Arvila OÜ hagi M K vastu võlgnevuse nõudes 195,90 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508; aadress Pallasti tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10001; e-post [email protected]), lepinguline esindaja jurist I B (e-post xxx) Kostja: M K (isikukood xxx; aadress xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arvila OÜ hagi M K vastu.
2.Välja mõista kostjalt M K (isikukood xxx) hageja Arvila OÜ (registrikood 14092508) kasuks põhivõlgnevus summas 181,39 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M K (isikukood xxx) hageja Arvila OÜ (registrikood 14092508) kasuks viivised alates 03.09.2022 kuni põhinõude (181,39 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt M K (isikukood xxx) hageja Arvila OÜ (registrikood 14092508) kasuks hageja menetluskulud summas 510 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 390 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-22-128302 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Arvila OÜ (hageja) esitas 02.09.2022 hagi M K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis Arvila OÜ kohtutäitur K F poolt 20.04.2022 korraldatud avalikult enampakkumiselt kostjale M K kuulunud korteriomandi asukohaga xxx. Alates 28.04.2022 on kantud Arvila OÜ omanikuna kinnistusraamatusse sisse. Seega alates 28.04.2022 tekkis hagejal õigus antud korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist vastavalt AÕS §-le 68.
3.Vaatamata omaniku muutmisele jätkas korteris elamist endine omanik – kostja M K. Kostja esitas 10.05.2022 hagejale kirjalikult tingimuse, milles teatas, et ta annab hagejale korteriomandi võtmed üle juhul, kui hageja tasub kostja eest hüpoteegiga tagatud laenujäägi. Hageja ei olnud nõus kostja tingimusega, kuna kostja poolt võetud laenukohuste eest peab vastutama kostja ise. Hageja esitas 11.05.2022 kohtutäitur E V täitmisavalduse kostja väljatõstmise nõudes.
4.Kostja sunniviisiline väljatõstmine toimus 21.07.2022. Korter oli väljatõstmise hetkel tühi. Seega alates 21.07.2022 sai hageja korteriomandi otsese valduse ning korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed. Ajavahemikul alates 28.04.2022 kuni 21.07.2022 oli korteriomandi otsene valdus kostja käes. Kostja jättis kogu selle perioodi vältel esitatud kommunaal- ja elektriarved täies ulatuses tasumata ning tekitas sellega hagejale kahju, kuna hageja kui korteriomanik oli sunnitud need ise ära maksma.
5.Hageja leiab, et kostja on arvete mittemaksmisega tekitanud hagejale kahju, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostja takistas hagejal korteriomandi kasutamist perioodil 28.04.2022 kuni 21.07.2022, mil hageja oleks saanud anda korteriomandi üürile ning saada tulu korteri üüri näol.
6.Hageja toob välja, et kuna korteromand asukohaga xxx oli ebaseaduslikult kostja ainuisikulises kasutamises ja valduses perioodil 28.04.2022 – 21.07.2022, siis selle perioodi eest tuli kostjal hagejale tasuda korteri kasutamise eest arveid kokku summas 181,39 eurot. Hageja tugineb oma kahjunõude esitamisel VÕS § 127 lg-le 1 ja § 128 lg-le 3. Hageja nõue summas 181,39 kujuneb järgmistest xxx, xxx vald ja xxx AS esitatud arvetest: -
2022 mai arve summas 28,69 eurot;
2-22-128302 -
2022 juuni arve summas 39,02 eurot;
-
2022 juuli arve summas 38,97 eurot;
-
31.05.2022 arve nr 003059003096 summas 14,64 (elekter mai eest);
-
30.06.2022 arve nr 003431403418 summas 28,51 (elekter juuni eest);
-
31.07.2022 arve nr 704557453200 summas 31,56 (elekter juuli eest).
