Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-12279
Kohtuasi
X hagi Y vastu õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2021. a otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude 1000 eurot ületavas osas ja viivisenõude sellest suuremalt kahjuhüvitiselt (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, sh ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ebaõigete andmete ümberlükkamise osas (resolutsiooni p 4).
3.2.2.alates 25. augustist 2020 kuni hüvitise (1000 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.
2-20-12279
3.3.Kohustada Y avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel enda kasutaja „Y“ (url: https://www.facebook.com/YYY) postitusena ja hoida seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „AVALDASIN X KOHTA VALEVÄITEID: Avaldasin X kohta mitmeid valeväiteid. Mul puuduvad ükskõik missugused andmed alljärgnevate väidete esitamiseks ning sellest tulenevalt on kõik alljärgnevalt loetletud väited täiesti ebaõiged: X tegeleb narkoäriga; X on varas; X on julgestuspolitsei informaator-kits ning käis klubi kohta mentidele infot andmas“.
3.4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Y kanda.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 25. augustil 2020 Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama sotsiaalvõrgustikus Facebook kostja kasutaja postitusena ümber hageja kohta avaldatud valeväited, eemaldama osaliselt kostja 7. augusti 2020. a postituse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni hüvitiselt seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas 7. augustil 2020 oma Facebooki lehel järgmise postituse (ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud alla joonitud): „Autot kasutatakse omavoliliselt, puudub kindlustus ja on registrist maas. Palun jagage ja andke mulle infot auto asukoha kohta. €500.- Autol lõhuti roolilukk C ja kolme endise eesti Bandidose liikme poolt. C on enda nimel olev sõidukorras auto olemas. C elab koos X alates aug 2019. Kuna uurisin tuttavatelt X kohta infot sain täna sellise texti Tsau! X aka W. Elas ennem tai naisega keda narriti kollane koer. Ajas klubi sees kahe teise jobuga salaja klubi eest varjates narkoäri. On endine ment ja julgestuspolitsei informaator-kits. Pani maha klubi relvaseersant Q ja käis mentidele infot andmas klubi kohta.
2-20-12279 Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis. Visati klubist välja ja mingit autoriteeti ei oma. Narkoäri vist ei too enam sisse! Nüüd varastab autosi! Politsei pidas Rohuküla sadamas auto kinni ja lubas edasi sõita!!!“. Lisaks kasutas kostja postituse kommentaarides hagejast fotot ning avaldas sõiduki foto.
1.2.Kostja käitumine on õigusvastane. Kirjutades hageja kohta „Narkoäri vist ei too enam sisse!“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja on narkoärikas (1. väide). Hageja mõisteti küll 2012. a jaanuaris kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kokkuleppemenetluses süüdi selle eest, et ta andis 2011. aastal tuttavale 8,65 g kokaiini, kuid hageja ei teinud seda raha eest. Sellest on nüüdseks möödas kaheksa aastat. Hageja ei tegele narkoäriga. Lisaks on kostja ebaõige faktiväitega andnud hageja kohta ka negatiivse hinnangu, sest narkoäriga tegelemine on ühiskonnas taunimisväärne. Kirjutades hageja kohta „Nüüd varastab autosi!“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja on varas (2. väide). Lisades postituse alla foto punasest maasturist, jääb lugejale mulje, et hageja on selle sõiduki varastanud. Hageja ei ole midagi sellist teinud. Hagejat ei ole kuriteos süüdi tunnistatud. Lisaks on kostja ebaõige faktiväitega andnud hageja kohta ka negatiivse hinnangu, sest varastamist peetakse ühiskonnas taunimisväärseks. Kirjutades hageja kohta: „julgestuspolitsei informaator-kits“ ja „käis mentidele infot andmas klubi kohta“, avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et hageja on n-ö koputaja (3. väide). Ühtlasi oli see hageja au ja head nime kahjustav, kuna põhjustab lugejates usaldamatust ja põlgust. Kirjutades hageja kohta: „Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis“, avaldas kostja ebaõige faktiväite, et hageja on pettur (4. väide). Ühtlasi oli tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis lõi hagejast negatiivse kuvandi. Kostja kasutas postituse kommentaarides hageja pilti, mis on käsitatav hageja isiklike õiguste rikkumisena (kujutise õigustamatu kasutamine), sest hageja ei olnud andnud selleks nõusolekut.
