Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Kogudus hagi Osaühing Estate Blend vastu võlgnevuse nõudes 58 288,87 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Kogudus (registrikood 80210527)l Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas (epost [email protected]) Kostja: Osaühing Estate Blend (registrikood 16277368) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 28.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse hagi Osaühing Estate Blend vastu.
2.Mõista Osaühingult Estate Blend Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kasuks välja põhinõue summas 41 625 eurot.
3.Mõista Oaühingult Estate Blend Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 18.10.2022 seisuga summas 26 779,67 eurot. Samuti mõista Osaühingult Estate Blend Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kasuks välja viivis 41 625 euro suuruselt põhivõlalt määras 0,1% päevas alates 19.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Osaühingult Estate Blend Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kasuks välja menetluskulud summas 4 576 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-22-101354 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse Kogudusele (hageja) Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu alevikus Kuusalu tee 45 (registriosa nr 14167902, katastritunnus 35201:004:0089) ja Kuusalu tee 47 (registriosa 14167802, katastritunnus 35201:004:0088) kinnistud. Kuusalu tee 45 ja 47 kinnistutele on seatud hoonestusõigus vastavalt hageja ja Elisec OÜ (registrikood 10847789) vahel 23.05.2018 sõlmitud lepingule.
2.Elisec OÜ jagunes eraldumise teel, mille käigus asutati Estate Blend OÜ (kostja). Elisec OÜ jagunemisel on hoonestusõigus üle läinud jagunemise käigus asutatud kostjale.
3.Hoonestusõiguse lepingu punktis 9.2 on kokku lepitud hoonestusõiguse tasu maksmises nii, et 2018. aasta eest on tasu 925 eurot, 2019. aasta eest 3 700 eurot, 2020. aasta eest 7 400 eurot, 2021. aasta eest summas 11 100 eurot ja alates 2022. aastast on hoonestusõiguse tasu 10 eurot hoonestusõiguse alusel püstitatud hoone ühe ruutmeetri brutopinna kohta, kuid mitte vähem kui 18 500 eurot aastas ning kui selleks tähtajaks ei ole hoonestusõiguse alusel ehitisi püstitatud ja hoonestusõigust ei ole lõpetatud, siis on hoonestusõiguse tasu 18 500 eurot aastas. Lepingu punkti 9.5 kohaselt tasutakse hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks vastava aasta eest.
4.Kostja ei ole aastatel 2018 kuni 2022 hoonestusõiguse tasu maksnud. Hagejal on õigus nõuda kokku hoonestusõiguse tasu summas 41 625 eurot. Vastavalt lepingu punktile 9.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0.1% tasumata hoonestusõiguse tasust iga viivitatud päeva eest kuni tasumiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et pooled sõlmisid hoonestusõiguse lepingu. Kostja ei vaidle vastu ka hageja nõudearvestusele. Kostja on samas seisukohal, et leping on sõlmitud osaliselt tüüptingimustel, mis on tühised. Samuti on kostja seisukohal, et leping on osaliselt vastuolus heade kommete ja seadusega ja seetõttu tühine. Alternatiivselt on kostjal õigus keelduda hagejale hoonestusõiguse tasu maksmisest, sest hageja on rikkunud oma kohustusi, kuivõrd hoonestuse eeltingimuseks olnud detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 7.1.Poolte vahel kehtib 23.05.2018 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping hagejale kuuluvate kinnistute asukohaga Kuusalu tee 45 ja Kuusalu tee 47 hoonestusõigusega koormamiseks kostja kasuks;
2-22-101354 7.2.Hoonestusõigus on tasuline, lepingu punkti 9.2 kohaselt on 2018. aasta eest on tasu 925 eurot, 2019. aasta eest 3 700 eurot, 2020. aasta eest 7 400 eurot, 2021. aasta eest summas 11 100 eurot ja alates 2022. aastast kui selleks tähtajaks ei ole hoonestusõiguse alusel ehitisi püstitatud ja hoonestusõigust ei ole lõpetatud, siis on hoonestusõiguse tasu 18 500 eurot aastas; 7.3.ehitisi ei ole hoonestusõiguse alusel püstitatud; 7.4.hoonestusõiguse tasu ei ole kostja tasunud ühegi aasta eest.
8.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 8.1.kas hoonestusõiguse leping on kehtiv või on tühine, kas vastuolu tõttu heade kommetega, seadusega või tüüptingimuste ebamõistlikkuse tõttu; 8.2.kui hoonestusõiguse leping on kehtiv, kas kostjal on õigus oma kohustuste täitmisest keelduda hagejapoolse kohustuste rikkumise tõttu. Hoonestusõiguse seadmise leping on kehtiv, tühisuse aluseid ei esine.
9.Oma vastuväidetes hagile on kostja toonud arvukaid alternatiivseid põhjendusi, miks on kostja hinnangul vaidlusalune hoonestusõiguse seadmise leping tühine. Kohus on seisukohal, et leping ei ole ei osaliselt ega tervikuna ühelgi kostja esile toodud alusel tühine. Kohus tuvastab, et 23.05.2018 Kuusalu tn 45 ja 47 kinnistute hoonestusõigusega koormamise leping on kehtiv.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Kostja on üldsõnaliselt tuginenud hoonestusõiguse lepingu vastuolule heade kommetega, sest kostja hinnangul on kristliku eetika ja moraaliga vastuolus tehing, kus küsitakse raha midagi vastu andmata. Kostja tugines ühtlasi väitele, et koguduse õpetaja sõlmis tehingu teadmises, et detailplaneeringut ei ole võimalik realiseerida ehk ehitada vastavalt lepingu eesmärgile hoonet. Kostja käsitluses seisneb vastuolu heade kommetega selles, et müüdud on midagi, mida polnud olemas.
11.Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus vaidlusaluses hoonestusõiguse lepingus vastuolu heade kommetega ei näe. Nõustuda ei saa kostjaga, et „müüdud“ on midagi, mida pole olemas. Pooled sõlmisid lepingu hoonestusõiguse seadmiseks ja vaidlus puudub, et hoonestusõigus kinnistutele kostja kasuks seati – seega sai kostja selle, milleks lepingu sõlmis.
12.Kostja väited sellest, et hageja esindajana tegutsenud koguduse õpetaja sõlmis 2018. aastal tehingu teades, et detailplaneeringut ei õnnestu 2021. aastal realiseerida, on tõendamata. Kostja möönab ise kohtuistungil, et kostjal ei ole tõendeid, kust nähtuks, et lepingu sõlmimisel ajal oleks keeldutud detailplaneeringu realiseerimisest. Kohus kostja vastava tõendamata ning eluliselt ebausutava väitega ei arvesta.
13.TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
14.Kostja on seisukohal, et vaidlusalune hoonestusõiguse seadmise leping on vastuolus Kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 3 lg-ga 2, mille kohaselt ei või kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri eesmärk või tegevuse põhieesmärk olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
15.Hageja vaidleb vastu ja selgitab, et keelatud on põhitegevusena majandustegevus ja sellest tulu saamine, kuid hageja omandis oleva kinnisvara koormamine hoonestusõigusega ei ole hageja põhitegevus. Hageja tugineb samuti KiKoS § 25 lg-le 2, mille kohaselt on hagejal õigus saada sissetulekuid oma varadest.
2-22-101354
16.Kostja on ühtlasi esitanud käsitluse, et olukorras, kus vaidlusalune tehing on vastuolus EELK põhikirjas toodud EELK eesmärkidega, milleks on kõlblus, õiglus ja õigusrahu, ei ole selline tegevus seadusega kooskõlas ja seaduse mõttest tuleneb kostja hinnangul, et sellised tehingud ei peaks olema kehtivad, sest kirikute ja koguduste eesmärgid on vaimse sõnumi levitamine, mitte kinnisvaraga hangeldamine. Kostja hinnangul tuleneb tühisus seaduse mõttest läbi põhikirja. Kostja on seisukohal, et vaidlusaluse hoonestusõiguse seadmise lepingu eesmärk on olnud tulu saamine mitte midagi vastu saamata.
17.Kohus nõustub hagejaga, et hagejal on kogudusena õigus saada oma varast sissetulekuid vastavalt KiKoS § 25 lg-le 2. Kohus nõustub hageja ka selles, et koguduse poolt oma vara koormamine tasulise hoonestusõigusega ei ole mistahes viisil tõlgendatav ei koguduse eesmärgina ega põhitegevuseks oleva majandustegevusena.
18.Kohus asub seisukohale, et toetava tegevusena oma varast tulu teenimine on KiKoS § 3 lg 2 ja § 25 lg 2 alusel lubatud. Seega KiKoS § 3 lg 2 ei sätesta keeldu kogudusel teenida oma vara arvelt tulu. Järelikult puudub seadusest tulenev keeld, millega kostja käsitluses on vaidlusalune hoonestusõiguse seadmise leping vastuolus.
19.Kostja on menetluses olnud samuti seisukohal, et hoonestusõiguse seadmise leping on tühine, sest leping pidi vastama EELK ja koormatud kinnisasja omanikuks oleva koguduse tahtele. Kostja käsitluses saab olla kehtiv vaid kõrgeima otsustusorgani selgelt väljendatud tahtele vastav leping, kuid koguduse liikmete otsust hageja esitanud ei ole. Kostja selgitas, et kostja hinnangul tuleneb koguduse liikmete kui üldkoosoleku otsuse nõue KiKoS § 5 lg 1 ja MTÜS § 18 lg 1 ning lg 2 koostoimest.
20.Hageja vaidleb kostja käsitlusele vastu ning selgitab, et vara kasutusse andmine on koguduse põhikirjaga antud konsistooriumi heakskiitva otsusega juhatuse pädevusse, mistõttu ei ole üldkoosoleku otsus nõutav. Vastava õiguse annab hageja põhikirja § 63 lg 1 (dtl 222). Kostja kinnitas 28.09.2022 kohtuistungil, et ta ei vaidle vastu sellele, et põhikirjaga oli vara kasutusse andmise õigus antud juhatusele. Sellest hoolimata oleks kostja hinnangul pidanud olema ka üldkoosoleku otsus.
21.Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et põhikirjaga on vara kasutusse andmise õigus antud hageja juhatusele. Seega kostja hinnangul, et hoonestusõiguse seadmiseks pidanuks olema ka koguduse liikmete kui üldkoosoleku otsus, ei ole õiguslikku tähendust ning kohus sellega ei arvesta. Koguduse liikmete otsuse puudumine ei muuda hoonestusõiguse seadmise lepingut tühiseks, sest sellise otsuse olemasolu ei ole nõutud.
22.Kostja hinnangul on hoonestusõiguse seadmise leping tühine ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud EELK nõusolekut sõlmida leping just sellise tekstiga, mis sõlmiti 23.05.2018. Kostja on seisukohal, et kui tehinguks annab loa konsistoorium, siis peaks tehingu täpne sisu olema konsistooriumi otsusega sätestatud. Kostja ei ole nõus sellega, et konsistooriumi nõusolek hõlmab selliste tehingute tegemist, kus saadakse raha, aga vastu midagi ei anta. Nagu kohus on ülal selgitanud, sai kostja vastu hoonestusõiguse. Küsimus hoonestusõiguse väidetavas hilisemas realiseerimise võimatuses ei ole mitte lepingu tühisuse küsimus, vaid lepingu täitmise ja võimaliku rikkumise küsimus, mida kohus käsitleb punktides 30 kuni 38. Kohus on otsuse punktis 12 sedastanud, et kostja möönab ka ise, et kostjal ei ole tõendeid, kust nähtuks, et lepingu sõlmimise ajal oleks keeldutud detailplaneeringu realiseerimisest. Seega ei saa kostja etteheited hoonestusõiguse väidetavast realiseerimise võimatusest pärast lepingu sõlmimist kanduda üle lepingu väidetavatele tühisuse alustele lepingu sõlmimise hetkel.
23.Kostja etteheide seisneb ka selles, et konsistooriumi nõusolek on põhimõttelist laadi ja antud ligi kuu enne 23.05.2018 lepingu sõlmimist. Samuti leiab kostja, et leping on tühine, sest konsistooriumi nõusolekus oli märgitud, et tuleb kasutada Kiriku Varahaldus OÜ spetsialistide abi
2-22-101354 lepingu vormistamisel, kuid kostja väidab, et lepingut Kiriku Varahaldus OÜ-ga ei kooskõlastatud. Seda, mis alusel kostja leiab, et kooskõlastus oli nõutav ja kooskõlastuseta tehing on tühine, kostja selgitada ei osanud, märkides vaid, et kostja sai nii nõusolekust aru. Kohus kostja tõlgendusega ei nõustu. Esiteks on konsistooriumi nõusolek piisavalt konkreetne ja sätestab kõik olulised hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimused. Teiseks ei tulene seadusest ega hageja ega EELK põhikirjast, et nõusolek peab olema antud tehingu lõplikule tekstile. Niisamuti ei tulene ei nõusolekust ega muudest õigusaktidest kohustust kooskõlastada lepingu teksti Kiriku Varahaldus OÜ-ga ega kooskõlastamata jätmise tagajärjena tühisust. Kostja vastuväited ei anna alust asuda seisukohale, et 23.05.2018 leping võiks osutuda tühiseks.
