Hageja: E.-A. K. (isikukood XXX, aadress XXX), lepinguline esindaja: T. R. (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post XXX) Kostja: A. S. /ilmumata/
Kohtuistungi aeg
vastu võla ja viivise
(isikukood XXX,
aadress XXX)
16. september 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. S. lt E.-A. K. kasuks põhivõlg 1500 eurot, seisuga 24.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 190,29 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2022 kuni põhinõude (summas 1500 eurot) tasumiseni.
5.Mõista A. S. lt E.-A. K. kasuks välja menetluskulude katteks 1107 eurot.
6.Mõista A. S. lt E.-A. K. kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1107 eurot) alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.E.-A. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 24.05.2022 hagiavalduse A. S. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 1500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 23.10.2020 kuni 24.05.2022 eest 190,29 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning alates lahendi jõustumisest mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2020 suulise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale tähtajalise laenu summas 1500 eurot. Laenusumma kandis hageja kostja nõusolekul üle kolmanda isiku, V. S., arveldusarvele. Kostja kohustus laenu tagastama 31 päeva möödudes, hiljemalt 22.10.2020. Kostja ei ole laenusummat tagastanud. Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 lg 1 kohaselt ning hageja on oma kohustuse täitnud, kandes laenusumma kostja poolt osundatud isikule. Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt raha summas 1500 maksmise kohustuse täitmist. Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist summas 190,29 eurot, mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras laenu tagastamise tähtpäevale (22.10.2020) järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist TsMS § 367 kohaselt. 16.09.2022 esitas hageja täiendavad tõendid (kontode väljavõtted, dtl 55, 56) ning selgitas, et poolte vahel oli eraldiseisvalt veel ehitustöövõtu suhe, millega seonduvalt toimus poolte vahel arveldamisi vastavalt kostja esitatud hinnapakkumistele ja teostatud töödele. Väljavõtetest nähtuvalt on ehitustöödega seotud maksed tehtud selgitusega „makse“ ning laenuraha ülekanne vastab üksnes laenusuhtele. Hageja lisab, et kui kohus peaks tuvastama, et tegemist ei olnud laenusuhtega, palub hageja alternatiivselt tagastada saadud raha 1500 eurot VÕS § 1028 alusel.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas hagivastusena (dtl 35) kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite ning jäi selle juurde. Vastuväite kohaselt on raha hagejale tagastatud teistmoodi kui pangaülekandega. Hagejal ja kostjal olid selleks suulised kokkulepped. Võlga ei saa
kostjale esitada lepingu puudumise tõttu. Pangaülekannet tehes saab selgituses täpsustada mida iganes. 13.09.2022 kirjas (dtl 51) vastas kostja kohtu küsimustele ja selgitas, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Hageja kandis raha kolmandale isikule, kuna kostjal ei olnud pangakontot. Ülekantud summa ei ole laenuga seotud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.09.2020 suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja 21.09.2020 kostja taotlusel kolmanda isiku arveldusarvele makse summas 1500 eurot selgitusega „Laen eraisikule. Tagasimakse 31p pärast“. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kostjale rahasumma 1500 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja kandis laenusumma kolmanda isiku, so kostja poja V. S. arveldukontole. Seda kinnitab ka kostja poolt kohtu küsimusele: „Mis tähtsus on asjaolul, et hageja kandis Teie nõudel laenusumma kolmandale isikule?, antud vastus, et „Mul ei olnud oma pangakontot“ (dtl 51). Kuna laenusaaja nõusolekul võib täitmine toimuda ka kolmandale isikule (VÕS § 79 lg 1), siis on tõendatud, et kostja nõusolekul kandis hageja rahasumma kolmanda isiku pangakontole, millega andis hageja kostja kasutusse rahasumma 1500 eurot.
6.Tuvastada tuleb, kas poolte vahel oli laenusuhe. Kostja on laenusuhte olemasolule vastu vaielnud, jättes samas põhjendused esitamata. Kohus tuvastas, et hageja on 1500 eurot kostja poolt viidatud pangakontole kandnud selgitusega „Laen eraisikule. Tagasimakse 31p pärast“. Kohtu hinnangul on kostja, vastu võttes temale üle kantud rahasumma, mille selgitusse on märgitud „laen“, sõlminud suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1500 eurot. Kohtu hinnangul on ka kostja pidanud hageja ja kostja vahelist võlasuhet laenusuhteks. Eeltoodut kinnitab maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (dtl 38) avaldatu, et E.-A. K. i poolt mulle kantud raha tagastati talle teistmoodi kui pangaülekandega. Meil oli selleks suulised kokkulepped. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb raha väljamaksmise järel laenusaajal tõendada, et laenuandjal pole õigust seda tagasi saada (vt Riigikohtu 27. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Kostja vastuväidet (ei ole laenusuhe), tuleks hinnata ka poolte vahel oleva töövõtusuhte raames, et ega hageja ei teinud makset töövõtulepingust tulenevalt, millisel juhul ei oleks vaidlusaluse summa tagastamist hagejal laenusuhtest tulenevalt õigus nõuda. Hageja on 16. septembri 2022 kohtuistungil vande alla antud seletustega (dtl 61-62) tõendanud, et poolte vahel oli ka suuline töövõtuleping, mille raames hageja kandis kostjale renoveerimistööde tegemise eest erinevaid summasid ja nende tagastamist hageja kostjalt ei nõua. Eeltoodud asjaolu tõendavad hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtted (dtl 55,56), millest nähtub, et hageja on kostjale teinud enne ja pärast laenumakse tegemist hulgaliselt rahalisi ülekandeid, millede selgitusse ei ole märgitud, et tegemist oleks laenuga ja vastavate summade tagasimaksmist hageja kostjalt ka ei nõua.
Eeltoodut arvesse võttes, on tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt oli antud kostjale laenu 1500 eurot tagasimakse tähtajaga 1 kuu. Kostja on jätnud laenu tähtaegselt tagastamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingujärgne summa 1500 eurot.
7.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 6 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kuna pooled leppisid kokku laenu tagastamises 31 päeva pärast, saabus tähtpäev 22. oktoobril 2020.
8.Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 22.10.2020. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole laenu seni tagastanud. Järelikult nõuab hageja põhjendatult viiviseid perioodi 23.10.2020-24.05.2022 eest. Kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära, mis oli perioodil 23.10.2020-24.05.2022 8% aastas (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 190,29 eurot (viivitatud päevade arv 579). Samuti on hagi põhjendatud alates 25.05.2022 edasiulatuva viivisenõude osas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367) ning kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 25.05.2022 kuni põhinõude (summas 1500 eurot) tasumiseni.
9.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1690,29 eurot (s.o põhivõlg 1500 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 190,29 eurot) ning viivis põhivõlalt (1500 eurot) alates 25.05.2022 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla (1500 eurot) tasumiseni.
10.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on hageja tasunud riigilõivu 315 eurot hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv summas 315 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest.
11.Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnihinnaga 144 eurot (km-ga). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulu nimekirjade kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 7 h 45 min, summas 1072,80 eurot, s.o: -
11.10.2022 lõplike seisukohtade koostamine, istungiprotokolli ülekontrollimine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,2 h).
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu liiga suur. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et hageja ajakulu menetluses on põhjendatud 5 h ja 30 min ulatuses, s.o summas 792 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1107 eurot (riigilõiv 315 eurot + lepingulise esindaja kulud 792 eurot). TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.