7.Lähtuvalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 181,39 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt selle täieliku tasumiseni alates 03.09.2022 viivisemääraga, mis vastab VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtule. Kostja vastuväited
8.Kostja on 26.09.2022 esitanud hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning lisas, et tal puuduvad finantsilised võimalused menetluskulude tasumiseks. Kostja selgitab, et hageja omandas korteri oksjonilt ja alla turuhinna umbes 40 000 euro võrra, s.o hinnaga 19 840 eurot. Korteri keskmiseks turuväärtuseks hindas K. F 58 800 eurot. Kostja selgitab, et kohtutäitur K Fni assistent R L väitis talle, et seoses sundmüügiga läheb ka korteri hüpoteek üle ostjale, kes võtab selle pärast oksjonit üle või tasub selle jäägi. Pärast oksjonit võttis kostjaga telefoni teel ühendust keegi Arvila OÜ’st ja pakkus kostjale korterit tagasiostmiseks või üürimiseks. Kostja lisab, et eeltoodud vestlust pole tal võimalik tõendada, sest hageja ei ole ühelegi kostja meilile vastanud. Hageja on e-posti teel üksnes nõudnud kostjalt elektriarvete tasumist, millest kostja keeldus ega olnud nõus arvete tasumisega enne kui hageja on tasunud hüpoteegi jäägi või võtnud selle üle.
9.Lõpuks tuli välja, et korteriomandi üleminek hagejale on täiesti seaduslik, mispeale kostja esitas kaebuse kohtutäiturile, kes oli kostjale väitnud suusõnaliselt, et ta ei tohiks ostjale (hagejale) võtmeid üle anda enne kui ostja (hageja) on hüpoteegi tasunud. Lisaks väitis kohtutäitur, et antud ettevõtet on pidevalt näha sellistel oksjonitel osalemas n-ö sama skeemiga. Kostja lisab, et kahjuks ei suuda ta ka eeltoodut tõendada. Kostja toob välja, et antud korterimüügiga tema võlad suurenesid, sest endiselt tasub ta korterilaenumakseid 189 eurot kuus, laenukaitsekindlustusmakseid 27 eurot kuus ja ka kodukindlustusmakseid 9,08 eurot kuus korteri eest, mis isegi ei kuulu enam talle.
10.Kostja kinnitab, et ta ei tunnista mitte ühtegi tema vastu esitatud nõuet, sest maksekäsu kiirmenetluses on väidetud, et kostjaga on sõlmitud kasutajaleping, kuigi sellist asja ei ole ta teinud ei suusõnaliselt ega ka kirjalikult. Lisaks pole hageja vastanud mitte ühelegi kostja saadetud meilile ilmselt seepärast, et kostjal poleks kohtus ühtegi tõendit esitada. Võtmeid ei andnud kostja hagejale üle seetõttu, et esiteks, kohtutäitur ei selgitanud kostjale korrektselt tehingu tagamaid ja teiseks, kohtutäitur väitis suusõnaliselt, et ostja (hageja) oli teadlik, et omandab oksjonilt võlgniku korteri, millel lasub hüpoteek. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele
11.Hageja esitas 04.10.2022 seisukoha kostja vastusele ning tõi välja, et jääb hagiavalduses esitatud seisukohtade ja nõuete juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja selgitab, et kostja ei vaielnud oma 26.09.2022 vastuses hagile vastu, sh sellele, et ta tekitas hagejale kahju, vaid vastupidi, kostja kinnitas kohtule, et ta ei andnud peale enampakkumist hagejale võtmeid üle. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel otsustas kostja M K, et saab kasutada hagejale kuuluvat korteriomandit tasuta, jättes kommunaal- ja elektriarved tasumata.
