võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Vxxxx Sxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded VxxxxxSxxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult
tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Vxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.10.2014 määrusega välja Vxxxx Sxxxxxxi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 15.02.2017 määrusega (jõustus 24.03.2017) lõpetas kohus Vxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Vxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. septembril 2017.a, järgnev 1. märtsil 2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 10. veebruaril.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 04.09.2017, 23.04.2018, 14.09.2018, 27.03.2019, 20.12.2019, 09.04.2020, 08.10.2020, 09.04.2021, 08.10.2021, 13.02.2022 ja 14.10.2022. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel enamuse ajast olnud hõivatud tööga (OÜ Pxxxxxxxxxxx, OÜ Dxxxx Metsatööd, xxxxx Saeveski OÜ, HRxxxxxxx OÜ, xxxxxx Mets OÜ, xxxxxx OÜ, xxxxOÜ, xxxxxxxxxOÜ), üksikutel töövabadel perioodidel, kui tööandjal pole olnud võimaldada tööd, on võlgnik teinud juhutöid ning sellest oma aruannetes kirjutanud. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja juhutöödest saadav tasu. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on suuremas osas kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid kahel korral. Võlgnik on suuremas osas teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1463,02 euro ulatuses (kohustus 180 eurot), millest 697,40 eurot on Maksu-ja Tolliamet tasaarveldanud tulumaksutagastuse arvelt. Lisaks, kuna perioodil 24.10.2014 – 19.07.2016 tasus tagatise andja SEB Pank AS-ile 20 429,82 eurot, siis vähenes võlausaldaja algne nõue 445,93 euroni.
3.Võlgnik esitas 14.10.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik viie aasta jooksul olnud tööl erinevates ettevõtetest tegeledes metsa hooldustöödega. Tööpausidel on võlgnik teinud muid juhutöid ning kandideerinud tasuvamatele töödele. Menetluse jooksul on võlgnikul ette tulnud mitmeid ettenähtamatuid kulutusi (üürikorteri vahetus, ema matus, COVID-19 põdemine, tööandja poolt töötasu maksmata jätmine, elukalliduse tõus), kuid sellegi poolest on võlgnik leidnud võimaluse teha eraldisi.
4.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus on Vxxxx Sxxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
5.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Vxxxx Sxxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel enamiku aja olnud hõivatud tööga (OÜ xxxxxxxxxxxx, OÜ xxxxx Metsatööd,xxxxxx Saeveski OÜ, xxxxxxxxx OÜ, xxxxxx Mets OÜ, xxxxxx OÜ,xxxxxOÜ,xxxxxxxxx OÜ), üksikutel töövabadel perioodidel, kui tööandjal pole olnud võimaldada tööd, on võlgnik teinud juhutöid ning sellest oma aruannetes kirjutanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
6.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik
oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
6.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja juhutöödest saadav tasu. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on suuremas osas kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid kahel korral. Võlgnik on suuremas osas teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1463,02 euro ulatuses (kohustus 180 eurot), millest 697,40 eurot on Maksu-ja Tolliamet tasaarveldanud tulumaksutagastuse arvelt. Lisaks, kuna perioodil 24.10.2014 – 19.07.2016 tasus tagatise andja SEB Pank AS-ile 20 429,82 eurot, siis vähenes võlausaldaja algne nõue 445,93 euroni. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
6.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
9.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Vxxxx Sxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Vxxxx Sxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Vxxxx Sxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Vxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Vxxxx Sxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Vxxxx Sxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.