4.Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 1. juunil 2022 Annika Hänilase (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4050 eurot 92 senti, intressid 547 eurot 67 senti, haldustasu 13 eurot 50 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 3519 eurot 96 senti ning jooksva viivise 14,90% aastas põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 7. oktoobril 2015 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot ja mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning
1.augustil 2016 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Inbank AS loovutas
29.detsembril 2016 nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja tunnistas hagi. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja elab sotsiaalkorteris. Tervislikel põhjustel puudub kostjal töökoht.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2022. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8132 eurot 5 senti, millest põhivõlg on 4050 eurot 92 senti, intressid 547 eurot 67 senti, haldustasu 13 eurot 50 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1. juuni 2022 seisuga 3519 eurot 96 senti ning viivise 14,90% aastas tasumata põhinõudelt alates 2. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada kostja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1).
õigeksvõtul
põhineva
otsusega
TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et hageja oleks sama võlgnevust kostjalt välja nõudnud näiteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja poolt hagile lisatud tõenditest nähtub, et viimati on kostjat hoiatatud võlgnevusest 2020. a märtsis. Kuna hagi esitati alles 2022. a juunis, siis tuligi kostjale esitatav nõue üllatuslikult nagu kostja kohtudokumentide kättesaamise kinnitamisel märkis. Seega leidis kohus, et TsMS § 168 lg 6 on käesoleval juhul kohaldatav.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt aga võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et käesoleval juhul on mõistlik ning põhjendatud jätta menetluses kantud kulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1180 eurot. Hageja palub ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Tartu Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 1 ja 4. TsMS § 168 lg 6 ei kuulu kohaldamisele. Kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Nõue on hageja menetluses olnud peaaegu kuus aastat. Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse olemasolu kohta, võimaldanud kostjale maksegraafikuid jms. Hageja on regulaarselt saatnud kostjale meeldetuletusi, seda nii e-kirja kui ka sõnumite näol (lisa 1). Hoolimata regulaarsetest meeldetuletustest on kostja viimase makse teinud
8.jaanuaril 2020 (hagiavalduse lisa 5). Hageja nõue ei saanud kostjale olla üllatuslik. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, st riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulu on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda. Hageja selgitab, et enne 2022. a sai maksekäsu kiirmenetluses nõuda sisse võlgnevusi summas kuni 6400 eurot ning hageja nõue ei mahtunud ettenähtud piiridesse. Alates 2022. a on küll maksekäsu piirmäär 8000 eurot, kuid kohtusse pöördumise hetkeks ületas hageja nõue ka uut maksekäsu piirmäära. Lisaks rõhutab hageja, et hageja ei ole kohustatud pöörduma kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, vaid hagejal on vaba valik otsustada, kas ta soovib esitada hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maakohus ei ole küsinud hageja seisukohta kostja 6. juuli 2022. a vastusele. Hagejal ei olnud võimalust esitada omapoolne seisukoht kostja vastusele, sh seisukoht menetluskulude jaotuse kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Praeguses rahuldas maakohus hagi. Seega TsMS § 162 lg 1 üldreegli järgi, tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt on maakohus viidanud TsMS § 168 lg-le 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Teisalt on maakohus viidanud TsMS § 162 lg-le 4, mille
kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kahe erineva sättega, mille kohaldamise eeldused ja õiguslikud tagajärjed on erinevad. Neid samaaegselt kohaldada ei ole võimalik.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas TsMS § 168 lg-t 6 kohaldada. Viidatud sätte kohaldamist õigustaks eelkõige olukord, kus hageja ei ole kohtuväliselt oma nõuet üritanud maksma panna ning on pöördunud kohe kohtusse, veendumata selles, et kostja ei ole valmis kohustust vabatahtlikult täitma. Maakohus on ise välja toonud, et hageja on kostjat hoiatanud võlast 2020. a märtsis. Lisaks on kostja esitanud koos apellatsioonkaebusega kostjale saadetud e-kirjade väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt korduvalt võla tasumist. Seega oli hagejal alust kohtusse pöörduda, kuna kostja võlga vabatahtlikult ei tasunud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pidanuks esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mitte hagi. See, kas esitada rahaline nõue maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses on poole valik, mida ei saa talle menetluskulude jaotuse juures ette heita.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus seda sätet kohaldas. Kostja on vastuses küll välja toonud, et tal on puuduv töövõime, mistõttu tal ei ole töökohta, kuid ringkonnakohus leiab, et see ei välista menetluskulude tema kanda jätmist. Ebaõiglast tagajärge aitavad praegusel juhul vältida täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sisalduvad piirangud kostja sissetulekule sissenõude pööramisele, millest tulenevalt on piiratud sissenõude pööramine töövõimetoetusele ning pärast sissetuleku arestimist peab jääma võlgnikule alles üldjuhul vähemalt palga alammäära suurune sissetulek.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna maakohus otsuses menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada hageja apellatsioonkaebust osas, milles hageja soovib, et ringkonnakohus määraks kindlaks maakohtus kantud menetluskulud ja mõistaks need kostjalt välja. Maakohus saab hinnata, millises ulatuses on hageja esindajakulud põhjendatud.
12.Hageja on maksnud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 0 eurot tulnuks maksta lõivu 100 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 180 eurot nõutust rohkem. Enamtasutud lõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.