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja