Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-14520
Tsiviilasi
Axxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik Axxxx Vxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võlausaldajad: 1) Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rk 70000349; e-post [email protected])
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada AxxxxxVxxxx(ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Axxxx Vxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxxx Vxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 25.11.2016 määrusega välja Axxxx Vxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 29.09.2017 määrusega (jõustus 18.10.2017) lõpetas kohus Axxxx Vxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Axxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. aprillil 2018, järgnev 1. oktoobril 2018 jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 25. septembril.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 02.05.2018, 24.09.2018, 11.03.2019, 03.09.2019, 26.03.2020, 29.09.2020, 29.03.2021, 14.10.2021, 30.03.2022, 29.09.2022. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt pole võlgnik menetluse kestel saanud tööd teha, kuna võlgniku tervislik seisund pole seda lubanud. Võlgnik on püüdnud leida võimetekohast tööd, kuid see on olnud raskendatud. Võlgniku tervislik seisund on ajas pidevalt halvenenud, kui menetluses alguses oli võlgnikul osaline töövõime, siis alates maist 2020 on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning alates 18.02.2021 Eesti Töötukassa otsusega kuni vanaduspensionieani. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi 34,76 euro ulatuses.
3.Võlgnik esitas 19.10.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse algusest möödunud viis aastat. Selle aja jooksul on võlgniku tervis halvenenud ja on väljastatud töövõimetuse otsus kuni vanaduspensionini. Viie aasta jooksul on toimunud kaks korda südamesondeerimised ja puusaliigese vahetus. Samade sümptomitega terviserikked on juba jätkuvalt tuvastatud ja ootavad järjekorra alusel arstide sekkumist. Sissetulekuid peale töövõimetoetuse võlgnikul pole ja see summa kulub täielikult arstirohtude, tervise ja võlgniku ülalpidamise kuludeks.
4.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus on Axxxx Vxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
5.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Axxxx Vxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole menetluse kestel saanud tööd teha, kuna võlgniku tervislik seisund pole seda lubanud. Võlgnik on püüdnud leida võimetekohast tööd, kuid see on olnud raskendatud. Võlgniku tervislik seisund on ajas pidevalt halvenenud, kui menetluses alguses oli võlgnikul osaline töövõime, siis alates maist 2020 on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning alates 18.02.2021 Eesti Töötukassa otsusega kuni vanaduspensionieani. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
6.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
6.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi 34,76 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
6.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
10.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Axxxx Vxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxx Vxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxx Vxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Axxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxx Vxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Axxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.