mittetulundusühing Kelvingi Tehnovõrgud hagi R. Z. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 556,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja mittetulundusühing Kelvingi Tehnovõrgud (registrikood 80056776), lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja R. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata mittetulundusühing Kelvingi Tehnovõrgud hagi R. Z. vastu nõudes mõista R. Z.lt välja põhivõlgnevus 661,30 eurot ületavas osas ning lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista R. Z.lt mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud kasuks 661,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 98,75 eurot ja viivis põhinõudelt (661,30 eurot) alates 07.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud R. Z. kanda. Välja mõista R. Z.lt mittetulundusühingu Kelvingi Tehnovõrgud kasuks menetluskulud 1111 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. Z.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.10.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.mittetulundusühing Kelvingi Tehnovõrgud (hageja) esitas 26.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. Z. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 14.04.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.05.2021 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.01.2017 teeninduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja tagama kostja varustamise tarbeveega kuni kinnistu piirini, tagama kanalisatsioonitrassi korrasoleku, juhtima eramust trassi ühenduskaevudesse suunatud kanaliveed kanalivõrku ning täitma teisi lepingus sätestatud kohustusi. Kostja kohustus tasuma hageja üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid, võimaldama hageja juhatuse liikmetel või juhatuse poolt volitatud isikutel teostama kontrolli kinnistus veevärgi ja kanalisatsiooni, ühingu liikme veekasutuse, ühiskasutatavasse võrkudesse juhitava heitvee ja drenaaži üle ning täitma teisi lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel 17.01.2017 sõlmitud lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale arveid iga kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks ning kostja kohustus teostama makse vastavalt arvel esitatud tähtajale. Maksetähtaja rikkumise korral pidi kostja hagejale tasuma viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas perioodil 18.01.2017 kuni 31.03.2021 kostjale arveid/makseteateid kokku 2624,50 eurot, millest kostja on tasunud 1831,20 eurot. Hagi kohaselt oli kostjale kuuluva kinnistuga seonduvalt varasem teenindusleping sõlmitud tema elukaaslasega (X), oli eelneva teeninduslepinguga seonduvalt varasematest perioodidest, so seisuga 31.12.2016 võlgnevus hageja ees 229 eurot (124 eurot + 105 eurot), millise kostja 2017 esimese pooles tasus. Hagi kohaselt oli hagi esitamise seisuga kostja põhivõlg hageja ees 1022,30 eurot. Hageja toob välja, et kostjal on tasumata arve/makseteade nr 19107 summa 449,10 eurot, arve/makseteade nr 19501 summas 111,00 eurot, arve/makseteade nr 20308 summas 101,00 eurot, arve/makseteade nr 20503 summas 100,00 eurot, arve/makseteade nr 20697 summas 93,00 eurot ning arve/makseteade nr 21114 summas 168,20 eurot. Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 291,88 eurot. Hageja on selgitanud, et hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% viivitatud summalt päevas, kuid kuna Riigikohus on lahendi nr 3-2-1- 25-16 p-s 13 leidnud, et tarbijaga sõlmitud lepingutes ei ole põhjendatud viivitusintressimäärad, mis ületavad kolmekordset seadusjärgset viivitusintressimäära, lähtub hageja viivise nõuete esitamisel viivitusintressimäärast 0,065 % päevas. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid 0,065% päevas alates hagi esitamisest (07.06.2021) sissenõutavaks muutunud tasumata põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei saa ta nõude kujunemisest aru. Kostja ei tea, mis summadest käib jutt ja ta ei ole 2019 aastast saanud ühtegi arvet. Kostja on saanud kätte vaid arve 20111. Kostja leiab, et tema suhtes toimub väljapressimine. Kostja märgib, et sai augustis kätte kõik arved ja maksis ära. Viimane arve oli summas 717 eurot ning kostja arusaamist mööda nimetatud summast 611 eurot oli vaidlusalune summa.