1.3.Sõltumata sellest, kas tegemist on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste hinnangutega, peab kostja hüvitama hagejale postitusega tekitatud mittevaralise kahju. Kostja postitust on hagi esitamise aja seisuga jagatud 308 korda. Kuna spetsialist F selgituse kohaselt on keskmise kasutaja jälgijate arv 300, jõudis postitus eeldatavasti 92 400 inimeseni (300×308), s.o väga suure inimeste hulgani Eesti kontekstis. Lisaks ei olnud postituse avaldamine piiratud kostja sõpradega, st tema postitust nägi igaüks, st tegelikult jõudis postitus veel suurema hulga inimesteni. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata ning postitus tervikuna jätab hagejast inetu mulje ja annab eksitava ettekujutuse. Keskmisele lugejale jääb ekslik mulje, et hageja tegeleb narkoäriga ning on koputaja, varas ja petis. Selline tekst laimab hagejat ja põhjustab hagejale mainekahju. Positus pani hagejat end tundma halvasti ja alandatult, see rikkus hageja meeleolu ning kujundas negatiivselt hageja mainet. Hageja pidi tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole teinud. Kostja avaldatud laim põhjustas hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes. Inimesed esitavad hagejale küsimusi ja on hakanud kahtlema tema usaldusväärsuses. Hagejal on tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus. Kostja põhjustas hagejale ulatusliku mainekahju. Mittevaralise kahju tekkimist saab ülalkirjeldatud olukorras eeldada.
2-20-12279 Kahjuhüvitise suurust määrates tuleb arvestada, et postitus jõudis väga suure hulga inimesteni. Arvestades kostja vanust, haridust, elukogemust ja tegutsemist ettevõtjana, pidi kostja mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejale kahju tekkimist. Kostja käitus tahtlikult ega kontrollinud teabe õigsust. Kostja eesmärk oli kavatsetult ja tahtlikult hagejale kahju tekitada. Kostja majanduslik seisund võimaldab tal hüvitist maksta ning välja tuleks mõista võimalikult suur hüvitis, et kostjat edaspidiseks mõjutada.
1.4.Lisaks peab kostja lõpetama kahju tekitava tegevuse ning eemaldama postitusest ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud, samuti lükkama ebaõiged faktiväited ümber.
1.5.Kostja peab tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist.
2.Hageja esitas 25. augustil 2020 hagi tagamise taotluse ning Pärnu Maakohus rahuldas
26.augusti 2020. a määrusega taotluse osaliselt. Maakohus kohustas hagejat tasuma 275 euro ulatuses tagatist ning kandis registriosa nr 933333 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 5500 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi.
3.Hageja võttis 10. detsembril 2020 hagi tagasi osas, milles ta palus kohustada kostjat lõpetama kahju tekitava tegevuse, ning Pärnu Maakohus jättis 14. juuni 2021. a määrusega postituse eemaldamise nõude osas hagi nõude tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue ebaselge ja tõendamata ning postitus on juba pikemat aega eemaldatud, st hageja nõue on osaliselt täidetud.