24.Seega ei ole täidetud TsÜS § 87 kohaldamise eeldused ning kohus tuvastab, et vaidlusalune hoonestusõiguse seadmise leping ei ole TsÜS § 87 alusel tühine.
25.Kostja on ühe vastuväitena tuginenud sellele, et vaidlusalune hoonestusõiguse seadmise leping on vähemalt osaliselt tüüptingimustel leping ning tüüptingimused on nende ebamõistlikkuse tõttu tühised. Hageja vaidleb kostja käsitlusele vastu. Hageja on tõendanud, et vaidlusaluse lepingu on valmistanud ette notar ning et kostjal oli võrdne võimalus lepingu tingimuste üle läbi rääkida. Hageja osundab, et notar on koostanud lepingu pooltelt saadud sisendi järgi, kusjuures kostja avaldab arvamust, milline variant talle sobib (dtl 227-228).
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
27.Kohus leiab, et notariaalne leping, mis valmistatakse ette notari poolt ja tõestatakse järgides tõestamisseadusest tulenevaid kohustusi, sh §-st 18 tulenevat notari selgitamiskohustust, ei vasta VÕS § 35 lg 1 alusel tüüptingimustega lepingu mõistele. Ühtlasi on hageja tõendanud, et kostjal oli võimalk mõjutada pooltevahelise lepingu sisu. Kostja üldsõnaline väide 28.09.2022 kohtuistungil, et tingimusi, mida kostja peab tüüptingimusteks, läbi ei arutatud, ei ole esiteks eluliselt usutav, teiseks on see tõendamata (istungil 50. minut) ja vastuolus hageja esitatud tõenditega.
28.Kohus tuvastab, et 23.05.2018 leping ei ole tüüptingimustega leping, sest tõendatud on, et kostjal oli võrdne võimalus läbi rääkida lepingu sisu üle ning leping valmistati notari poolt eraldi ette, mitte ei kasutatud eelnevalt välja töötatud tingimusi. Kuivõrd kohus tuvastab, et vaidlusalune leping ei ole tüüptingimustega leping, ei hinda kohus kostja väiteid selle kohta, kas kostja poolt tüüptingimustena käsitletud lepingutingimused on mõistlikud või ebamõistlikud. Sellest tulenevalt ei hinda kohus ka lepingutingimuste kehtivust, sest tüüptingimusteks mitteolevatele lepingutingimustele VÕS § 42 kui tühisuse alus ei kohaldu.
29.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et 23.05.2018 hoonestusõiguse seadmise leping on kehtiv ning tühisuse aluseid ei esine. Kostjal ei ole õigust keelduda oma kohustuse täitmisest
30.Kostja on alternatiivse käsitlusena seisukohal, et kui kohus tuvastab, et hoonestusõiguse seadmise leping on kehtiv, on kostjal õigus keelduda hoonestusõiguse tasu maksmisest kuni hageja kohustuste rikkumise lõppemiseni.
31.VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest
2-22-101354 keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
32.Hagejapoolseks kohustuseks, mida hageja ei täida ja mis seega annab kostjale viimase hinnangul õiguse keelduda oma hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse täitmisest, on hoonestusõiguse seadmise lepingu punktid 5.2 ja 5.7. Kostja selgitab, et lepingu punkt 5.2 sätestab hageja kohustuse toetada hoonestaja tegevust kinnistu hoonestamisel ja seda mitte takistada. Lepingu punkti 5.7 osas heidab kostja hagejale ette hoonestustähtaja pikendamata jätmist.
33.Hageja rikkumist tõendab kostja oma õiguseellase Elisec OÜ 01.04.2021 kirjaga (dtl 153), milles selgitatakse, et Kuusalu vallavalitsus on seisukohal, et kehtivat detailplaneeringut ei saa realiseerida ja on teinud ettepaneku uue detailplaneeringu kehtestamiseks. Sellele tuginedes teeb Elisec OÜ ettepaneku pikendada hoonestamise tähtaega.
34.Kohtuistungil palus kohus kostjal täpsustada ja sisustada, mil viisil tõendab 01.04.2021 hoonestamise tähtaja pikendamise taotlemine hagejapoolset rikkumist alates hoonestusõiguse lepingu sõlmimisest. Kohus palus kostjal esile tuua, millal ja mis toimingutega on hageja rikkunud lepingu punktist 5.2 tulenevat mõistliku koostöö kohustust. Kostja selgituse kohaselt on vastavateks tõenditeks 01.04.2021 kiri (dtl 153) ja 13.04.2021 konsistooriumile saadetud kiri (dtl 154 jj) ning 2021 detsembris saadetud palve muuta lepingut (dtl 172).
