RAHE Riided OÜ hagi VVi vastu 383,33 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RAHE Riided OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
418,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RAHE Riided OÜ (registrikood 14328075), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja VV (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Õnneli Matt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2022. a otsus, millega maakohus jättis rahuldamata RAHE Riided OÜ hagi VVi vastu 383,33 euro ja viivise nõudes, jättis menetluskulud RAHE Riided OÜ kanda ja mõistis RAHE Riided OÜ-lt välja VVi menetluskulud 2349 eurot.
2.Teha uus otsus, millega mõista RAHE Riided OÜ kasuks välja VVilt kahjuhüvitis 383,33 eurot, viivis 26.10.2022 seisuga 68,27 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.10.2022 kuni kohustuse täitmiseni, aga mitte üle põhinõude suuruse.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud VVi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.09.2021 maakohtule esitatud hagis palus RAHE Riided OÜ (hageja) välja mõista VVilt (kostja) hageja kasuks 383,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,27 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras, kuid mitte üle põhinõude suuruse, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - xx.xx.xxxx avaldas kostja BBBBBBi lehel „Xxxxxxx“ andmed selle kohta, et ostis hagejalt ebakvaliteetsed õuepüksid ja vaatamata pöördumisele hageja poole, on viimane keeldunud praakkaubaga tegelemast; - kostja ei ostnud pükse hagejalt, vaid EEelt (EE); - kostja postituse potentsiaalne mõju oli suur, mistõttu soovis hageja võimalikult kiirelt postituse maha võtta ning pöördus advokaadi poole, millega seoses kandis kulusid 383,33 eurot; - kostja ei olnud alguses nõus postituse kustutamisega ja vabanduse avaldamisega, kuid tegi seda siiski hiljem; - kostja keeldus kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisest. Hagejal tekkis kahju seoses kohtueelse õigusabi eest 383,33 euro tasumisega. Kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi maht ja tunnihind olid mõistlikud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - EE lõi kostjale mulje, et ta on hageja esindaja, mistõttu tellis hageja kauba EElt ja suhtles viimasega seoses avastatud kauba puudustega; - kostja soovis postitust tehes teiste arvamust, kuidas on kõige õigem käituda siis, kui müüja ei soovi ostetud kauba kvaliteedi eest vastutust võtta; - kostja oleks andmed kustutanud ka juhul, kui hageja oleks ise pöördunud kostja poole ega oleks võtnud lepingulist esindajat.
2(9)
Kostja postitust tuleb käsitleda omaabina. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi, sest tal ei olnud mõistlikult võttes võimalik ette näha põhjuslikku seost teo ja kahju vahel. Kohtueelse õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Hageja palve esitamiseks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Hageja ise on tekitanud endale kahju kohtuväliste õigusabikulude kujul, mistõttu palus kostja vähendada hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Vaidluse lahendamisel tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - kostja tegi BBBBBBi grupis „Xxxxxxx“ xx.xx.xxxx postituse (postitus), kus avaldas muuhulgas järgmised andmed: - kostja ostis eelmisel suvel Raheriided.ee õuepüksid; - kostja avastas pükstel sellised kulumised, mis tema teada tekivad liiga kuuma liimiga teipimisest ehk tegemist on praagiga; - müüja soovib, et kostja viiks püksid ekspertiisi; - hageja esindaja saatis 04.08.2020 kostjale kompromissettepaneku, paludes avaldatud andmete eemaldamist ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist; - kostja eemaldas 06.08.2020 postituse ja avaldas vabanduse.
3.2.Kohus hindas vaidlusalust postitust mõistliku inimese arusaama järgi ja leidis, et kostja avaldas hageja majandustegevuse kohta kolm faktiväidet: - kostja ostis hagejalt õuepüksid (väide nr 1); - õuepüksid olid puudustega (praaktoode; väide nr 2); - hageja soovis, et kostja viiks püksid ekspertiisi (väide nr 3). Maakohus viitas asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1043, § 1045 lg 1 p-s 6 ja § 1047 lg-s 1 sätestatule.
