4.Jätta menetluskulud Maardu linn, Kütte tn 7 korteriühistu kanda. Mõista Maardu linn, Kütte tn 7 korteriühistult AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks menetluskulu 75 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Maardu linn, Kütte tn 7 korteriühistul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.10.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.AS TALLINNA VESI (hageja) esitas 08.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Maardu linn, Kütte tn 7 korteriühistu (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2011 lepingu, mille alusel pidi hageja varustama kostjat veega ja juhtima reovee ära. Kostja kohustus maksma hagejale tasu tarbitud teenuste eest väljastatud arvete alusel. Kostja jättis tasumata hageja 04.11.2018 arve summas 111 eurot oktoobris 2018 tarbitud teenuste eest. Hageja palus välja mõista kostjalt 111 eurot ja viivis põhinõudelt. Lepingu järgi pidi kostja maksma hagejale abonenttasu 1,608 eurot teenuste osutamise eest. Vastavalt lepingule makstakse abonenttasu majas asuvate korterite arvu järgi. Elamus, kus on moodustatud korteriühistu, on kokku kaheksa korterit ja kostja pidi maksma tasu kaheksa korteri eest. Kostja on jätnud 45 kuu jooksul tasumata abonentasu ühe korteri eest. Hageja palus välja mõista kostjalt abonenttasu 72,37 eurot. Hageja ei nõustunud kostjaga, et abonenttasu makstakse vastavalt majas asuvate abonentide liitumispunktide arvule seitse. Hageja allkirjastas 02.12.2011 lepingu ja edastas selle kostjale. Lepingus oli välja toodud kliendi kohustus maksta abonenttasu vastavalt elamu korterite arvule kaheksa. Kostja aga muutis lepingut, märkides, et klient kohustub tasuma abonenttasu vastavalt elamu abonentide liitumispunktide arvule seitse. Kostja tagastas muudetud lepingu hagejale. Hageja ei ole sõlminud lepingut kostja poolt lepingusse tehtud muudatusega ega nõustunud kostja omavolilise lepingu muutmisega. Hageja on seda kostjale korduvalt selgitanud. Asjaolu, et kahest korteriomandist on tehtud üks ruum ei anna kostjale õigust mitte maksta abonenttasu ühe korteri eest. Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud.
2.Kostja tunnistas hageja nõuet välja mõista tasu oktoobris 2018 tarbitud teenuste eest. Kostja vaidles vastu hageja nõudele välja mõista abonenttasu. Kostja selgitas, et pooled allkirjastasid 02.12.2011 lepingu, mille järgi kohustus kostja tasuma abonenttasu vastavalt liitumispunktide arvule seitse. Lepingu sõlmimine toimus selliselt, et kostja seaduslik esindaja läks hageja kontorisse, kus hageja töötaja andis kostja esindajale hageja töötaja poolt allkirjastatud lepingu projekti ja üldtingimused. Kostja esindaja, olles tutvunud lepingu tingimustega, selgitas hageja töötajale, et elamus on seitse tarbimiskohta, mistõttu peab abonenttasu maksma seitsme korteri eest. Hageja töötaja ei ole selle peale midagi vastanud. Seejärel tõmbas kostja esindaja maha lepingus sisalduva teksti, mille järgi kohustub klient tasuma abonenttasu vastavalt elamu korterite arvule kaheksa ja kirjutas lepingusse, et klient kohustub tasuma abonenttasu vastavalt elamu abonentide liitumispunktide arvule seitse. Kostja esindaja allkirjastas lepingu ja tagastas selle hageja töötajale. Hageja töötaja ei esitanud lepingu sõlmimisel
vastuväited kostja tehtud lepingu muudatuse osas. Seega sõlmisid pooled lepingu kostja tehtud muudatusega. Oluline ei ole, kas lepingu projektil oli hageja allkiri. Kostja tõi välja, et liitumispunktide all mõeldakse hageja teenuste tarbimiskohti. Kostja selgitas, et kuigi kinnistusraamatu järgi on majas kaheksa korteriomandit, on elamus tegelikult seitse korterit. Korteriomandid nr 1 ja M2 olid palju aastaid tagasi kokku ehitatud ja praegu asub nende ruumides kauplus. Hageja teenuseid tarbitakse kokku seitsmes korteris, sest korteriomandites nr 1 ja M2 on üks tarbimispunkt kahe korteri peale. Korteriomand nr 1 ei ole ühendatud hageja vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Kostja on tasunud hagejale abonenttasu vastavalt tarbimiskohtade arvule seitse ja hagejal ei ole õigust nõuda tasu kaheksanda tarbimiskoha eest. Kostja leidis, et hageja nõue välja mõista abonenttasu on osaliselt aegunud. Hageja saaks nõuda tasu 36 kuu eest. Ülejäänud kaheksa kuu osas on hageja nõue aegunud.
3.Hageja loobus 03.11.2021 menetlusdokumendis nõudest välja mõista kostjalt võlgnevus 04.11.2018 arve alusel koos lisanduva viivisega. Kohus tegi 03.02.2021 määruse, millega lõpetas menetluse hageja nõudes välja mõista kostjalt võlgnevus koos lisanduva viivisega. Kohtu põhjendused
4.Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hind, sest hageja loobus osaliselt hagist. Pärast hagist osalist loobumist jäi menetlusse hageja nõue välja mõista kosjalt võlgnevus 72,37 eurot. Kohus määrab tsiviilasjas hinnaks 72,37 eurot.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu (tl 4-5). Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale muu hulgas abonenttasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on lepingu järgi õigus saada tasu vastavalt elamu korterite arvule kaheksa või vastavalt arvule seitse. Puudub vaidlus, et kostja on maksnud hagejale abonenttasu seitsme korteri/tarbimiskoha eest. Hageja nõuab kostjalt abonenttasu võlgnevust kaheksanda korteri/tarbimiskoha eest 72,37 eurot, mis hõlmab perioodi 03.01.2018–07.10.2021.
7.Pooltel on erinev arusaam selle kohta, kuidas toimus lepingu allkirjastamine. Kui kostja 10.05.2022 menetlusdokumendist nähtuvalt, võis lepingu allkirjastamine toimuda 02.12.2011 hageja kontoris, siis hageja menetlusdokumentide järgi võis lepingu sõlmimine toimuda selliselt, et hageja allkirjastas esialgse lepingu ja postitas selle kostjale; kostja sai lepingu kätte, tegi lepingusse muudatuse abonenttasu maksmine osas, allkirjastas lepingu ja tagastas selle hagejale. Kohtule esitatud asjaolude alusel tuvastab kohus, et lepingu allkirjastamine toimus järgmiselt: - hageja allkirjastas lepingu redaktsioonis, mis nägi ette kliendi kohustuse tasuda abonenttasu vastavalt elamu korterite arvule kaheksa; - hageja postitas tema poolt allkirjastatud lepingu kostjale (kostja ei vaidlustanud 31.05.2022 menetlusdokumendis hageja väidet selle kohta, et hageja edastas lepingu kostjale. Samas dokumendis tõi kostja välja, et ta ei mäleta, mis kuupäeval ta täpselt lepingusse muudatuse kirjutas. Viidatud kostja seisukoht on vastuolus tema 10.05.2022 menetlusdokumendis esitatud käsitlusega lepingu allkirjastamise kohta hageja kontoris. Asjaolu, et kostja ei mäleta, millal ta tegi lepingusse muudatuse lükkab ümber kostja käsitluse lepingu allkirjastamisest hageja kontoris ja toetab hageja versiooni, mille järgi pani kostja lepingule allkirja pärast hagejat);
- kostja sai hageja poolt allkirjastatud lepingu kätte ja tegi sinna muudatuse, mille järgi kohustub klient tasuma abonenttasu vastavalt elamu abonentide liitumispunktide arvule seitse (kostja selgitas 21.03.2022 menetlusdokumendis, et liitumispunktide all peab tal silmas kohti, kus tarbitakse hageja teenuseid (tarbimiskohad). Seejärel allkirjastas kostja lepingu ja tagastas selle hagejale; - pooled ei ole arutanud lepingu tingimusi (sh abonenttasu maksmise tingimusi) enne seda, kui hageja allkirjastas lepingu ja edastas selle kostjale; - arvestades lepingusse märgitud kuupäeva 02.12.2011 ja hageja väidet, et tema postitas lepingu kostjale 30.12.2011, toimus lepingu allkirjastamine detsembris 2011–jaanuaris 2012. Sõltumata sellest, millal kumbki pool lepingu allkirjastas, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hagejal on õigus nõuda kostjalt abonenttasu alates 01.12.2011.
8.Kohus peab otsustama, kas pooled sõlmisid lepingu, mille järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt abonenttasu vastavalt elamus asuvate korterite arvule kaheksa või vastavalt majas asuvate hageja teenuseid tarbivate kohtade arvule seitse. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Vajadusel tuleb poolte tahteavaldusi ja lepingut tõlgendada kooskõlas TsÜS §-ga 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 29.
9.Järgnevalt hindab kohus, kas pooled sõlmisid lepingu, mille järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt abonenttasu maksmist vastavalt elamu korterite arvule kaheksa või vastavalt majas asuvate hageja teenuseid tarbivate kohtade arvule seitse.
9.1.Hageja allkirjastas lepingu redaktsioonis, mis nägi ette kliendi kohustuse maksta abonenttasu vastavalt elamu korteri arvule kaheksa. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab, et majas, kus on moodustatud korteriühistu, asub kaheksa korteriomandit (tl 7). Kostja kui korteriühistu pidi olema teadlik viidatud kinnistusraamatusse kantud andmetest. Allkirjastades lepingut avaldas hageja tahteavaldust saada tasu kaheksa korteri eest. Tahteavalduse saajaks oli kostja. Leping on sõnastatud selgelt ja selle järgi oli hageja tahe üheselt mõistetav. Seega oli hageja tahe TsÜS § 75 lg 1 esimese lause alusel kostjale teada, kui ta sai hageja poolt allkirjastatud lepingu kätte. Hageja poolt allkirjastatud leping on VÕS § 16 lg 1 alusel hinnatav pakkumusena sõlmida leping tingimusel, et kostja tasub abonenttasu kaheksa korteri eest.
9.2.Kui kostja oli hageja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud, tegi ta sinna muudatuse, märkides kliendi kohustuseks abonenttasu maksmise vastavalt elamu abonentide liitumispunktide arvule seitse. Seejärel allkirjastas kostja lepingu ja saatis selle tagasi hagejale. Kostja väitis, et tema poolt lepingusse tehtud muudatus oli hageja jaoks ebaoluline. Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus leiab, et kostja ei nõustunud eelmises punktis esitatud hageja pakkumusega. Kostja tegi lepingusse olulise muudatuse ning sellega lükkas ta tagasi hageja pakkumuse ja tegi samal ajal uue pakkumuse VÕS § 21 lg 1 mõttes. Muudatuse olulisuse üle otsustades ei ole tähtis, et hageja on suur vee-ettevõte, vaid määrav on see, kui tähtis on lepingupoole jaoks lepingu konkreetne tingimus. Hageja poolt kostjale edastatud lepingu redaktsioonist nähtus selgelt hageja tahe saada abonenttasu kaheksa korteri eest ja hageja selline tahe oli kostjale teada. Seega oli hageja jaoks oluline saada tasu nimelt kaheksa korteri eest. Lisaks saatis hageja 20.01.2012 ehk vahetult pärast vaidlusaluse lepingu kostjale edastamist talle e-kirja, milles avaldas, et kinnistusregistri andmetel
on Kütte 7 kinnistul seitse korterit ja üks mitteeluruum. Seetõttu puudub alus muudatuse tegemiseks andmebaasis (tl 11). Hinnates viidatud hageja e-kirja vaidluse asjaolude kontekstis, on selge, et hageja avaldas e-kirjas soovi saada tasu kaheksa korteriomandi eest ja ta ei olnud nõus tasu maksmisega seitsme korteri/tarbimiskoha eest. Kostja käitumine on kohtu arvates hinnatav hageja pakkumuse tagasilükkamise ja samal ajal uue pakkumuse tegemisena (VÕS § 21 lg 2).
9.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sai kätte lepingu kostja poolt tehtud muudatusega. Kostja poolt lepingusse tehtud muudatus on sõnastatud selgelt ja kostja tahe maksta tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule seitse oli üheselt mõistetav. Seega oli kostja tahe TsÜS § 75 lg 1 esimese lause alusel hagejale teada, kui ta sai kostja poolt muudetud lepingu kätte.
9.4.Hageja saatis kostjale 20.01.2012 e-kirja, kus ta avaldas, et kinnistusregistri andmetel on Kütte 7 kinnistul seitse korterit ja üks mitteeluruum. Seetõttu puudub alus muudatuse tegemiseks meie andmebaasis (tl 11). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja postitas vaidlusaluse lepingu kostjale 30.12.2011 ja arvestades kostjal lepinguga tutvumisele, muutmisele ja hagejale tagastamisele kulunud mõistlikku aega ca üks kuu, saatis hageja kostjale viidatud e-kirja vahetult pärast kostja muudetud lepingu kättesaamist. 20.01.2012 e-kirjast nähtub hageja soov saada abonenttasu kaheksa korteri eest. Seega ei nõustunud hageja VÕS § 20 lg 1 mõttes kostja pakkumusega tasuda abonenttasu seitsme korteri/tarbimiskoha eest.
9.5.Hageja selgitas 10.05.2022 menetlusdokumendis, et kostja tasus algselt arved ühe abonenttasu osas vähem. Seejärel tasus kostja 04.03.2012 arve kaheksa abonenttasu osas ja lisaks maksis kostja 23.03.2012 abonenttasu võlgnevuse eelnevate arvete osas. Hageja avaldas, et kostja tasus 07.04.2012 arve täissummas ehk kaheksa abonenttasu osas; 04.06.2012 arve on tasutud samuti täissumas ja lisaks eelnev võlgnevus ühe abonenttasu osas. Kostja ei ole hageja viidatud väited kaheksa abonenttasu tasumise ja ühe abonenttasu võlgnevuse likvideerimise kohta vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja viidatud faktilised asjaolud tasu maksmise kohta tuvastatuks. Kostja on 31.05.2022 menetlusdokumendis hoopis tunnistanud seda, et ta on tasunud 2012. a alguses mitu korda kaheksa abonenttasu. Kostja väide, et ta maksis tasu ekslikult on tõendamata. Kui kostja oli algusest peale kindel, et ta peab maksma abonenttasu vastavalt tarbimiskohtade arvule seitse, siis jääb ebaselgeks, miks ta otsustas maksta tasu vastavalt korteri arvule kaheksa ja lisaks sellele kustutada võlgnevus ühe abonenttasu osas. Kostja väide, et ta maksis abonenttasu kaheksa korteri eest ekslikult, ei ole usutav.
9.6.Olukorras, kus kostja oli teadlik hageja tahtest saada abonenttasu kaheksa korteri eest ja olles teadlik, et hageja ei nõustunud kostja pakkumusega maksta tasu vastavalt seitsmele tarbimiskohale, nõustus kostja hageja pakkumusega maksta abonenttasu kaheksa korteri eest siis, kui ta maksis esimese arve abonenttasuga kaheksa korteri eest. Nõustumuseks loetakse VÕS § 20 lg 1 järgi ka teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Arve tasumine on hinnatav kostja kaudse tahtevaldusega TsMS § 68 lg 2 mõttes. Arve tasumine näitab selgelt kostja tahet olla seotud hageja pakkumusega. Kostja soovi sõlmida leping hageja pakkumuse alusel kinnitab ka see, et kostja on märtsis ja juunis 2012 tasunud võlgnevuse ühe ehk kaheksanda abonenttasu osas. Seaduses ei ole sätestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu kohustuslikku vormi, nii võisid pooled selle sõlmida ka oma tegudega. Kostja tegi esimese abonenttasu makse kaheksa korteri eest 04.03.2012. Kohus tuvastab, et alates 04.03.2012 sõlmisid pooled kokkuleppe, et kostjal on kohustus tasuda abonenttasu kaheksa korteri eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et periood, millest alates on hagejal õigus nõuda abonenttasu algas 01.12.2011.
9.7.Arvestades hageja pakkumust ja kostja poolt arvete tasumist kaheksa abonenttasuga ning ühe abonenttasu võlgnevuse maksmist, tuleb poolte kokkulepet tõlgendada VÕS § 29 lg-te 1, 3 ja 5 selliselt, et kostjal on kohustus tasuda abonenttasu kaheksa korteri eest. Poolte kokkuleppe tõlgendamisel on oluline ka poolte käitumine enne lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3).
