3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 29.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ATKO Bussiliinid AS-i vastu võla nõudes. Kohus tegi 30.05.2022 Atko Bussiliinid AS-ile makseettepaneku, millele kostja esitas 10.06.2022 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 15.06.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduses palub OÜ EUROPARK ESTONIA (EP) ATKO Bussiliinid AS-lt 70 euro sissenõudmist. 2.1 Hagiavalduse kohaselt oli sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimisnumbriga XXX (vastutav kasutaja AS ATKO Bussiliinid) 11.02.2020.a. pargitud EP parkimisalale (X) Olümpia taga, Tallinnas parkimistingimusi rikkudes. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude nr 1411 1022 0181 0268, maksetähtaeg 25.02.2020 summas 30 eurot Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba/-piletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Leppetrahv on tänaseni tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 2.2 Hageja leiab, et poolte vahel oli lepinguline suhe. EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. EP on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib.
Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Juhul, kui isikule parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Parkimislepingu pooleks on kostja. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahend 32-1-77-16, 06.12.2017 lahend 2-15-3430). Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. 2.3 VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Hageja on tõendanud, et sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17117146 p 12). Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. 2.4 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 96 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumise, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Õigusabitoimingutele on hageja esindajal kulunud 3 töötundi, 3 x 96 . Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Alternatiivselt pakub hageja kompromissettepanekuga välja, et kui kostja tasub 30 eurot leppetrahvi katteks + 1⁄2 sissenõudekuludest + 1⁄2 riigilõivu + 2⁄3 esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et Hageja on esitanud Transpordiametis saadud andmete väljavõtte, millega hageja on tõendanud, et sõiduki 088EAA omanik/vastutav on leppetrahvi väljastamise ajal juriidiline isik registrikoodiga 10926425. Äriregistrist väljastatud teabe alusel ATKO Bussiliinid AS-i registrikood 10926425. Sõiduki leppetrahvi fikseerimisel on hageja poolt tehtud piltidel salvestatud GPSasukoht. Vastavalt Google kaardirakendusele paigutub leppetrahvi foto asukoht Olümpia taga (Liivalaia 33a) asuvale parkimisalale. Lisaks juhib hageja tähelepanu ka hagiavalduse lisas nr 1 väljatoodud fotole. Sõidukist tehtud foto taustal on näha halli infotahvlit, millega teavitatakse, et asutakse tasulisel parkimisalal. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis tsiviilasja nr 2-15-3430 punktis 18 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks üldjuhul piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping, mida kostja rikkus ning mille tulemusena väljastati leppetrahv. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430).
Kostja on esitanud rendilepingu lisa 2. Eeltoodud lisaga ei ole parkimistingimuste rikkumise ajal sõiduki kasutaja ehk parkija tõendatud. Kostja on esitanud üksnes abstraktse väite, et on väidetavalt on sõlmitud rendileping (mida pole vaatamata hageja taotlusele esitatud). Lisaks on tõendamata, et sõiduki valdus üldse üle anti lähtudes esitatud lisast nr 2. See tähendab, et hageja ei saa kindel olla, et sõiduki valdus kostja esitatud rendilepingu lisas 2 ja selle punktis 2 nimetatud kuupäeval üleüldse üle anti. Kuna kostja ei ole tõendanud kes sõidukit leppetrahvi väljastamise kuupäeval kasutas, siis on ka eluliselt üsna ebausutav, et seda kasutas omanik.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja esitab TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel taotluse hagi läbivaamata jätmiseks. OÜ Europark Estonia esitas hagiavalduse, mille kohaselt oli väidetavalt 11.02.2020 sõiduk Mercedes-Benz, registreerimisnumber XXX pargitud EP parkimisalale Olümpia taga, Tallinnas ning sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja väljastas leppetrahvi AS-le ATKO Bussiliinid. Hageja leiab, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal oli kostja. Selle tõendamiseks esitas hageja kostja sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omaniku/ vastutava kasutaja registrikoodiga ja Transpordiameti avaliku teabe liiklusregistri väljavõtte Sõiduki taustakontrolli, kus on kajastatud sõiduki andmed. Nimetatud dokumentide alusel tegi hageja eksliku järelduse, et parkimislepingu pooleks on kostja. Hageja esitatud lisadest ei selgu, et sõiduki omanik on kostja. Hagiavalduse lisas 3 on märgitud ainult registrikood kuid puudub viide, et see on omaniku registrikood. Transpordiameti avaliku teabe liiklusregistri väljavõttest sõiduki taustakontrolli kohta on kajastatud andmed ainult sõiduki kohta ning samuti puudub viide omaniku kohta. Esitatud fotodelt ei selgu kus kohas sõiduk XXX siiski on pargitud. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, et sõiduk XXX asus EP opereeritaval parkimisalal Olümpia taga. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki reg.nr 088EAA kasutaja/omanik 11.02.2020 oleks parkinud just EP opereeritavale parkimisalale Olümpia taga (X), seega sõlminud parkimislepingu VÕS § 8 lg 1 järgi. Kuivõrd tõendamata on, et sõiduki reg.nr XXX kasutaja/omanik oleks 11.02.2020 sõlminud parkimislepingu, siis ei tõusetu küsimus VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises, seega ka sellel põhjusel ei saa hageja nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 alusel parkimistingimuste kohaselt rikkumise korral kohustuse täitmist, milleks on leppetrahvi nõudmine. Mercedes-Benz, registreerimisnumber XXX omanikuks on eraisik ja ATKO Bussiliinid AS on vastutav kasutaja. Ajavahemikul 01.01.2020-01.04.2020 puudus vastutaval kasutajal õiguslik alus ja võimalus sõiduki XXX kasutamiseks. ATKO Bussiliinid AS ja omaniku vahel on sõlmitud sõiduki rendileping, mis oli ajavahemikul 01.01.2020-01.04.2020 peatatud, mis tõendab, et 11.02.2020 sõiduk ei olnud vastutava kasutaja kasutamisel ja leppetrahvi vormistamise ajal oli sõiduki tegelik kasutaja omanik. Eeltoodust lähtudes ATKO Bussiliinid AS leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu taotleb kostja hageja hagi kostja vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et EUROPARK ESTONIA AS-i hagiavalduse on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
7.Hageja märgib, et 11.02.2020 oli sõiduk Mercedes-Benz, registreerimisnumber XXX pargitud EUROPARK ESTONIA parkimisalale Olümpia taga, (X) Tallinnas ning sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping parkimiskoha kasutamiseks tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures ja millele järgnes parkija kohustus parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. Riigikohus on märkinud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16 p 18). Hageja esitab seega kostja (üürniku) vastu parkimislepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi ja VÕS § 113 1 lg 1 tuleneva sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.