3.3.Väite nr 1 õiguspärasuse hindamisel analüüsis kohus, kellelt hageja püksid ostis, ja tuvastas dokumentaalsete tõendite (kostja ja EEi kirjavahetus, video) alusel järgmised asjaolud: - kostja pöördus EEi poole sooviga osta hageja poolt müüdavat kaupa koos viitega hageja veebilehel avaldatud teabele pükste mudeli kohta; - EE vastas kostjale, saates ka pildi erinevate püksimudelitega; - kauba osas kokkuleppele jõudmise järel avaldas EE, kust kostja saab püksid kätte; - peale pükstel puuduste avastamist teavitas kostja sellest EEi; - EE teatas 25.05.2020, et tootja selgituste kohaselt on tegemist pesuveaga; - kostjalt laekunud pretensioon saadeti 25.05.2020 tootjale hageja e-posti aadressilt [email protected]; - EE kinnitas kostjale, et on vaidlusaluseid pükse väga palju müünud; - EE käsitles kostja esitatud pretensiooni kui endale, mitte firmale, esitatut; - hageja BBBBBBi kontol annab EE intervjuud ajakirjanikule ja EE-i esitletakse hageja esindajana; - hageja veebilehel reklaamib EE hageja tooteid.
3.4.Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et EE ei müünud pükse eraisikuna, vaid pakkus neid tooteid regulaarselt müügiks. Maakohus põhjendas oma järeldust järgmiselt.
3(9)
EE-i tegevus viitab pidevale majandustegevusele, mis on omane äriühingule ehk hagejale. Eraisikuna asju müüv inimene ei võta ühendust kauba tootjaga selleks, et edastada talle kauba ostjalt saadud pretensioon ja uurida pretensiooni põhjendatuse kohta. EE-i 25.05.2020 vastusest ilmnes, et ta oli ka varem võtnud ühendust tootjaga seoses laekunud pretensioonidega. Kogu vestluse kontekstist nähtub, et EE pidas silmas kostja pretensiooni edastamist tootjale. Kostja väited praakkauba kohta jõudsid hagejani EE-i kaudu ning hageja edastas pretensiooni tootjale. EE tegeles kostjalt saadud pretensiooniga ja edastas selle hageja nimel tootjale. Eeltoodu kinnitab, et kostjal oli mõistlik alus uskuda, et EE tegutseb hageja esindajana. Need asjaolud kinnitavad ka seda, et hageja talus EE-i tegutsemist tema nimel. Tuvastatud asjaolud viitasid sellele, et EE-i avaldused ja käitumine on mõjutanud kostjat mõistlikult uskuma, et hageja on andnud EE-ile volituse tehingu tegemiseks, st pükste müümiseks. Hageja teadis, et EE tegutses tema nimel esindajana, ja hageja talus sellist tegevust. Seega tegutses EE kostjale pükse müües hageja esindajana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 tähenduses. Hageja sõlmis tehingu kostjaga. Väide nr 1 on õige faktiväide. Õige faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2 mõttes). Kostja ei ole käsitletava väite avaldamisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.
3.5.Pükstel puuduste esinemise osas tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (kostja ja EE-i kirjavahetus, pildid) alusel järgmised asjaolud: - kostja viitas puudustele, mis tekivad liiga kuuma liimiga teipimisest; - pükste sisesäärte liimitud osad lagunesid; - kostja avaldas müüjale, et on ennegi seesugust praaki näinud, kuid sedavõrd ulatuslikku näeb esimest korda; - kostja tugines Internetis kättesaadavale infole liimimisvea osas ja leidis, et ta oli hooldanud pükse õigesti; - 25.05.2020 kirjas tootjale märkis EE, et tema poolt kostjale esialgselt antud vastuse järgi olid püksid pestud/kuivatatud valesti ja neid on palju kasutatud; - tootja 26.05.2020 vastuse kohaselt võisid puudused olla põhjustatud pükste ebaõigest pesemisest/kasutamisest; - alates pükste ostmisest kuni puuduste tekkimiseni olid püksid kasutuses vähemalt paari kuu jooksul; - enne postituse tegemist üritas kostja puudustega seoses tekkinud lahkarvamused lahendada läbirääkimiste teel.
3.6.Kostja väitis, et vaidlusalustel pükstel esinesid tootmisveast tingitud puudused, kuid ei tõendanud seda. Tootja arvamuse kohaselt oli pükse pestud või kuivatatud valesti. Seega ei ole kostja tõendanud, et väide nr 2 vastab tõele. Siiski ei olnud väite nr 2 avaldamine õigusvastane (VÕS § 1047 lg 1 mõttes). Väite avaldamisel ei teadnud kostja andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Andmete avaldamisel juhindus kostja isiklikust kogemusest sarnaste puuduste kohta. Väite nr 2 avaldamine ei ole õigusvastane ka VÕS § 1047 lg 3 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
4(9)
Hageja tegeles lasteriiete müügiga oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja tegi tehingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes. Tegemist oli tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Kostjale müüdud püksid olid puudustega. Kostja postituse sisust nähtub, et kostja on küsinud BBBBBBi grupi liikmete abi selleks, et leida riiete ekspertiisi tegemise koht ja teada saada selle võimalik hind. Enda palve põhjendamiseks avaldas kostja muuhulgas käsitletava väite nr 2. Järelikult oli tarbijast kostjal õigustatud huvi väite nr 2 avaldamiseks. Kostja huvi oli leida abi müüjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks ja eksperdi leidmiseks. Ekspertiisiakt võiks olla oluline garantii jaoks. BBBBBBi grupi liikmetel oli õigustatud huvi saada teada tarbijalemüügi käigus tekkinud probleemidest. Vaidlusalune postitus tervikuna ja käsitletav väide nr 2 eraldivõetuna ei sisalda ebakohaseid hinnanguid või ebaviisakaid ja solvavaid kommentaare hageja kohta. Andmed on esitatud tasakaalustatult ja erapooletult. Postituse sisust ei nähtu kostja soov kahjustada hagejat. Kostja ei kutsunud postituses inimesi üles loobuma hageja kaubast. Kui tarbija avaldab kaalutletult ja liialdusteta teavet kauplejaga tekkinud lahkarvamuste kohta, aitab see kaitsta tarbija huve ja teenib ka tarbijale kauba müümise ja teenuse osutamise kvaliteedi tõstmise eesmärki. Ka seetõttu oli kostjal õigustatud huvi avaldada väidet nr 2. Arvestades viidatud eesmärki oli põhjendatud hageja nime postituses avaldamine. Andmete avaldamisel juhindus kostja isiklikust kogemusest sarnaste puuduste kohta ja tugines oma seisukoha kujundamisel puuduste kohta Internetis kättesaadavale teabele. Seega kontrollis kostja väite nr 2 aluseks olevaid andmeid piisava põhjalikkusega. Kohus möönab, et väite nr 2 avaldamine võis riivata hageja majandustegevust, kuid riive ei olnud ülemäära intensiivne. Lisaks on kostja avaldanud andmeid tasakaalustatult.
3.6.Väite nr 3 õiguspärasuse hindamiseks analüüsis kohus, kas hageja soovis, et kostja viiks püksid ekspertiisi, ja tuvastas dokumentaalsete tõendite (kostja ja EE-i kirjavahetus) alusel järgmised asjaolud: - tootja vastuse saamise järel avaldas kostja soovi, et püksid saadetaks ekspertiisi; - EE lubas uurida ekspertiisi kohta ja vastas hiljem, et kui kostja on kindel, et tegi kõik (pükste hooldamisel) õigesti, peab oma kulul ekspertiisi teha laskma. Kohus järeldas kirjavahetusest, et EE tegi kostjale ettepaneku viia püksid ekspertiisi. EE-i ettepanek kostjale on omistatav hagejale. Seega vastab väide nr 3 tõele. Õige faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja ei ole käsitletava väite avaldamisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.
3.7.Kokkuvõttes ei ole kostja andmete avaldamisega hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel tekitanud. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude 383,33 euro hüvitamist.
3.8.TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2349 eurot ning mõistis selle hagejalt välja. Kostja taotlusel märkis kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
5(9)
hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõudnud kostjalt varalist kahju seoses ettevõtte majandustegevusse sekkumisega. Seetõttu on asjakohatu kohtu seisukoht hageja majandustegevuse riive kohta. Hageja lepingulise esindaja vahendusel pöördumise tulemusel eemaldas kostja postituse ja lükkas ebaõiged faktiväited ümber. Hageja kohtuväline pöördumine oli põhjendatud. Hagejale pükse müües ei tegutsenud EE hageja esindajana TsÜS § 118 lg 2 tähenduses. Apellant kordab maakohtu menetluses esitatud seisukohti, et EE tegutses pükse müües eraisikuna ega esindanud hagejat. Kui kohus leiab, et EE-i tegevus on omistatav hagejale, siis juhendas EE kostjat, mida teha pretensiooni esitamiseks ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks, samuti viitas EE tootja eksperthinnangule ja keelduvale vastusele. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei järginud EE-i soovitust pöörduda ettevõtte poole probleemi lahendamiseks ning selle asemel avaldas hagejat laimava postituse. Kostja ei soovinudki otsida lahendust. Kostja jättis postitusega hagejast mulje kui vastutustundetust ettevõtjast. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi mulje, et kostjal on kindlatel tõenditel põhinev teadmine, et hageja müüb ebakvaliteetseid tooteid ja hiljem ei soovi praagi eest vastutada. Sellise arvamuse kujundamine on õigusvastane. Maakohtu põhjendus, et hageja õiguste riive ei olnud „piisavalt“ intensiivne, ei põhine kehtival õigusel ja kohtupraktikal, sest õiguste rikkumine kas esineb või ei esine. Maakohus pidi tuvastama, kas kostja väited hageja soovimatuse kohta vigu tunnistada ja julguse puudumise kohta vastutus võtta põhinevad tegeliku elu asjaoludel. Maakohus hindas aga riive intensiivsust. Kostja väited on õigusvastased sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses tuleb EE tegevust ettevõttele omistada. Kostja väiteid tuleb analüüsida kogumis ja arvestada väidete avaldamise konteksti. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja esitas postituse tasakaalustatult ja erapooletult ning ei soovinud hagejat kahjustada. Kostja postituse sisust nähtub hageja halvustamise eesmärk ning kostja huvi ei seisnenud selles, et leida riiete ekspertiisiga tegelev koht. Kostja ei tõendanud, et püksid oleksid tegelikult puudustega ja puudused tuleneksid tootmisveast. Kostja ei saanud tugineda isiklikule kogemusele, sest tegemist on asjaoluga, mida on võimalik objektiivselt tõendada. Kostja veendumus, et ta hooldas pükse õigesti, ei pruugi olla põhjendatud ja see ei ole tõendatud. Kostja postituse õigusvastasust ei välista avalik huvi postituse vastu. Avalikkusel ei saa olla põhjendatud huvi vale või kontrollimata informatsiooni vastu. Kostja eksitas avalikkust oma postitusega.
6(9)
Kui ringkonnakohus hagi ei rahulda, vaidlustab hageja kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude põhjendatuse kohtule seni esitatud argumentidel ja palub kohtul määrata menetluskulud kindlaks kohtu põhjendatuks peetud ulatuses. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada hagi rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja määrab menetluskulude jaotuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Hageja kohtueelse õigusabi kulude nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 1043 koos § 1045 lg 1 p-ga 6 ja §-ga 1047, viivisenõude osas VÕS § 113 lg 1.
8.Kuna pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on kajastatud praeguse otsuse p-des 3.1, 3.3, 3.5 ja 3.6, võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et EE tegutses kostjale pükse müües hageja esindajana TsÜS § 118 lg 2 tähenduses. Maakohus on nimetatud osas otsust piisavalt põhjendanud ja asjaoludest õiged järeldused teinud. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
10.Kuigi maakohus on korraldavas kirjas (tl 43-44) pooltele kajastanud kostja postitust tervikuna, on ta kohtuotsuses avaldatu analüüsimisel võtnud ebaõigesti aluseks üksnes kolm väidet. Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamisel ja kostja avaldatu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvesse võtta postitust (tl 50) tervikuna ehk ka kostja postituse lauset: „Ilmselt mul seda [ekspertiisi] teha ei tasu ja tuleb tõdeda tõsiasja, et osta tasub sellistest kohtadest, kus juletakse oma vigu tunnistada.“ Hageja leidis oma 18.12.2021 menetlusdokumendi p-s 8, et eelnimetatu oli väärtushinnang hageja väidetavale pahatahtlikule tegevusele. Kolleegium leiab, et lausest tuleneb kaudne faktiväide, et hageja ei soovi puudustega toodete eest vastutada.
10.1.Kostja postitust koos nimetatud lausega analüüsides saab mõistlik lugeja postitusest aru, et kostjal oli põhjendatud teadmine, et müüja müüb halva kvaliteediga tooteid ning hiljem keeldub ebaseaduslikult vastutusest. Kolm maakohtu poolt analüüsitud väidet ja ringkonnakohtu poolt eelmises punktis märgitud väide on faktiväited, mis esitati hageja majandustegevuse kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väited nr 1 ja 3 („kostja ostis hagejalt õuepüksid“ ja „hageja soovis, et kostja viiks püksid ekspertiisi“) on õiged, järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Väite nr 2 („õuepüksid olid puudustega (praaktoode)“ osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tegemist oli valeväitega. Kolleegium ei nõustu sellega, et selle väite avaldamine ei olnud õigusvastane. Kostja avaldatud neljanda faktiväite „hageja ei soovi puudustega toote eest vastutada“ õigsust ei ole kostja tõendanud ja selle avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 mõttes).
10.2.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei tõendanud, et pükstel esines tootmisest tulenev viga (praak). Seega ei tõendanud kostja, et müügilepingu ese ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 lg 1 või 2 mõttes).
7(9)
11.VÕS § 218 lg 2 teise lause järgi (enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Nimetatud normist järeldub, et puuduse olemasolu tõendamiskoormus läks pükste ostust kuue kuu möödumisel ostjale üle.
