Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Hagiavaldus ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 16.04.2021 K. M. (kostja) ja Ü OÜ (laenuandja) laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 500.00 eurot, intressiga 30% aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud ja tähtajaga 16.04.2022 vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Kostja kohustus tasuma alates 16.05.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 16. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 49.99 eurot. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 16.04.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 79.41 eurot (s.o 01.06.2021 – 59.41 eurot ja 15.09.2021 – 20.00 eurot). Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et kostja poolt kohustuse täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 20.05.2021, 25.05.2021, 20.06.2021, 25.06.2021, 05.07.2021, 15.07.2021, 20.07.2021, 25.07.2021, 05.08.2021, 15.08.2021, 20.08.2021, 25.08.2021, 05.09.2021 ja 15.09.2021 edastas Ü OÜ kostjale tasuta meeldetuletused. 24.05.2021, 24.06.2021, 24.07.2021 ja 24.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 01.09.2021 edastas Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 21.09.2021 edastas Ü OÜ kostjale nõude laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 22.10.2021 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (hageja). Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 22.10.2021 teatise. Hageja palub seega kostjalt välja mõista 16.04.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 455.00 eurot, intressid 41.94 eurot, lepingu hooldustasu 4.49 eurot, sissenõudekulud 35.00 eurot, seisuga 28.01.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 54.68 eurot ning viivised alates 29.01.2022 põhinõudelt 455.00 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastustest nähtub, et ta on laenu saanud ning nõustub põhivõlaga. Hageja menetluskulud nii suures ulatuses ei ole põhjendatud.

19.09.2021 teatas kostja, et ta on võlgnevuse katteks tasunud kokku 496.94 eurot (s.o põhinõue + intress). Hageja täiendav seisukoht Kostja tasus ära põhivõla ja intressi summas kokku 496.94 eurot. Sellega tunnistas kostja võlgnevust hageja ees. Seega palub hageja hagi rahuldada hagi õigeksvõtuga. Kostja ei ole muid seisukohti hageja nõudele esitanud. Kuna kostja on hagejale tasunud põhinõude ja intressi, palub hageja kostjalt lisaks välja mõista haldustasu summas 4.54 eurot, sissenõudmiskulud summas 35.00 eurot, seisuga 28.01.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 54.68 eurot ning viivised alates 29.01.2022 põhinõudelt 455.00 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et kostja ja Ü OÜ sõlmisid 16.04.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 500.00 eurot, intressiga 30% aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud ja tähtajaga 16.04.2022 vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Kostja kohustus tasuma alates 16.05.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 16. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 49.99 eurot (tlk 12-13). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 16.04.2021. Puudub vaidlus, et peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 79.41 eurot (s.o 01.06.2021 – 59.41 eurot ja 15.09.2021 – 20.00 eurot). Pooled ei vaidle ka ning esitatud tõenditega on kohus tuvastanud, et esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi võla tasumiseks, määrates selleks tähtaja ning võlgnevuse tasumata jätmise tõttu ütles laenulepingu üles 21.09.2021 (tlk 27) ja loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale ning saatis kostjale sellekohase teatise (tlk 29). Hageja palus kostjalt seega muuhulgas välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 455.00 eurot ja intressi 41.94 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on menetluse käigus tasunud 15.09.2022 hagejale kokku 496.94 eurot (s.o põhivõlgnevus 455.00 eurot + intress 41.94 eurot) (tlk 76). Kostja on seega põhinõude ja intressi osas hagi omaks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lepingu hooldustasu 4.54 eurot. Hageja selgitas, et hooldustasu tuleneb kostja ja esialgse võlausaldaja sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Igakuine hooldustasu oli laenulepinguga kokku lepitud, füüsiliste isikute puhul on hooldustasu summas 1.25 eurot, mis on 0,25% laenusummmast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1.25 eurot (tlk 12-13). Kostjal jäi laenusumma osaliselt tasumata alates teisest kuumaksest, tasumata hooldustasu oli summas 0.58 eurot. Kostja võlgneb seega kokku hooldustasu laenulepingu kehtivuse 3 kuu ja 5 päeva eest (3*1.25 eurot) + 5*1.2/*30+0.58 (1.250.67) = 3.75+0.21+0.58 = 4.54 eurot. Kostja ei ole hooldustasu summa kujunemist vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja hooldustasu nõue on põhjendatud ning rahuldab nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu hinnakirja alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldustasu summas 4.54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seisuga 28.01.2022 (viivise arvestus alates 17.06.2021) sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 54.68 eurot ning viiviseid alates 29.01.2022 põhinõudelt 455.00 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Kostja viivise kujunemist vaidlustanud ei ole. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli kokkulepitud intressimäär 30% aastas (tlk 12). Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus leiab, et hageja poolt viivisenõude esitamine oli antud juhul tingitud kostja enda käitumisest kõnealuses võlasuhtes. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale on korduvalt edastatud meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kohtu