4.2.Kostja selgitas postituse tegemist sellega, et pooled olid kuni 2019. a suveni sõbrad ning ligi 30 aastat tuttavad. Kostja postitus oli tehtud äärmise vaimse valu ja pinge all, sest kostja sai teada oma abikaasa (C) ja hageja reeturlikust käitumisest, s.o sellest, et nad elavad koos. See asjaolu oli kostjale eriti solvav ja valus, kuna käimas oli abikaasade abielulahutuse ja vara jagamise protsess Ameerika Ühendriikides ning hageja aitas kostja abikaasal ühisvara enda valdusesse saada ja vara peita. Postitust ei ole tehtud tahtlikult, eesmärgiga hagejat solvata. Hageja ei ole sellekohaseid väiteid tõendanud. Hageja esitatud F selgitus tuleb jätta tõendina arvestamata. Iseenesest võib olla tegemist asjatundja arvamusega, kuid kostjale ei ole teada asjatundja isik, samuti ei ole selged arvamuse aluseks olevad arvutused ja metodoloogia.
4.3.Kostja ei ole avaldanud valeväiteid. Hageja on ise kinnitanud seda, et ta on tegelenud narkootiliste ainetega, viidates hagiavalduses kriminaalasjale. Kostjale teadaolevalt on hagejal olnud narkootiliste ainete käitlemise tõttu veel kokkupuuteid õiguskaitseorganitega. Kostjale teadaolevalt pidas Norra politsei hageja 2000. aastate alguses ebaseaduslike ainete käitlemise tõttu kinni, ta mõisteti Norras vanglakaristust kandma ning toodi Eesti kinnipidamisasutusse. Kostja taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnalt teavet 2015–2020 hageja toimepandud seaduserikkumiste ja kantud karistuste kohta.
2-20-12279 Kostja kasutas hageja kohta postituses sõna „varas“, sest 7. augusti 2020. a öösel teisaldati/varastati kostja Hiiumaa elukohast kostjale kuuluv sõiduk Ford F150 ning kostja pidas hagejat sõiduki teisaldajaks/vargaks. Hageja oli suuteline võtma sõiduki ebaseaduslikult enda valdusesse. Rooliluku eemaldamiseks oli vaja kasutada jõudu või tööriistu. Kui kostja sai teada, et sõiduki teisaldamise juures viibis ka tema abikaasa, kustutas ta postituse. Hageja ei ole seda sündmust eitanud. Kostja kopeeris teabe selle kohta, et hageja on n-ö koputaja, teiste kasutajate lehtedelt ja tal ei olnud andmeid sisu tõele vastavuse kohta. Seda, et hageja on andnud õiguskaitseorganitele infot, saab kinnitada tunnistajana Q. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 14. juuni 2021. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Samuti kohustas maakohus kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel enda kasutaja postitusena teksti valeandmete ümberlükkamiseks ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning hoidma seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
kostja tegi 7. augustil 2020 Facebooki postituse ning kostja väitel on postitus kustutatud, ei ole teada, millal postitus kustutati; hagi esitamise aja seisuga (25. august 2020) oli postitust jagatud 308 korda; Harju Maakohus mõistis XX.XX.XXXX otsusega hageja karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 alusel süüdi ühe 2011. aastal toime pandud episoodi eest ning Q süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 2681 lg 1 alusel.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta kolm ebaõiget faktiväidet ja ebakohase väärtushinnangu ning teotanud hageja au, st käitunud õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg 2 tähenduses. Kostja avaldatud väide, et hageja tegeleb narkoäriga, on õigusvastane. See väide on käsitatav faktiväitena, millega hagejale omistatakse narkoäriga tegelemine. Postitusest ei selgu, millist konkreetset narkoäri on hageja ajanud, kuid sellest on üheselt arusaadav, et hagejale omistatakse tegevust, mis on õiguspärase käitumisega vastuolus. Kostjal tuli tõendada, et hageja on postituse ajal ja vahetult enne seda tegelenud narkoäriga (KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuritegudega), kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Postitusest on arusaadav, et hagejale omistatakse õigusvastast korduvat tegevust seoses narkootiliste ainetega postituse tegemise ajal ja vahetult enne seda. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsus, millega hageja mõisteti KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ühes episoodis narkootilise aine käitlemises, ei tõenda seda, et hageja on 2020. aastal selliseid süütegusid toime pannud. Kostja avaldatud väide, et hageja varastab autosid, on õigusvastane. See väide on käsitatav faktiväitena. Vargus tähendab igapäevaelus ja ka KarS § 199 tähenduses võõra asja äravõtmist ja selle ebaseaduslikku omastamist. Kui keegi nimetab teist vargaks, siis on arusaadav, et isik on kelleltki midagi ära võtnud eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada. Postituse juurde on lisatud foto sõidukist, mille varguses kostja hagejat süüdistab. Arvestades kostja väidet, et ta
2-20-12279 pidas hagejat vargaks, kuid saades teada, et tema abikaasa oli sõiduki teisaldamise juures, kustutas kostja postituse, on kostja kinnitanud, et ta avaldas hageja kohta faktiväite, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja avaldatud väited selle kohta, et hageja on julgestuspolitsei informaator ja kits ning et hageja käis klubi kohta mentidele infot andmas, on käsitatavad faktiväidetena, mis ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus ei kinnita kostja väiteid. Kuigi selle otsusega mõisteti süüdi ka Q, ei anna erinevate isikute süüdimõistmine erinevate süüdistuste alusel alust arvata, et isik, kellele inkrimineeriti vähem kuritegusid, on julgestuspolitsei informaator ja ta käis klubi kohta infot andmas. Kostja avaldatud väide selle kohta, et hageja on petis, on käsitatav ebakohase väärtushinnanguna, s.o isikuõiguste rikkumisena, mis on inimväärikust alandav. Kostja ei ole vastuväiteid sellele esitanud. Hagejast pildi lisamine postituse juurde teenis eesmärki siduda konkreetne isik, kelle kohta väiteid esitati, isiku nimega. Kostja käitumine on taunimisväärne. Kogu postitus jätab mulje, et hageja on isik, kes rikub õiguskorda ja politsei ei tee midagi, et hoida ära varastatud sõidukiga sõitmist. Postitusega taotletud eesmärgiks on näidata hagejat isikuna, kes tegeleb narkoäriga ja varastab ning politsei ei pea isegi kinni, kui varastatud sõidukiga sõidetakse, mis annab alust arvata, et hageja on politsei informaator.
5.3.Kostja on hagejat solvanud ja pannud hagejat ennast halvasti ja alandatult tundma. Kostja on teotanud hageja au ning ta peab VÕS § 134 lg-te 2, 5 ja 6 alusel hüvitama hagejale kahju. Kostja tekitatud kahju ulatus on suur ning mõistlik hüvitis on 2000 eurot. Kostja avaldas hageja kohta mitmeid faktiväiteid, mis näitasid hagejat isikuna, kes ei hooli õiguspärasest käitumisest. Hagejat äärmiselt negatiivse isikuna iseloomustav postitus jõudis eelduslikult paljude isikuteni, kuna see avaldati internetis. Kostja tegi postituse 7. augustil 2020 ning ei ole teada, millal kostja postituse kustutas, kuid hagi esitamise aja seisuga, s.o 25. augustiks 2020 oli postitust jagatud 308 korda. Seega jõudis postitus ainuüksi paari nädalaga suure hulga inimesteni. Kostja ei ole kohtumenetluse kestel mõistnud, et tema tegu oli äärmiselt taunitav, ning kostja suhtumine hagejasse on ka pärast postituse tegemist olnud negatiivne ja oma õigusvastast tegevust õigustav. Kostja avaldas kohtuistungil, et on raske uskuda, et mootorratta klubi president nii hell on, et postitus võis talle hingevalu põhjustada. Kui kostja esitas hageja kohta mitmeid ebaõigeid faktiväiteid, mis näitavad hagejat äärmiselt negatiivsena, ning kostja leiab, et hagejal ongi selliste väidete talumise kohustus, siis näitab see eelkõige seda, et kostjal oli soov hagejat halvustada, alandada ja tema au teotada. Seega peab väljamõistetav hüvitis edaspidi mõjutama kostjat hoiduma kahju tekitamisest. Kostja kasutas postituses õigustamatult hageja fotot, eesmärgiga muuta postitus mõjusamaks. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kostja varaline seisund ei võimalda tal kahju hüvitamise kohustust täita.
