lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-20215/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 25.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-20215/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2135
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-20215

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Pärnu Maakohus Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

25. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja 2-21-20215 OMEGA INVEST OÜ hagi M.O. vastu võlgnevuse nõudes 10 886,81 eurot Hageja OMEGA INVEST OÜ, rg-kood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, e-post [email protected] Lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post [email protected] Kostja M.O., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt M.O. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks kostja ja Omaraha OÜ vahel 10.11.2019 sõlmitud laenulepingust S193349547 tulenev võlgnevus põhiosas summas 7626,36 eurot, intress summas 1340,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 469,70 eurot.

3.Jätta rahuldamata hageja OMEGA INVEST OÜ nõue mõista välja kostjalt M.O. viivised summas 1350,39 eurot ja kahju summas 100 eurot.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud 86,68% ulatuses kostja kanda ja 13,32% ulatuses hageja kanda.
7.Jätta rahuldamata hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kulude kandmise tõendamatuse tõttu.
8.Määrata hageja OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 600 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
9.Välja mõista kostjalt M.O. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 520,08 eurot.
10.Kohustada kostjat M.O. tasuma menetluskulude hüvitiselt (520,08 eurolt) hagejale OMEGA INVEST OÜ viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1/4

2-21-20215 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohus võttis 27.04.2022 menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi M.O. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja 27.04.2022 määrus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta toimetati kostjale kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga kuupäeval 26.05.2022.a aadressil üle andmisega kostja elukoha aadressil tema pereliikmele, kes tulenevalt TsMS § 313 lg 2 teisest lausest kohustus dokumendid esimesel võimalusel kostjale üle andma. M.O. pidi eelnevast tulenevalt esitama hagivastuse hiljemalt 09.06.2022. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja Omaraha OÜ sõlmisid 10.11.2019 laenulepingu nr S193349547, summas 8 000 eurot. Kuna kostja omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale 2/3

2-21-20215 22.03.2021. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 7626,36 eurot, kostja ei ole tasunud graafikujärgset intressi perioodil 10.12.2020-10.03.2021 kokku summas 340,36 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja ja Omaraha OÜ vahel 10.11.2019 sõlmitud laenulepingust S193349547 tuleneva hageja nõude mõista kostjalt välja võlgnevus põhiosas summas 7626,36 eurot ja intress summas 1340,36 eurot.

4.Kohtu hinnangul on kostja ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.
5.Kohtu hinnangul on kostja ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingus sätestatud intressimääraga võrdsustatud viivisemäära näol tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (vt RK 10.05.2016 määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja nõuab kostjalt viivist viivisemääraga 31%, mis ületab seadusejärgset viivisemäära 3,875 korda (31:8).
6.Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa 3/3

2-21-20215 kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).

7.Seega on hagejal õigus nõuda on kostja ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt 7626,36 eurolt sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 23.03.202128.12.2021 kokku 469,70 eurot. (võlasumma 7626,36 eurot, viivisemäär 8% aastas, viivitatud päevi 281).
8.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt summas 469,70 eurot ning jätab sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1350,39 eurot eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole võlgade sissenõudmine hageja põhitegevuseks, hageja on võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks sõlminud käsunduslepingu inkassoga. Hageja tugineb VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja selgitab, et käesoleval juhul on tehtud erinevaid toiminguid, kasutatud inkassoettevõtja teenust jms, seega asub hageja seisukohale, et sissenõudekulud kogumis summas 100 eurot on põhjendatud.
10.VÕS § 1132 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga. Hageja tugineb sissenõudmiskulude nõude osas VÕS § 1132 lg 2 regulatsioonile. Arvestades hageja nõude suurust, siis täpsemalt VÕS § 1132 lg 2 p 3-le. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 339 lg 2 kohaselt avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohus on 23.03.2022 selgitanud hagejale vajadust täpsustada sissenõudmiskulude nõuet ja kohustust nõuet tõendada. Hageja on kohtu poolt tähelepanu juhtimise järgselt 13.04.2022 hagiavalduses toodud blanketsele nõude põhjendusele lisanud selgituse, et hageja põhitegevuseks on laenuportfellide soetamine, mis ei välista aga esindusteenuse kasutamist, mida ka antud juhul on tehtud. Sissenõudmiskulude kandmist hageja tõendanud ei ole. TsMS § 436 lg 2 esimene lause näeb ette, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et on reaalselt kandnud sissenõudmiskulusid, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud summas 100 eurot. Menetluskulud
11.Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

4/3

2-21-20215

13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
14.Hageja on hagiavalduse esitamisega seoses 29.12.2021 tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hagiavalduse kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 10886,81 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt tuli sellisel juhul tasuda riigilõiv summas 600 eurot. Seega on seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega tõendatud hageja poolt kohtukulude summas 600 eurot kandmine.
15.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Anne-Liis Veski. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindajal kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus hagi menetlusse võtmisel 27.04.2022 kohustas pooli esitama 14 päeva jooksul alates nimetatud kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega. Kohtu 27.04.2022 määrus on hagejale kätte toimetatud 29.04.2022, hageja ei ole kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud.
16.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 10. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu 09. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud.
17.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 13,32% ulatuses hageja kanda ja 86,68% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 600 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 520,08 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

5/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja