Osaühingu Aktiva Finants hagi S. L. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
743,84 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond; esindajad lepinguline esindaja: I. M.-V., Julianus Inkasso OÜ, e-post: XXX). Kostja: S. L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Kostja lepinguline esindaja: K. S. (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi S. L. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista S. L. elt Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus summas 392,20 eurot, mis koosneb põhivõlast 240,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 151,67 eurot.
3.Välja mõista S. L. elt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna 240,53 eurolt alates 01.07.2022. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 54% ulatuses S. L. e kanda ja 46% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
5.Välja mõista S. L. elt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 353,70 eurot ja Osaühingult Aktiva Finants S. L. e kasuks menetluskulud summas 134,32 eurot.
6.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 5 hageja ja kostja menetluskulude nõuded selliselt, et välja mõista S. L. elt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks 219,38 eurot.
7.Välja mõista S. L. elt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 92-97)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Elisa Eesti AS-i (teenuse osutaja) ja S. L. e (kostja) vahel 14.01.2014. a liitumisleping nr XXX telefoninumbriga XXX, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma vastavalt hinnakirjale ja esitatud arvetele. Kostjale on esitatud ajavahemikul 01.05.2014. a kuni 01.08.2014. a arveid kokku summas 240,53 eurot, mis kostjal on tasumata.
2.01.12.2015. a loovutas teenuse osutaja kostja vastu olevad nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise kohta saadeti kostjale teade.
3.Liitumislepingus on pooled kokku leppinud, et maksete mittetähtaegselt tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale kasulikumal moel ning nõuab viivist kolmekordse seadusjärgses viivisemääras, ehk 24% aastas põhivõla summalt 240,53 eurot arve nr XXX maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2014. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.06.2022. a summas 454,07 eurot. Edaspidi nõuab hageja TsMS § 367 alusel viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.07.2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas.
4.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel tekkinud sissenõudekulude hüvitamist kolme tasulise kirja saatmise eest summas 30 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 240,53 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 454,07 eurot ning edaspidi viivise alates 01.07.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 124-126, 171-174)
6.Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et nõuded on aegunud.
7.26.09.2016. a esitas hageja nõude maksekäsu kiirmenetlusse, seega aegumine peatus TsÜS § 160 lõike 1 p 3 järgi. Pärnu Maakohtu 02.11.2016. a määruse tsiviilasjas 2-16-122081 alusel algatati 12.05.2022. a täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Kostja esitas 02.05.2022. a määruskaebuse, mille maksekäsuosakond rahuldas. Pärast määruskaebuse esitamist andis hageja maksekäsu kohtutäiturile, kuid kohtutäitur pidi menetluse lõpetama seoses maksekäsu tühistamisega ning TsÜS § 159 lõike 2 järgi ei toimunud aegumise katkemist. Arve nr XXX muutus sissenõutavaks 01.05.2014. a, seega nõue aegus 01.05.2017. a. Kuna ei toimunud aegumise katkemist, siis on nõue aegunud. Samal seisukohal on kostja ka arve XXX osas, et nõue aegus 01.06.2017. a, arve nr XXX osas aegus nõue 01.07.2017. a ja arve nr XXX osas aegus 01.08.2017. a.
8.Isegi, kui lähtuda hageja viidatud TsÜS § 147 lg-st 3, ka sel juhul on nõuded aegunud, kuna nõuded ei katkenud TsÜS § 159 lg 2 järgi. Arvete alusel esitatud nõuded muutusid sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 3 järgi 31.12.2014. a ning aegusid 31.12.2017. a.
9.Kostja leiab, et viiviste osas on lepingu punkt tühine. Kohtupraktika järgi ei või kokkulepitud viivis ületada 3 kordset määra seadusjärgsest viivisest. Seega on mõistlik
viivise määr 0,066% päevas. Viivis ületab põhinõuet ning kostja palub viiviste nõue jätta rahuldamata. Kuna viivis ületab põhivõlga, ei saa nõuda TsMS § 367 järgi viiviseid kuni põhinõude täitumiseni. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 131-135, 166-168)
10.Hageja ei nõustu kostjaga, et nõuded on aegunud.
11.Hageja nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 147 lg-t 3. Arved on väljastatud 2014. aasta maist augustini, seega nendest tulenevate nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2015. a kell
00.00.Tehingust tulenevate nõuete üldine 3-aastane tähtaeg lõppenuks seega tähtaja viimasel päeval s.o 31.12.2018. a kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks 26.09.2016. a, seega enne nõude aegumistähtaja möödumist.
12.Viivisemäär 0,15% on mõistlik ning ei saa olla suur, tegemist ei ole tüüptingimustega, vaid see on kostjaga eraldi läbiräägitud. Viivist ei ole lepingus kokku lepitud kindlaksmääratud suuruses, kindlaks on määratud vaid viivise määr ehk viivise arvestamise alus. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole esitanud majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist.