4.13.12.2021 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et peale hagiavalduse esitamist on hageja kostjale esitanud arve 21322 summas 105 eurot, millest tulenevalt oli 31.05.2021 seisuga kostja võlgnevus hageja ees ilma viivisenõudeta 1127,30 eurot. Hageja kinnitas, et kostja tasus peale hagiavalduse esitamist, s.o 11.07.2021, hagejale 466 eurot selgitusega „arved nr 21114-21322“. Hageja arvestas nimetatud laekumisest tasutuks arve nr 20503 summas 100,00 eurot, arve nr 20697 summas 93,00 eurot, arve nr 21114 osaliselt tasutuks summas 168,00 eurot (tasumata jäi 0,20 eurot) ning arve nr 21322 summas 105,00 eurot. Selguse huvides märkis hageja, et peale hagiavalduse esitamist on hageja esitanud kostjale ka arve 21519 summas 117 eurot, milline on kostja poolt tasutud. Tulenevalt kostja poolt peale hagiavalduse esitamist tehtud laekumisest, täpsustas hageja oma nõuet. Hageja tõi välja, et kostjal on hagi alusena väljatoodud arvetest tasumata osaliselt arve 19107 summas 449,10 eurot, arve nr 19501 summas 111,00 eurot, arve nr 20308 summas 101,00 eurot ning arvest nr 21114 on tasumata 0,20 eurot. Kokku on käesoleva hagi täpsustuse esitamise seisuga kostjal põhivõlgnevus hagi aluseks olevates arvetest tulenevalt hageja ees 661,30 eurot (449,10+111,00+101,00+0,20). Hageja märgib, et kuivõrd hagi esitamise seisuga olid kostjal tasumata kõik hagi aluseks olevad arved, siis hageja hinnangul on hagiavalduse esitamisele eelneva päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue vaatamata kostja poolt menetluse kestel tehtud maksetest põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt täpsustas hageja 13.12.2021 menetlusdokumendis oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 661,30 eurot, seisuga 06.05.2021 viivis summas 291,88 eurot ja alates hagi esitamisest 07.05.2020 viivis 0,065% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Seoses põhivõlgnevusega soovib hageja rõhutada, et kostja ainsaks vastuväiteks on olnud see, et ta ei ole vaidlusaluseid arveid kätte saanud. Kuigi hageja on kostjale kogu aeg arveid esitanud (seda rohkem kui 10 aasta vältel) ja eelduslikult on kostjad need ka kogu aeg kätte saanud, ei saa olla vaidlust selles, et koos hagimaterjalidega on kostja vaidlusalused arved ka kätte saanud. Kättesaamist on kostja kinnitanud nii 06.07.2021 vastuses kui ka 01.11.2021 vastuses. Seega on kostja vastuväide tänaseks ära langenud. Teisi vastuväited peale arvete mittesaamise kostja esitanud ei ole.
5.Tulenevalt kohtu 02.05.2022 kirjast, märkis hageja 16.05.2022 menetlusdokumendis, et võtab osaliselt tagasi kostja vastu esitatud nõude summas 361 eurot. Hageja toob välja, et tema nõue kostja vastu ilma viivisteta on 661,30 eurot (1022,30-361). 02.05.2022 kohtukirjas viitas kohus, et hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus arve nr 19107 alusel summas 449,10 eurot. Kuivõrd viidatud arve koosneb kolmest komponendist (liikmemaks, vesi / 1. kvartal 2019, tegelik kasutatud vesi), palus kohus hagejal selgitada, millistest kuludest koosneb kostjalt nõutav võlgnevus 449,10 eurot. Lisaks palus kohus hagejal selgitada, millised arvel nr 21114 väljatoodud kulukomponendid moodustavad nõutava võlgnevuse 0,20 eurot. Hageja selgitas, et arve nr 19107 märgitud summa kujunemise komponendid on kajastatud järgmises järjekorras: 1) liikmemaks 15 eurot, 2) vesi / 1. kvartal 2019, summas 90 eurot ning 3) tegelik kasutatud vesi, summas 387 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt võlgnevuse osalise