5.4.Kostja peab tasuma hagejale alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
2-20-12279
5.5.Hageja nõue kohustada kostjat valeandmeid ümber lükkama, on hageja taotletud viisil VÕS § 1047 lg 4 alusel põhjendatud. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud.
5.6.Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei tugine maakohtu järeldused selle kohta, et kostja on hagejat solvanud ning pannud hagejat end halvasti ja alandatult tundma, kostjal oli soov hagejat halvustada, alandada ja hageja au teotada ning kostja suhtumine on olnud ka pärast postitust olnud negatiivne ja õigustav, menetluses esitatud asjaoludele ning on kallutatud ja ebaõiged.
6.2.Maakohus jättis osad kostja vastuväited tähelepanuta. Maakohus jättis tähelepanuta kostja istungil avaldatud vastuväited selle kohta, et hageja foto oli kõigile internetis kättesaadav ning pildi avaldamine ei tõenda kostja pahatahtlikkust. Maakohus jättis arvestamata kostja selgituse, millises hingelises olukorras kostja postituse avaldas.
6.3.Maakohus on otsust põhjendades ja asjaolusid tuvastades eksinud menetlusõiguse normide vastu, sest ei ole selgitanud, milliseid tõendeid ta asja lahendades arvestab ja milliseid mitte. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks pidi maakohus tuvastama kahju tekkimise asjaolud ja tekitatud kahju suuruse. Maakohus ei saanud tugineda tõendamata väitele, et postitus jõudis eelduslikult paljude isikuteni, vaid pidi tuvastama isikute arvu või ringi, kelleni kostja postitus tegelikult jõudis. Maakohus jättis võtmata seisukoha tõendinda esitatud F selgituse arvestamise või mittearvestamise kohta. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel tuvastas maakohus, et postitust jagati 308 korda ja postitus jõudis suure hulga inimesteni. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel asus maakohus seisukohale, et hagejal tekkis suur kahju. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.1.Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel ta leiab, et maakohtu järeldused ei ole õiged.
2-20-12279
7.2.Kostja ei ole toonud esile, milliseid menetlusõiguse norme maakohus rikkus, kui jättis kostja väited tähelepanuta. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada, sest tema väited olid tõendamata.
7.3.Ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu kaalutlusostustusse kahjuhüvitise suuruse kohta, sest kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis selleks alust annaksid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise ja sellelt väljamõistetava viivise suurust. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus vähendab hüvitist ja sellelt makstavat viivist, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muus, sh hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsust muuta, sest hageja taotles hüvitist kohtu määratud suuruses.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Osas, millega maakohus kohustas kostjat avaldatud valeandmeid ümber lükkama, ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise. Hüvitiselt viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud, mistõttu mõistab ringkonnakohus kaebust selliselt, et kostja taotleb viivise ja menetluskulude jaotuse osas otsuse muutmist üksnes olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohus on kahjuhüvitise osas hagi vääralt rahuldanud.
10.Arvestades apellatsioonkaebuse piire, vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas ja millises ulatuses peab kostja hüvitama hagejale internetis avaldatud postitusega põhjustatud mittevaralise kahju. Kolleegium märgib esmalt, et kostja vastutuse eeldustena tuli maakohtul tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi ja tekitanud sellega hagejale kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4), kas kahju tekitamine on õigusvastane ja ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1046 ja 1047) ning kas kostja on kahju tekitamises süüdi. Praegusel juhul ei ole maakohus seda nõuetekohaselt teinud ega kõiki kostja vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid tuvastanud, mistõttu ei ole maakohus ka otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimused ja põhjendab täiendavalt kohtuotsust alljärgnevalt.