12.Hageja on seisukohal, et kostjal M K puudub seadusliku alust nõuda hagejalt hüpoteegiga tagatud laenu tasumist ning kohtutäituri assistendi R L kirjutatut ei saa lugeda tõendiks käesolevas tsiviilasjas. 17.05.2022 otsuses kostja kaebusele kinnitas kohtutäitur K Fn, et võlgniku poolt 03.05.2022 saabunud kaebusele lisatud kirjavahetused perioodil 08.03.2022-10.03.2022 ning 26.04.2022 kohtutäituri assistendiga R L vastavad tõele, kuid kohtutäitur selgitas edasi, et nimetatud kirjavahetustes tekkis kohtutäituri büroo töötaja ja võlgniku vahel arusaamatus, millele
2-22-128302 on viivitamatult ehk 26.04.2022 reageerinud kohtutäituri abi ning selgitas, et: /.../„Kinnisvara hinna määramisel võetakse vara väärtusest maha hüpoteegiga tagatud nõude jääk, sest see on kohustus, mida vastav kinnisvara tagab ka peale omaniku vahetust. Küll ei teki aga ostjal otsest kohustust tasuda Teie eest laenumakseid edasi vastavalt Teie ja panga vahel sõlmitud laenulepingule. Seda laenulepingut kinnisvara võõrandamine ei muuda. Kinnisasja koormav hüpoteek tagab aga Teie laenukohustust edasi ehk siis Teie poolt laenu teenindamata jätmisel on pangal õigus nõue pöörata hüpoteegiga koormatud kinnisvara vastu ja uuel omanikul on seejärel võimalus/kohustus nõue tasuda või realiseeritakse vara..“ /.../ . Samas märkis täiendavalt kohtutäitur, et võlgnik ei vaielnud 08.03.2022 kinnisasja arestimise aktile vastu ning 11.03.2022 hoopis edastas kohtutäiturile teate, mille kohaselt avaldas, et: /.../ „ Olgu nii, aitäh vastamast. Olen müügi ja hinnaga nõus. /.../.“ Arvestades kohtutäituri poolt öeldut, on arusaadav, et kostja oli teadlik oma kohustusest lahkuda võõrandatud korterist ning anda hagejale üle korteri valdus ja võtmed. Kui kostja oleks oma kohustust täitnud, ei oleks hagejal tekkinud kahju kostja poolt tasumata jäänud kommunaal- ja elektriarvete näol.
13.Kostja selgitused, miks ta on jätnud kommunaal- ja elektriarved tasumata, ei ole veenvad ja põhjendatud. Kostja süüdistab hagejat, et hageja tegutseb mingi skeemi alusel, kuid rikkus ise seejuures seadust, takistades AÕS § 68 lg-st 1 tulenevat hageja kui korteriomaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised suulist ärakuulamist ei taotlenud.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-22-128302
17.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.
18.Käesolevas asja puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes:
18.1.Arvila OÜ ostis kohtutäitur K F poolt 20.04.2022 korraldatud avalikult enampakkumiselt kostjale M K kuulunud korteriomandi asukohaga xxx;
18.2.alates 28.04.2022 on hageja Arvila OÜ kantud eelnimetatud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse;
18.3.vaatamata korteriomandi omanikuvahetusele 28.04.2022, jätkas korteris elamist endine omanik – kostja M K ega andnud hagejale üle korteri võtmeid;
18.4.hageja esitas 11.05.2022 kohtutäitur E V täitmisavalduse kostja väljatõstmiseks ning kostja sunniviisiline väljatõstmine toimus 21.07.2022, millisest kuupäevast alates sai hageja korteriomandi otsese valduse ning korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed;
18.5.ajavahemikul alates 28.04.2022 kuni 21.07.2022 oli korteriomandi otsene valdus kostjal;
18.6.kostja on jätnud perioodi 28.04.2022 kuni 21.07.2022 eest esitatud kommunaal- ja elektriarved täies ulatuses tasumata.
19.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
20.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja Arvila OÜ ostis kohtutäitur K F poolt 20.04.2022 korraldatud avalikult enampakkumiselt kostjale M K kuulunud korteriomandi asukohaga xxx ning et alates 28.04.2022 on hageja Arvila OÜ kantud eelnimetatud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Seega on hagejale üle läinud korteriomandi asukohaga xxx omandiõigus ning hagejal kui omanikul on vastavalt AÕS § 68 lg-le 1 õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja aga on takistanud hageja poolt vaidlusaluse korteri suhtes omandiõiguse teostamist perioodil 28.04.2022 kuni 21.07.2022, kuivõrd ei andnud hagejale üle korteriomandi valdust (s.t ei vabastanud korterit ega andud hagejale üle korteri võtmeid).
21.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg- le 1 kahju tekitaja süüd eeldatakse.
22.Käesoleval juhul on kostja jätkanud hagejale kuuluva korteriomandi valdamist ilma õigusliku aluseta, rikkudes seeläbi hageja kui kannatanu omandit ja valdust. Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Lisaks pole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis võiksid teda süüst vabastada vastavalt VÕS § 1050 lg-le 2.