tasumisena tuleb tasutuks lugeda 1 komponent „liikmemaks„ summas 15 eurot tervikuna ja osaliselt 2. komponent „vesi / 1. kvartal 2019“ summas 27,90 eurot. Seega koosneb kostjalt nõutav võlgnevus summas 449,10 eurot osaliselt kulust „vesi / 1. kvartal 2019“ summas 62,10 eurot ja tervikuna kulust „tegelik kasutatud vesi“ summas 387 eurot (62,10+387=449,10). Hageja selgitas arve nr 21114 kohta, et märgitud summa kujunemise komponendid on kajastatud järgmises järjekorras: 1) liikmemaks 6 eurot, 2) vesi / 1. kvartal 2019, summas 90 eurot ning 3) tegelik kasutatud vesi, summas 72,20 eurot. Hageja leiab, et kostja poolt võlgnevuse osalise tasumisena tuleb tasutuks lugeda 1. komponent „liikmemaks„ summas 6 eurot ja komponent „vesi / 1. kvartal 2019“ summas 90 ja komponent tegelik kasutatud vesi, tuleb lugeda tasutuks osaliselt summas 72 eurot. Seega koosneb kostjalt nõutav võlgnevus summas 00,20 eurot osaliselt kulust „tegelik kasutatud vesi“ summas 00,20 eurot (168,20-168,00). Hageja tõi 16.05.2022 menetlusdokumendis välja, et kuivõrd hagi esitamise seisuga olid kostjal tasumata kõik hagi aluseks olevad arved, seejuures ka arved 20503, 20697, 21114, millised kostja tasus 11.07.2021, siis on hageja viivisnõue hagi esitamisele eelneva päeva seisuga, s 06.05.2021 seisuga summas 291,88 jätkuvalt põhjendatud ka käesoleval hetkel. Kostjal on jätkuvalt osa hagi aluseks olevates arvetest tasumata, so: 1) osaliselt arve 19107 summa 449,10 eurot, 2) arve nr 19501 summas 111,00 eurot, 3) arve nr 20308 summas 101,00 eurot, 4) arvest nr 21114 on tasumata 0,20 eurot, siis kokku on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga kostjal põhivõlgnevus hagi aluseks olevates arvetest tulenevalt hageja ees 661,30 eurot (449,10+111,00+101,00+0,20). Hageja leiab, et kuna kõik eelpool osundatud arvetest tulenevad nõuded kostja vastu on sissenõutavaks muutnud enne hagi esitamist 07.05.2021, on põhjendatud ka hageja edasiulatuva viivis nõue alates hagi esitamisest 07.05.2021 viivis 0,065% päevas, sissenõutavaks muutunud tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb osaliselt jätta läbi vaatamata.
7.Hageja selgitas 16.05.2022 menetlusdokumendis, et ta võtab käesolevas tsiviilasjas osaliselt tagasi kostja vastu esitatud nõude. Seoses kostja poolt teostatud tasumistega võtab hageja tagasi kostja vastu esitatud nõude summas 361 eurot. Hageja selgitas, et tema nõudeks kostja vastu jääb seega põhivõlgnevus summas 661,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 291,88 eurot ning viivis 0,065% päevas põhinõudelt alates 07.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
9.Kohus jätab TsMS 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata hageja nõude välja mõista kostjalt hageja põhivõlgnevus 661,30 eurot ületavas osas.
10.Ülejäänud nõuete osas leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
11.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2017 teeninduslepingu (dtl 40-43). Teeninduslepingu kohaselt osutab hageja Kelvingi külas teenuseid ja teeb töid, mis on vajalikud küla tehnovõrkude igapäevaseks funktsioneerimiseks (lepingu p 1). Nimetatud lepinguga kohustus hageja mh tagama kostja varustamise tarbeveega kuni kinnistu piirini (lepingu p 2.2) ning tagama
kanalisatsioonitrassi korrasoleku, juhtima eramust trassi ühenduskaevudesse suunatud kanaliveed kanalivõrku (lepingu p 2.3). Kostja kohustus mh tasuma hageja üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid (lepingu p 3.1) ning võimaldama hageja juhatuse liikmetel või juhatuse poolt volitatud isikutel teostama kontrolli kinnistus veevärgi ja kanalisatsiooni, ühingu liikme veekasutuse, ühiskasutatavasse võrkudesse juhitava heitvee ja drenaaži üle (lepingu p 3.4); - hageja saatis alates lepingu sõlmimisest (18.01.2017) kuni 31.03.2021 kostjale arveid/makseteateid kokku summas 2624,50 eurot (dtl 44-60), peale hagiavalduse esitamist on hageja kostjale edastanud 26.05.2021 arve 21322 summas 105 eurot (dtl 99) ning 30.08.2021 arve 21519 summas 117 eurot (dtl 100); - alates 18.01.2017 lepingu sõlmimisest kuni hagiavalduse esitamiseni on lepingust tulenevate kohustuste katteks tasutud 1 831,20 eurot, lisaks on kostja tasunud 11.07.2021 hagejale 466 eurot ja 22.10.2022 117 eurot (dtl 101, 113-117).
