Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA HAGIST LOOBUMINE

17.08.2022 esitas OÜ Europark Estonia Viru Maakohtule seoses maksekäsu kiirmenetluse jätkumisega hagimenetluses hagi O. R. vastu võlgnevuse nõudes. 25.08.2022 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt ei olnud kostja nõus võlgnevusega, millest tulenevalt esitas ta 24.07.2022 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles vaidles kogu nõudele vastu. Hageja, olles tutvunud kostja vastuväitega, võttis kostjaga ühendust. Kostja hageja e-kirjale ei vastanud ning Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 10.08.2022 avalduse üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Hageja on esitanud nõuetekohase hagiavalduse 17.08.2022 ning see on kohtu poolt menetlusse võetud 22.08.2022. Kostja võlgnevuse katteks on pärast hagiavalduse esitamist tasutud 45 eurot, mis on arvestatud põhinõude summas 30 eurot ja kõrvalnõude summas 15 eurot katteks. Hagiavaldus on esitatud kl 14:41 ning laekumine võlgnevuse katteks toimus 16:24. Hageja kinnitab, et käesoleva avalduse seisuga on see võlgnevuse summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-22-124371 põhinõude ja kõrvalnõude summale hagejale tasutud. Hageja märgib, et hagimenetluse aluseks on kestev hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse, mis peab olema hagimenetluse ajal kestev. Antud juhul on hagiavalduse aluseks olev võlgnevus likvideeritud ning puudub käesolevalt alus menetluse jätkamiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud. Sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-124371 menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel (25.08.2022 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 312 eurot: 192 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja § 175 alusel, 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist, summas 50 eurot, kandes see hageja esindaja arveldusarvele. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista pool riigilõivust summas 50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja viitenumbriks 4703963. Samuti palub hageja jätta tekkinud menetluskulud summas 212 (192+20) eurot täielikult kostja kanda ja välja mõista viivis menetluskuludelt.

Kostja 05.09.2022 vastuses märgib, et tunnustab hagi osaliselt vaid parkimistrahvi summa ulatuses. Ülejäänu osas hageja hagi ei tunnusta. Kostja arvab, et menetluskulud tuleb jätta hagejale kanda. Oma seisukohta kostja selgitab sellega, et ta sai tema vastu suunatud rahalisest nõudest teada 19.07.2022 kui tema e-postile laekus kohtu poolt edastatud maksekäsk. Kostja ei olnud teadlik, et ta oleks parkimisnõuet rikkunud, sellega oli ta esitanud vastuväide. Hageja esindaja reageeris sellele 26.07.2022 ning edastas tõendid selle kohta, et sõidukiga xxxx oli rikutud parkimiskorda. Samas kirjas hageja nõudis tasuda ka muud kulud lisaks parkimistrahvile, veel suuremate kulude ärahoidmiseks. Samas, kuna pilditel on näha, et sõiduki kojamehe all on parkimistrahv, kostja 17.08.2022 maksis kostja parkimistrahvi kinni. Sellega kostja ei olnud parkimistrahvi tasumisest pahatahtlikult kõrvalehoidunud, vaid maksis selle siis kui sai sellest teada ning temale olid esitatud tõendid rikkumise kinnitamiseks. Hageja ei ole kostjale kätte toimetanud rahalist nõuet enne kohtuse pöördumist, samas kostja käitumine näitab, et trahvinõude ja tõendite saamisel maksis ta kohe trahvi kinni. Sellega hageja arvab, et nii kohtusse pöördumist kui ka menetluskulude tekkimist põhjustas hageja enda tegevus, täpsemalt tegevusetus. Kostja ei nõustu hageja tema taotluses menetluse lõpetamiseks esitatud põhjendusega, et menetluskulud peavad jääma kostjale kanda põhjusel, et hagiavaldus on esitatud kl 14:41 ning laekumine võlgnevuse katteks toimus 16:24. Kostja ei olnud teadlik, mis kuupäeval ja kellajal hageja esitab hagiavalduse, sellega ei ole õige need kellajad omavahel seostada. Menetluskulude kandmise kohustus ei saa olla seotud nt sellega kui kiiresti pank täidab maksekorralduse. Samas kostja ei nõustu, et hagi esitamist tuleb võtta minuti täpsusega. Kohtumenetluses dokumentide esitamiseks tähtajad määratakse ikkagi päevades. Sellega ülekanne laekus samal päeval kui toimus hagi esitamine. Samas kostjale laekus hagi esitamise teade vaid 22.08.2022. Kostja poolne trahvi tasumine, ei või olla veel suurema rahalise kohustuse tekkimise aluseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tema ei ole parkimiskorda rikkunud, kuna ei ole antud sõidukiga nimetatud kohas parkinud, seega ei ole hage parkimislepingu pooleks. Samuti ei ole kostja ka sõidukiomanik, ning sellega on arusaamatu, miks rahaline nõue on tema vastu suunatud. Hageja pole tõendanud, et lepingupooleks oli kostja. Kostja palub kohtul vaadata läbi menetluskulude nimekiri ning tuvastada, kas tehtud toimingud on põhjendatud ning vajalikud antud asjas. Samuti on kostjale arusaamatu esindajakulu 192 eurot ulatuses, sest senine kohtulik arutamine toimus kirjalikus menetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Vastavalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist, kuna kostja on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Olukorras, kus kostja sai enda kinnitusel 26.07.2022 hagejalt tõendid, et sõidukiga xxxx oli rikutud parkimiskorda ja tasudes trahvi alles 17.08.2022 ehk alles kolm nädalat hiljem (s.h. veel nädal enne seda 10.08.2022 on teinud Pärnu Maakohus määruse nõude üleandmiseks ja menetluse jätkamiseks hagimenetluses), siis on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 17.08.2022 hagiavalduses märgib hageja, et lepingulise esindaja töötasu on 96 eur/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seotud vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 212 eurot (käibemaksuga) ja poole riigilõivu s.o. 50 euro hüvitamist. Kohus leiab, et riigilõivu hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Vaatamata 22.08.2022 menetlusse võtmise määruses osundatule ei ole hageja esitanud kohtule kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast menetluskulude nimekirja koos tõenditega, mistõttu ei ole kohtul võimalik üheselt hinnata, kas käesolevas hagis esitatud hageja esindaja tunnitasu sisaldab käibemaksu. Seega lähtub kohus asjaolust, et hageja esindaja on käibemaksukohustuslane ning enda varasemast praktikast, mille kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 96 eurot/tund esitatud koos käibemaksuga ja tasu ilma käibemaksuta on 80 eurot/tund. Kuivõrd nii hageja kui ka hageja esindaja on käibemaksukohustuslased ning hageja ei ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 tulenevat kinnitust, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot/tund (käibemaksuta) on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja õigusabikulud kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 tund ehk õigusabikulud 1,5 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot on põhjendatud summas 120 eurot (1,5 x 80).

TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on esitanud nõude kostjalt välja mõista TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks ja kohus rahuldab selle. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja menetluskulud rahuldamisele kokku summas 190 eurot (50 + 120 + 20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust- 100 eurost pool ehk 50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.