hinnangul on hagejal seega õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Samas kuivõrd kostja on 15.09.2022 tasunud hagejale põhivõlgnevuse summas 455.00 eurot, on põhjendatud kostjalt välja mõista üksnes viivis seisuga 15.09.2022 summas kokku 140.69 eurot (s.o seisuga 17.06.202128.01.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 54.68 eurot + viivis alates 29.01.2022 kuni 15.09.2022 summas 86.01 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 35.00 eurot. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue on samuti põhjendatud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5.00 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40.00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20.00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5.00 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500.00 euro. Kostja ei ole eitanud, et talle on võlgnevuse osas meeldetuletuskirju edastatud. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule kohaselt täitnud. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulud summas 35.00 eurot seega põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16.04.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 455.00 eurot ning intressi 41.94 eurot, kuid loeb nimetatud kohustuse kostja poolt täidetuks 15.09.2022. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja 16.04.2021 laenulepingust nr xxxx tulenevalt hooldustasu 4.54 eurot, viivise 140.69 eurot perioodi eest alates 17.06.2021 kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni 15.09.2022 ja sissenõudekulu 35.00 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus, tutvudes toimikumaterjalidega ja kaaludes poolte esitatut, nõustub hagejaga, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda, TsMS § 168 lg 6 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Kostja 22.04.2022 hagivastuse lisa kohaselt on hageja pakkunud kostjale 13.01.2022 kompromissina tasuda igakuiselt 200.00 eurot, millega kostja on nõustunud. Hageja 29.04.2022 vastuse põhjal pärast 13.01.2022 hageja lepingulise esindaja saadetud e-kirjadele kostja enam ei vastanud, seega ei jäänud hagejal muud üle, kui esitada hagi kohtusse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Hageja 03.10.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175.00 eurot ja õigusabikulud 912.00 eurot (7 x 120.00 eurot/h, lisandub käibemaks). 03.10.2022 seisukohas kostja selgitab, et 06.06.2022 teatas hagejale, et on nõus kompromissiga ja enda võimaluse võla tasumiseks, hagejale pakutu ei sobinud, kostja tasus kompromissina ära kogu põhivõla summa ja intressid. Ülejäänud summa osas kostja palus maksegraafikut, mis jäi sõlmimata, sest kostja pidas paljuks kõrvalnõudeid, mis on muutunud, kuskil ei kajastu arveid ega hinnakirju, et õigusabi kulutusi tõepoolest nii suurtes summades tasutud on. Kui kohus mõistab kostjalt kulud välja, siis kostja sooviks maksta neid osamaksetena. Kostja leiab, et antud juhul ei ole asi keerukas ega suuremahuline. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud 28.01.2022 hagiavalduse esitamisel hagilt hinnaga 727.61 eurot riigilõivu 175.00 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 175.00 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Hageja lepingulise esindaja esitatud ajakulu arvestuse kohaselt osutas esindaja hagejale järgmiseid õigusabiteenuseid: 1) hagi aluseks olevate nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamine ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimine) - 4 töötundi; 2) menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kohtu 25.04.2022 kirjaga tutvumine - 0,5 tundi; 3) kostja vastuse ja tõenditega tutvumine ning seisukoha esitamine kostja vastusele - 1 tund; 4) 10.06.2022 ja 19.09.2022 seisukohtade esitamine kohtu nõuetele - 1 tund; 5) kostjaga kompromissläbirääkimiste pidamine 0,5 tundi. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist ei õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga. Hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ajakuluks: 1) hagiavalduse koostamisel (s.h materjalidega tutvumine) ja esitamisel 1,5 tundi; 2) 02.02.2022 menetlusse võtmise määruse ja 25.04.2022 vastusenõudega tutvumine 15 minutit; 3) kostja 22.04.2022 vastusega ja selle lisadega (hageja ja kostja e-kirjavahetus) tutvumine ja hageja 29.04.2022 vastuse koostamine 30 minutit. Ülejäänud osas (10.06.2022, 19.09.2022 seisukohtade esitamine, kompromissläbirääkimised, kokku 1,5 tundi) on hageja menetluskulud üldjoontes põhjendatud. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-16

115-13, p 25). Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80.00 eurot (tasud jäävad vahemikku 60.00-100.00 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Samuti puudub poolte vahel selline õiguslik vaidlus, mis õigustaks hageja seisukohtade sisust või mahust tulenevalt suurema tunnihinna määramist. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100.00 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus kontrollis, et Renovum OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (õigusabikulu) koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas on seega 450.00 eurot (3,75 tundi x 100.00 eurot/h, millele lisandub käibemaks 75.00 eurot) ning menetluskulud kokku summas 625.00 eurot (450.00 + 175.00). Nimetatud summa koos hageja taotlusel TsMS § 177 lg 4 alusel lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohus selgitab kostjale, et TsMS ei näe kohtule ette võimalust menetluskulude jaotuse või rahalise suuruse kindlaksmääramisel määrata kohustatud poole poolt nende tasumine osamaksetena. Kostjal on võimalik menetluskulude tasumine osade kaupa kokku leppida hagejaga. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.