23.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul, kui kostja ei oleks õigusliku aluseta jätkanud hagejale kuuluva korteri valdamist, oleks hageja saanud oma omandit ise kasutada ning sellega kaasnevalt oleks olnud põhjendatud ka hageja enda poolt omandiga seotud kommunaalkulude kandmine, sest vastavaid kommunaalteenuseid oleks tarbinud hageja. Hetkel on aga nõudeperioodil teenuseid tarbinud kostja, mistõttu on hagejale tekkinud VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 tähenduses otsene varaline kahju.
24.Puutuvalt kostja vastuväidetesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduses märkinud, et poolte vahel on kasutusleping, selgitab kohus, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust
2-22-128302 tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Õigust kohaldab kohus ning kohus tuvastab, et kirjeldatud faktilistel asjaoludel, mille üle ei ole vaidlust, on kostja tekitanud hagejale õigusvastase tegevusega kahju ning vastutab selle eest.
25.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud elektri- ja kommunaalarvete näol (dtl 36-43) ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagivastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse olemsolu. Kostja on oma vastuses tunnistanud (dtl 56-57), et hageja on vaidlusaluse korteri omandanud kohtutäituri poolt korraldatud oksjonilt ning et ta ei andnud hagejale korteri võtmeid üle.
26.Kohtu hinnangul ei anna hagivastuses toodud kostja väited, et hageja omandas korteri alla turuhinna minigsuguse skeemi alusel ning arusaaamatused suhtluses kohtutäituriga seoses korteril lasuva hüpoteegiga, alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on asja lahendamise kontekstis asjakohatud. Eelnevalt (otsuse p-s 18 ja 20) on kohus tuvastanud ja kostja ei vaidle vastu, et hageja on saanud korteri omanikuks ja kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Lisaks on hageja hagiavaldusele lisatud tõenditega, s.o hagiavalduse lisadega 1 ja 2 (dtl 24-30) tõendanud omandiõiguse üleminekut kostjalt hagejale ja oma nõuete olemasolu (dtl 36-43) ning kuna kostja pole esitanud tõendeid, mis seaksid korteriomandi omandiõiguse ülemineku seaduslikkuse kahtluse alla, pole kohtu hinnangul käesoleval juhul ka põhjust kahelda 28.04.2022 toimunud korteri omandiõiguse ülemineku seaduslikkuses. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse AÕS § 56 lg 1 alusel ning tõendatud on, et hageja on vaidlusaluse korteri omanik.
27.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumist hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust kohustust mitte täita ja jätta tasumata hageja poolt esitatud arvetest tuleneva võlgnevuse. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 ning § 82 lg-le 1 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kommunaal. Ja elektriarvetest tulenev põhivõlgnevus summas 181,39 eurot.
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
29.Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhinõudelt 181,39 eurot alates 03.09.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 181,39 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.09.2022.
30.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 181,39 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamisele järgneva aja eest alates 03.09.2022 kuni põhinõude (181,39 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-22-128302
31.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
32.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 10.10.2022 oma menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 600 eurot ilma käibemaksuta (s.o 5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
34.Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude osas vastuväiteid.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
36.Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
37.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohus hinnangul võib käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 100 eurot ilma käibemaksuta.
38.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus
2-22-128302 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja koos käibemaksuga.
39.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 5 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
40.Hageja on märkinud hagiavalduse koostamisega seotud toimingute ajakuluks 3 tundi. Käesolevas asjas moodustab hagiavalduse sisu ca 3 lk, mille koostamisel on esindaja tööks sisuliselt tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud, arvutada kokku nõude suurus ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul saab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele on hagejal kulunud 1,75 tundi. Kohut hinnangul saab arvestades, et hageja seisukoht on sisuliselt 1 lk, pidada põhjendatud ajakuluks hageja 04.10.2022 seisukoha koostamisel 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,25 tundi on põhjendatud ajakulu. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3,25 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 325 eurot (3,25 x 100), millele lisandub käibemaks 20% - seega kokku 390 eurot.
41.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
42.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
43.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 510 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 390 eurot (s.o 3,25 töötundi tasumääraga 100 eurot + KM 20%). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 510 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
44.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-128302
45.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.