3.Määrata Borg Kinnisvara OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1760 eurot (käibemaksuta).
4.Välja mõista Eston-V OÜ-lt Borg Kinnisvara OÜ kasuks menetluskuluna 1760 eurot. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja Eston-V OÜ ja kostja Borg Kinnisvara OÜ sõlmisid 02.09.2020 töövõtulepingu, mille alusel teostas hageja erinevaid töid XXX asuvatel kinnistutel. Hageja on ehitustööd kostjale üle andnud, kostja on tehtud tööde eest esitatud arveid osaliselt tasunud. Hageja poolt 23.07.2021 väljastatud lõplikust arvest nr 38 summas 49 154,66 eurot maksetähtajaga 31.07.2021 tasus kostja peale 06.08.2021 meeldetuletuste saamist 30 000 eurot ning 5000 eurot 22.12.2022. Tasumata on 14 154,66 eurot. Tööde kvaliteedi osas ei ole kostja mõistliku aja jooksul pretensioone ega küsimusi esitanud. Alles kohtueelse nõudekirja vastuses (08.04.2022) on kostja asunud väitma, et arve nr 38 on alusetu ja pooled on kokku leppinud selle osalises tasumises. See ei vasta tõele. Kostja ei ole tõendanud mingi kokkuleppe sõlmimist. Kostja on arvet nr 38 selle osalise tasumisega tunnustanud. Ka viimatisel maksel märgitud selgitus viitab sellele, et kostja ei pidanud makset viimaseks.
2.Pooltevahelise töövõtulepingu p 5.1. kohaselt oli fikseeritud töövõtu hinnaks 239 066,20 eurot + käibemaks, kokku 286 879, 44 eurot. Kostja esitatud pangaväljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejale arvete nr 4, 5, 8, 11, 12, 18 19, 99 ja 38 alusel kokku 317 590 eurot. See tähendab, et kostja on nagunii maksnud juba 30 710,56 eurot enam, kui oli esialgu töövõtulepingus hinnakokkuleppena fikseeritud. See kinnitab, et pooled leppisid pärast töövõtulepingu sõlmimist kokku lisatöödes ja –hindades ega ole rangelt lähtunud töövõtulepingus märgitud hinnast. Isegi, kui kohus leiab, et hageja nõue arvest nr 38 tulenevalt ei ole piisavalt tõendatud, tuleneb hageja nõue kostja vastu kas alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohus saab selle ise kvalifitseerida.
3.Hageja ehitatud hooned on saanud ka kasutusloa. Kasutuslubade väljastamine kinnitab, et hooned on valmis ehitatud, need on kostjale üle antud ja vald on aktsepteerinud mh kogu ehitusdokumentatsiooni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhiosa 14 154,66 eurot, hagi esitamise ajaks seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 1034 eurot ning edasiulatuv viivis alates 21.05.2022 võlaõigusseaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
6.XXX kinnistute ehitustööde maksumuse 239 066,20 eurot on kostja hagejale tasunud ja hageja nõue on alusetu. Vastab tõele, et majad on valmis ehitatud ning vastavad lepingutingimustele, mistõttu on asjakohatu hageja väide, et kostja ei ole mõistliku aja jooksul pretensioone esitanud.
Üksnes arvest ei tulene mingit nõudeõigust. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milliste tööde eest ja millise lepingu alusel üldse tasumist nõuab. Ka ei tähenda arve nr 38 osaline tasumine seda, et kostja tunnustaks kogu arvel näidatud summa tasumise kohustust. Kohtupraktikas on samuti leitud, et nõude tunnistamine ei loo iseseisvat nõude alust ega piira nõudele vastuväite esitamist. Kostja on arve nr 38 tasunud vastavalt sellele, kuidas pooled kokku leppisid. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.
7.Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud lisatöödes ja nende eest tasumises. Kõik varasemalt esitatud arved on kostja hagejale tasunud, vaidlust selles ei ole. Kasutusload, ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid ei tõenda kuidagi hageja nõuet.
8.Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu põhinõuet, ei saa hagejal olla ka viivisenõuet. Kohtuotsuse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asjas olulised asjaolud: -
pooled sõlmisid 02.09.2020 töövõtulepingu XXX ja XXX kinnistutel ehitustööde teostamiseks;
-
lepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 239 066,20 eurot + käibemaks, kokku 286 879, 44 eurot;
-
kostja on tasunud hagejale 317 590 eurot;
-
kostjal etteheiteid hageja töökvaliteedile ei ole.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu 03.06.2016 otsus tsiviilasjas nr XXX).
13.Vaidlust ei ole, et hageja on teinud kostjale töid kahel kinnistul. Vaidlust ei ole ka selles, et tööde eest on kostja tegelikult tasunud 30 710,56 eurot (317 590 - 286 879, 44) rohkem, kui pooled töövõtulepingus tööde maksumusena kokku leppisid.
14.Vaidlusi on tekitanud see, kas pooled leppisid kokku ka lisatöödes ning kas kostja on hagejale tasunud kõigi kokkulepitud tööde eest, s.h lisatööde eest.
15.Hageja leiab, et kostja ei ole tasunud kõigi tööde eest, mis pooled täiendavalt kokku leppisid. Kostja on seisukohal, et pooled rääkisid lisatööde hinna osas läbi ning hageja pidi
tegema kostjale kreeditarve. Seega kostja justkui tunnistab, et hageja on teinud lisatöid, mis ei olnud 02.09.2020 töövõtulepinguga hõlmatud. Kohtu hinnangul on mõlema poole väited aga paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud tõendeid lisatööde kokkuleppe kohta ning kostja ei ole esitanud tõendeid hinnaläbirääkimiste toimumise kohta.
16.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale tasutud summa suurem, kui pooled töövõtulepingus kokku leppisid. Seetõttu möönab kohus, et pooltel ilmselt oli täiendavaid ja töövõtulepinguga mitte hõlmatud kokkuleppeid lisatööde osas, kuid ainuüksi arvete alusel ei teki kostjal kohustust hagejale tasuda. Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte selgitanud, millised olid need lisatööd, mis väidetavalt kokku lepiti ning millal ja kelle vahel see kokkulepe sõlmiti. Ka hageja esitatud ehitusdokumentatsioon ei tõenda võimalikku lisakokkulepet. Seega ei ole hageja tõendanud kokkulepitud lisatööde sisu ega mahtu, mistõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et kostja ei ole kõigi tellitud lisatööde eest tasunud. Kohus märgib, et hageja esitatud kostja esindaja S. S. peetud kirjavahetuses on küll juttu XXX lisatöödest summas 18 000 eurot (+ käibemaks, s.o kokku 21 600 eurot) ja XXX muudatustöödest, mille hinda ei ole märgitud, kuid hageja ei ole hagis avaldanud, et just nende lisatööde eest on kostjal tasumata. Seda, et pooled oleks kokku leppinud veel täiendavates lisatöödes, ei ole hageja tõendanud. Arvestades, et kostja on hagejale tasunud lepingus kokkulepitust 30 710,56 eurot (317 590 - 286 879, 44) rohkem, on kohus seisukohal, et kostja on tasunud ka XXX lisatööde ning XXX muudatustööde eest.
17.Asjassepuutumatu on hageja seisukoht, et kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul pretensioone tööde kvaliteedi osas esitanud, on arve nr 38 täielikust tasumisest keeldumine põhjendamatu. Kostjal tööde kvaliteedi osas pretensioone ei olegi. Vaidlust ei ole selles, et hoonetele on antud kasutusluba. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on kostja hagejale perioodil 01.12.2020 – 31.12.2021 tasunud kokku 317 590 eurot. Vaidlust ei ole, et nimetatud summa on tasutud XXX ja XXX kinnistutel ehitustööde teostamise eest. Ja vaidlust ei ole ka selles, et tööd tehti kvaliteetselt.
18.Hageja on asunud seisukohale, et kostja on arve nr 38 osalise tasumisega arvet tunnustanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 2 mõttes. Kohus sellega ei nõustu. TsÜS § 158 lg 2 näeb ette, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nimetatud säte on seaduses aegumise peatumist ja katkemist puudutavas jaos, mistõttu ei ole hageja sellekohane viide kohane. Ka Riigikohus on selgitanud, et lisaks tehingutele hõlmab TsÜS § 158 lg 2 ka muid tegusid või toiminguid (käitumist), millega võlgnik väljendab võlausaldajale oma teadlikkust võla olemasolust. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tehingulise tahtega (TsÜS § 67 jj mõttes), vaid nõude tunnustamiseks piisab ka võlgniku ühepoolsest mittetehingulisest kinnitusest, millega võlgnik konstateerib (tunnistab) kohustuse olemasolu, soovimata õiguslikku siduvust (Riigikohtu 16.02.2022 otsus tsiviilasjas XXX). Kohtule avaldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul käitunud viisil, mis annaks alust asuda seisukohale, et kostja on kogu hageja arvel nr 38 märgitud nõuet tunnustanud. Hageja viide, et kostja on tasunud pärast meeldetuletusi ümmargusi summasid, ei ole piisav selleks, et nõustuda väitega, justkui oleks kostja nõuet tunnustanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et meeldetuletused on saadetud kostjale 23.10.2021 ja
29.10.2021, kuid kostja on teinud arve nr 38 katteks makseid 06.08.2021 (enne meeldetuletuste saatmist) ja 22.12.2021 (ligikaudu kaks kuud pärast viimase meeldetuletuse saatmist).
19.Et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei ole kohane ka hageja seisukoht, mille kohaselt kostja vastutab alusetu rikastumise või käsundita asjaajamise sätete alusel kui kohus peaks leidma, et hageja nõue arve nr 38 alusel ei ole tõendatud.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eston-V OÜ hagi Borg Kinnisvara OÜ vastu 14 154,66 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Kostja on 20.10.2022 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on leidnud, et menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult ja palunud jätta see asja juurde võtmata. Kohus on 27.09.2022 a määruse resolutsiooni punktis 1 määranud tähtaja järgmiselt: „Anda pooltele tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks 10.10.2022 ning vastaspoole esitatu osas vastamiseks 20.10.2022. Samadeks kuupäevadeks esitada menetluskulude nimekirjad ning seisukohad vastaspoole menetluskulude kohta.“ Pooled on kohtu antud tähtaegadest saanud aru erinevalt. Kohus selgitab, et on siiski märgitud punktis andnud mõlemale poolele tähtaja 10.10.2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole seisukohtadele ja menetluskulude nimekirjale vastamise tähtpäevaks on kohus määranud 20.10.2022. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja on menetluskulude nimekirja esitanud hilinenult.
24.Kuivõrd TsMS § 174 lg 1 võimaldab määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui seda (õigeaegselt) ei taotleta, määrab kohus toimikumaterjalide alusel kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
26.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
27.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.Kostjat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastavad lepingulised esindajad – advokaat K.T. ja vandeadvokaat L.K. Kostja on kohtule esitanud neli esindaja poolt allkirjastatud menetlusdokumenti, milles on selgelt ja süstematiseeritult esitanud vastuväiteid hagile, samuti on esitatud asjakohased tõendid. Asja lahendamise seisukohalt on kostja esitatud menetlusdokumendid olnud vajalikud. Vaidluse olemust, menetluse kestust ja kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahtu ning arvestades peab kohus mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks kostja esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 11 tundi.
29.Arvestades kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindaja tunnitasumäära tsiviilasjade lahendamisel ja vaidluse olemust, peab kohus põhjendatuks määrata kostja esindajate tunnitasu suuruseks käesolevas tsiviilasjas 160 eurot. Menetluskulud summas 1760 eurot (11 tundi x 160 eurot) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
30.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas taotluse väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks alles 20.10.2022. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostja 20.10.2022 menetlusdokument on esitatud hilinenult ja kostja ei ole varem vastavat taotlust esitanud, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja viivist.
31.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsita kohus hageja enda menetluskulusid.
32.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.