12.Pooled ei vaidle, et sõlmisid 18.01.2017 lepingu, mille alusel osutab hageja Kelvingi külas teenuseid ja teeb töid, mis on vajalikud küla tehnovõrkude igapäevaseks funktsioneerimiseks (lepingu p 1). Pooled ei vaidle, et nimetatud lepinguga kohustus hageja mh tagama kostja varustamise tarbeveega kuni kinnistu piirini (lepingu p 2.2), tagama kanalisatsioonitrassi korrasoleku, juhtima eramust trassi ühenduskaevudesse suunatud kanaliveed kanalivõrku (lepingu p 2.3) ning kostja kohustus mh tasuma hageja üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid (lepingu p 3.1) ning võimaldama hageja juhatuse liikmetel või juhatuse poolt volitatud isikutel teostama kontrolli kinnistus veevärgi ja kanalisatsiooni, ühingu liikme veekasutuse, ühiskasutatavasse võrkudesse juhitava heitvee ja drenaaži üle (lepingu p 3.4). Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu alusel kohustus hageja väljastama kostjale kirjalikud arved iga kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks ning saatma need kirjaga kostjale lepingus tähendatud aadressil. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja kohustus teostama makse vastavalt arvel esitatud tähtajale. Hagi kohaselt esitas hageja perioodil 18.01.2017 kuni 31.03.2021 kostjale arveid/makseteateid kokku summas 2624,50 eurot, millest kostja on tasunud 1 831,20 eurot. Hagi kohaselt oli kostjal hagi esitamise seisuga tasumata arvel/makseteatel nr 19107 toodud summa 449,10 eurot, arvel/makseteatel nr 19501 kajastatud summa 111,00 eurot, arvel/makseteatel nr 20308 kajastuv summa 101,00 eurot, arvel/makseteatel nr 20503 kajastatud summa 100,00 eurot, arvel/makseteatel nr 20697 kajastatud summa 93,00 eurot ning arvel/makseteatel nr 21114 kajastatud summa 168,20 eurot. Seonduvalt kostja poolt peale käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse esitamist teostatud tasumistega nõuab hageja kostjalt arvel/makseteatel nr 19107 toodud summa 449,10 euro tasumist, arvel/makseteatel nr 19501 kajastatud summa 111,00 eurot tasumist, arvel/makseteatel nr 20308 kajastuva summa 101,00 eurot tasumist ning arvel/makseteatel nr 21114 kajastatud summa 0,20 eurot tasumist. Kostja vastuväidete kohaselt jääb talle võlgnevuse kujunemine arusaamatuks. Lisaks märgib kostja, et ei ole vaidlusaluseid arveid kätte saanud.
13.Kohus leiab, et kostja väide nõude kujunemise ebaselgusest ning hageja poolt esitatud arvete mitte kättesaamise kohta on põhjendamatud ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei välista kostja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud vastuväited hagi rahuldamist. Kohus asub seisukohale, et hageja põhinõude kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Hageja on kohtule esitanud kõik kostjale väljastatud arved alates 18.01.2017 lepingu sõlmimisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni (dtl 44-60), peale hagiavaldust kostjale esitatud arved (dtl 99, 100), hageja pangakontode väljavõtted kostja poolt tehtud laekumiste kohta (dtl 101, 105-117), kliendi detailsed väljavõtted (dtl 63-64, 102), müügireskontro maksmata arvetest (dtl 65), arvete esitamise ja laekumiste koondväljavõtte alates 2011 aastast kuni 13.12.2021 menetlusdokumendi
esitamiseni (dtl 103-104). Lisaks on hageja nii 07.05.2021 hagiavalduses, 13.12.2021 kui ka 16.05.2022 menetlusdokumendis piisavalt selgitanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude kujunemist. Hageja on tõendanud, et esitas perioodil 18.01.2017 kuni 31.03.2021 kostjale arveid/makseteateid kokku summas 2 624,50 eurot (dtl 44-60), millest kostja on tasunud 1 831,20 eurot (dtl 113-116). Hagi kohaselt oli kostjal hagi esitamise seisuga tasumata põhisumma 1022,30 eurot (arvel/makseteatel nr 19107 toodud summa 449,10 eurot + arvel/makseteatel nr 19501 kajastatud summa 111,00 eurot + arvel/makseteatel nr 20308 kajastuv summa 101,00 eurot + arvel/makseteatel nr 20503 kajastatud summa 100,00 eurot + arvel/makseteatel nr 20697 kajastatud summa 93,00 eurot + arvel/makseteatel nr 21114 kajastatud summa 168,20 eurot). Hageja on selgitanud ja tõendanud, et peale kohtule hagiavalduse esitamist on ta kostjale esitanud arve 21322 summas 105 eurot (dtl 99) ja arve 21519 summas 117 eurot (dtl 100). Peale hagiavalduse esitamist on kostja poolt laekunud 11.07.2021 summa 466 eurot (dtl 101) ning 22.10.2021 summa 117 eurot (dtl 117). Hageja on selgitanud, et arvestas kostja poolt 11.07.2021 tasutud summa 466 eurot arvelt tasutuks arve nr 20503 (summas 100,00 eurot), arve nr 20697 (summas 93,00 eurot), osaliselt arve nr 21114 (summas 168,00 eurot, tasumata jäi 0,20 senti) ning arve nr 21322 (summas 105,00 eurot). Kostja poolt 22.10.2021 teostatud maksega summas 117 eurot luges hageja tasutuks arve nr 21519. Kostja ei ole eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Seonduvalt eeltoodust, s.o peale kostja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse esitamist teostatud tasumistega, nõuab hageja kostjalt arvel/makseteatel nr 19107 toodud summa 449,10 euro tasumist, arvel/makseteatel nr 19501 kajastatud summa 111,00 eurot tasumist, arvel/makseteatel nr 20308 kajastuva summa 101,00 eurot tasumist ning arvel/makseteatel nr 21114 kajastatud summa 0,20 eurot tasumist. Kokku nõuab hageja kostjalt 661,30 eurot tasumist (449,10 + 111 + 101 + 0,20).
14.Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse summas 661,30 eurot. Kostja ei ole sisulisi vastuväited hagi aluseks olevate arvetel kajastatud summade või arvel kajastatud kulukirjete osas esitanud, samuti ei ole kostja tõendanud, et on hagi aluseks olevatest arvetest tuleneva võlgnevuse tasunud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 661,30 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 291,88 eurot. Hageja lähtub viivisearvestuses viivitusintressimäärast 0,065% päevas ning palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kostjale esitatud arvete nr 19107, 19501, 20308, 20697 ja 21114 maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani, s.o 06.05.2021. Hageja on selgitanud, et kuigi pooled leppisid 18.01.2017 lepingus kokku, et hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% viivitatud summalt päevas, siis Riigikohus on lahendi 3-2-1-2516 p-s 13 leidnud, et tarbijaga sõlmitud lepingutes ei ole põhjendatud viivitusintressimäärad, mis ületavad kolmekordset seadusjärgset viivitusintressimäära ning seega lähtub hageja viivise nõuete esitamisel viivitusintressimäärast 0,065 % päevas. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel 18.01.2017 lepingu p-s 4.3 on pooled kokku leppinud, et maksetähtaja rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,1% tasumata summast iga tasumisega viivistatud päeva eest. Käesolevas tsiviilasjas kostjaga sõlmitud lepingust tulenev viivise kokkulepe on eelduslikult VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-112-14, nr 3-2-1-118-05, nr 3-2-1-1-07, nr 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevas lepingus viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Poolte vahel 18.01.2017 sõlmitud lepingus
(punktis 4.3) märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on leping viivise kohta sätestatud punkti osas tühine päevas arvutatava 0,1% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,1% päevas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Kuigi hageja ei nõua käesolevas tsiviilasjas viivist lepingus kokkulepitud viivisemääras 1% päevas ja möönab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist ei ole nimetatud määras viivise nõudmine põhjendatud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja nõue kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, s.o viivisemääras 0,065% päevas. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa vastava kokkuleppe tühisuse ja õiguse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist kostjale esitatud arvete nr 19107, 19501, 20308, 20697 ja 21114 mittetasumise eest iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani, s.o 06.02.2021. Hageja on selgitanud, et kuivõrd hagi esitamise seisuga olid kostjal tasumata kõik hagi aluseks olevad ja eelnevalt väljatoodud arved, sh ka arved nr 20503, 20697 ja 21114, millised hageja on kostja poolt peale hagi esitamist tasutud laekumiste arvelt tasutuks lugenud, on jätkuvalt põhjendatud viivise väljamõistmine kõikide hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud arvete alusel. Kostja ei ole viivisearvestuse aluseks oleva perioodi või viivisearvestuse aluseks olevate summade osas vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hageja käsitlusega ning peab põhjendatuks, et kostjalt tuleb sissenõutavaks muutunud viivisearvestuses lähtuda hagi esitamise ajal tasumata olnud arvete nr 19107, 19501, 20308, 20697 ja 21114 maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani, s.o 06.02.2021. Arvestades, et arve nr 19107 maksetähtaeg oli 20.04.2019 (seega viivisearvestuse periood on 21.04.2019 kuni 06.05.2021, viivisearvestuse aluseks olev summa 449,10 eurot), arve nr 19501 maksetähtaeg oli 23.09.2019 (seega viivisearvestuse periood on 24.09.2019 kuni 06.05.2021, viivisearvestuse aluseks olev summa 111 eurot), arve nr 20308 maksetähtaeg oli 30.06.2020 (seega viivisearvestuse periood on 01.07.2020 kuni 06.05.2021, viivisearvestuse aluseks olev summa 101 eurot), arve nr 20697 maksetähtaeg oli 20.12.2020 (seega viivisearvestuse periood on 21.12.2020 kuni 06.05.2021, viivisearvestuse aluseks olev summa 93 eurot) ja arve nr 21114 maksetähtajaks oli 31.03.2021 (seega viivisearvestuse periood on 01.04.2021 kuni 06.05.2021, viivisearvestuse aluseks olev summa 168,20 eurot), leiab kohus, et hageja nõue on sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas kokku 98,75 eurot. Kohus selgitab, et kasutas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorit (www.viiviseklkulaator.ee). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 98,75 eurot (73,43 + 14,35 + 6,85 + 2,79 + 1,33). Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 98,75 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 07.05.2020 viivis 0,065% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on
põhjendatud summas 661,30 eurot. Kohus on eelnevalt ka leidnud, et käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingu tingimus viivisemäära osas on tühine, mis toob kaasa õiguse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Seega saab hageja nõue olla põhjendatud ka TsMS § 367 alusel väljamõistetava viivise nõude osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 661,30 eurot määraga 8% päevas alates 07.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 661,30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 98,75 eurot ja alates 07.05.2021 kuni põhinõude (661,30 euro) tasumiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 193,13 (291,88 – 98,75) eurot ning TsMS § 367 alusel viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määrast (8% aastas) suuremas määras.
18.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et menetluskulud, mis on seotud hagi osalise läbivaatamata jätmisega, jääksid TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Samuti arvestas kohus asjaoluga, et kohus rahuldas hageja ülejäänud nõuded peaaegu täies ulatuses. Hagi jäi rahuldamata ebaolulises ulatuses (sissenõutavaks muutunud viivis), mis ei mõjuta menetluskulude jaotust. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku 1390,20 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulud 1165,20 eurot.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejale osutatud 2021. aastal õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot ja 2022. aastal tunnihinnaga 110 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 9 tundi ja 35 minutit. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
21.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
22.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 225 eurot.
23.Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 971 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud 2021. aastal hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta) ja 2022. aastal hinnaga 110 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 9 tundi ja 35 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 100 eurot ja 110 eurot, tasuna mõistlikud.
24.Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 7 tundi ja 10 minutit, s.o õigusabikulu summas kokku 886 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga on põhjendatud (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku 4 tundi ja 20 minutit hagimaterjalide analüüsimiseks, asjaolude täpsustamiseks kliendiga ning hagiavalduse koostamiseks. Lisaks eeltoodule on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3 tundi ja 5 minutit hageja 13.12.2021 seisukoha koostamiseks, 1 tund ja 50 minutit 16.05.2022 seisukoha koostamiseks ning 20 minutit menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid seoses maakohtule hagiavalduse esitamisega kokku 3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud aega tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kliendiga suhtluseks ning hagiavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas kostja poolt esitatud seisukohtade ja hageja 13.12.2021 seisukoha sisu ja mahtu, tuleb nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus selgitab, et hageja 13.12.2021 menetlusdokument sisaldab suures osas menetluse asjaolude kirjeldusi ning hageja poolt hagiavalduses väljatoodu ülekordamist. Arvestades hageja poolt 16.05.2022 esitatud seisukoha sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 16.05.2022 menetlusdokumendi koostamiseks mahus 1 tund ja 50 minutit. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 minutit menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud ja vajalik.
25.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1111 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 886 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista
26.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.