11.1.Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus ostja müüja poole ligi aasta pärast ostu sooritamist. Seega pidi kostja tõendama, et püksid ei vastanud lepingutingimustele. Müüja selgitas seetõttu kostjale õigesti, et kostja peab tellima ekspertiisi tootel esinevate puuduste põhjuste kohta omal kulul. Kostja väide, et hageja ei soovi puudustega toodete eest vastutada, on ebaõige.
11.2.Kui tarbija loobub oma õiguste edasisest kaitsest ja avaldab praeguses vaidluses toodud viisil ebaõigeid andmeid müüja väidetava seadusevastase tegevuse kohta sotsiaalmeedias, sekkub avaldaja õigusvastaselt isiku majandustegevusse (VÕS § 1047 lg 1 mõttes). Kuna müüja nõudis seaduspäraselt kostjalt müüdud asjal puuduse tõendamist, ei saanud ei kostjal ega teistel BBBBBBi grupi liikmetel olla õigustatud huvi kostja poolt vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja pole väitnud, et ta oleks enne postituse avaldamist kontrollinud, kas müüjal on õigus nõuda temalt kauba puuduse tõendamist. Seetõttu ei kuulu asjas kohaldamisele ka VÕS § 1047 lg 3, nagu maakohus ekslikult leidis.
11.3.Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles osas, et tuginemist isiklikule kogemusele ja internetis avaldatule saab lugeda piisavaks, mille põhjal järeldada, et kaubal on tootmisveast tingitud puudused. Maakohus on viidanud kostja ja hageja 27.05.2020 kirjavahetusele, milles kostja saadab hagejale eelduslikult Internetist kopeeritud pildi ja kommenteerib „Täpselt sama kulumine ja reima vastab et liimimise viga.. ei saa aru kuidas teie firma seda pesemise süüks saab ajada“. Pildi ja selle kõrval asuva kommentaari järgi pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik otsustada, kas tegemist on sama veaga ja selle tekkepõhjusega.
12.Kostja väide, et ta teostas postituse avaldamisega omaabi (VÕS § 1045 lg 2 p 4 mõttes), on põhjendamatu. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta tahtis kasutada sellest normist tulenevat õigust hagejat kahjustada, ehk tegutses hagejale kahju tekitamisel otsese või kaudse tahtlusega (vt RKTKo 3-2-1-72-12 p 12).
13.Puuduvad asjaolud, mis annaksid alust kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 või 2 või § 140 lg 1 alusel.
13.1.Kostja keeldus õigusabikulude tasumisest, kuna leidis, et hageja oleks võinud ilma advokaadi vahenduseta tema poole pöörduda ja sellega kulude kandmise ära hoida. Asjas esitatud hageja vandeadvokaadist esindaja ja kostja 04.08.2020–06.08.2020 kirjavahetusest (tl 7, tl 9 pöördel–10) nähtub, et hageja saatis kostjale kompromissiettepanekuna pealkirjastatud kirja, milles selgitas kujunenud õiguslikku olukorda, taotles postituse eemaldamist, vabanduse avaldamist ja varalise kahju (kohtueelsete õigusabikulude) 300 eurot hüvitamist. Kostja ei nõustunud hageja nõude saamisel, et tema tegevus on õigusvastane, ja õigustas oma tegevust, püüdes leida vastuargumente. Seetõttu ei ole võimalik hagejale ette heita professionaalse õigusabi kasutamist vaidluse lahendamisel. Hagejaga sarnaselt ettevõtjalt ei saa eeldada, et tal oleks endal vajalikud õigusteadmised, et hinnata tema kohta tehtud postituses avaldatud väidete õigusvastasust ja esitada õiguslikult põhjendatud nõue nende ümberlükkamiseks.
8(9)
13.2.Arvestades praeguses asjas nõutava kahjuhüvitise suurust 383,33 eurot, ei saa seda pidada äärmiselt ebaõiglaseks üksnes põhjusel, et hageja on tegutsev ettevõte, kostja aga töötu FIE ja väikese lapse vanem ning kostja on 200 euro ulatuses juba menetluses kompromissi pakkunud.
14.Sisulisi vastuväiteid hageja kohtueelse õigusabi kulude suurusele ei ole kostja esitanud.
15.Samuti ei ole kostja vastu vaielnud viivise suurusele või selle arvestamise alustele. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt alates 05.08.2020 (üks päev pärast kostja informeerimist hageja nõudest) seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel). Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja viivise alates 05.08.2020 kuni otsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hageja põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse.
16.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.