8.Kostja on seisukohal, et nõue on esitatud vale kostja vastu ning hagi tuleb seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel perspektiivituse tõttu hagi läbivaamata jätmiseks (hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada). Kostja leiab, et tõendamata on asjaolu, et sõiduk reg.nr XXX oli 11.02.2020.a. pargitud just EP opereeritavale parkimisalale Olümpia taga (X), seega tõendamata parkimislepingu sõlmimine (VÕS § 8 lg 1) järgi. Sõiduauto Mercedes-Benz, reg.nr XXX omanik on eraisik ja ATKO Bussiliinid AS on vastutav kasutaja. ATKO Bussiliinid AS ja omaniku vahel on sõlmitud sõiduki rendileping, mis oli ajavahemikul 01.01.2020-01.04.2020 peatatud. Eeltoodust järeldub, et 11.02.2020 sõiduk ei olnud vastutava kasutaja kasutamises ja leppetrahvi vormistamise ajal oli sõiduki tegelik kasutaja omanik.
9.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Registriväljavõttega on tõendatud, et Mercedes-Benz reg. nr XXX omanik on M.T. (endine ATKO Bussiliinid AS juhatuse liige), vastutav kasutaja AS ATKO Bussiliinid AS (registrikood 10926) (dtl 72). Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2). Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16 (p 31). Eeltoodust tulenevalt lasus AS-il ATKO Bussiliinid sõiduki vastutava kasutajana võimaliku parkimislepingu rikkumisega kaasnev vastutus. Kostja väitel puudus AS-il ATKO Bussiliinid ajavahemikus 01.01.2020-01.04.2020 õiguslik alus ja võimalus sõiduki XXX kasutamiseks, kuna kostja ja sõiduki omaniku vahel sõlmitud sõiduki rendileping oli nimetatud perioodil peatatud. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud rendilepingu Lisa 2 (dtl 73).
Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et väidetava rendilepingu lisa ei tõenda parkija isikut parkimistingimuste rikkumise ajal. Esitatud rendilepingu lisa (rendilepingut ennast esitamata) ei tõenda sõiduki valduse üleandmist ja kui väidetavalt valdus üle anti, ei tõenda lepingu lisa seda, kellele valdus üle anti ja kes kasutas sõidukit 11.02.2020.a. Otsuse p-s 9 viitas kohus Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist . Käesoleval juhul seda kostja teinud ei ole. Seega on hagi esitatud õige isiku vastu ja hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus.
10.Poolte vahel oli sõlmitud üürileping / parkimisleping, millega hageja (üürileandja) võimaldas parkimist vajava auto juhil (kostja/üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala. EP parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele (dtl 4650). Tüüptingimustes on parkimiskorraldaja avaldanud oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse (VÕS § 16 lg 1). Sõiduki kasutaja kärkides sõiduki aga omakorda andis sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks (VÕS § 20 lg 1). Järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Infotahvlil esitatud tüüptingimustest nähtub kohustus parkimistingimuste rikkumise eest tasuda leppetrahvi 30 eurot (dtl 46-50). Sõiduki parkimine EP parklas on tõendatud esitatud fotodega (dtl 44-46, 77-83). Tüüptingimustes esitatud kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle nõude alus saaks olla VÕS § 108 lg 1. Iseenesest ei keela seadus ka rahalise kohustuse rikkumise puhuks leppetrahvi kokku leppida. Samuti eeldatakse VÕS § 159 lg 1 järgi, et leppetrahv on lepitud kokku selliselt, et see ei välista leppetrahviga tagatud kohustuse täitmise nõuet, st parkimistasu maksmise nõuet. Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojameeste vahele 11.02.2020 (dtl 83) Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12).
11.Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita. Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et leppetrahvinõue on tasumata. Kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise eest oleks vastutav mõni muu isik, on kostja sõiduki vastutava kasutajana rikkunud pooltevahelist üüri/parkimislepingut (VÕS 76 lg 1, § 100), mis annab võlausaldajale võimaluse kasutada
õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud kostja vastu (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 30 eurot (leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise eest).
12.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskuluse hüvitamist 40 eurot VÕS § 113 1 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks (dtl 53-58). Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 58). Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet. Erinevalt viivisest on nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot, vastavalt VÕS § 1131 lg 1 sätestatule.
13.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, kostja on võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud ning kohus rahuldab hagi. Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
15.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esinduskulu (õigusabikulu) 288 eurot arvestusega esindaja 3 töötunni eest x 96 eurot tunnihind. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotluse põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja on esitanud 2 menetlusdokumenti, mille sisu osaliselt kattub, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 töötundi. Hageja esindaja tunnihind on mõistliku suurusega. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks kokku 312 eurot (100 + 20 + 192).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.