15.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. 147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
16.Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14.01.2014. a sõlmitud liitumislepingust (dtl 98) ja selle lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste (dtl 136-161) p-dest 7.1 ja 7.4 nähtuvalt esitatakse kliendile arveid kord kalendrikuus ning klient kohustub tasuma arved osutatud teenuste eest arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks, kui arvel ei ole märgitud pikemat maksetähtaega. Kostjale on esitatud järgmised arved: 04.05.2014. a arve nr XXX summas 169,79 eurot maksetähtajaga 21.05.2014. a (dtl 100-101), 01.06.2014. a arve nr XXX summas 39,37 eurot maksetähtajaga 18.06.2014. a (dtl 102-103), 01.07.2014. a arve nr XXX summas 22,10 eurot maksetähtajaga 18.07.2014. a (dtl 104-105) ja 01.08.2014. a arve nr XXX summas 15,27 eurot maksetähtajaga 18.08.2014. a (dtl 106-107).
17.TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on 12. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 tehtud otsuse p-s 11 märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. See võib olla esmajoones siis, kui arve esitamise sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast.
18.Arvestades, et kostjal tuli teenuse kasutamise eest maksta vastavalt igakuiselt esitatud arvetele siis kohaldub aegumisele TsÜS § 147 lg 3 ning kuna arved esitati 2014. aastal algab aegumine 01.01.2015. a kell 0:00.
19.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 26.09.2016. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 7-8) kostjalt eelviidatud arvetest tuleneva võla ja viiviste saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.11.2016. a maksekäsu (dtl 12-13), mis tühistati 01.06.2022. a määrusega (dtl 76-79) kostja esitatud määruskaebuse tõttu ning hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemine jätkus hagimenetluses. Seega tuleb
kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu (täitedokument) tühistamine ei katkesta aegumist TsÜS § 159 lg 2 järgi. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 26.09.2016. a aegumine peatus ning hageja nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, siis ei ole hagi aegunud.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
21.Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summadele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale arvetest nr XXX, XXX, XXX ja XXX (dtl 100-107) tulenev võlgnevus kokku summas 240,53 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Hageja nõuab kostjalt viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, ehk 24% aastas põhivõla summalt 240,53 eurot arve nr XXX maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2014. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 30.06.2022. a summas 454,07 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ületab viivisemäär kolmekordset seadusjärgset määra ning on tühine lepingutingimus.
24.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud liitumisleping, lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.
25.VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
26.Kohus leiab, et Elisa Eesti AS-i liitumislepingus ja teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.8 sätestatud viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see kostjat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-25-16, p 13). Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Viivist saab kohus vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kuigi kostja palub viivise nõue jätta rahuldamata, ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, võlausaldaja õigustatud huve, võlgnetava summa suurust, viivise arvestamise algust ning
seadusjärgses määras arvestatava viivise suurust, on kohus seisukohal, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud.
28.Seega on seadusjärgne viivis põhivõla summalt 240,53 eurot arve nr XXX maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2014. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 30.06.2022. a summas 151,67 eurot.
29.Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue TsMS § 367 alusel alates 01.07.2022. a on põhjendatud. Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 240,53 eurolt alates 01.07.2022. a kuni põhinõude täitmiseni.
30.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
31.Hageja ei ole hagis selgitanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, mis kuupäeval ja millise sisuga tasulised kirjad kostjale on edastatud. Seega ei ole sissenõudmiskulu summas 30 eurot põhjendatud.
32.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 392,20 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 240,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 151,67 eurot ning viivisest arvestatuna 240,53 eurolt alates 01.07.2022. a VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
33.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.
34.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 166-168) kohaselt on tema menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot + hagiavalduselt tasutud riigilõiv 130 eurot, kokku 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1020 eurot (ilma käibemaksuta).
37.Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 175-176) kohaselt on tema kantud menetluskuluks riigilõiv maksekäsu määruskaebuselt 45 eurot ja lepingulise esindaja kulud 247 eurot (ilma käibemaksuta).
38.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 743,84 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot, mille hageja on tasunud. RLS § 59 lg 15 järgi tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kuni 31.12.2021. a kehtinud RLS § 59 lg 6 järgi tuli avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasuda riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Kostja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses määrusekaebuselt riigilõivu 45 eurot. Kohus leiab, et poolte riigilõivud on põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hüvitada hagejale riigilõiv 94,50 eurot (175 eurost 54%) ja hagejal kostjale hüvitada menetluskuluna riigilõiv 20,70 eurot (45 eurost 46%).
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 6 tunni ja 10 minuti ulatuses summas 247 eurot ilma käibemaksuta.
41.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.
42.Arvestades vaidluse sisu, nõude olemust, esitatud vastuväiteid ja menetlustoimingute hulka ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud 2 tunni ulatuses, kostja vastusele seisukoha esitamiseks 1,5 tunni ulatuses ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tunni ulatuses. Seega on kogumis hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses kokku summas 480 (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada seega kuuluvad hüvitamisele menetluskulud ilma käibemaksuta.
43.Kostja lepingulise esindaja kulud summas 247 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulud 259,20 eurot (480 eurost 54%) ja hagejal kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud 113,62 eurot (247 eurost 46%).
44.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 353,70 eurot (655 eurost 54%) ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 134,32 eurot (292 eurost 46%).
45.Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 219,38 eurot.
46.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.