9.7.1.Hageja selgitas 10.05.2022 menetlusdokumendis, et enne kostja loomist, majandasid korteriomanikud maja ja kinnistut aadressil Kütte 7 korteriomanike ühisuse kaudu. Korteriomanike ühisuse esindajaks oli AS Maardu Kinnisvarahaldus. Kostja ei ole hageja väiteid vaidlustanud, mistõttu loeb kohus neid tuvastatuks. Hageja väidet, et AS Maardu Kinnisvarahaldus tegutses korteriomanike ühisuse esindajana tõendab ka hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügileping, kus AS Maardu Kinnisvarahaldus on esitatud korteriomanike ühisuse esindajana (tl 73-74).
9.7.2.Hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja Kütte 7 korteriomanike ühisuse esindaja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud lepingu järgi osutas AS MAARDU VESI korteriomanike ühisusele samu teenuseid, nagu hageja osutab praegu kostjale. 01.11.2004 lepingu järgi osutatakse teenuseid aadressil Kütte 7 asuvale kinnistule, millel asub kaheksa korteriga elamu. Lepingu kohaselt kohustus klient maksma muu hulgas vee ja heitvee abonenttasu.
9.7.3.Hageja 10.05.2022 menetlusdokumendist nähtub ka see, et enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist osutas hageja korteriomanike ühisusele teenuseid hageja õiguseellase AS MAARDU VESI ja korteriomanike ühisuse esindaja AS Maardu Kinnisvarahaldus vahel 01.11.2004 sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, mistõttu loeb kohus sellise asjaolu tuvastatuks. Hageja väidet kinnitab ka tema poolt AS-le Maardu Kinnisvarahaldus 06.12.2011 väljastatud arve, mille järgi kuulub tasumisele kaheksa abonenttasu (tl 75–80). Hinnates viidatud arvet koos 01.11.2004 lepinguga tuleb asuda seisukohale, et korteriomanike ühisus kohustus tasuma ja maksis abonenttasu kaheksa korteri eest, mis on välja toodud hageja poolt korteriomanike ühisuse esindajale väljastatud arvetel. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et korteriomanike ühisus oleks jätnud tasumata nende esindajale väljastatud arvetel väljatoodud abonenttasu kaheksa korteri eest. Vaatamata sellele, et Kütte 7 elamu ja kinnisasja majandamise võttis üle kostja, saab sama elamu ja kinnisasja majandanud korteriomanike ühisuse käitumist abonenttasu maksmisel arvestada vaidlusaluse kokkuleppe tõlgendamisel.
10.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille järgi on kostjal kohustus maksta hagejale abonenttasu kaheksa korteri eest.
11.Arvestades poolte kokkulepet ei ole olulised kostja väited selle kohta, et korteriomanditest nr 1 ja M2 on ümberehituse tõttu moodustunud üks ruum ühise hageja teenuste tarbimiskohaga. Poolte kokkuleppe järgi peab kostja tasuma abonenttasu kaheksa korteri eest. Kinnistusraamatu andmete järgi asub majas kaheksa korteriomandit (tl 7). Seetõttu ei oma asjas tähtsust elamus toimunud ümberehitused ja hageja teenuste tarbimiskohtade vähenemine ühe koha võrra.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue on aegunud. Hageja esitas tehingust tuleneva nõude, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Hageja on väljastanud kostjale alates 03.01.2018 kuni 07.10.2021 igakuised arved abonenttasu maksmiseks. TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi algab hageja nõude aegumistähtaeg järgmiselt: - 2018. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2019; - 2019. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2020; - 2020. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2021; - 2021. a väljastatud arvete nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2022. Hageja esitas hagi kohtusse 08.10.2021. Hageja nõue ei ole aegunud.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja abonenttasu võlgnevuse 72,37 eurot, mis hõlmab perioodi 03.01.2018–07.10.2021. Hageja nõude rahuldamise alus on VÕS § 100 ja § 108 lg 1.
14.Menetluse kestel on kostja osaliselt rahuldanud hageja nõuded, mistõttu lõpetas kohus selles osas menetluse. Praegu rahuldab kohus hagi osas, milles kostja vaidles hagile vastu. Seetõttu on põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kohtutoimikust nähtub, et hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot (tl 3). Hagejal puuduvad muud menetluskulud. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 1 ja § 139 lg 1). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise 75 eurot.
16.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.