11.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust järeldada, et kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ega pea hagejale kahju hüvitama.
11.1.Ringkonnakohus selgitab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju VÕS § 1043 järgi hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
2-20-12279
11.2.Maakohus järeldas õigesti, et praegusel juhul rikkus kostja hageja isiklikke õigusi ning see rikkumine oli õigusvastane. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane mh juhul, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, sh isiku au ebakohase väärtushinnanguga teotades või isiku nime või kujutist õigustamatult kasutades VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, aga ka isiku või tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid avaldades VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane ning ebakohase väärtushinnangu avaldaja peab õigusvastasuse välistamiseks põhistama ja tõendama väärtushinnangu andmise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). VÕS § 1047 lg 1 järgi on ka ebaõigete andmete avaldamine eelduslikult õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma, ning VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse õigusvastaseks ka teise isiku au teotava asjaolu avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, st avaldajal lasub õigusvastasust välistavate asjaolude esitamise ja tõendamise koormus. Seega saab kohus pidada ebakohase väärtushinnangu ja isiku kujutise õigustamatut avaldamist, aga ka tegelikkusele mittevastavate väidete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda asjaolusid, mis annaksid alust pidada avaldamist siiski VÕS § 1046 ja 1047 järgi õiguspäraseks. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas 7. augustil 2020 Facebookis hageja kohta järgmise sisuga postituse: „Autot kasutatakse omavoliliselt, puudub kindlustus ja on registrist maas. Palun jagage ja andke mulle infot auto asukoha kohta. €500.- Autol lõhuti roolilukk C ja kolme endise eesti Bandidose liikme poolt. C on enda nimel olev sõidukorras auto olemas. C elab koos X alates aug 2019. Kuna uurisin tuttavatelt X kohta infot sain täna sellise texti Tsau! X aka W. Elas ennem tai naisega keda narriti kollane koer. Ajas klubi sees kahe teise jobuga salaja klubi eest varjates narkoäri. On endine ment ja julgestuspolitsei informaator-kits. Pani maha klubi relvaseersant Q ja käis mentidele infot andmas klubi kohta. Väga salakaval ja ahne tüüp. Petis. Visati klubist välja ja mingit autoriteeti ei oma. Narkoäri vist ei too enam sisse! Nüüd varastab autosi! Politsei pidas Rohuküla sadamas auto kinni ja lubas edasi sõita!!!“. Postitusele oli lisatud foto sõidukist (tl 15). Lisaks avaldas kostja oma postituse kommentaarina hageja ees- ja perekonnanime ning foto hagejast (tl 18). Hageja hinnangul avaldas kostja postituses tema kohta neli väidet, mis ei vasta tegelikkusele ja/või teotavad tema au ja head nime, sh väited selle kohta, et hageja tegeleb narkoäriga, hageja on varas, hageja on n-ö koputaja ning hageja on petis. Samuti tõi hageja esile, et kostja kasutas postitust kommenteerides õigustamatult ilma tema nõusolekuta tema fotot ja isikunime, et postitust mõjusamaks muuta. Kostja ei toonud kohtumenetluses esile või ei tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja tegevus ei olnud VÕS § 1046 või § 1047 järgi õigusvastane. Seda arvestades asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus hageja isikuõigusi ja tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses. Sellele, et kolme esimest väidet saab käsitada hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, neljandat väidet ebakohase väärtushinnangu avaldamisena VÕS § 1046 tähenduses ning hagejast foto avaldamist hageja kujutise kasutamisena VÕS § 1046 tähenduses, ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka kostja selgitused selle kohta, millises hingelises seisundis ta väidetavalt postituse tegi, ega kostja väited selle kohta, et ta kasutas postituse juures internetist avalikult kättesaadavat fotot hagejast. Iseenesest on õiged kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole otsust tehes nendega arvestanud. Teisalt ei anna need väited aga alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale.
