lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-8277/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8277/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1419
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8277

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Annika Hänilase vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy Vastustaja (kostja): Annika

XXXXXXXXXXXX)

Hänilane

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuli 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Annika Hänilase kanda.
3.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 1. juunil 2022 Annika Hänilase (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4050 eurot 92 senti, intressid 547 eurot 67 senti, haldustasu 13 eurot 50 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 3519 eurot 96 senti ning jooksva viivise 14,90% aastas põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 7. oktoobril 2015 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot ja mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning
1.augustil 2016 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Inbank AS loovutas
29.detsembril 2016 nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja tunnistas hagi. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja elab sotsiaalkorteris. Tervislikel põhjustel puudub kostjal töökoht.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2022. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8132 eurot 5 senti, millest põhivõlg on 4050 eurot 92 senti, intressid 547 eurot 67 senti, haldustasu 13 eurot 50 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1. juuni 2022 seisuga 3519 eurot 96 senti ning viivise 14,90% aastas tasumata põhinõudelt alates 2. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada kostja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1).

õigeksvõtul

põhineva

otsusega

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et hageja oleks sama võlgnevust kostjalt välja nõudnud näiteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja poolt hagile lisatud tõenditest nähtub, et viimati on kostjat hoiatatud võlgnevusest 2020. a märtsis. Kuna hagi esitati alles 2022. a juunis, siis tuligi kostjale esitatav nõue üllatuslikult nagu kostja kohtudokumentide kättesaamise kinnitamisel märkis. Seega leidis kohus, et TsMS § 168 lg 6 on käesoleval juhul kohaldatav.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt aga võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et käesoleval juhul on mõistlik ning põhjendatud jätta menetluses kantud kulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1180 eurot. Hageja palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Tartu Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 1 ja 4. TsMS § 168 lg 6 ei kuulu kohaldamisele. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Nõue on hageja menetluses olnud peaaegu kuus aastat. Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse olemasolu kohta, võimaldanud kostjale maksegraafikuid jms. Hageja on regulaarselt saatnud kostjale meeldetuletusi, seda nii e-kirja kui ka sõnumite näol (lisa 1). Hoolimata regulaarsetest meeldetuletustest on kostja viimase makse teinud
8.jaanuaril 2020 (hagiavalduse lisa 5). Hageja nõue ei saanud kostjale olla üllatuslik. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, st riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulu on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda. Hageja selgitab, et enne 2022. a sai maksekäsu kiirmenetluses nõuda sisse võlgnevusi summas kuni 6400 eurot ning hageja nõue ei mahtunud ettenähtud piiridesse. Alates 2022. a on küll maksekäsu piirmäär 8000 eurot, kuid kohtusse pöördumise hetkeks ületas hageja nõue ka uut maksekäsu piirmäära. Lisaks rõhutab hageja, et hageja ei ole kohustatud pöörduma kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, vaid hagejal on vaba valik otsustada, kas ta soovib esitada hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maakohus ei ole küsinud hageja seisukohta kostja 6. juuli 2022. a vastusele. Hagejal ei olnud võimalust esitada omapoolne seisukoht kostja vastusele, sh seisukoht menetluskulude jaotuse kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Praeguses rahuldas maakohus hagi. Seega TsMS § 162 lg 1 üldreegli järgi, tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt on maakohus viidanud TsMS § 168 lg-le 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Teisalt on maakohus viidanud TsMS § 162 lg-le 4, mille

kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kahe erineva sättega, mille kohaldamise eeldused ja õiguslikud tagajärjed on erinevad. Neid samaaegselt kohaldada ei ole võimalik.

9.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas TsMS § 168 lg-t 6 kohaldada. Viidatud sätte kohaldamist õigustaks eelkõige olukord, kus hageja ei ole kohtuväliselt oma nõuet üritanud maksma panna ning on pöördunud kohe kohtusse, veendumata selles, et kostja ei ole valmis kohustust vabatahtlikult täitma. Maakohus on ise välja toonud, et hageja on kostjat hoiatanud võlast 2020. a märtsis. Lisaks on kostja esitanud koos apellatsioonkaebusega kostjale saadetud e-kirjade väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt korduvalt võla tasumist. Seega oli hagejal alust kohtusse pöörduda, kuna kostja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pidanuks esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mitte hagi. See, kas esitada rahaline nõue maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses on poole valik, mida ei saa talle menetluskulude jaotuse juures ette heita.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus seda sätet kohaldas. Kostja on vastuses küll välja toonud, et tal on puuduv töövõime, mistõttu tal ei ole töökohta, kuid ringkonnakohus leiab, et see ei välista menetluskulude tema kanda jätmist. Ebaõiglast tagajärge aitavad praegusel juhul vältida täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sisalduvad piirangud kostja sissetulekule sissenõude pööramisele, millest tulenevalt on piiratud sissenõude pööramine töövõimetoetusele ning pärast sissetuleku arestimist peab jääma võlgnikule alles üldjuhul vähemalt palga alammäära suurune sissetulek.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna maakohus otsuses menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja soovib, et ringkonnakohus määraks kindlaks maakohtus kantud menetluskulud ja mõistaks need kostjalt välja. Maakohus saab hinnata, millises ulatuses on hageja esindajakulud põhjendatud.
12.Hageja on maksnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 0 eurot tulnuks maksta lõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 180 eurot nõutust rohkem. Enamtasutud lõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja