Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-14924 18. oktoober 2022, Rakvere kohtumaja
Kohtuasi
OÜ Voore Farm Teenused hagi Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastu võlgnevuse nõudes Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju hüvitise nõudes 70 089,94 eurot (10 571,51 eurot hagi + 59 518,43 eurot vastuhagi) Põhihagis hageja/vastuhagis kostja OÜ Voore Farm Teenused (registrikood 12987081), lepinguline esindaja Ingridt Allemann (isikukood xxx) Vastuhagis hageja/põhihagis kostja Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ, registrikood 12275239), seaduslik esindaja X X (isikukood xxx), lepinguline esindaja Allan Viirma (isikukood xxx) Hagimenetlus 18.10.2022, kirjalikus menetluses
Tsivasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Voore Farm Teenused hagi Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi nr 2-20-14924
-maisisilo transport Axion 850, 7594, Bergmann; 14,7h; 55€/h; kokku 808,50 eurot; -maisisilo transport Axion 850, 7595, Bergmann; 14,7h; 55€/h; kokku 808,50 eurot; -materjalid; 2 230tk; 0,64€/tk; kokku 1427,20 eurot; -materjalid; 140tk; 0,27€/tk; kokku 37,80 eurot. Arve 2019234 kokku käibemaksuta 8188,60 eurot, käibemaks 1637,72 eurot. Kokku käibemaksuga 9826,32 eurot. Hageja kõrvalnõudeks on kostja vastu esitatud 11.10.2020 viivisarve nr 2020226, maksetähtajaga 16.10.2020. Viivise määraks on 8% aastas. Viivis on arvestatud hageja põhinõudelt ehk arvelt 2019234, summalt 9826,32 eurot. Viivise arvestuse periood on 01.11.2019-11.10.2020 ehk 346 päeva. Sellest tulenevalt on viivise suurus 745,19 eurot. 4.Viru Maakohus 21. oktoobri 2020 määrusega (kd 1, tl 24-25) võttis hagiavalduse menetlusse.
3(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Hagiavaldusele lisatud arve ei ole leping, hageja arve ei kajasta ega sellest ei saa tuletada lepingu tingimusi. Lisaks on arvel näidatud tööd esitatud mahus tegemata ja kaubad (arvel märgitud „materjalid“) kostjale üle andmata. Esiteks märgib kostja, et maisisilo transpordis ei ole hageja ja kostja kokku leppinud. Kostja ei ole palunud hagejal silo transportida. Teiseks, kostja ei ole mingite materjalide (vt hagiavalduse lisa 3, arve nr 2019234, materjalid 1 427,20 eurot + 37,80 eurot = 1 465 eurot + km ) kostjale müümises hagejaga kokku leppinud. Hageja ei ole varem ega ka hagiavalduses selgitanud, mis materjalidega võiks tegemist olla. Kuna hageja poolt on tõendamata olulised lepingutingimused, sealhulgas maksetähtaeg, on ka hageja poolt esitatud viivisenõue tõendamata. Hageja õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras tekib üksnes juhul, kui kostja on kokkulepitud maksetähtaega ületades kohustuse täitmisega viivituses. Seda, et kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses, ei ole hageja tõendanud. Hageja arvel näidatud maksetähtaeg ei kajasta ega arvest ei saa tuletada poolte vahel kokku lepitud tasumise tähtaega. Hagiavaldusele lisatud arvetel märgitud maksetähtaja on hageja määranud ühepoolselt ning seda ei ole kunagi kostjaga kokku lepitud. Hageja poolt hagiavaldusele tõenditena lisatud viivisearve ja saldoteatis ei tõenda kostja väidetava võlgnevuse kohta mitte midagi ja seda sõltumata sellest, kas hageja on saldoteatisele kirjutanud „Saldokinnituse mittetagastamisel eeltoodud kuupäevaks loeme saldo õigeks“ või mitte. Lisade puhul on tegemist väljatrükkidega, mida hageja on teinud oma suvast lähtudes ja neil puudub mistahes kostja aktsept. Hageja oletus, et „mitte vastamisel on klient saldoga nõus “ on ekslik. Kehtiva õiguse kohaselt ei too saldoteatisele vastamata jätmine adressaadile kaasa rahalisi kohustusi saldoteatise saatja ees. 8.Hageja 29. märtsi 2021 seisukoha (kd 1, tl 98-103) kohaselt leiab hageja, et kostja seisukohad ei ole õiged ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja poolt dokumentide kontrollimise käigus selgus, et hagiavalduse koostamisel jäid hagiavalduses esitamata hagi aluseks olevad olulised asjaolud ja lisamata hageja nõuet põhistavad mitmed olulised tõendid ning hagiavalduses oli esitatud ka ekslikke väiteid. Teenustööde leping ja selle tingimused Hagiavalduse asjaolude analüüsi ja täiendavate tõendite kogumise käigus selgus olulise asjaoluna see, et hageja oli esialgselt esitatud hagiavalduses ekslikult märkinud, et kokkulepped kostjaga vaidlusaluste teenustööde tegemiseks olid suulised. Tegelikult oli nimetatud teenustööde tegemiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.03.2019 kuupäeva kandev, kuid poolte esindajate poolt 29.04.2019 digitaalselt allkirjastatud kirjalik teenusleping nr 201903061 koos lisaga 1, mis hõlmas mh ka sama aasta varasemaid teenustöid kostjale ning ka vaidlusaluseid töid 2019 septembris. Teenuslepingu sõlmimise vormi osas oli hageja ekslikkus hagiavalduse esitamisel tingitud asjaolust, et kostjaga sõlmis kirjaliku Teenuslepingu hageja töötaja volitatud isikuna ning see leping oli säilitatud üksnes volitatud esindaja arvutis, millest esialgse hagiavalduse koostaja ja allkirja andnud juhatuse liige polnud teadlikud sellel hetkel, kuivõrd nimetatud töötajaga oli töösuhe hagejal selleks ajaks lõpetatud. Samas on hageja jaoks kummaline, miks kostja esindaja vastuses hagile jättis teenuslepingu olemasolu märkimata, kuigi kostja pidi olema teenuslepingu olemasolust teadlik. Hageja hinnangul kostja poolt teenuslepingu olemasolu märkimata jätmine vastuses võis olla tingitud asjaolust, et teenusleping ei oleks toetanud kostja vastuse seisukohti, sh hageja nõude täielikku eitamist.
4(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Hageja märgib veel lisaks, et hageja ja kostja vahel on analoogsete tööde teostamisel olnud aastatepikkused lepingulised suhted ja väljakujunenud praktika, mistõttu on hageja hinnangul kummaline ja arusaamatu kostja poolt vaidlusaluste tööde teostamise igasugune eitamine. Selle põhjuseks ja eesmärgiks saab olla hageja hinnangul ainult üks - hoiduda kõrvale teostatud tööde eest tasumisest. Teenustööde lepingus oli kokku lepitud kõik teenustööde osutamiseks vajalikud olulised ja muud tingimused, sh teenuslepingu: - punktis 1.1. ja lisas 1 - tööde teostamise perioodid, tööde nimetused ja ligikaudsed mahud, ühikud, hinna alused; - punktis 4.3. - tööde teostamisest teatamise viis, tööde üleandmise viis ja vorm, tööde kohta pretensioonide esitamise tähtaeg; - punktis 3.2. - tööde eest tasumise tähtaeg; - punktides 3.4. ja 10.3. - töövõtja kütuse (ehk hageja 01.10.2019 arvel nr 2019234 (hagiavalduse lisa 1) nimetatud „materjali“) kasutamise korral selle eest arveldamise ja tasumise kord; - samuti muud tingimused, mida pooled pidasid vajalikuks Teenuslepingus fikseerida. Eeltooduga on hageja tõendanud teenuslepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ning teenuslepingust nähtuvalt on pooled saavutanud kokkulepped kõigis lepingu olulistes tingimustes, mida pooled on kinnitanud ka teenuslepingu punktis 13.1. Seetõttu on ebaõige ja põhjendamatu kostja väide vastuses, et tõendamata on poolte vahel sõlmitud lepingu olulised tingimused. Samuti on asjakohatu ja põhjendamata kostja väide vastuses, et pooled ei ole kokku leppinud silo transpordis. Teenuslepingu lisast 1 nähtub, et pooled olid teenuslepingu sõlmimisel kokku leppinud maisi veos 2019 septembris esialgses mahus 14 tundi hinnaga 45 €/h käibemaksuta. Teenuslepingu täitmine ja kokkulepitud tööde teostamine Teenuslepingu täitmise käigus teavitas kostja vaidlusaluste tööde tegemise vajadusest hagejat telefoni teel enne tööde teostamise algust, milline teavituse viis on kooskõlas teenuslepingu punktis 4.1. kokkulepituga. Hageja teostas teenuslepingu lisas 1 2019 septembrikuu osas kokkulepitud tööd perioodil 13.09.-14.09.2019, s.h: - maisi hekseldamine kahe töömasinaga mõlemal päeval kokku 43,75 hektarilt (tööde arvestuse ID koodid 665223, 665427, 665855, 665860); - maisisilo vedu nelja töömasinaga mõlemal päeval kokku 58,8 tundi (tööde arvestuse ID koodid 665225, 665230, 665231, 665236, 665851, 665854, 665856, 665874); - maisisilo tallamine ühe töömasinaga mõlemal päeval kokku 15,72 tundi (tööde arvestuse ID koodid 665266, 665853). Tööde arvestusest nähtuvad mahud ühtivad 01.10.2019 arvel nr 2019234 toodud tööde mahuga, samuti teostatud tööde aktis toodud tööde mahtudega. Eeltooduga on tõendatud vaidlusaluste tööde teostamine 2019 septembris, sh maisisilo transportimine. Seetõttu on ebaõige ja põhjendamata kostja väide vastuses, et hageja arvel nr 2019234 näidatud tööd esitatud mahus on hageja poolt tegemata. Samuti on asjakohatu ja põhjendamata kostja väide vastuses, et pooled ei ole kokku leppinud silo transpordis. Teenustööde mahud ja hinnad Teenuslepingu lisas 1 lepitakse alati kokku teenustööde ligikaudsed mahud ja tegelikud mahud selguvadki praktikas vastavalt tegelikule tööle ja vajadusele. Teenuslepingu sõlmimisel ei olegi võimalik kunagi kokku leppida täpsetes tööde mahtudes, kuna tööde tegelik maht selgubki alles tööde teostamise käigus ja need sõltuvad maisi kogusest, külvipinnast, tööde tegemiseks 5(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
kulutatud tegelikust ajast jm näitajatest, millised ei ole Teenuslepingu sõlmimisel kevadel veel teada. Kuivõrd teenusleping sõlmitakse kogu hooaja tööde perioodiks, siis praktikas on võimalik ka see, et osa kokkulepitud töid jääb tegemata, kuivõrd lepingu täitmise käigus tellija neid ei soovinud enam. Seetõttu tegelikult teostatud tööde mahud ei ühti täpselt teenuslepingu lisas 1 näidatud mahtudega, kuid pooled on praktikas lähtunud tööde eest arveldamisel tegelikust tööde mahust ja ei ole pidanud oma aastatepikkuses kliendisuhtes vajalikuks seetõttu hakata tagasiulatuvalt muutma teenuslepingu lisa 1. Samas ei ole pooltel vaidlust tegeliku tööde mahu osas ja kostja on tegelikult aktsepteerinud hageja poolt tegelikult teostatud tööde mahte teenustööde kohta esitatud arvel nr 2019234 ja aktis näidatud mahus, akti aktsepteerimisega. Teenuslepingu lisas 1 olid pooled esialgselt kokku leppinud maisi hekseldamise hinnas 55 €/ha käibemaksuta, kuid enne hekseldamise algust leppisid pooled suuliselt kokku uues hinnas 60 €/ha käibemaksuta. Uue hinna osas pooltel vaidlust ei ole ja kostja on tegelikult aktsepteerinud uut maisi hekseldamise hinda teenustööde kohta esitatud arvel nr 2019234 ja aktis näidatud hinnas, akti aktsepteerimisega. Teenuslepingu lisas 1 olid pooled esialgselt kokku leppinud maisisilo tallamise hinnas 45 €/ha käibemaksuta, kuid enne tallamise algust leppisid pooled suuliselt kokku uues hinnas 55 €/h käibemaksuta. Uue hinna osas pooltel vaidlust ei ole ja kostja on tegelikult aktsepteerinud uut maisisilo tallamise hinda teenustööde kohta esitatud arvel nr 2019234 ja aktis näidatud hinnas, akti aktsepteerimisega. Tööde üleandmine kostjale ja tööde ülevaatamise kohustus kostjal Vastavalt teenuslepingu punktile 4.3. töövõtja teatab tellijale töö lõpetamisest e-posti xxx või SMS-iteel, numbrile x. Tööde arvestuse lk 5 on tuvastatav, et vaidlusalused tööd lõpetati 14.09.2019, sh silovedu kell 12.13 (ID 665854), maisi hekseldamine kell 12.02 (ID 665960) ja silo tallamine kell 13.22 (ID 665853). Hageja teatas kostjale tööde lõpetamisest telefoni teel teenuslepingus näidatud numbril. Kuivõrd kostja juhatuse liige X X viibis korduvalt mõlemal tööde teostamise päevadel tööde teostamise ja ka lõpetamise juures, siis veendus kostja esindaja ka isiklikult tööde lõpetamises. Vastavalt teenuslepingu punktile 4.3. tööde üleandmiseks esitab töövõtja emaili teel või paberkandjal tellijale teostatud tööde akti tehtud tööde lõpetamise ja mahu kohta. Hagejal toimub teenustööde osas arvestus elektroonilisel teel majandustarkvara tööhaldusprogrammis, kuhu laekuvad andmed töömasinate seadmetest ja tööde juhi kannetest. Hageja koostas peale tööde lõpetamist 26.09.2019 teostatud tööde akti nr 632 ja saatis selle kostjale 21.10.2019 e-kirja teel oma majandustarkvara programmi kaudu teenuslepingu punktis 4.3. kokkulepitud poolte suhtlusaadressile [email protected]. Aktis oli lisaks teostatud töödele toodud ka tööde teostamiseks kulunud hageja materjalide (sinine diiselkütus ja ADBLUE) kogused ja hinnad vastavalt teenuslepingu punktidele 3.4. ja
Tsiviilasi nr 2-20-14924
teostamiseks kulunud tegelik ADBLUE kogus. Käesoleval juhul olid pooled teenuslepingu täitmise käigus kokku leppinud, lähtuvalt teenuslepingu punktidest 3.4., 10.2. ja 10.3., et septembrikuu tööde teostamiseks kasutatakse hageja kui töövõtja ADBLUE vedelikku, kuivõrd kostjal sellel ajal puudusid vajalikus kogused ADBLUE varud. Vastavalt teenuslepingu punktile 4.3. juhul kui tellija (kostja) ei vasta antud teavitusele (st teavitusele tööde lõpetamise ja Akti saamise kohta) 24 h jooksul, loetakse teenustöö tellija poolt vastuvõetuks. Analoogne märge oli ka aktil. Nagu juba oli märgitud, saatis hageja akti kostjale 21.10.2019 e-kirja teel. 21.10.2019 oli esmaspäevane päev. Arvestades Riigikohtu ts kolleegiumi selgitusi ja asjaolu, et kostja tegutses tööde tellijana oma majandustegevuses, siis tuleb eeldada, et akt jõudis kostja valitud teenusepakkuja serverisse 21.10.2019 ja kostjal tekkis alates 22.10.2019 mõistlik võimalus tutvuda aktiga ehk hageja poolt tehtud tööde ja kasutatud materjalide (sinise diiselkütuse ja ADBLUE) täpse mahu, hindade (sh teenustööde uute muudetud hindade) ja kogustega. Kostja ei teavitanud hagejat aktis näidatud teostatud tööde ja kulutatud materjalidega mittenõustumisest 24 tunni jooksul, mistõttu tuleb lugeda aktis näidatud lepingulised tööd nõuetekohaseks ning vastavates mahtudes ja hindades (sh teenustööd uutes muudetud hindades) kostja poolt vastuvõetuks peale 24 tunni möödumist hageja teavituse kostja teenusepakkuja serverisse jõudmisele järgnevast päevast ehk alates 23.10.2019. Samuti tuleb lugeda aktis näidatud tööde teostamiseks hageja poolt kulutatud materjalid (sinine diiselkütus ja ADBLUE) vastavates kogustes ja hindades kostja poolt aktsepteerituks alates samast kuupäevast. Eeltoodud põhjustel on ebaõige ja tõendamata kostja väide vastuses, et arvel nr 2019234 näidatud tööd on esitatud mahus tegemata ja materjalid kostjale üle andmata. Teenuslepingu muutmine tööde hindade osas Seoses asjaoluga, et aktis näidatud lepingulised tööd vastavates mahtudes ja hindades (sh teenustööd uutes muudetud hindades) sai lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja aktsepteerituks hiljemalt alates 23.10.2019, saab sellise kostja teoga (tegevusetusega) lugeda samast kuupäevast ka muudetuks teenuseleping selle lisas 1 näidatud maisi hekseldamise hind (uus hind 60€/ha käibemaksuta) ja maisisilo tallamise hind (uus hind 55 €/h käibemaksuta). Kuigi pooled olid maisi hekseldamise ja maissilo tallamise uutes kõrgendatud hindades kokku leppinud suuliselt juba enne nende tööde alustamist, tuleb kostja tahteavalduseks muuta maisi hekseldamise hinda ja maisisilo tallamise hinda kõrgemaks kui teenuslepingu lisas 1 algselt oli kokku lepitud, lugeda vastavalt teenuslepingu punktile 4.3. kostja vaikimist või tegevusetust 24 tunni jooksul arvates akti saamisest. Käesoleval juhul tulenes kostja vaikimine või tegevusetus tahteavaldusena poolte kokkuleppest teenuselepingu punktis 4.3. Teenuslepingu punktist 13.2. tuleneb, et teenuslepingu muudatused ja täiendused jõustuvad, kui poolte volitatud esindajad on neile alla kirjutanud. Sellest kokkuleppest järeldub, et muudatused peaksid olema kirjalikus vormis. Käesoleval juhul sai hageja kostja vaikimisest ja tegevusetust aru, et pooled sõlmisid teenuslepingu lisas 1 toodud maisi hekseldamise ja maisisilo tallamise hinnatõstmise kokkuleppe nii, nagu aktis ja teenustööde arvel nr 2019234 näidatud hinnad. Analoogselt tuleb lugeda poolte vahel sõlmituks ka aktis ja arvel nr 2019234 näidatud materjalide (sinise kütuse ja ADBLUE) hinna kokkulepe.
7(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Seetõttu ei ole asjakohane ja õige kostja väide vastuses, et antud juhul ei saa kostja vaikimist lugeda nõustumuseks. Tööde eest tasumine ja tasunõude sissenõutavus Teenuslepingu punktist 3.2. tulenevalt kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis kohustub tellija (kostja) tasuma tööde eest 21 päeva jooksul peale tööde lõpetamist ning punktist 3.4. tulenevalt arve töö tegemiseks kulunud kütuse eest, kui selle eest maksis töövõtja, esitatakse tellijale eraldi pärast tegeliku kulu selgumist. Hageja lõpetas kokkulepitud tööd 14.09.2019. Kuivõrd teenustööde tegemiseks kulutatud hageja materjalide (sinine diiselkütus ja ADBLUE) kulukogused selgusid juba akti koostamise ajaks, siis näitas hageja need kulud juba aktis. Hageja koostas vastavalt aktile teostatud tööde ja kulutatud materjalide eest tasumiseks arve 01.10.2019 nr 2019234. Kuivõrd, nagu juba eelpool märgitud, olid akti koostamise ajaks selgunud materjalide kulu, siis näitas hageja need kulud ühel arvel koos teenustöödega ja puudus vajadus esitada materjali kulude kohta kostjale eraldi arvet. Teenuste arve nr 2019234 saatis hageja kostjale 23.10.2019 e-postiga. Teenuste eest tasumise tähtaeg oli arvel nr 2019234 näidatud 31.10.2019, milline tähtaeg oli näidatud oluliselt pikemana, kui teenuslepingu punktis 3.2. kokkulepitud 21 päeva jooksul peale tööde lõpetamist. Hageja võimaldas kostjale pikema maksetähtaja põhjusel, et hageja ei esitanud kostjale kohe peale tööde lõpetamist akti ega tasumiseks arvet. Seetõttu on veidi kummaline kostja seisukoht vastuses, et hageja arvel näidatud maksetähtaeg ei kajasta ega arvest ei saa tuletada poolte vahel kokkulepitud tasumise tähtaega. Kui kostjale ei sobi hageja poolt tööde teostamise eest tasumiseks antud pikem tähtaeg, kui teenuslepingus kokku lepitud 21 päeva peale tööde lõpetamist, on kostjal võimalus vabatahtlikult maksta hagejale viivist pikema perioodi eest kui hageja hagis nõuab ehk alates tööde lõpetamisest peale 21 päeva möödumist kuni 31.10.20219. Kostja on aktsepteerinud teenustööde arvet nr 2019234 ja teenuste eest tasumise kohustust, lubades 18.12.2019 e-kirjaga teenuste eest (arve) tasuda 2020 jaanuari lõpupoole (e-kirjas tekst: ..Maisi teenuse arve saad jaanuari lõpupoole, mul ei tule enne välja ja siis saan pangast uue roboti ja küüni teise poole ehituse jaoks ka raha, ma võtan käibevahendeid juurde nagunii ja eks siis on lihtsam - praegu aastalõpp on ulme mul“.) Eeltooduga on kostja tegelikult tunnustanud hageja nõuet põhivõla osas, samuti veelkord teostatud tööde, nende mahtude ja hindade ning kulumaterjalide osas, kuid jätnud teenustööde ja materjalide eest tasumata, vaatamata oma kirjalikule lubadusele. 05.11.2020 edastas kostja juhatuse liige X X oma e-postilt e-kirja hageja endise raamatupidaja epostile xxx, millele oli lisatud kostja saldoteatis seisuga 30.09.2020. Nimetatud e-kirjas palus kostja kontrollida pooltevahelise arvelduste saldo õigsust vastavalt lisatud saldoteatisele. Lisatud saldoteatises on kostja ise näidanud võlgnevata kohustusena hageja ees just vaidlusaluse arve nr 2019234 tasumata jätmisest tulenevat kohustust, märkides ekslikult tasumata summaks 9793,20 eurot, kuid muud viited tasumata arve nr-le, arve kuupäevale, arve summale ja maksetähtpäevale ühtivad kõik täpselt. Hageja endine raamatupidaja edastas nimetatud e-kirja koos kostja saldoteatisega 06.11.2020 õigele hageja raamatupidaja e-postile xxx, kes omakorda vastas kostjale 06.11.2020 e-kirjaga, märkides, et kostja poolt edastatud võlgnevuse saldo ei ühti hageja arvestusest lähtuva saldoga ja õige võlgnevuse summa hageja arve nr 2019234 on 9826,32 eurot (ehk võlgnevuse vahe on 33,12 eurot), mida hageja raamatupidaja ka oma digitaalallkirjaga kinnitas. 8(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Eeltoodud e-kirjavahetused kostja juhatuse liikme ja hageja raamatupidaja vahel ning nende ekirjade lisad tõendavad vaieldamatult, et kostja tunnustas arvel nr 2019234 näidatud teenustööde teostamist ja saamist ning materjalide kulu ja arvel näidatud summa võlgnevust. Seetõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et pooltel puudub vaidlus kostja kohustuse üle tasuda hagejale osutatud teenuste ja materjalide eest vastavalt aktile ja 01.10.2019 arvele nr 2019234 summas 9826,32 eurot. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja märgib täiendavalt veel, et kostja on teenuslepingut osaliselt täitnud juba 2019 kevadiste tööde teostamisel. Nimelt oli teenuslepingu lisa 1 kohaselt kokku lepitud ka 2019 maikuus maisi külvamise töö tegemine. Hageja teostas nimetatud töö 2019 maikuus ja esitas maisi külvamise kohta kostjale 13.05.2019 arve nr 2019068 summas 2367,90 eurot käibemaksuga. Kostja tasus nimetatud tööde arve 22.08.2019. Eeltoodud põhjustel on kostja samuti teenuslepingu olemasolu, sõlmimist, selle tingimusi ja täitmist tunnustanud. Viivise nõue Teenuslepingu punkti 3.3 kohaselt toodud tähtajast mitte kinnipidamisel, kohustub tellija maksma viivist 0,02% iga viivitatud päeva eest. Tegemist on tegelikult VÕS §-ist 113 lg 1 tuleneva määraga 8% aastas. Teenuslepingus olid pooled kokku leppinud teenustööde eest maksetähtajas ja lisaks oli hageja võimaldanud kostjale arve nr 2019234 esitamisel pikema tähtaja 30.10.2019. Seega oli maksetähtaeg tuvastatav ja kindlaks määratud hageja soodsama pakkumisega 31.10.2019. Hageja ongi oma viivisenõude esitamisel lähtunud perioodist alates 01.11.2019. Eeltoodud põhjustel ei ole asjakohane ja põhjendatud kostja väide, et tõendamata on teenustööde eest maksetähtaeg ja viiviste nõue. Hageja leiab, et sõltumata asjaolust, kas hageja on esitanud kostjale viivisearveid või ei ole, on hagejal VÕS §-ist 113 lg 1 ja teenuslepingu punktist 3.3. tulenev õigus nõuda kostjalt teenustööde eest maksmisega viivitamise eest viivist. KOKKUVÕTTES eelpool seisukohas esitatuga ning viidatud ja täiendavalt lisatud tõenditega on hageja põhistanud ja tõendanud teenustööde teostamiseks lepingu (teenuslepingu) sõlmimise, lepingu olulised tingimused, teenustööde osalise hinna muutmise, tööde teostamise käigu ja aja, tööde valmimise ja nendest kostjale teatamise ning tööde üleandmise kostjale; tööde eest tasumise kohustuse tekkimise kostjal, tööde teostamisel kasutatud materjalide (sinine diiselkütus ja ADBLUE) eest kostja poolt tasumise kohustuse jm nõude esitamiseks vajalikud asjaolud. Seetõttu on ebaõiged ja tõendamata ning osaliselt asjakohatud kostja väited teenustööde lepingu mittesõlmimise, tööde mittetellimise, tööde mitteteostamise ja teenustööde eest tasumise kohustuse mittetekkimise kohta ning muude tingimuste kohta. Hageja teatab kohtule, et jääb jätkuvalt hagiavalduses esitatud seisukohtade ja lisatud tõendite juurde, arvestades käesolevas menetlusdokumendis esitatud asjaolude muudatusi, täpsustusi ja täiendusi ning täiendavalt lisatud tõendeid, samuti kohtule 12.01.2021 esitatud menetlusdokumendis punktides 1.1. kuni 1.3. esitatud täpsustatud taotluste ning hageja nõuet puudutavate seisukohtade ja tõendite juurde. 9.Kohus 21. juuni 2022 kirjaga (kd 1, tl 174) andis kostjale aega oma seisukoha esitamiseks muuhulgas hageja seisukoha kohta hagi vastuse suhtes. Kostja oma seisukoha kohtule ei esitanud. 9(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju hüvitise nõudes 1.DVS OÜ (kehtiv ärinimi Lalbagh Hatirjheel OÜ) esitas 15. aprillil 2021 (kd 1, tl 121-124) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju 59 518,43 eurot hüvitamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt DVS kasutas aastatel 2019 – 2020 enda majandustegevuses (põllumajandus) Lääne – x asuvaid põldusid põllumassiivi numbritega x (6,37 ha), x (22,16 ha), x (3,67 ha), x (12,03 ha) ja Lääne – Virumaal, Väike – Maarja vallas X külas asuvat põldu põllumassiivi numbriga x (17,07) (edaspidi koos nimetatud põllud ). Põldude pindala kokku oli 61,3 ha. 2019. a augustis (17.-21.8.2019. a) leppisid DVS, mida esindas juhatuse liige X X ja Voore Farm, mida esindas juhatuse liige H K, kokku, et Voore Farm külvab teenustööna DVS-i põldudele talirapsi. Voore Farm teostas külvitööd 22.-23.8.2019. a kõigil põldudel, so kokku külvas Voore Farm talirapsi 61,3 hektarile. 2019. a septembris, kui Voore Farmi poolt DVS põldudele külvatud taliraps üles tõusis, selgus, et Voore Farm on teostanud külvi ebakvaliteetselt. DVS esindaja D. X teatas 23.09.2019. a H. Kile, et Voore Farmi teostatud külv on ebakvaliteetne – talirapsiseemet oli külvanud ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus vmt ning talirapsi põllud olid „triibulised“ (st, et külv oli ebaühtlane ning raps ei tõusnud üles kogu põllu/külvipinna ulatuses). Samas, rapsiseemne kulu oli külvamisel olnud normikohasest märksa suurem. Vastuseks DVS pretensioonile lubas H. K, et Voore Farm esindajad vaatavad ebakvaliteetse külviga põllud üle. Voore Farm küll tunnistas ebakvaliteetse külvi teostamist, kuid ühtegi ettepanekut, mis DVS temale tekkiva kahju hüvitamiseks tegi, Voore Farm ei aktsepteerinud. 2020. a sai DVS põllumassiividele nr x, nr x ja nr x (kokku 32,2 ha) Voore Farm poolt külvatud talirapsi saagiks 10,60 tonni rapsi ning seega kujunes Voore Farm külvatud talirapsi saagikuseks 0,329 t/ha. Voore Farmi poolt lepingutingimustele mittevastavalt teostatud külvi tõttu taliraps ei kasvanud ning tekkinud kahju vähendamiseks haris DVS osa põlde uuesti üles ja külvas 6.-7.5.2020. a kokku 29,1 hektarile (põllumassiiv nr x ja põllumassiiv nr x) suviotra. Ülejäänud põldudele (kokku 32,2 ha) ei võimaldanud külvikord DVS-l teravilja külvata. Teravilja võib samale põllule külvata 3 aastat järjest ning 32,2 hektari ulatuses põldudel oli 2019. a tehtud talirapsi külvile eelnenud kolmel aastal DVS kasvatanud teravilja. Põllumassiividele nr x ja nr x oli võimalik viimast aastat teravilja külvata. 2020. a sai DVS põllumassiividele nr x ja nr x külvatud suviodra saagiks 150 tonni otra, millest suurema osa kasutas DVS enda majandustegevuse (loomakasvatus) tarbeks. DVS müüs 2020. a septembris 53,28 tonni suviotra hinnaga 140 eurot/tonn. DVS tellimuse täitmiseks Voore Farm poolt 2019. a augustis teostatud talirapsi külvi kvaliteet ei vastanud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Lähtudes VÕS § 115 nõuab DVS Voore Farmilt lepingutingimustele vastava töö teostamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kahju hüvitamise nõude materiaalseteks eeldusteks on: kehtiv võlasuhe, kohustuse rikkumine, rikkumise vabandatavuse puudumine, kahju olemasolu ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel ning täiendava tähtaja tulemusteta möödumine. 10(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Voore Farmi ja DVS vahel sõlmiti töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. Seega, poolte vahel oli lepingu rikkumisel kehtiv võlasuhe. Kohustuste rikkumine on lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumisena võib käsitleda ka käitumise tagajärge ehk isiku sattumist olukorda, mis ei ole kooskõlas sellega, mida ta võlasuhtest õigustatult lootis. Töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei ole täidetud lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Voore Farm poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele – külv teostati ebaühtlaselt, katmata kogu põldu. Samas oli seemnekulu ebamõistlikult suur. Isik saab tugineda lepingu rikkumise vabandatavusele, kui ta tõendab, et see asjaolu, mida ta peab vääramatuks jõuks, asub väljaspool võlgniku mõjusfääri, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks ja et mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohustuse rikkumise vabandatavust peab töövõtja seejuures ise tõendama. Käesoleval juhul ühtegi eelkirjeldatud asjaolu ei esinenud ning Voore Farm ei ole ühegi sellise asjaolu esinemist tõendanud, seega ei ole lepingurikkumine Voore Farmi poolt vabandatav. DVS kahjuks on talirapsi müügist saamata jäänud tulu. Kui Voore Farm oleks täitnud oma kohustuse kohaselt (kvaliteetselt), oleks DVS saanud talirapsi müügist vähemalt Eesti keskmist tulu. Oma kohustuse kohase täitmise korral Voore Farmi poolt ei oleks DVS-l kahju tekkinud, seega on kahju ning kohustuse rikkumise vahel ühene põhjuslik seos. Käesoleval juhul ei oleks täiendava tähtaja määramisel olnud mingit tulemust – külvi (Voore Farmi osutatud teenuse) mittevastavuse ilmnemisel ei olnud enam võimalik talirapsi uuesti külvata. Hilinenud külv toob kaasa saagi ikaldumise. Eeltoodust nähtuvalt on kahjunõude esitamise materaalõiguslikud eeldused täidetud, mistõttu on DVS-l õigus nõuda Voore Farmilt kahju hüvitamist summas 59 518,43 eurot (saamata jäänud tulu). Kahju arvestus Voore Farm külvas DVS-i tellimuse täitmiseks talirapsi DVS-i põldudele kokku 61,3 hektarile. DVS-i põldude talirapsi saagikuseks kujunes 0,329 t/ha. Eesti Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli talirapsi saagikus 2020. a Lääne – Virumaal 3,28 t/ha. Seega, DVS oleks pidanud 2020. a oma põldudelt talirapsi saagiks saama ca 201 tonni (61,3 ha x 3,28 t = 201,06 t). DVS müüs 2020. a augustis talirapsi hinnaga 388,73 eurot/tonn. Kahju arvestamisel lähtub DVS Maaeluministeeriumi poolt avaldatud andmetest, mille kohaselt oli rapsi hind Eestis 2020. aastal 387,55 eurot/tonn. Seega, kogu põldude talirapsi saaki realiseerides oleks DVS saanud tulu 77 897,55 eurot (201 t x 387,55 eurot = 77 897,55 eurot). Kuna Voore Farm ei täitnud oma lepingulisi kohustusi DVS-i ees, oli DVS põldude talirapsi saak ainult 10,60 tonni, mille realiseerimisest sai DVS tulu 4118,62 eurot. Voore Farmi poolsest lepingurikkumisest tekkinud kahju vähendamiseks 29,1 hektarile külvatud suviodra saagiks kujunes DVSil 150 tonni. Suviodrast 53,28 tonni müüs DVS hinnaga 140 eurot/tonn, ülejäänud 96,72 tonni suviotra kasutas DVS enda loomakasvatuse tarbeks. 11(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Seega tuleb kahju summast maha lahutada suviodrast saadud tulu, mis on 21 000 eurot (150 t x 140 eurot = 21 000 eurot). Suviodra külvamiseks pidi DVS uuesti harima 29,1 ha põldu, ostma odra seemne ja väetist ning külvama odra. Põllu uuesti harimise kulu oli 1 164 eurot (29,1 ha x 40 eurot = 1 164 eurot). Kahele põllumassiivile odra külvamiseks kulus seemet 8 tonni ning seemne hind oli 270 eurot/tonn. Seega oli odraseeme soetamise kulu 2 160 eurot (8 t x 270 eurot = 2 160 eurot). Suviodra 29,1 hektarile külvamise teostas DVS ise ning külvamise kuluks arvestab DVS oli 25 eurot/ha. Seega oli suviodra külvamise kulu 727,50 eurot (29,1 ha x 25 eurot = 727,50 eurot). 29,1 hektaril odra väetamiseks kulus 10,5 tonni väetist, mille hinnaks oli 256 eurot/tonn. Seega oli odrapõllu väetamise kulu 2688 eurot (10,5 t x 256 eurot = 2 688 eurot). Kokkuvõttes, talirapsi mittenõuetekohase külvi tõttu 29,1 hektari suuruse põllu uuesti harimiseks, külvamiseks ja suviodra kasvatamiseks tegi DVS kulusid kokku 6739,50 eurot (1 164 + 2 160 + 727,50 + 2 688 = 6 739,50). Nimetatud summa tuleb arvestada hüvitatava kahju hulka, kuna seda kulu põhjustas DVS-le Voore Farm – rapsi lepingutingimustele vastava külvamise korral ei oleks DVS pidanud kõnealust kulutust tegema.
12(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Kuigi hageja märgib vastuhagis, et ebaühtlane külv võis olla tingitud sellest, et rapsiseemet oli külvanud ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus vmt, ei ole ühtegi nimetatud asjaolu hageja tõendanud, mistõttu on need väited paljasõnalised ja oletuslikud. Kostjale ei ole teada, et kõnesolevatel külvipäevadel või enne seda või peale seda oleks külvikul olnud mingeid rikkeid või ummistusi. Seega on hageja vastavad väited oletuslikud ja tõendamata. Kui aga näiteks lähtuda hageja väitest, et külvanud oli ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus, siis tähendanuks see seda, et selles osas poleks taliraps üldse saanud idaneda. Käesoleval juhul väidab aga hageja, et külv (ehk samas ka idanemine) oli ebaühtlane, mitte aga seda, et mingi külvatud põlluosa oleks olnud täiesti tühi. Sellest ja vastuhagi lisas 2 olevalt fotolt nähtub ja järeldub, et taliraps idanes siiski kogu külvipinnal, kuid osades kohtades ebaühtlaselt, mis aga iseenesest ei tõenda, et viga oli külvikus või külvamise kvaliteedis. Seetõttu ei saa pidada ka asjakohaseks ja õigeks hageja väiteid, et külvanud oli ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus. Kostja teavitas hageja juhatuse liiget telefoni teel külvi teostamisest ja palus töö üle vaadata. Kas seeme on mulda külvatud, oli võimalik tuvastada ka töö külvijärgsel ülevaatamisel. Kuivõrd hageja sõlmis talirapsi külvamise teenustöö lepingu oma majandustegevuses, siis oli põhjendatud eeldada, et hageja täitis oma VÕS §-ist 643 tuleneva kohustuse nõuetekohaselt. Peale külvi teostamist ei esitanud hageja kostjale kuni seemne idanemisel külvi teenustöö kohta mingeid pretensioone ega nõudmisi. Asjaolu, et rapsiseemne idanemine ei toimunud ühtlaselt, ei olnud kostja hinnangul tingitud külvi halvast kvaliteedist ega külviku rikkest, nagu hageja väidab, vaid muudest asjaoludest, mille eest kostja ei vastuta. Kostja on seisukohal, et antud juhul talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine võis olla ja tõenäoliselt oligi tingitud hoopis hageja poolt ebaõigest talirapsi agrotehnikast, sh ebaõigest külvipinna ettevalmistamisest, mis oli põhjustatud hageja tegevusest ja/või tegevusetusest, samuti ebakvaliteetsest talirapsiseemnest. Eelnimetatud kostja seisukohta toetab mingil määral ka asjaolu, mille kohaselt hageja väidab rapsiseemne kulu külvamisel olevat olnud normikohasest märksa suurem. Sellest väitest lähtuvalt ja kui näiteks eeldada hageja seisukohta, et külviku seemne jaoturil oli luuk kinni või ummistus, oleks pidanud seemet hoopis järele jääma. Viimati öeldut hageja väitnud aga ei ole. Seega ei ole ka sellel põhjusel alust väita, et külvikul oli mingi rike, mis tõi kaasa ebaühtlase külvi. Samas oleks ju olnud loogiline, et suurema seemnekulu korra olnuks ka idanemine oluliselt parem (tihedam), kui vastuhagi avaldusele lisatud vestluste juures olevalt fotolt nähtub. Kostja märgib, et hageja poolt külvamiseks üle antud talirapsi seemne kogus oli piisav 61,3 ha suuruse külvipinnale külvamiseks. Nimetatud kostja seisukoha, et talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine võis olla ja tõenäoliselt oligi tingitud hoopis hageja poolt ebaõigest talirapsi agrotehnikast, kontrollimiseks pöördus kostja Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri P V'i (PhD, tema CV leitav xxx) poole ekspertarvamuse saamiseks talirapsi agrotehnikast, kuivõrd kostja pidas vajalikuks käesolevas kohtuasjas tõendada ja põhjendada oma vastuväiteid talirapsi kasvatuses eriteadmisi nõudvate asjaoludega ja sellega seoses eksperdi arvamusega. P V esitas esialgselt üldise arvamuse talirapsi agrotehnikast. Tutvunud arvamusega, esitas kostja lepinguline esindaja nüüd juba P V'ile täpsustavad küsimused lähtuvalt hageja vastuhagi väidetest ja seisukohtadest, lisades küsimustele tõenditena vastuhagi avalduse lisa 1-1, lisa 2 ja lisa 4 ning paludes sealt nähtuvaid fotosid arvestada täpsustatud arvamuse andmisel. P V esitas lähtuvalt kostja täpsustavatest küsimustest täpsustavad vastused talirapsi viljelustehnoloogia 13(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
kohta. Kostja esitab nimetatud P V'i kaks ekspertarvamust tõendina käesolevas kohtuasjas ja tugineb oma vastuväidete esitamisel olulises osas nimetatud ekspertarvamustele. Kostja hinnangul oli üheks oluliseks põhjuseks, miks idanes hageja taliraps halvasti ja ebaühtlaselt, hageja poolt talirapsi seemne külviks ebaõigesti või halvasti ettevalmistatud külvipind 61,3 ha-1. Sellise järelduse saab teha eksperdi vastusest, milles ekspert selgitab vastuseks kostja küsimusele nr 3 „Millised asjaolud agrotehnilises mõttes võivad põhjustada ebaühtlase talirapsi idanemise, kui mitte arvestada näiteks külviku tehnilist viga või saab selline ebaühtlane talirapsi idanemine ikkagi olla tingitud ainult külviku veast“, et „Ebaühtlase talirapsi idanemise üheks oluliseks põhjuseks on tootmispõldudel olnud ebaühtlane eelkultuuri põhu ja aganate laotamine. Seda võib ka välja lugeda olemasolevalt fotolt. Talirapsi seemned ei saa kontakti mullaga (jäävad põhukihti) ega idane. Teadaolevalt oli talirapsi eelviljaks teravili. Teadlikumad põllumehed on põhu ja aganate ühtlasemaks laotamiseks võtnud kasutusele spetsiaalse riista - põhuäkke, millega käiakse enne talirapsi külvi põld üle. Kuivõrd talirapsi külvipinna valmistas ette hageja, siis vastutas ta ise sellise külvipinna nõuetekohase ettevalmistamise eest ja sellisel külvipinnal talirapsi seemne idanemise tulemuse eest. Kuivõrd hageja tegutseb alates aastast 2012 oma majandustegevuses põllumajandussaaduste kasvataja ja tootjana (vt avalikke andmeid äriregistrist), siis oli põhjendatud temalt igati eeldada, et hageja teadis või pidi teadma, millise ettevalmistusega peab olema külvipind talirapsi külvamiseks. hageja ei ole väitnud ega tuginenud asjaolule, et külvipinna nõuetekohase ettevalmistamise eest pidi vastutama kostja. Viimati nimetatud kokkulepet pooltel ei olnud. Teiseks põhjuseks, miks idanes hageja taliraps halvasti ja ebaühtlaselt, võis olla hageja poolt enda poolt soetatud ja külvamiseks külvikusse antud halva kvaliteediga talirapsi seemne. Ekspert, vastates kostja täpsustatud küsimusele nr 5 „Kas ja kuidas võib talirapsi ebaühtlast idanemist põhjustada halb seemne kvaliteet“, selgitas, et „Seemne kvaliteedil on väga oluline mõju seemnete tärkamisele ja edasisele saagi kujunemisele. Meie oludes tuleb kasutada sertifitseeritud ja puhistega töödeldud seemet. See tagab ühtlase tärkamise ja taimede vastupidavuse haigustele. Nn. omaseemnega külvid tärkavad ebaühtlaselt. Hageja pole tõendanud külvamiseks külvikusse antud talirapsi seemne kvaliteeti, sh seda, kas seeme oli sertifitseeritud ja puhistega töödeldud. Kuivõrd talirapsi seemne soetas hageja, siis vastutas ta ise külviks antud seemne kvaliteedi eest ja sellise seemne idanemise tulemuse eest. Hagejalt, oma majandustegevuses põllumajandussaaduste kasvataja ja tootjana tegutsejana, oli põhjendatud eeldada, et hageja teadis või pidi teadma, millise kvaliteediga peab olema külvamiseks sobiv talirapsi seeme. Hageja ei ole väitnud ega tuginenud asjaolule, et kuivatava rapsiseemne kvaliteedi eest pidi vastutama kostja. Viimati nimetatud kokkulepet pooltel ei olnud. Kolmandaks oluliseks põhjuseks, miks idanes hageja taliraps halvasti ja ebaühtlaselt ning miks oli rapsi saagikus väga madal, oli tõenäoliselt hageja poolt külvipinna enne külvi ja külvijärgne väetamata jätmine vajalike väetistega. Ekspertarvamuse punktides 13-15 on ekspert, vastates kostja täpsustatud küsimustele nr 13-15, selgitanud, milliseid väetisi (fosfor, kaalium lämmastik, boor) tulnuks anda talirapsi külvi eelselt ja külvi järgselt ning veel kevadel ning millist mõju avaldab talirapsi külvile ja idanemisele ning saagikusele nende väetiste eiramine. Lisaks eelnevale saab talirapsi väetamise kohta lugeda ka eksperdi üldisest arvamusest. Hageja pole vastuhagis väitnud ega tõendanud, et ta oleks teostanud talirapsi külvipinnale väetamist eelloetletud väetistega ekspertarvamuses toodud kogustes ja aegadel vastavalt talirapsi agrotehnikale. Seega on kostja hinnangul hageja ise põhjustanud oma tegevusetusega külvatud 14(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
talirapsi ebaühtlase idanemise ja halva saagikuse ka eeltoodud põhjustel ning on ise vastutav sellega endale tekitatud kahju eest. Neljandaks oluliseks põhjuseks, miks idanes hageja taliraps halvasti ja ebaühtlaselt ning miks oli rapsi saagikus väga madal, oli tõenäoliselt hageja poolt vajaliku taimekaitse tegemata jätmine talirapsi põllule. Ekspertarvamuse punktides 11-12 on ekspert, vastates kostja täpsustatud küsimustele nr 11-12, selgitanud, et „Intensiivne rapsikasvatus ilma taimekaitseta (umbrohtude, haiguste ja kahjurite) pole eriti tulukas. Nende tööde tegemata jätmine või osaline tegemine või osaline tegemine viib selleni, et heal juhul saab hektarilt 300...500 kg seemet. Halvimal juhul võib jääda ka saagita“. Lisaks eelnevale saab taimekaitsest lugeda eksperdi ka üldisest arvamusest (lisa 1), millest muuhulgas nähtub, milliseid taimekaitsevahendeid ning millisel perioodil tuleb talirapsi kasvatamisel kasutada. Hageja pole vastuhagis väitnud ega tõendanud, et ta oleks teostanud talirapsi külvipinnale taimekaitset eksperdi üldises arvamuses loetletud kaitsevahenditega vastavalt talirapsi agrotehnikale. Seega on kostja hinnangul hageja ise põhjustanud oma tegevusetusega külvatud talirapsi ebaühtlase idanemise ja halva saagikuse ka eeltoodud põhjustel ning on ise vastutav sellega endale tekitatud kahju eest. Kostja märgib siinkohal asjasse puutuvana, et vastuhagis (p 5 viimane lõik) väidab hageja, et sai 32,2 ha-lt, millisel pinnal taliraps kasvas, saagikuseks 0,329 t/ha. See kinnitab omakorda asjaolu, et selline saagikus saigi hagejal tekkida hageja enda tegevusetuse tulemusena seoses talirapsi külvile taimekaitsevahendite mitte kasutamisega. Vastuhagis selgitab hageja, et „Voore Farmi poolt lepingutingimustele mittevastavalt teostatud külvi tõttu taliraps ei kasvanud ning tekkinud kahju vähendamiseks haris hageja osa põlde uuesti üles ja külvas 6.-7.5.2020. a kokku 29,1 hektarile (põllumassiiv nr x ja põllumassiiv nr x) suviotra“. Kõigepealt kuivõrd eelpool on kostja põhjendanud ja tõendanud, et talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine ei olnud tingitud teenustööde lepingu rikkumisest ehk talirapsi seemne halvast külvamisest, vaid tõenäoliselt hageja ebaõigest talirapsi agrotehnikast talirapsi viljelemisel, siis ei ole ka põhjendatud ja õige hageja seisukoht, et kostja tegevus (külv) põhjustas hagejal 29,1 ha osas rapsipõllu 2020 kevadel uuesti harimise ja suviodra külvamise hagejal kahju vähendamise eesmärgil. Kuivõrd hageja vastuhagi nõudeks on talirapsi müügist saamata jäänud tulu hüvitamine, siis 29,1 ha osas rapsipõllu ümberharimise ja sellele pinnale suviodra külvamise tõttu vähendas just hageja ise sellelt pinnal saama pidanud rapsi müügist teenivat tulu, kuna hageja otsustas iseseisvalt ümberharimise. Ka viimati nimetatud põhjustel ei ole põhjendatud ümberharimisega seoses tekkinud kulu ja muid kahjusid lugeda kostja poolt põhjustatuks, vaid nende kulude ja kahjude eest on vastutav hageja ise, võttes sellise riski põllu ümberharimisega ja uue külvi tegemisega. Kostja märgib aga siinkohal alternatiivselt, et tegelikult pole hageja esitanud mingeid tõendeid rapsikülvide 29,1 ha ulatuses ümberharimise ja sinna asemele suviodra külvamise kohta. Seetõttu on sellekohased hageja väited tegelikult paljasõnalised. Kui hageja oleks kasutanud talirapsi kasvatamisel õiget agrotehnikat (külvipinna õige ettevalmistus, kvaliteetne seeme, õige väetamine ja kahjuritõrje jm), oleks rapsiseemne külv idanenud ja arenenud tavapäraselt ning saagikus olnud samuti tavapärane ja hagejale ei oleks eelduslikult ka kahju tekkinud. Tõendamata on ja puudub alus järelduseks, et hagejale tekkis kahju ebaõigest rapsiseemne külvamisest. Põhjusliku seoses kindlakstegemiseks tuleb uurida, kas hageja väidetav lepingu rikkumine kostja poolt oli hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks. Selleks kasutatakse praktikas „conditio 15(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
sine qua non“ reeglit, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjusliku seoses olemasolu tõendamise kohustust oli antud juhul hagejal kui väidetaval kannatajal. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et temal tekkis väidetav kahju rapsiseemne külvamise tulemusena. Käesoleval juhul kostja teostas teenustööna üksnes talirapsi seemne külvi ning vastuses eelpool toodud asjaoludega ja tõenditega on kostja põhjendanud ja tõendanud, et rapsiseemne külv ei põhjustanud ega saanudki põhjustada hagejal vastuhagis kirjeldatud kahju, vaid hagejal kahju tekkimise tingis hageja enda tegevus ja/või tegevusetus ning rapsi agrotehnika nõuete eiramine. Tuginedes eelpool vastuses esitatud asjaoludele ja P V'i ekspertarvamusele, leiab kostja, et on alust arvata ja põhjendatud järeldada, et kogu vastuhagis kirjeldatud ja väidetav kahju on hagejale tekitatud tema enda poolt tegevuse ja/või tegevusetuse tulemusena, st kahju on eelkõige tekkinud talirapsi kasvatamisel õige agrotehnika kasutamata jätmise tõttu hageja poolt ning võibolla ka ebakvaliteetse talirapsiseemne kasutamise tulemusena ehk kui hageja oleks valmistanud talirapsi seemne külvamiseks külvipinna agrotehniliselt õigesti ette, sh oleks teinud külvieelse väetamise, oleks kasutanud kvaliteetset talirapsi seemet, oleks viinud läbi agrotehniliselt õigesti väetamise ja kahjuritõrje, ei ole tõenäoliselt hagejale ka kahju tekkinud. Seega on hageja tegevus/tegevusetus otseses põhjuslikus seoses temal kahju tekkimisega ning kahju tekkimine ei ole tingitud kostja külvitööst ega kostja tegevusest. Kostja leiab, et nendel asjaoludel oleks hagejal väidetav kahju tekkinud tõenäoliselt ka siis, kui rapsiseemne külvi oleks teostanud keegi kolmas isik. Kostja leiab, et kui hageja oleks nõuetekohaselt järginud kõiki talirapsi kasvatamise agrotehnika nõudeid, oleks tal jäänud väidetav kahju olemata. Hageja kui kannatanu omaosaluse arvestamise puhul tuleb lähtuda ka VÕS §-ist 127 lg 2, st hinnata, kas tekkinud kahju oli kannatanu vastava kahju vältimise kohustuse kaitsealas ning VÕS §-ist 127 lg 3, st kas kostja teenustööde lepingu sõlmimisel nägi või pidi ette nägema hagejal kahju tekkimise ohtu. Käesoleval juhul, nagu juba eelpool vastuses märgitud, oli poolte kokkuleppe kohaselt külvi teenustöö teostamise tingimuseks, et hageja valmistab ise talirapsi külvipinna ette ja annab külviks enda poolt rapsiseemne. Pooltel puudus kokkulepe, et kostja võtab endale külvamisega seoses riski või kohustuse kahjude eest, sh hagejal saamata jäänud tulu eest, mis võivad hagejal tekkida hageja poolt ebaõigesti ettevalmistatud külvipinnast ja külvamiseks kasutatud talirapsi seemne kvaliteedist. Samuti ei olnud pooltel kokkulepet, et kostja võtab endale külvamisega seoses riski või kohustuse kahjude eest, sh hagejal saamata jäänud tulu eest, mis võivad hagejal tekkida hageja poolt tairapsi kasvatamisel õige agrotehnika kasutamata jätmise eest. Hageja ei ole selliste riskide või kohustuste kokkuleppe olemasolu vastuhagis väitnud ega tõendanud. Põhjendatud ei oleks ka asuda käesoleval juhul seisukohale, et kostja vastutab rapsi agrotehniliselt õige kasvatamise, väetamise ja kahjuritõrje eest. Nimetatud tegevuse eest saab vastutada ainult hageja ise. Teenustöö lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale kuidagi mõistlikult ettenähtav, et hageja, arvestades tema majandustegevust ja tegevuse pikaajalisust, ei valmista talirapsi seemne külvamiseks külvipinda ette talirapsi agrotehnika nõudeid arvestades. Otse vastupidi, kostja põhjendatult eeldas lepingu sõlmimisel, arvestades hageja majandustegevust ja kogemust, et hageja teeb kõik vajalikud ja nõuetekohased agrotehnilised tööd külvipinna ettevalmistamisel ja tagab kvaliteetse talirapsi seemne olemasolu. Seetõttu ei näinud kostja mõistlikult ette ega saanudki ette näha teenustöö lepingu sõlmimisel võimaliku tagajärjena seemne ebakvaliteetset idanemist ja kasvamist ning selle tulemuna hagejale kahju tekkimist. Ka hageja ei ole vastuhagis 16(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
väitnud, et teenustööde lepingu sõlmimise ajal pidanuks kostja nägema hagejale kahju tekkimist ette. Ebaõige on vastuhagis (p 5, eelviimane lõik) hageja väide viitega vastuhagi avalduse lisale 4, et kostja küll tunnistas ebakvaliteetse külvi teostamist, kuid ühtegi ettepanekut, mis hageja temale tekkiva kahju hüvitamiseks tegi, kostja ei aktsepteerinud. Kostja leiab, et ta ei ole kunagi tunnistanud kostjale ebakvaliteetse külvi teostamist ja vastuhagiavalduse lisa 4 sellist kinnitust (tunnistamist) ka ei sisalda. Lisast 4 nähtuvast kostja juhatuse liikme H K'i kirjast ja väljendusest „Külvile tegin 30% allahindluse ja sinna lisandus tagumise rehvi kindlustuse omavastutus.“, ei ole põhjendatud teha järeldust, et sellega kostja tunnistas ebakvaliteetse külvi teostamist. Sellist tüüpi allahindlusi kasutab kostja juhtumitel, kui mõnel pikaajalisel kliendil, kelleks ka hageja võis end lugeda, on sageli maksmisega probleeme (ka hagejal esineb seda korduvalt), eesmärgiga säilitada jätkuvalt põllumajandusteenuste konkurentsi tingimustes püsiv kliendisuhe. Nii ka seekord kostja pakkus allahindluse välja püsiva kliendisuhte säilitamise eesmärgil. Vastuhagi lisast 4 nähtub, et hagejal oli maksmisega järjekordselt probleeme ja ta nõudis hoopis kostjalt arve tasumist. Kostja leiab, et eeltoodud põhjustel tuleb hageja vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kui kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see kahju hüvitamise nõude juba põhjusliku seoses tasandil. Kostja vastuväited kahju arvestusele jm asjaoludele Kuigi kostja on seisukohal, et hageja vastuhagi tuleb jätta täielikult rahuldamata vastuse punktides 3.1. - 3.15. toodud põhjustel, esitab kostja siiski ka oma vastuväited vastuhagis toodud kahju arvestusele jm asjaoludele, mida ei ole veel eelpool käsitletud. Tegelikult pole hageja esitanud mingeid tõendeid rapsikülvide 29,1 ha ulatuses põldude ümberharimise ja suviodra 8 t (ja selle kulu 2160 €) sellele maale külvamise kohta. Isegi asjaolu, et hageja võis eelnimetatud kulutusi teha, ei tõenda ega anna alust järelduseks, et need soetused ja kulud ka tehti just sellele rapsipõllu osale, mis ümber hariti. Kõigepealt märgib kostja siinkohal olulisena, et kuivõrd hageja kasutuses on järjepidevalt üle 30 põllumassiivi kogupindalaga ligemale 250 ha (vt lisa 5-1 ja lisa 5-2 - hagejaga seotud põllumassiivid sellel aastal. Kahjuks ei olnud võimalik samast kohast leida hageja kasutuses olnud põllumassiive 2019 ja 2020 aastatel, kuid eeldatavasti need enamuses osas iga-aastaselt kattuvad) ning nendel põldudel kasvatati mitmel ka suviotra, siis ei ole välistatud, et suviodra kasvatuse kulud olid tehtud hoopis teistele põldudele, mitte rapsipõllu ümberharimisega seoses vastuhagis näidatud põldudele. Eelnevat kostja seisukohta toetab näiteks ka see, et hageja soetas 28.04.2020 (vt vastuhagi avalduse lisa 9) suviotra 24,6 tonni, mis viitab sellele, et hageja külvas suviotra suures osas paljudele põldudele ja pole tõendatud, et 81 oleks külvatud ümberharitud rapsipõllule. Täielikult tõendamata on maaharimise kulude 727,50 eurot tegemise kohta üldse ja selle kulu seotus väidetava ümberharitud maaga, mistõttu on nimetatud väide paljasõnaline. Tõendamata on ümberharitud põllu väetamine 10,5 tonni väetisega suviodra otstarbeks ja selle kulu 2688 eurot seotus väidetava ümberharitud maaga, mistõttu on need hageja väited paljasõnalised. Kuna vastavalt vastuhagi avalduse lisale 10 soetas hageja väetist X Eesti AS'ilt 25 tonni ja hageja kasvatas kõnesoleval perioodil teravilju mitmetel teistel põldudel ning kuna pole tõendatud suviodra kasvatamine 29,1 ha-1 ümberharitud rapsipõllul, siis ei ole ka tõendatud ja usutav, et 10,5 t väetist kasutati just väidetavalt ümberharitud rapsipõllul.
17(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Tõendamata on hageja väide, et just ümberharitud rapsipõllult saadi suviodra saaki 150 t ja et just sellelt põllult koristatud suviodrast müüdi 53,28 t /vastuhagi avalduse lisa 5). Põhjendatud ei ole lugeda saamata jäänud tuluks suviotra 96,72 tonni, mille hageja vastuhagi kohaselt kasutas oma loomakasvatuse tarbeks. Hageja pole väitnud, et kasvatas suviotra selles koguses müügiks. Kui kasvatas suviotra enda loomakasvatuse tarbeks, siis ei ole tõenäoline, et selles koguses suviodrast oleks hagejal jäänud saamata tulu ning sellise suviodra kasvatamisel puudus tulu saamise eesmärk. Põhjendatud ja tõendatud ei ole hageja väide, et ta oleks pidanud saama rapsikülviga põldudelt talirapsi saagiks ca 201 tonni ja seda realiseerides oleks pidanud saama 77 897,55 eurot. Arvestades vastuses eelpool esitatud asjaolusid (rapsi kasvatamisel agrotehnikat praktiliselt täielikult eirates) ning eksperdi arvamust, ei ole tõenäoline ja usutav, et sellise rapsisaagi oleks hageja saanud. Seetõttu ei ole asjakohane ja põhjendatud hageja arvestus, et rapsist saamata jäänud tulu moodustas 73 778,93 eurot (77 897,55 -4118,62). Siinkohal on hageja aga jätnud peale kõige muu arvestamata, kui palju ta oleks saanud tulu rapsiseemne müügist, kui ei oleks ümber harinud 29,1 ha ulatuses rapsipõldu, seda ka madala saagikuse korral seoses rapsikasvatuse agrotehnika nõudeid eirates. Eeltoodud põhjustel leiab kostja, et hageja poolt on kahju tekkimine tõendamata. Vastuhagis esitatud kahju arvestus ei ole põhjendatud ja asjakohane ning kahju tekkimine summas 59 518,43 eurot ei ole tõendatud. Hageja väidetud kahju suurus ja kahju tekkimise asjaolud on oletuslikud ja ei ole kontrollitavad. Kostja on seisukoha, et hageja poole vastuhagis esitatud asjaolud ja lisatud tõendid on otsitud eesmärgiga vabaneda põhihagis kostja poolt esitatud nõude rahuldamisest. Käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamiseks täidetud VÕS §-is 115 lg 1 ning VÕS §-des 127 ja 128 nimetatud eeldused.
Tsiviilasi nr 2-20-14924
kvaliteeditingimusi ning kostja sai mõistlikult tugineda hageja kui töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele. Eelnevat arvestades vastutab hageja külvi lepingutingimustele mittevastavuse eest ja seda isegi juhul, kui poolte vahel ei oleks olnud kokkulepet külvi kvaliteeditingimuste osas. Kostja möönab, et ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas hageja masinal töötas ainult pool külvikut või oli külviku seemne jaoturil luuk kinni või jaotur ummistunud vmt. Kostjal ei olegi hageja masinal esinenud vea tõendamise kohustust. Kostja väidab, et hageja teostas ebakvaliteetse külvi ning kostjal on selle tõttu saadud kahju hüvitise nõude esitamisel kohustus tõendada külvi mittevastavus lepingutingimustele. Seda on kostja ka tõendanud, lisades vastuhagile pildid, millelt on selgelt näha, et mõnes kohas tõusis taliraps üles ja teises kohas ei tõusnud üldse. Seega ei olnud hageja teostatud külv ebaühtlane mitte selles mõttes, et osal külvipinnal oli rapsitaimi tihedamalt ja teises kohas pisut hõredamalt (nagu püüab väita hageja). Hageja külv oli ebaühtlane, kuna külvipinnal mõnes kohas oli rapsiseeme maha külvatud ja raps tõusis üles aga samas oli suurem osa külvipinnast seemnega üldse katmata ja seal ka ühtegi rapsitaime ei tärganud. Hageja väited, et hageja külvatud talirapsi idanemine kostja põldudel ei olnud mitte ebakvaliteetse külvi tagajärg vaid oli tingitud „muudest asjaoludest “, on paljasõnalised ja väärad. Hageja leiab, et „talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine võis olla ja tõenäoliselt oligi tingitud hoopis DVS poolt ebaõigest talirapsi agrotehnikast, sh ebaõigest külvipinna ettevalmistamisest, mis oli põhjustatud DVS tegevusest ja/või tegevusetusest, samuti ebakvaliteetsest talirapsiseemnest. “ Esiteks, kostja oli külvipinna ettenähtud viisil ette valmistanud ning hagejale ettevalmistustööde osas ka informatsiooni edastanud. Näiteks saatis kostja 21.8.2019 hagejale pildi ja kirjelduse Rajakülas asuva põllu ettevalmistustöödest, mille peale hageja esindaja saatis heakskiitva märgi (ülespoole pööratud pöial) ning hiljem kinnituse, et selliselt ettevalmistatud mulda külvab hageja seemne „vabalt “. Teiseks, kuna hageja on kogemustega põllumajandusettevõtja, sai kostja eeldada, et hageja teadis või pidi teadma külvipinna ettevalmistamise nõudeid ning kostja sai mõistlikult tugineda hageja kui töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele. Hiljemalt külviga alustamisel pidi hageja nägema, mil viisil on tehtud külvipinna ettevalmistus ning oleks selle puuduste korral pidanud kostjat puudustest teavitama. Mitte ühtegi märkust, etteheidet vmt hageja seoses külvipinna ettevalmistusega kostjale ei teinud ning asus külvi teostama. Kolmandaks, käesoleval juhul ei ole asi selles, et külvatud talirapsi seeme ei oleks üldse idanenud. Vastupidi, nendel põlluosadel, kuhu hageja talirapsi seemet külvas, see ka idanes ning rapsitaimed tõusid üles. Küll aga ei tõusnud rapsitaimed üles põllu nendel siiludel, kuhu hageja rapsiseemet ei külvanudki. Eluliselt ei ole usutav, et hageja väidetud rapsiseemne ebakvaliteetsus avalduks nö sümmeetriliselt – ühel põllusiilul idaneb seeme probleemideta ja teisele põllusiilule satuvad kogu põllu pikkuse ulatuses seemned, mis ei idane. Küll aga on loogiline ja usutav see, et rapsitaimed ei kasva sellel osal põllust, kuhu seemet ei külvatudki. Seega, hageja väited külvipinna ebaõigest ettevalmistusest on tõendamata oletused. Kostja valmistas külvipinna ette nõuetekohaselt ning hageja ei esitanud külviga alustamisel ega mitte kunagi hiljem mingeid pretensioone ega märkusi külvipinna ettevalmistuse osas. Samuti on paljasõnalised tõendamata väited rapsiseemne võimalikust ebakvaliteetsusest. Ka rapsiseemne kvaliteedi osas ei esitanud hageja mingeid pretensioone ning vaidlust ei ole selles, et kohtades, 19(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
kuhu hageja ebakvaliteetse külvi käigus talirapsi seeme sattus, seal see ka idanes ja raps tõusis üles. Selleks, et püüda enda paljasõnalisi oletusi, et „/.../ talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine võis olla ja tõenäoliselt oligi tingitud hoopis DVS poolt ebaõigest talirapsi agrotehnikast,/.../ “, usutavaks muuta, esitas hageja 17.5.21 vastuse lisana P Vi arvamused talirapsi agrotehnika kohta, väites seejuures, et tegemist on ekspertarvamustega (vt 17.5.21 vastuse p 3.6). Kostja leiab, et P Vi 1.5.2021 ja 8.5.2021 arvamused ei ole asjakohased. Need arvamused ei tõenda ja nendega ei saagi tõendada asjaolusid, millele tuginevad hageja väited. Seoses P Vi arvamustega märgib kostja, et tegemist ei ole ekspertarvamusega (eksperdi arvamusega) TsMS mõttes (vt TsMS § 293). Tegemist võib olla eriteadmistega isiku arvamusega, mis siiski ei võimalda tuvastada ühtegi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavat asjaolu ega tõenda asjaolusid, millele tuginevad hageja paljasõnalised väited. Esiteks, P Vi 1.5.2021 arvamus (17.5.21 vastuse lisa 1) kirjeldab üldiselt talirapsi kasvatamist kui sellist, talirapsi saagikust, mõningaid agrotehnilisi võtteid jmt ning sellel ei ole mitte mingit seost kostja vastushagis esitatud nõuete ega hageja vastuväidetega. Pooled ei vaidle käesolevas kohtuasjas selle üle, milliselt Eesti põllult on kogutud talirapsi rekordsaak, kui kaua kestab Eesti tingimustes talirapsi vegetatsiooniperiood vmt. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all see, kas a) kostja sai kahju hageja poolt teostatud ebakvaliteetse külvi tõttu ja b) kas hageja poolt töövõtu korras kostjale tehtud talirapsikülv oli kvaliteetne või mitte. Teiseks, ka P Vi 8.5.2021 arvamus ei tõenda mitte midagi 22.-23.8.2019 kostja põldudel hageja poolt teostatud talirapsi külvitööde kohta. Hageja on esitanud P Vile teoreetilisi küsimusi talirapsi kasvatuse kohta ning P V on neile küsimustele vastanud. P Vilt saadud üldistest - mitte konkreetselt hageja teostatud külvi ja kostja põldude kohta - vastustest on hageja asunud tegema meelevaldseid järeldusi kostja väidetava tegevuse või tegevusetuse kohta. Näiteks on hageja küsinud „4. Kuidas mõjutab talirapsi idanemist ja saagikust asjaolu, millised eelviljad oli enne rapsikülvi nendel maadel. Käesoleval juhul väidab külvi tellija, et külvile eelnenud kolmel aastal olid nendel maadel teraviljakülvid “. P V vastab, et „4. Parimaks eelviljaks talirapsile peetakse kultuurideta (must) kesa, istikut või põldheina segu, kaunviljadega segatist (haljassöödaks või siloks), varajast otra, taliotra, talinisu. Toodud on paremusjärjestus. “ Lisaks on hageja küsinud „5. Kas ja kuidas võib talirapsi ebaühtlast idanemist põhjustada halb seemne kvaliteet “ ning P V vastab „5. Seemne kvaliteedil on väga oluline mõju seemnete tärkamisele ja edasisele saagi kujunemisele. Meie oludes tuleb kasutada sertifitseeritud ja puhistega töödeldud seemet. See tagab ühtlase tärkamise ja taimede vastupidavuse haigustele. Nn. omaseemnega külvid tärkavad ebaühtlaselt .“ (vt 17.5.21 vastuse lisa 2 ja lisa 3). Viidatud küsimusest ja neile antud vastustest ei ole võimalik mitte midagi järeldada kostja poolt tema põldudel kasvatatud eelviljade kohta ega hageja poolt külvatud seemne kvaliteedi kohta. Hageja on lihtsalt küsinud P Vi käest, millised on üldised agrotehnilised võtted talirapsi kasvatamisel ning siis oma suvaotsuse alusel asunud kostjat süüdistama P Vi poolt esile toodud talirapsi kasvatamise nõuete mittejärgmises. Sellise küsimuse käsitlusega ei saa nõustuda ning P Vi 8.5.2021 arvamus ei tõenda samuti käesolevas asjas tõendamist vajavaid asjaolusid. P Vi arvamused ei tõenda hageja poolt kostja tegevuse või tegevusetuse kohta väidetu osas mitte midagi. P V isegi ei ole avaldanud arvamust kostja poolt kasutatud talirapsi seemne kvaliteedi osas, kostja põldude külviks ettevalmistuse vmt hageja väidetud asjaolude osas. Kostja leiab, et P Vi 1.5.2021 ja 8.5.2021 arvamusi ei saa tõendina käesoleva asja materjalide juurde võtta ning need tuleb hagejale tagastada. 20(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Vaidlust ei ole selles, et hageja teostas talirapsi külvi kostja põldudel 22.-23.8.2019 a. Seega toimus antud juhul talirapsi külv selleks sobival ajal ning külvi teostamise aeg ei saanud rapsi idanemist ega ülestõusmist negatiivselt mõjutada. Talirapsi külvipinna valmistas hagejaga kokkuleppel ette kostja, randaalides külvipinda enne külvi alustamist 2 korda. Vastuhagi lisana 2 esitatud fotodelt on selgelt näha, et ettevalmistatud külvipind on ühtlaselt must mullapind (must kesa). „Ebaühtlast eelkultuuri põhu ja aganate laotamist “ tõendina esitatud fotodelt ei nähtu ning külvipinna ebakvaliteetset ettevalmistust ei heitnud hageja ka kostjale ette, kui ta külvi teostas. Asjaolu, et P V viitab talirapsi idanemisprobleemide puhul ühe põhjusena põhu ja aganate ebaühtlasele laotamisele, ei tähenda, et selline asjaolu oleks esinenud kostja põldudel. Hageja ei ole tõendanud, et külvipind oli halvasti ette valmistatud, vastupidi – hageja on kostja poolt teostatud külvipinna ettevalmistuse heaks kiitnud (vt käesoleva seisukoha p 11). Seega toimus antud juhul talirapsi külv nõuetekohaselt ette valmistatud külvipinnale. Mingit põhukihti, kuhu seemned oleks saanud kinni jääda, ei olnud. Kostja andis talirapsi külvi teostamiseks hagejale üle puhitud talirapsi seemne „INV 1030“. Hageja ühtegi pretensiooni temale külvi teostamiseks üleantud seemne osas ei esitanud. Seega kasutas kostja antud juhul talirapsi külviks kvaliteetset seemet ja hageja on tõendamata väited seemne ebakvaliteetsuse kohta kohtumenetluse käigus välja mõelnud. Koos talirapsi külviga teostas hageja ka kompleksväetisega väetamise. Väetamine toimus samaaegselt külvamisega, st väetis lisati külvi ajal hageja kombikülvikusse, millega hageja talirapsi kostja põldudele külvas. Talirapsi kasvatamiseks sobiva väetise omandas kostja X Eesti AS-lt ning andis selle koos talirapsi seemnega hagejale külvi teostamiseks üle. Seega toimus antud juhul talirapsi külvipinna nõuetekohane väetamine ning sellest oli teadlik ka hageja. Kostja põldudel, kuhu hageja talirapsi külvas, tegi kostja 2019 sügisel umbrohutõrjet. Käesolevale seiskohale on lisatud süsteemse umbrohutõrjevahendi Targa Super ostuleping. Seega ei ole hageja väited, et kostja on „/.../ ise põhjustanud oma tegevusetusega külvatud talirapsi ebaühtlase idanemise ja halva saagikuse/.../ “ asjakohased. Kostja põldudele hageja poolt külvatud talirapsi saagikus oli väike seetõttu, et hageja teostas ebaühtlase külvi - 6 meetri laiune külvik külvas kogu seeme ainult külviku keskosast u 1 meetri laiuste põllusiilude peale. Sel viisil külvates ei saanudki taliraps idaneda neil põlluosadel, kuhu seeme ei sattunud ning ca meetri laiustel siiludel lämmatas suur seemne kontsentratsioon normaalse idanemise ja taimekasvu. Kostja vastuhagist ja käesolevas seisukohas eelpool toodust nähtuvalt ei ole kostja endale ise kahju põhjustanud, nagu väidab hageja. Kostja ja hageja leppisid 2019. a augustis kokku, et hageja külvab teenustööna (töövõtt) kostja põldudele talirapsi. Vaidlust ei ole selles, et hageja teostas külvitööd 22.-23.8.2019. a ning külvas talirapsi kostja põldudel kokku 61,3 hektarile. Vaidlust ei ole ka selles, et 2019 a. septembris, kui hageja poolt kostja põldudele külvatud taliraps üles tõusis, selgus, et talirapsi idanemine on toimunud ainult teatud põlluosadel ca 1 meetri laiustel põllusiiludel. Selliselt toimunud idanemine viitab üheselt asjaolule, et hageja külvik ei külvanud talirapsi seemet kogu külviku laiuse – so 6 meetrit – ulatuses, vaid ainult ca 1 meetri laiuselt. Hageja väited külvipinna ebakvaliteetsest ettevalmistusest, külviks kasutatud seemne väidetavast ebakvaliteetsusest, kostja väidetavast tegevusetusest talirapsi harimisel vmt on paljasõnalised ja asjakohatud. Mõistlikult ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud põldu, millel taliraps enamuses osas külvivea tõttu üles ei tõusnud ega kasvanud, harima samamoodi nagu haritakse nõuetekohase külviga põlde. Kuna hageja külvas kogu 61,3 ha suurusele põllupinnale ettenähtud seemnekoguse ainult ca 1 meetri laiustele põllusiiludele, ei saanudki raps normaalselt idaneda ja kasvada. Põldudel, kus 21(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
kostjal oli võimalik põld uuesti üles harida, sai ta kasvatada teravilja. Aga põldudelt, mille külvikord ei võimaldanud teravilja kasvatamist, sai kostja ainult väga vähese rapsisaagi, mis jäi kordades alla eeldatavale saagikusele olukorras, kui külv oleks olnud kvaliteetne. Hageja väide, et tema poolt külvitöödele tehtud 30% allahindlust rakendas ta käesoleval juhul eesmärgiga säilitada „püsiv kliendisuhe “, ei ole eluliselt usutav. Esiteks, kostjal ja hagejal ei olnud mingit kokkulepet külvitööde osas kostjale allahindluse tegemiseks. Teiseks, hageja ei pakkunud allahindluse tegemist kostjale välja viisil, mis viitaks väidetavatele kostja makseprobleemidele või soovile kliendisuhte jätkamiseks tasustamistingimuste osas läbi rääkida, vaid teatas ühepoolselt, et „külvile tegin 30% allahindluse “. Seejärel keeldus hageja esindaja kostjaga suhtlemast (ei vastanud telefonikõnedele ega sõnumitele) ning pöördus kostja poole alles 20.10.2020, esitades nimetatud kuupäeval kostja vastu hagi Viru Maakohtusse. Kostja leiab, et hageja selline käitumine ei viita mingil viisil soovile hoida pikaajalist kliendisuhet ning külvitöödele oli hageja valmis allahindlust tegema just seetõttu, et ta teostas tööd ebakvaliteetselt. Allahindluse tegemisega üritas hageja vähendada temapoolse lepingurikkumise tõttu kostjale tekkivat kahju. Hageja väited, nagu oleks kostja endale ise kahju põhjustanud, on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja leiab, et „/.../ on alust arvata ja põhjendatud järeldada, et kogu vastuhagis kirjeldatud ja väidetav kahju on DVS’ile tekitatud tema enda poolt tegevuse ja/või tegevusetuse tulemusena /.../ “. Kostja märgib, et tema kahju hüvitamise hagi lahendamisel ei saa lähtuda hageja arvamustest ja meelevaldsetest järeldustest. Asjaolu, et talirapsi külvi tegi hageja ainult kitsastele põllusiiludele aga mitte kogu põllu ulatuses, on kostja tõendanud. Samuti on kostja tõendanud vastuhagile ja käesolevale seisukohale lisatud tõenditega, et nõuetekohaselt oli tehtud külvipinna ettevalmistus, väetamine ja umbrohutõrje. Hageja, kui põllumajandusettevõtjast töövõtja ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni külvipinna ettevalmistusele ega kasutatud seemnele või väetisele. Kostja poolt hagejale külvi teostamiseks üle antud seeme ja väetis vastas kõigile kvaliteedinõuetele – vastupidised väited on hageja tõendamata oletused. Samuti pidi hageja ette nägema, et ebakvaliteetselt teostatud külvi tagajärjena tekib kostjale kahju. Ütlematagi on selge, et kõigi külvatavate seemnete kuhjamisel kitsastele põllusiiludele selliselt, et suuremas ulatuses põllule üldse seemet ei külvata, tagajärjeks on talirapsi saagikuse vähenemine või üldse saagi puudumine. Täiesti arusaamatuks jääb hageja suviodra kasvatamisest saadud tulu kohta esitatud väited. Kostja poolt 29,1 hektarile külvatud suviodra saagiks kujunes kostjal 150 tonni. Suviodrast 53,28 tonni müüs kostja hinnaga 140 eurot/tonn, ülejäänud 96,72 tonni suviotra kasutas kostja enda loomakasvatuse tarbeks. Seega, suviodra kasvatusest saadud tulu oli kostjal 21 000 eurot (150 t x 140 eurot = 21 000). Kogu nimetatud tulu ulatuses on kostja hageja põhjustatud kahju summat vähendanud.
Tsiviilasi nr 2-20-14924
vastaspoole menetluskulude kohta (kd 2, tl 2, 5-6). Kostja esitas seisukoha ja menetluskulude nimekirja 08.08.2022 (tl 137). OÜ Voore Farm Teenused esindaja lõpliku seisukoha (kd 1, tl 194-197) kohaselt väär ja tõendamata on kostja väide, et hageja ei teostanud talirapsi külvi tavapärases kvaliteedis. Samas kostja oma 12.07.2022 kohtule esitatud seisukohas (p 10) möönab, et ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas hageja masinal töötas ainult pool külvikut või oli külviku seemne jaoturil luuk kinni või jaotur ummistunud vmt, leides samas ekslikult, et kostjal ei olegi hageja masinal esinenud vea tõendamise kohustust. Kostja on tõendamise kohustuse osas jätnud põhjendamatult arvestamata TsMS §-is 230 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Antud juhul kostja väide hageja külviku mittekorrasoleku kohta ei ole selline üldtuntud asjaolu, mida tõendada ei oleks vaja (TsMS § 231 lg 1 - tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest). Ainus tõend, millele kostja rajas oma väite külviku rikke kohta, on vastuhagi avaldusele lisatud väljavõte 29.09.2019 kostja juhatuse liikme poolt hageja juhatuse liikmele saadetud kirjast koos fotoga mingist tuvastamata põllulõigust. Muid tõendeid kostja oma nimetatud väidete kinnituseks pole kohtule esitanud. Hageja leiab, et toodud kostja esindaja kiri ja lisatud foto mingist põllulõigust ei tõenda, et külvi teostamisel oli hageja külvikul rike, mis ei külvanud ühtlaselt. Esiteks nähtub väljavõttelt (all paremas servas), et väljavõte on tehtud 21.10.2020. Teiseks väljavõttel olev suurem foto mingist põllulõigust ei tõenda, et see foto on tehtud vaidluse all olevast rapsikülviga põllust ega seda, kas fotol oleval põllul on üldse rapsitaimed. Kostja pole tegelikult tõendanud, et foto on tehtud vaidlusalusest põllust ja et fotolt nähtuvad rapsitaimed. Kolmandaks igal kostja esitatud elektronkirjal on all paremas nurgas .Jagatud fotod" mitmeid erinevaid fotosid erinevatest põldudest ja traktori töötamisest. Jääb arusaamatuks nende fotode puutumus käesoleva vaidlusega. Tõendamata on, et need fotod oleksid tehtud vaidlusalusest rapsipõllust. Samuti ei ole fotode põhjal tuvastatav nende tegemise aeg. Ka ei ole ostja kirjas viidet sellele fotole, mistõttu pole välistatud, et foto on väljavõttele lisatud hoopis hiljem, siis kui kostja koostas vastuhagi avalduse lisasid. Vaatamata eelöeldule märgib hageja siiski, et asjaolust, mille kohaselt talirapsi seeme ei tärganud ühtlaselt kogu külvipinnal, ei saa teha järeldust, et see juhtus külviku rikke tõttu. Hageja on 17.05.2021 kohtule esitatud vastuses kostja vastuhagi avaldusele põhjalikult selgitanud ja tõendanud, millised asjaolud võisid põhjustada külvi ebaühtlase tärkamise ning et selleks asjaoluks ei saanud olla kaasaegse kõrgtehnoloogilise külviku viga, sh ummistus, nagu väidab kostja ja veel nii suures ulatuses, nagu väidab kostja. Kostja ei ole neid hageja väiteid ega tõendeid ümber lükanud omapoolsete tõenditega. Hageja peab vajalikuks veel märkida, et kui kostja väidetavalt avastas 2019 sügisel, et rapsi külv ei olnud teostatud kostja hinnangul kvaliteetselt, oleks oma majandustegevuses mõistlikult käituv isik pidanud koguma kohe usutavaid tõendeid selliste väidete kinnitamiseks, kutsuma kohale hageja esindajad ja vajadusel kaasama eksperdi jm, et tuvastada ebakvaliteetne külv ja selle põhjused. Kostja midagi taolist pole aga teinud. Kuivõrd kostja algatas rapsiseemne külvi ebakvaliteetsuse kohta vaidluse ja hakkas esitama sellega seoses hagejale materiaalseid nõudmisi alles vastuhagi esitamisega 15.04.2021 ehk ca 1,5 aastat hiljem külvi tegemisest ja väidatavast avastamisest kostja poolt, siis jääb hagejale paratamatult kahtlus, et kostja on vastuhagi esitanud eesmärgiga vabaneda hageja nõudest tasuda 23(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
osutatud teenuste eest ning hakanud esitama vale- ja tõendamata väiteid ning looma kunstlikke tõendeid oma valeväidete põhistamiseks. Sellist hageja kahtlust ilmestab kujukalt ka asjaolu, et kostja, selle asemel et koguda 2019 sügisel kohe väidetava rapsiseemne ebakvaliteetse külvi tõendamiseks vajalikke tõendeid, hoopis haris rapsipõllu uuesti üles ja külvas sellele maale kostja väidete kohaselt 2020 kevadel suviodra, kõrvaldades sellega ise kõik võimalikud tõendid tuvastamaks rapsiseemne külvi kvaliteeti. Kahjuks tagasiulatuvalt ei ole võimalik külvi kvaliteeti enam kindlaks teha. Kuivõrd hageja tegutses rapsiseemne külvi teostamisel oma majandustegevuses ning kuna kostja ei ole suutnud tõendada külvi mittekvaliteetsust, tuleb lähtuda eeldusest, hageja teostas rapsiseemne külvi kõigi nõuete kohaselt ja et külvikul ei esinenud külvamise ajal mingeid rikkeid. Kui kostja sellega ei nõustu, lasub kostjal kohustus tõendada vastupidist. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud rapsiseemne kvaliteedi osas mingeid pretensioone, ei ole antud juhul asjakohane. Hageja ei saanud kuidagi hinnata külvamiseks antud rapsiseemne kvaliteeti selle üleandmisel, kuivõrd rapsiseemne kvaliteeti ei ole võimalik hinnata visuaalselt silmaga, vaid rapsiseemne kvaliteeti (idanevus, puhtus, 1000 tera mass jne) määratakse laboratoorsel teel ja selle kohta väljastatakse vastav sertifikaat ning rapsiseemne kvaliteeti tõendab või kinnitab (tõendab) müüja ostjale kauba müümisel. Hageja märgib siinkohal veel selgitusena, et rapsiseemne kvaliteeti ja sellest tulenevalt idanemist mõjutavad otseselt selle hoiutingimused (näiteks mitte õiges niiskuse ja temperatuuri tingimustes hoitud seeme ei pruugi omada ena samu idanemise näitajaid (protsenti), mis on seemne partii etiketil näidatud) ning seemne vanus (aastatega rapsiseemne idanemisvõime väheneb oluliselt). Antud juhul lasus kostjal tõendamiskoormus, et ta andis külvamiseks üle kvaliteetse ja idanemisvõimelise rapsiseemne. Kostja seda tõendanud ei ole. Samuti pole kostja väitnud ega tõendanud, et hagejal oli kohustus enne külvi alustamist määrata temale kostja poolt külvamiseks üle antud rapsiseemne kvaliteet ehk pooltel puudus kokkulepe, et kostja poolt külvamiseks üleantava rapsiseemne kvaliteedi eest vastutab hageja. Eeltoodud põhjustel ei ole kostja etteheited hagejale seemne kvaliteedi hindamise või hindamata jätmise osas põhjendatud ja asjakohased. Kostja seisukohale lisatud X Eesti AS ja DVS OÜ vahel sõlmitud müügilepingu lisa nr x ei tõenda, et kostja andis hagejale külviks üle kvaliteetse, sh puhitud, rapsiseemne ning väetise, nagu kostja oma seisukohas väidab. Nimetatud lisa ei tõenda ka seda, et kostja oleks asjasse puutuva rapsiseemne ja väetise üldse X Eesti AS'ilt soetanud ja kätte saanud ning just selle rapsiseemne hagejale külvamiseks üle andnud. Nimelt ei tõenda rapsiseemne X Eesti AS poolt kostjale üleandmist ja kostja poolt omandamist. Lisa näol on tegemist müügilepingu võlaõigusliku lisaga, millest ei nähtu müüdava kauba valduse üleandmine ostjale. Kuivõrd nimetatud müügilepingu lisal puuduvad poolte allkirjad, siis ei tõenda lisa müügilepingu lisa sõlmimist ega selle täitmist seal näidatud poolte vahel. Kostja seisukoha lisa 2 (müügilepingu lisa) p 7 kohaselt „Käesolev Lepingu Lisa jõustub selle allkirjastatult tagastamise hetkest ja kehtib kuni käesolevast Lepingu Lisast tulenevate kohustuste täitmiseni mõlema Poole poolt, juhul, kui Ostja ei ole allkirjastanud käesolevat Lepingu Lisa, kuid on teostanud Kauba eest tasumisele kuuluvad maksed või on toimunud tasaarveldus, loevad Pooled käesoleva Lepingu Lisa sõlmituks“. Kostja pole esitanud tõendina vastavat allkirjastatud müügilepingu lisa ega ka tõendeid lisas näidatud kauba eest tasumise või tasaarvestuse kohta, millised tõendid võiks tõendada lepingu lisa jõustumist. Nimetatud põhjustel hageja leiab, et kostja seisukoha lisa 2 ei tõenda 24(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
rapsiseemne ja väetise soetamist kostja poolt ning selle kauba kostja poolt omandamist ega selle kauba kostja poolt üleandmist hagejale. Hageja palub kohtul nimetatud tõend asja läbivaatamisel kõrvale jätta kui asjaga mitteseotud ja mittekõlbulik tõend. Samuti on täiesti vale kostja väide, et „Koos talirapsi külviga teostas hageja ka kompleksväetisega väetamise. Väetamine toimus samaaegselt külvamisega, st väetis lisati külvi ajal hageja kombikülvikusse, millega hageja talirapsi kostja põldudele külvas“. Hageja märgib siinkohal, et ta ei ole kostjalt talirapsi seemnega üheaegselt mingit väetist saanud ega üheaegselt rapsiseemnega väetist põllule sama külvikuga külvanud. Kostja andis hagejale külvamiseks üle üksnes rapsiseemne. Kostja on väetise üleandmist hakanud väitma alles nüüd oma viimases menetlusdokumendis. Varasemalt pole kostja nimetatud asjaolule tuginenud. Seega kostja seisukoha lisa 2 ei tõenda hagejale väetise üleandmist külvamiseks koos rapsiseemnega. Seetõttu on tõendamata kostja poolt ka rapsipõllu väetamine. Kostja seisukohale lisatud X Eesti AS ja DVS OÜ vahel sõlmitud müügilepingu lisa nr xxx ei tõenda, et kostja teostas rapsipõllule umbrohutõrjet, nagu kostja oma seisukohas väidab. Nimetatud seisukoha lisa ei tõenda ka seda, et kostja oleks asjasse puutuva umbrohutõrjevahendi üldse X Eesti AS'ilt soetanud ja kätte saanud. Nimelt ei tõenda seisukoha lisa umbrohutõrjevahendi üleandmist ja kostja poolt omandamist. Lisa 3 näol on tegemist müügilepingu lisaga, millel puuduvad poolte allkirjad, mistõttu ei tõenda kostja seisukoha lisa 3 müügilepingu lisa sõlmimist ega selle täitmist seal näidatud poolte vahel. Kostja seisukoha lisa 3 p 7 kohaselt „Käesolev Lepingu Lisa jõustub selle allkirjastatult tagastamise hetkest ja kehtib kuni käesolevast Lepingu Lisast tulenevate kohustuste täitmiseni mõlema Poole poolt, juhul, kui Ostja ei ole allkirjastanud käesolevat Lepingu Lisa, kuid on teostanud Kauba eest tasumisele kuuluvad maksed või on toimunud tasaarveldus, loevad Pooled käesoleva Lepingu Lisa sõlmituks“. Kostja pole esitanud tõendina vastavat allkirjastatud müügilepingu lisa ega ka tõendeid lisas näidatud kauba eest tasumise või tasaarvestuse kohta, mistõttu kostja seisukoha lisa 3 ei tõenda umbrohutõrjevahendi soetamist ja umbrohutõrje tegemist kostja poolt. Hageja palub kohtul nimetatud tõend asja läbivaatamisel kõrvale jätta kui asjaga mitteseotud ja mittekõlbulik tõend. Täiesti asjatundmatuks ja tõendamata väiteks tuleb pidada kostja väidet, et „Kostja põldudele hageja poolt külvatud talirapsi saagikus oli väike seetõttu, et hageja teostas ebaühtlase külvi - 6 meetri laiune külvik külvas kogu seeme ainult külviku keskosast u 1 meetri laiuste põllusiilude peale. Sel viisil külvates ei saanudki taliraps idaneda neil põlluosadel, kuhu seeme ei sattunud ning ca meetri laiustel siiludel lämmatas suur seemne kontsentratsioon normaalse idanemise ja taimekasvu“. Kostja ei ole tõendanud, et külvikul oleks olnud mingi rike ega seda, et külvik külvas kogu seemne ainult 1 m laiuselt ning ülejäänud osa 5 m külvikul ei töötanud. Selline külvamine pole ka tehnoloogiliselt võimalik ja eluliselt usutav taolise kõrgtehnoloogilise külviku Horsch Focus 6TD puhul. Eelnev väide näitab ilmekalt kostja asjatundmatust asjasse puutuva külviku ehitusest ja tehnoloogiast. Külvik, millega kostja põllule talirapsiseeme maha külvati, ei toimi selliselt, et kui isegi peaks mõni külviku osa ummistuma, siis ei tähenda see seda, et mõnes teises osas suureneb automaatselt seemne pealeandmine. Hageja märgib, et seda tüüpi külvikutel toimub enne seemne külvamist kalibreerimine, mille lepivad tellija ja töövõtja enne külvi kokku. Kalibreerimine tähendab, et külvi tellija ja töövõtja lepivad kokku, mitu idanevat tera soovitakse panna ühele külvipinna ruutmeerile ning sellest tulenevalt arvestatakse välja seemne kulunorm kilogrammides hektari kohta. Käesoleval juhul olid DVS ja VFT kokku leppinud kalibreerimisel normi, arvestades kostja poolt külviks üle antud rapsiseemne kogust.
25(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Hageja peab vajalikuks selgitada kalibreerimist. Kalibreerimine toimub tervikuna kogu külviku osas ning võimalik ei ole teha kalibreerimist külviku erinevate osade osas erinevalt, sest nimetatud külviku osaline kalibreerimine mingis osas erinevalt pole tehnoloogiliselt võimalik. Külvik kalibreeritakse enne külvamist ühtse tervikuna, st määratakse külvinorm, mitu idanevat tera soovitakse panna ühele m2-le ja sealt arvestatakse välja kulunorm mitu kg/ha seemet kulub. Kui aga lähtuda näiteks kostja tõendamata teooriast, et 6 meetrisel külvikul töötas ainult keskel 1 m laiune osa ja ei töötanud 5 m laiune osa (mis ei ole tegelikult selle külviku puhul võimalik, nagu eelpool juba märgitud), siis pidanuks jääma üle 5-kordne rapsiseemne ülejääk. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et seemet oleks jäänud nii suures koguses üle või et seemet üldse jäi üle. Hoopis vastupidi - kostja esitatud tõenditest (kirjadest hagejale) nähtub, et kostja imestab, et kogu rapsiseeme kulus külvipinnale ära. Ilmselt ei olnud kostja juhatuse liige võimeline leidma õiget seemnekulu ha kohta, arvestades kokkulepitud kalibreerimist enne külvi. Hageja märgib siinkohal veel täpsustavalt külviku kohta, et külviku ehitus ja tehnoloogia on selline, et sellel ei ole võimalik ka sektsiooniti mingi osa väljalülitus, st et külvikul kas külvab kogu 6 m laiune osa või ei külva ükski osa. Variant, et külvab 1 m osa ja ei külva 5 m osa, pole selle külviku puhul tehniliselt võimalik. Kostja on olnud oma seisukohtades külvi teostamise osas ka ebajärjepidev. Kui oma 12.07.2022 seisukohas väidab kostja, et 6 m laiuse külvi asemel toimus 1 m laiune külv, siis vastuhagi avalduse punktis 5 on kostja hoopis märkinud, et „DVS esindaja D. X teatas 23.9.2019. a H. Kile, et Voore Farmi teostatud külv on ebakvaliteetne - talirapsiseemet oli külvanud ainult pool külvikut või ...“. Sama väide nähtub ka kostja vastuhagi avalduse lisast 2, kus kostja samuti kirjutab hagejale, et „Pool külvikut on külvanud“. Arvestades, et külvik on 6 m lai, siis eeltoodud kostja väite kohaselt külvas külvik vähemalt 3 m laiuselt. Eelnev näitab kujukalt kostja ebajärjepidevat seisukohta külvi osas, mis viitab eelkõige sellele, et kostja väited külvi ebakvaliteetsuse osas on ebaõiged ja otsitud eesmärgiga vabaneda kohustusest tasuda hagejale viimase poolt osutatud teenuste eest. Eeltoodud kostja väited on asjatundmatud ka seetõttu, et kostja juhatuse liikmel X Xil puudub põllumajanduslik eriharidus ja puudus 2019. a ka talirapsi kasvatamise kogemus ning ta ei tunne kõnesoleva külviku ehitust ja tehnoloogiat. Eelnimetatud põhjustel ei suuda kostja juhatuse liige ilmselt teha ka vahet külvamata pinna ja ebakvaliteetse rapsiseemne idanemise vahel. Kostja on oma seisukohas asunud meelevaldselt tõlgendama hageja selgitust, miks hageja tegi kostjale külvitöödele 30% allahindlust ja mida hageja pidas silmas „püsiva kliendisuhte säilitamise“ eesmärgina. Hageja selgitab siinkohal veelkord täpsustavalt allahindluse põhjust ja eesmärki. Nimelt oli kostja omalt poolt 2019 sügisperioodil osutanud hageja osanike ja juhatuse liikmete kaudu seotud teistele äriühingutele Osaühingule Voore Farm, registrikood 10013883, siloteenust ja Osaühingule x, registrikood x, teravilja koristusteenust ning esitanud nende teenuste tasumiseks vastavatele äriühingutele arved. Kostja nõudis hageja kaudu oma nimetatud arvete ennetähtaegset tasumist, olles ise hagejale samal ajal võlgu teenuste eest. Vastuhagi avalduse lisast 4 nähtub, et kostja nõudis hageja kaudu OÜ'le x, mis on hageja osanikega ja juhatuse liikmetega seotud äriühing, osutatud teenuste eest tasumist, märkides 04.10.2019 kirjas, et „Mul on raha vaja - maksa koristus arve Küti mõisa alt“. Samast lisast 4 nähtub ka 21.10.2019 kostja kiri, milles kostja ütleb, et ,Ja millal koristusarve ära maksad? Mul on raha vaja“. Kuivõrd kostja nõudis hageja kaudu hagejaga seotud teistele äriühingutele kostja poolt osutatud teenuste eest ennetähtaegset tasumist, siis leppisid hageja juhatuse liige (kes oli samaaegselt juhatuse liige eelnimetatud kahes hagejaga seotud äriühingus) ja kostja juhatuse liige suulises vestluses omavahel kokku, et hagejaga seotud teised äriühingud on nõus maksma kostjale 26(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
ennetähtaegselt teenuste arved ära ja hageja on lisaks nõus tegema kostjale ka rapsikülvi teenustele 30% allahindlust juhul, kui kostja omalt poolt tasub seejärel hagejale teenuste arve (hageja arve kostjale nr 2019234), ära. Kostja lubas seda kokkulepet täita. Nimetatud kokkuleppest tulenevalt hagejaga seotud äriühingud omalt poolt täitsid kokkuleppe ja tasusid oma arved kostjale ära. Samuti tegi hageja kostjale teenuste eest ka 30% allahindlust. Kostja aga kahjuks seda kokkulepet ei täitnud ja jättis hagejale lubatud arve nr 2019234 ikkagi tasumata, mistõttu hageja pöörduski kohtusse. Eelnev kokkulepe tähendaski sisuliselt seda, et hageja oli nõus igati kostjale vastu tulema püsiva kahepoolse kliendisuhte säilitamise eesmärgil, tehes lisaks muule allahindluse ka oma teenustes. Seega on täiesti vale kostja väide ja järeldus, et hageja tegi talle 30% allahindlust põhjusel, et rapsiseemne külv oli tehtud ebakvaliteetselt ning et allahindluse tegemisega üritas hageja vähendada kostjale tekitatud kahju. Kostja ei ole seda väidet millegagi tõendanud. Hageja juhib siinkohal kohtu tähelepanu ka asjaolule, et hageja arve nr 2019234 ja sellel näidatud teenused ei olnud seotud rapsiseemne külviga, vaid muude teenustega. Seetõttu ei ole põhjendatud sellele teenusele 30%-list allahindlust seostada rapsiseemne külvi teenusega. Muus osas jääb põhihagi hageja oma 17.05.2021 kohtule esitatud vastuses kostja vastuhagi avaldusele juurde. Hageja teatab kohtule, et jääb jätkuvalt käesolevas kohtumenetluses kõigis kohtule esitatud menetlusdokumentides esitatud seisukohtade ja lisatud tõendite juurde ning palub rahuldada OÜ Voore Farm Teenused hagi ja jätta rahuldamata DVS OÜ vastuhagi. Kõik menetluskulud jätta DVS OÜ kanda.
Vastavalt tsivkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsivasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et OÜ Voore Farm Teenused hagi Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastu võlgnevuse nõudes on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele; Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju hüvitise nõudes põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. OÜ Voore Farm Teenused hagi Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastu võlgnevuse nõudes 27(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Asja materjalide kohaselt osutas hageja kostjale põllumajandusteenused poolte vahel kirjalikult sõlmitud 06.03.2019 lepingu nr 201903061 alusel. Lepingu lisa 1 hõlmas mh ka sama aasta varasemaid teenustöid kostjale ning ka töid 2019 septembris. Kostja on jätnud tasumata 01.10.2019 arve nr 2019234 ning hageja nõuab kostjalt 9826,32 eurot ja viivise väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-st 1 tulenevalt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, s.o töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: töövõtulepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostjapoolset kohustuse rikkumist. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt hagi on esitanud võlgnevuse, mis tuleneb hageja väitel põllumajandusteenuste osutamisest kostjale, sissenõudmiseks. Teenuste sisu on hagiavaldusest nähtuvalt olnud maisi hekseldamine, maisisilo tallamine, maisisilo transport ja lisaks väidab hageja, et hageja on müünud kostjale materjale. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu (olulisi) tingimusi. Isegi kui tegemist oli suulise lepinguga hageja ja kostja vahel, nagu hageja väidab, ei ole hageja hagiavalduses välja toonud ega tõendanud lepingu olulisi tingimusi. Hageja ei ole tõendanud, millises mahus ja milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, millised olid tööde tegemiseks kokkulepitud tähtajad, millised olid teostatud tööde eest tasumise tähtajad ja kuidas olid kokku lepitud teostatavate tööde kvaliteedinõuded. Siinjuures möönab kostja, et maisi rohemassi koristamisega seotud töid hageja kostjale siiski teostas. Hagiavaldusele lisatud arve ei ole leping, hageja arve ei kajasta ega sellest ei saa tuletada lepingu tingimusi. Lisaks on arvel näidatud tööd esitatud mahus tegemata ja kaubad (arvel märgitud „materjalid“) kostjale üle andmata. Kostja ei vaielnud vastu, et 01.10.2019 arve nr 2019234 suuruses 9826,32 eurot jäi tasumata. Pärast hageja 29. märtsi 2021 seisukohas (kd 1, tl 98-103) faktiliste asjaolude täiendamist ja parandamist ning täiendavate tõendite esitamist, ei vaielnud kostja enam vastu, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping hageja poolt kostjale põllumajandusteenuste osutamiseks. Kostja möönab, et maisi rohemassi koristamisega seotud töid hageja kostjale siiski teostas. Tasumata jäetud 01.10.2019 arvest nr 2019234 (kd 1, tl 5, 18) tulenevalt see on väljastatud põhihagis hageja poolt kostjale järgmiselt Kauba nimetus Maisisilo hekseldamine Maisi hekseldamine Claas Jaguar 950 Maisi hekseldamine John Deere 8800i Maisisilo tallamine Maisisilo transport 6215R 3266, Bergmann Maisisilo transport 6215R 3267, Bergmann Maisisilo transport Axion 850, 7594, Bergmann Maisisilo transport Axion 850, 7595, Bergmann Materjalid Materjalid
Ühik
Kogus Hind Summa
hektarit hektarit tund tund tund tund tund tund tund
12,85 30,9 15,72 14,7 14,7 14,7 14,7
60,00 60,00 55,00 55,00 55,00 55,00 55,00 0,64 0,27
771,00 1 854,00 864,60 808,50 808,50 808,50 808,50 1427,20 37,80.
28(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Kohtule esitatud 06.03.2019 teenuslepingu nr 201903061 (kd 1, tl 104, 106) punkti 1.1. kohaselt lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub tegema teenustöid (edaspidi töö) mahus, ja tingimustel, mis fikseeritakse käesoleva lepingu lisas 1. Lepingu lisa 1 (kd 1, tl 105, 106) kohaselt leppisid pooled tööde teostamise perioodis - september, tööde nimetuses, mahus aastas, ühikutes (ha või h) ja hinna alustes: „Maisi hekseldamine“, maht aastas 40, ühik ha, ühiku hind 55 eurot, hind kokku 2200 eurot; „Maisi vedu“, maht aastas 14, ühik h, ühiku hind 55 eurot, hind kokku 770 eurot; „Maisi tallamine“, maht aastas 14, ühik h, ühiku hind 45 eurot, hind kokku 630 eurot. Lepingu p-i 4.3. kohaselt töövõtja teatab tellijale töö lõpetamisest e-posti [email protected] või SMS-i teel, numbrile x. Tööde üleandmiseks esitab töövõtja emaili teel või paberkandjal tellijale teostatud tööde akti, tehtud tööde lõpetamise ja mahu kohta, juhul kui tellija ei vasta antud teavitusele 24 h jooksul, loetakse teenus töö tellija poolt vastuvõetuks. Seega leppisid pooled lepingu p-is 4.3. tööde teostamisest teatamise viisis, tööde üleandmise viisis ja vormis, tööde kohta pretensioonide esitamise tähtajas. Lepingu p-ist 3.2. tulenevalt leppisid pooled kokku, et kui ei ole kokku lepitud teisiti siis tellija kohustub tasuma töö eest peale tööde lõpetamist 21 päeva jooksul. Seega leppisid pooled ka tööde eest tasumise tähtajas. Lepingu p-ide 3.4 ja 10.3. kohaselt arve töö tegemiseks kulunud kütuse eest, kui selle eest maksis töövõtja, esitatakse tellijale eraldi pärast tegeliku kulu selgumist. Kui tööks kasutatakse töövõtja kütust, esitab töövõtja töö tegemiseks kulunud kütuse eest lepingus kokkulepitud tingimustel tellijale kulupõhise arve. Seega leppisid pooled kokku ka töövõtja kütuse (hageja 01.10.2019 arvel nr 2019234 nimetatud „materjali“) kasutamise korral selle eest arveldamise ja tasumise korras. Kohus nõustub iseenesest põhihagi kostja väitega, et arve esitamine ei ole tehing ja ainult arve esitamine ei saa olla raha nõudmise aluseks. Kuid kohus leiab, et põhihagi hageja poolt esitatud 06.03.2019 teenuslepinguga nr 201903061 on tõendatud poolte vahel lepingu sõlmimine teenustööde osutamiseks ning et poolte vahelises kirjalikus lepingus ja selle lisas oli kokku lepitud kõik teenustööde osutamiseks vajalikud tingimused, mida pooled on kinnitanud ka teenuslepingu punktis 13.1, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et käesolevas lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused. Põhihagi kostja väidab, et arvel näidatud tööd esitatud mahus on tegemata ja kaubad (arvel märgitud „materjalid“) kostjale üle andmata. VÕS § 636 lg 1 esimese lause järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Poolte lepingu alapunkti 4.3. kohaselt töövõtja teatab tellijale töö lõpetamisest e-posti [email protected] või SMS-i teel, numbrile x. Tööde üleandmiseks esitab töövõtja emaili teel või paberkandjal tellijale teostatud tööde akti, tehtud tööde lõpetamise ja mahu kohta. Põhihagi hageja teostatud tööde akti nr 632 (kd 1, tl 110) kohaselt olid hageja poolt teostatud kostja jaoks järgnevad tööd: Nimetus Ühik Kogus Hind Summa Maisisilo hekseldamine Maisi hekseldamine Claas Jaguar 950 hektarit 12,85 60,00 771,00 Maisi hekseldamine John Deere 8800i hektarit 30,9 60,00 1 854,00 29(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Maisisilo tallamine Maisisilo transport 6215R 3266, Bergmann Maisisilo transport 6215R 3267, Bergmann Maisisilo transport Axion 850, 7594, Bergmann Maisisilo transport Axion 850, 7595, Bergmann Materjalid Materjalid
tund tund tund tund tund tund tund
15,72 14,7 14,7 14,7 14,7
55,00 55,00 55,00 55,00 55,00 0,64 0,27
864,60 808,50 808,50 808,50 808,50 1427,20 37,80.
Hageja selgituste kohaselt teenuslepingu lisas 1 olid pooled esialgselt kokku leppinud maisisilo tallamise hinnas 45 €/ha käibemaksuta, kuid enne tallamise algust leppisid pooled suuliselt kokku uues hinnas 55 €/h käibemaksuta. Esialgselt leppinud pooled kokku maisi hekseldamise hinnas 55 €/ha käibemaksuta, kuid enne hekseldamise algust leppisid pooled suuliselt kokku uues hinnas 60 €/ha käibemaksuta. Poolte lepingu alapunktist 13.2. tulenevalt lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad arvates sellest, kui poolte volitatud esindajad on neile alla kirjutanud. Kohtule ei ole esitatud poolte volitatud esindajate poolt alla kirjutatud muudatused hindades maisisilo tallamise ja maisi hekseldamise eest, mistõttu leiab kohus, et töö uued hinnad ei ole tõendatud ja kohus asja lahendamisel lähtub poolte lepingus ja lisas kokkulepitud hindadest. Kohus nõustub kostja väitega, et antud juhul ei saa kostja vaikimist lugeda uue hinnaga nõustumuseks. Hageja selgitas, et aktis on märgitud ka tööde teostamiseks kulunud hageja materjalide (sinine diiselkütus ja ADBLUE) kogused ja hinnad vastavalt teenuslepingu punktidele 3.4. ja 10.3. Aktis teenuste nimetuse eelviimasel real näidatud materjaliks on sinine diiselkütus koguses 2230 liitrit hinnaga 0,64 €/l käibemaksuta, milline kogus on tööde teostamiseks kulunud tegelik kütuse kogus. Käesoleval juhul olid pooled teenuslepingu täitmise käigus kokku leppinud, lähtuvalt teenuslepingu punktidest 3.4., 10.2. ja 10.3., et septembrikuu tööde teostamiseks kasutatakse hageja kui töövõtja kütust, kuivõrd kostjal sellel ajal puudusid vajalikus koguses kütuse varud. Aktis teenuste nimetuse viimasel real näidatud materjaliks on ADBLUE vedelik (ADBLUE on vedelikulahus diiselmootoritega masinate heitgaasidest lämmastikoksiidi ja süsinikoksiidi eemaldamiseks) koguses 140 liitrit hinnaga 0,27 €/l käibemaksuta, milline kogus on tööde teostamiseks kulunud tegelik ADBLUE kogus. Käesoleval juhul olid pooled teenuslepingu täitmise käigus kokku leppinud, lähtuvalt teenuslepingu punktidest 3.4., 10.2. ja 10.3., et septembrikuu tööde teostamiseks kasutatakse hageja kui töövõtja ADBLUE vedelikku, kuivõrd kostjal sellel ajal puudusid vajalikud kogused ADBLUE varud. Kostja ei esitanud hageja väitele vastuväidet. Akt oli 21.10.2019 (kd 1, tl 109) edastatud e-posti aadressile [email protected], mis vastab poolte lepingu alapunktis 4.3. esimeses lauses kokkulepitule. Tööde arvestuse tabeli (kd 1, tl 107-108e) kohaselt töid teostati ajavahemikul 13.09.-14.09.2019. Teostatud töödeks oli maisi hekseldamine kahe töömasinaga mõlemal päeval kokku 43,75 hektarilt (tööde arvestuse ID koodid 665223, 665427, 665855, 665860); maisisilo vedu nelja töömasinaga mõlemal päeval kokku 58,8 tundi (tööde arvestuse ID koodid 665225, 665230, 665231, 665236, 665851, 665854, 665856, 665874); maisisilo tallamine ühe töömasinaga mõlemal päeval kokku 15,72 tundi (tööde arvestuse ID koodid 665266, 665853). Tööde arvestuses, teostatud tööde aktis ja 01.10.2019 arvel nr 2019234 toodud tööd ja nende mahud ühtivad.