2-20-12279 Kostja ei ole neid väiteid tõendanud, kuigi ta oleks pidanud seda TsMS § 230 lg 1 järgi tegema. Ühtlasi ei annaks need asjaolud ka tõendatuse korral alust järeldada, et kostja käitumine ei olnud õigusvastane. Arvestades kostja postituse sisu, sh selles sisalduvaid hageja head nime ja au teotavaid valeväiteid ning sellele lisatud fotot hagejast koos viitega hageja nimele, ei saaks kohus pidada hageja kujutise avaldamist VÕS § 1046 lg 1 II lause järgi õiguspäraseks seetõttu, et kostja arvas, et hageja on asunud kostja abikaasaga koos elama ja aitab kostja abikaasat abielulahutuse ja ühisvara jagamise protsessis. Ka juhul, kui kostja oleks teinud postituse selliste teadmiste pinnalt, oleks hageja foto avaldamine õigusvastane, sest hageja nime ja foto avaldamine koos au teotavate valeväidetega oleks ka sellises olukorras hageja õiguste ülemäärane riive. Ka asjaolu, et hageja foto oli kostjale internetist kättesaadav, ei muuda kostja käitumist õiguspäraseks, sest kostja ei oleks võinud ilma hageja nõusolekuta seda postitusele lisada ka siis, kui foto oli talle vabalt kättesaadav mistahes allikast. Asjaolusid, mis oleksid VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigustanud hageja kohta valeväidete avaldamist, ei ole kostja esile toonud. Seega on kostja postitust ja selle kommentaare avaldades käitunud õigusvastaselt ja rikkunud sellega TsMS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses hageja isiklikke õigusi.
11.3.Kuigi maakohus ei ole tuvastanud, kas kostja oli hagejale kahju tekitamises süüdi, saab praegusel juhul pidada kostjat hagejale kahju tekitamises süüdi olevana. Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, seejuures arvestatakse isiku süü hindamisel VÕS § 1050 lg 2 järgi mh tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Süü vormideks on VÕS § 104 lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on leidnud, et kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (vt Riigikohtu 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 16). Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada oma süüd välistavad asjaolud. Kostja ei ole aga toonud esile ega tõendanud oma süüd välistavaid asjaolusid. Seetõttu saab kohus lähtuda eeldusest, et kostja oli hageja kohta postitust tehes vähemalt hooletu. Asjaolusid, mis kinnitaksid seda, et kostja oli hageja õigusi rikkuvat postitust tehes raskelt hooletu või tegi seda tahtlikult, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.
11.4.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja põhjustas postituse ja selle kommentaaride avaldamisega hagejale mittevaralist kahju, kuid hüvitise suurust määrates on maakohus väljunud diskretsiooni piiridest. Kolleegium selgitab, et hüvitatav kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, seejuures hõlmab mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuigi kostja arvates ei ole usutav, et hageja kannatas selle postituse tõttu, on ilmne, et sellise sisuga postituse ja hageja foto avaldamine selle juures põhjustas hagejale negatiivseid tundeid ja lõi postituse lugejatele hagejast ebaõige ning negatiivse ettekujutuse. Seega ei ole kolleegiumil alust järeldada, et hagejale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule maksta VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Isiku au teotamise, sh ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega ning isiku nime ja kujutise õigustamatu kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 järgi rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, aga ka vajadust
2-20-12279 mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22 ja 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13). Praegusel juhul tõendas hageja, et kostja avaldas tema kohta Facebookis tegelikkusele mittevastavaid hageja au ja head nime riivavaid väiteid (hageja tegeleb narkoäriga, on varas ja n-ö koputaja) ning andis hageja kohta ebakohase väärtushinnangu (petis) (tl 15). Postitusele on kommentaarina lisatud ka hageja ees- ja perekonnanimi ning foto hagejast (tl 18). Arvestades postituse sisu, rikkus kostja oluliselt hageja isiklikke õigusi, millele juhtis õigesti tähelepanu ka maakohus. Samas tuleb arvestada, et praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja tegi seda tahtlikult, s.o sooviga põhjustada hagejale kannatusi, mistõttu loeb kolleegium, et kostja rikkus hageja isikuõigusi hooletusest. Ka postituse levik ei ole sedavõrd ulatuslik, nagu väidab hageja. Postituse alt on näha, et postitust on kolm korda märgitud meeldivaks, sellele on kirjutatud 35 kommentaari ning seda on 308 korda jagatud (308 Shares) (tl 15). Seega, kuigi maakohus ei ole otsuses selgitanud, mille alusel ta järeldas, et postitust on jaganud 308 inimest, on hageja seda asjaolu tõendanud. Sellest tulenevalt on postitus jõudnud paljude inimesteni, st lisaks 308 inimesele, kes seda jagasid, ka teiste inimesteni, kes seda oma uudisvoos nägid. Kuigi täpset isikute arvu, kelleni jagatud postitus jõudis, ei ole võimalik kindlaks teha, on selge, et postitus jõudis paljude inimesteni, kuid hageja väited postituse levimisest ca 100 000 inimeseni, on selgelt ülepaisutatud ning seda ei saa järeldada ka F selgituse (tl 16–17) alusel. Asjaolu, et postitus jõudis kõigi postitust jaganud isikute sõprade uudisvoogu, ei tähenda veel seda, et kõik need inimesed lugesid seda postitust ja kujundasid selle alusel oma arvamust hageja kohta. Ka asjaolu, et postitus oli avalik, mitte piiratud kostja sõprade ringiga, ei tähenda, et sellel oli oluline mõju muudele Facebooki kasutajatele. Samuti ei saa Facebooki postitust pidada praegusel juhul võrdväärseks internetis avaldatud meediaväljaande artikliga. Kuigi eelduslikult jõuab internetis avaldatu paljude isikuteni (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 28), ei saa kohus ainuüksi sellele eeldusele tuginedes väita, et Facebooki postituse levik oli igal juhul väga ulatuslik. Arvestada tuleb siiski konkreetse postituse leviku asjaolusid. Lisaks on maakohus kahjuhüvitise suurust määrates arvestanud kostja käitumist pärast rikkumist, sh kohtuistungil avaldatut, ning pidanud seetõttu vajalikuks arvestada hüvitist määrates ka vajadust mõjutada kostja käitumist tulevikus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kahetsenud postituse avaldamist või palunud hagejalt selle eest vabandust. Samas on kostja postituse kustutanud ning ringkonnakohtule ei ole teada, et kostja oleks peale vaidlusaluse postituse veel teiste isikute isiklikke õigusi rikkuvaid postitusi avaldanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja paneb sarnaseid tegusid tulevikus toime, ning tavalisest suurema hüvitise määramine selleks, et mõjutada kostja käitumist tulevikus, oleks praegusel juhul ennatlik.
2-20-12279 Viimaks märgib kolleegium, et maakohus on jätnud hüvitise suurust määrates arvestamata selle, et hüvitis peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema võrreldav sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusega. Riigikohtu 2020. a kohtupraktika analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja mediaanhüvitis 800 eurot. Arvestades nii kohtupraktikas tunnustatud hüvitiste üldist taset, kui ka hageja isikuõiguste rikkumise ulatust ja kaalu, hagejale põhjustatud kannatuste ulatust, aga ka kostja suhtumist tehtud postitusse ja selle eemaldamist, saab kolleegiumi hinnangul pidada praegusel juhul põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 1000 eurot.
12.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot ületavas osas ning seda ületavalt hüvitiselt seadusjärgses määras viivise. Muus, sh hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust vaidlustatud osas muuta.
13.Kuigi ringkonnakohtul ei ole hagi rahuldamise tõttu alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, s.t maakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda, arvestab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist. Kuna ringkonnakohus vähendab apellatsioonkaebuse alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise suurust poole võrra, on põhjendatud jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 poolte enda kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.