30(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 2019. septembris teostas hageja kostja jaoks tööde aktis ja 01.10.2019 arvel märgitud tööd, kulutanud materjale, nendes dokumentides märgitud mahus, kuid kohus lähtub maisisilo tallamise hinnast 45 €/ha käibemaksuta ja maisi hekseldamise hinnas 55 €/ha käibemaksuta. Poolte lepingu alapunkti 4.3. viimase lause kohaselt juhul kui tellija ei vasta antud teavitusele (töö lõpetamisest) 24 h jooksul, loetakse teenus töö tellija poolt vastuvõetuks. Kohus on juba tuvastanud, et hageja saatis teostatud tööde akti kostjale 21.10.2019 e-kirja teel (kd 1, tl 109). Seega alates 22.10.2019 tekkis kostjal mõistlik võimalus tutvuda aktiga. VÕS § 638 alusel on töö vastuvõtmise kohustus tellijal. Juhul kui tellija jätab töö alusetult vastu võtmata mõistliku tähtaja jooksul, siis loetakse töö vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sellest on võimalik järeldada järgmist: töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, kuid juhul, kui pooled leppisid kokku töö vastuvõtmise vajaduses, siis töö vastuvõtmisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja teavitanud hagejat aktis märgitud teostatud tööde ja kulutatud materjalidega mittenõustumisest 24 tunni jooksul, mistõttu loeb kohus aktis näidatud lepingulised tööd nõuetekohaseks ning vastavates mahtudes kostja poolt vastuvõetuks alates 23.10.2019 poolte lepingu alapunktist 4.3 tulenevalt. Kohus loeb aktis näidatud tööde teostamiseks hageja poolt kulutatud materjalid (sinine diiselkütus ja ADBLUE) vastavates kogustes ja hindades kostja poolt aktsepteerituks alates 23.10.2019 kuna see ei olnud lepingu muutmine või täiendamine poolte lepingu alapunkti 13.2. mõttes. Poolte lepingu alapunktist 2.2. tuleneb, et lepingu kehtivuse perioodil kuulub lepingus sätestatud maht ja hind muutmisele vaid poolte kokkuleppel v.a kütuse hinna muutusest tulenev teenuse hinna muutus. Poolte lepingu alapunkti 6.1.9. kohaselt peab tellija tasuma töövõtja esitatud arvete eest tähtaegselt. Lepingu alapunktist 3.2. tulenevalt kui ei ole kokku lepitud teisiti siis tellija kohustub tasuma töö eest peale tööde lõpetamist 21 päeva jooksul. Kohus luges aktis näidatud lepingulised tööd nõuetekohaseks ning vastavates mahtudes kostja poolt vastuvõetuks alates 23.10.2019. Hageja väitel edastati kostjale 01.10.2019 arve nr 2019234 tasumiseks 23.10.2019. Seega alates 24.10.2019 hakkas kulgema 21-päevane tähtaeg 01.10.2019 arve nr 2019234 tasumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve on käesoleva ajani kostja poolt tasumata. Seega alates 14.11.2019 muutus hageja nõue sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuste rikkumiseks võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, seal hulgas ka täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Et kostja ei täitnud tasu maksmise kohustust, siis on hageja nõue põhitööde eest on osaliselt, nimelt summas 7812,65 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 9375,18 eurot koos käibemaksuga: maisi hekseldamine Claas Jaguar 950 ja John Deere 8800i, kokku 43,75 hektarit, hinnaga 55 eurot/ha; maisisilo tallamine 15,72 tundi hinnaga 45 eurot/tund; maisisilo transport 6215R 3266, Bergmann, 6215R 3267, Bergmann, Axion 850, 7594, Bergmann, Axion 31(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
850, 7595, Bergmann kokku 58,8 tundi, hinnaga 45 eurot/tund; materjalid 2230, hinnaga 0,64 eurot, maksumusega 1427,20 eurot ja materjalid 140, hinnaga 0,27 eurot, maksumusega 37,80 eurot. Viivis Hageja nõuab kostjalt ka viivist 8% aastas alates nõue sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte lepingu alapunkti 3.3 kohaselt tähtajast mitte kinnipidamisel, kohustub tellija maksma viivist 0,02% iga viivitatud päeva eest. Poolte lepinguga ettenähtud viivisemäär ei ole suurem kui seadusega ettenähtud viivisemäär, seega loeb kohus põhjendatuks välja mõista viivis poolte lepingus ettenähtud suuruses ehk 0,02% päevas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelnevast lähtudes on põhjendatud ka hageja viivise tasumise nõue, kuid 0,02% viivitatud summalt (9375,18 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest alates nõue sissenõutavaks muutumisest ehk alates 14.11.2019, kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alates 14.11.2019 on kohtuotsuse tegemise aja seisuga (18.10.2022) viivisekalkulaatori abil väljaarvutatud viivise suurus summalt 9375,18 eurot on 2006,29 eurot. Selles ulatuses mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivist kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Alates 19.10.2022 mõistab kohus viivis 0,02% viivitatud summalt (9375,18 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus põhihagi osaliselt. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Lalbagh Hatirjheel OÜ (kehtetu ärinimi DVS OÜ) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju hüvitise nõudes DVS OÜ (kehtiv ärinimi Lalbagh Hatirjheel OÜ) esitas 15. aprillil 2021 (kd 1, tl 121-124) vastuhagi OÜ Voore Farm Teenused vastu kahju 59 518,43 eurot hüvitamiseks. Hageja kahjuks on talirapsi müügist saamata jäänud tulu. Vastuhagi põhjenduste kohaselt kasutas hageja aastatel 2019 – 2020 enda majandustegevuses (põllumajandus) Lääne – Virumaal, Vinni vallas, Rajakülas asuvaid põldusid põllumassiivi numbritega x (6,37 ha), x (22,16 ha), x (3,67 ha), x (12,03 ha) ja Lääne – Virumaal, Väike – 32(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Maarja vallas X külas asuvat põldu põllumassiivi numbriga x (17,07) (edaspidi koos nimetatud põllud ). Põldude pindala kokku oli 61,3 ha. 2019 a. augustis (17.-21.8.2019. a) leppisid hageja, mida esindas juhatuse liige X X ja kostja, mida esindas juhatuse liige H K, kokku, et kostja külvab teenustööna hageja põldudele talirapsi. Kostja teostas külvitööd 22.-23.8.2019. a kõigil põldudel, so kokku külvas kostja talirapsi 61,3 hektarile. Kostja teostas talirapsi külvi vastuhagi hageja kasutuses olnud põldudele pindalaga 61,3 ha ebakvaliteetselt, mistõttu raps ei tõusnud üles kogu külvipinna ulatuses. Külvi ebakvaliteetsus seisnes selles, et talirapsi seemet oli külvanud ainult pool külvikut või oli seemejaoturil luuk kinni või ummistunud. Kahju vähendamiseks haris vastuhagi hageja osa põlde uuesti üles ja külvas 6.-7.5.2020. a kokku 29,1 hektarile (põllumassiiv nr x ja põllumassiiv nr x) suviotra, tehes selleks täiendavaid kulutusi. Ülejäänud põldudele (kokku 32,2 ha) ei võimaldanud külvikord hagejal teravilja külvata. Vastuhagis kostja vastuhagi ei tunnista, ei nõustu vastuhagis esitatud asjaoludega, väidetega ja kahjunõudega ning vaidleb vastuhagile tervikuna vastu. Vastuhagi kostja on seisukohal, et ta ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, lepingu rikkumine on hageja poolt tõendamata ning kostja ei ole hagejale väidetavat kahju tekitanud. Samuti ei ole kostja vastutav hagejal võimaliku kahju tekkimise eest, kuivõrd hageja on väidetava kahju põhjustanud endale ise oma tegevusega ja/või tegevusetusega ning ebaõige talirapsi agrotehnika kasutamisega. Seetõttu puudub põhjuslik seos hageja poolt väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel, vaid hagejal võimaliku kahju tekkimine on hoopis põhjuslikus seoses hageja enda tegevuse ja/või tegevusetusega, milline asjaolu juba ainuüksi välistab kostjalt kahjunõude. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel oli leping kostja poolt teenustööna hageja põldudele talirapsi külvamiseks. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja väitel tema tellimuse täitmiseks kostja poolt 2019. a augustis teostatud talirapsi külvi kvaliteet ei vastanud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Lähtudes VÕS §-st 115 nõuab hageja kostjalt lepingutingimustele vastava töö teostamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1, 2 ja 3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene 33(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamisenõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1, kuivõrd hageja nõue tuleneb lepingust. Kahju hüvitamise ulatus reguleeritakse VÕS §-des 127, 128 ja 132. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui eelkõige järgmised üldised eeldused täidetud on: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127, § 128, § 132); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja vastutuseks peavad kõik eeldused esinema. Ükskõik millise eelduse puudumine välistab hagejal tekkinud kahju nõudmise kostjalt. Kohus hindab esimese nõude eeldust, nimelt, kas kostja on rikkunud lepingut. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja väitel rikkus kostja lepingut kuna kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele - külv teostati ebaühtlaselt, katmata kogu põldu. Samas oli seemnekulu ebamõistlikult suur. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole vastuhagis välja toonud ega tõendanud poolte vahel suuliselt sõlmitud teenustööde lepingu tingimusi, sh kvaliteedi tingimusi, ega talirapsi külvi teostamisel kohustuste rikkumist kostja poolt. Kostja märgib, et antud juhul sõlmisid pooled talirapsi külvi teostamiseks suulise teenustööde lepingu, mille esemeks oli kostja poolt talirapsi külvi teostamine hageja kasutuses olevatele ja hageja poolt ettenäidatud põldudele (põllumassiividele) tingimustel, et külvipinnad on eelnevalt nõuetekohaselt ettevalmistatud hageja poolt ning külvamiseks vajalikus koguses talirapsi seemne annab hageja. Samuti lepiti kokku külvitööde teostamise kuupäevades 22.08.-23.08.2019. Hageja ei vaielnud kostja väitele vastu. Eelnimetatud asjaolude osas saab teha järelduse ka vastuhagi avaldusele lisatud poolte esindajate kirjavahetusest (kd 1, tl 126-132). Hageja väidab vastuhagis, et ebaühtlane külv võis olla tingitud sellest, et rapsiseemet oli külvanud ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus vmt,. Kostja ei ole hageja väitega nõus. Hageja ei ole ühtegi oma väidet tõendanud, mistõttu on need väited paljasõnalised ja oletuslikud. Kohus nõustub kostjaga, et isegi kui lähtuda hageja väitest, et külvanud oli ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus, siis tähendanuks see seda, et selles osas poleks taliraps üldse saanud idaneda. Käesoleval juhul väidab aga hageja, et külv (ehk samas ka idanemine) oli ebaühtlane, mitte aga seda, et mingi külvatud põlluosa oleks olnud täiesti tühi. 34(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
Vastuhagile lisatud fotolt (kd 1, tl 129, 130) nähtub, et taliraps idanes kogu külvipinnal, kuid osades kohtades ebaühtlaselt. Kohus nõustub kostjaga, et see aga iseenesest ei tõenda, et viga oli külvikus või külvamise kvaliteedis. Seetõttu ei saa pidada ka asjakohaseks ja õigeks hageja väiteid, et külvanud oli ainult pool külvikut või oli seemne jaoturil luuk kinni või ummistus. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kas seeme on mulda külvatud, oli võimalik tuvastada ka töö külvijärgsel ülevaatamisel. Kuivõrd hageja sõlmis talirapsi külvamise teenustöö lepingu oma majandustegevuses, siis on põhjendatud eeldada, et hageja täitis oma VÕS §-ist 643 tuleneva kohustuse nõuetekohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et peale külvi teostamist ei esitanud hageja kostjale kuni seemne idanemisel külvi teenustöö kohta mingeid pretensioone ega nõudmisi. Kostja on esitatud Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri (PhD) P V'i selgitused talirapsi agrotehnikast (kd 1, tl 165) ja täpsustavad vastused talirapsi viljelustehnoloogia kohta (kd 1, tl 171-172). TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. P V'i dokumendid on dokumentaalne tõend TsMS §-st 272 lähtudes ehk menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamus. Kostja kolmandale küsimusele (kd 1, tl 168) „Millised asjaolud agrotehnilises mõttes võivad põhjustada ebaühtlase talirapsi idanemise, kui mitte arvestada näiteks külviku tehnilist viga või saab selline ebaühtlane talirapsi idanemine (vt lisatud fotod) ikkagi olla tingitud ainult külviku veast?“, vastas P V'i (kd 1, tl 171), et „Ebaühtlase talirapsi idanemise üheks oluliseks põhjuseks on tootmispõldudel olnud ebaühtlane eelkultuuri põhu ja aganate laotamine. Seda võib ka välja lugeda olemasolevalt fotolt. Talirapsi seemned ei saa kontakti mullaga (jäävad põhukihti) ega idane. Teadaolevalt oli talirapsi eelviljaks teravili. Teadlikumad põllumehed on põhu ja aganate ühtlasemaks laotamiseks võtnud kasutusele spetsiaalse riista - põhuäkke, millega käiakse enne talirapsi külvi põld üle.“ Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd talirapsi külvipinna valmistas ette hageja, siis vastutas ta ise sellise külvipinna nõuetekohase ettevalmistamise eest ja sellisel külvipinnal talirapsi seemne idanemise tulemuse eest. Seega ei saa rääkida lepingutingimuste rikkumisest kostja poolt, see ei ole tõendatud. P Vi vastas kostja viiendale küsimusele „Kas ja kuidas võib talirapsi ebaühtlast idanemist põhjustada halb seemne kvaliteet?“, et „Seemne kvaliteedil on väga oluline mõju seemnete tärkamisele ja edasisele saagi kujunemisele. Meie oludes tuleb kasutada sertifitseeritud ja puhistega töödeldud seemet. See tagab ühtlase tärkamise ja taimede vastupidavuse haigustele. Nn. omaseemnega külvid tärkavad ebaühtlaselt.“ Kuna seemned soetanud ja külvamiseks külvikusse andnud hageja, vastutas ta ise külviks antud seemne kvaliteedi ja sellise seemne idanemise tulemuse eest. Kostjat ei või süüdistada hageja talirapsi halvasti ja ebaühtlaselt idanemises ehk kostja poolt lepingu rikkumises. 35(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
P Vi oma arvamuse punktides 13-15 on selgitanud vastuseks kostja täpsustavatele küsimustele, milliseid väetisi (fosfor, kaalium lämmastik, boor) tulnuks anda talirapsi külvi eelselt ja külvi järgselt ning veel kevadel ning millist mõju avaldab talirapsi külvile ja idanemisele ning saagikusele nende väetiste eiramine. Lisaks eelnevale saab talirapsi väetamise kohta lugeda ka eksperdi üldisest arvamusest. Seega P. Vi arvamusest tulenevalt põhjuseks, miks idanes hageja taliraps halvasti ja ebaühtlaselt ning miks oli rapsi saagikus väga madal, võiks olla hageja poolt külvipinna enne külvi ja külvijärgne väetamata jätmine vajalike väetistega, mistõttu ei saa rääkida kostja poolt lepingu rikkumisest, kuna see ei ole tõendatud. Arvamuse punktides 11-12 on P. Vi selgitanud, et intensiivne rapsikasvatus ilma taimekaitseta (umbrohtude, haiguste ja kahjurite) pole eriti tulukas. Nende tööde tegemata jätmine või osaline tegemine või osaline tegemine viib selleni, et heal juhul saab hektarilt 300...500 kg seemet. Halvimal juhul võib jääda ka saagita.“ Kohus leiab, et P Vi arvamusega ja vastustega kostja küsimustele on tõendatud, et hageja talirapsi halb ja ebaühtlane idanemine ei olnud tingitud lepingu rikkumisest kostja poolt ehk talirapsi seemne halvast külvamisest. Muus tõendid kostja poolt lepingu rikkumise kohta asjas puuduvad. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja poolt lepingu rikkumist tõendatud pole. Kostja poolt lepingu rikkumise eelduse tõendamatuse tõttu ei analüüsi kohus teisi eeldusi ja jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata jäänud menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi ja vastuhagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Et põhihagi rahuldati osaliselt, nimelt 95% ulatuses, siis jätab kohus 95% põhihagi hageja menetluskuludest kostja kanda ja 5% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kuna kohus jätab rahuldamata vastuhagi täies ulatuses, jäävad vastuhagi menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel vastuhagi hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsivasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 36(37)
Tsiviilasi nr 2-20-14924
TsMS § 174 lg 4 esimesest lausest nähtuvalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsivasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
37(37)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.