35.Hageja vaidleb kostja väidetele vastu ning on seisukohal, et hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Samuti on hageja seisukohal, et Kuusalu vallavalitsus ei ole detailplaneeringut kehtetuks tunnistanud ning see kehtib. Ka kostja ei ole esitanud väidet, et detailplaneering oleks tunnistatud kehtetuks.
36.Kohtu ette ei ole toodud isegi faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid sisustada kostja väidet selle kohta, et hageja on alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest rikkunud oma kohustusi. Kostja on istungil kinnitanud, et kostja etteheited hagejale seisnevad laialivalguvalt selles, et keelduti koostööst ning väidetavat keeldumist koostööst tõendavad aprillis 2021 saadetud pöördumised tähtaja pikendamise sooviga. Siinkohal on oluline arvestada, et hoonestusõiguse seadmise leping sõlmiti 23.05.2018 ning pooled ei vaidle, et hoonestamise tähtaeg oli 40 kuud ehk täitus oktoobris 2021. Kostja esimesed etteheited pärinevad aprillist 2021 ehk ajast, kui hoonestamise 40-kuulisest tähtajast oli möödunud 35 kuud ehk valdav enamus. Nimetatud perioodil ei ole kostja mistahes hagejapoolseid rikkumisi esile toonud.
37.Kohus ei tuvasta kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja oleks rikkunud mistahes omapoolseid 23.05.2018 lepingust tulenevaid kohustusi, sh lepingu punktidest 5.2 ja 5.7 tulenevaid kohustusi.
38.Kuivõrd hageja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud, ei ole täidetud VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 kohaldamise eeldused ning kostjal ei ole õigust keelduda oma kohustuse, mis seisneb hoonestusõiguse tasu maksmises, täitmisest. Hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist
39.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 23.05.2018 hoonestusõiguse seadmise leping on kehtiv ning hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, mistõttu kostjal ei ole õigust keelduda oma kohustuse täitmisest.
40.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 254 lg 1 kohaselt maksab hoonestaja kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
41.Kostja hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse sätestab lepingu punkt 9.2, mille kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, et 2018. aasta eest on tasu 925 eurot, 2019. aasta eest 3 700
2-22-101354 eurot, 2020. aasta eest 7 400 eurot, 2021. aasta eest summas 11 100 eurot ja alates 2022. aastast on hoonestusõiguse tasu 10 eurot hoonestusõiguse alusel püstitatud hoone ühe ruutmeetri brutopinna kohta, kuid mitte vähem kui 18 500 eurot aastas ning kui selleks tähtajaks ei ole hoonestusõiguse alusel ehitisi püstitatud ja hoonestusõigust ei ole lõpetatud, siis on hoonestusõiguse tasu 18 500 eurot aastas. Lepingu punkti 9.5 kohaselt tasutakse hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks vastava aasta eest.
42.Seega on kostjal kohustus AÕS § 254 lg 1 ja 23.05.2018 lepingu punkti 9.2 alusel hagejale hoonestusõiguse tasu maksta. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist.
43.Kohus tuvastab, et kostjal on kohustus maksta hagejale hoonestusõiguse tasu aastate 2018 kuni 2022 eest kokku summas 41 625 eurot ning rahuldab hageja põhinõude hoonestusõiguse tasu saamiseks. Viiviste tasumise nõue
44.Hageja on koos põhinõudega esitanud viivisenõude lepingujärgses määras.
45.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 9.3 leppinud kokku viivise määraks 0.1% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
46.Hageja hoonestusõiguse tasu maksmise tähtaeg oli – 2018. aasta tasu 22.06.2018; 2019. aasta tasu maksmise tähtaeg oli 01.01.2019; 2020. aasta tasu maksmise tähtaeg oli 01.01.2020; 2021. aasta tasu maksmise tähtaeg oli 01.01.2021; 2022. aasta tasu maksmise tähtaeg oli 01.01.2022. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks vastavate tähtaegade möödumise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid tasu sissenõutavaks muutumise ajale.
47.Hageja on esitanud viivisenõude alates tasumise tähtajast kuni hagi esitamiseni 16.02.2022 ning märgib, et sissenõutavaks muutunud viivis nimetatud perioodi kohta on kokku 16 663,87 eurot.
48.Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (18.10.2022) on viivis järgmine: Tasu aasta:
Tähtaeg:
22.06.2018
Võlg:
Viivis 0,1% päevas
Viivist arvestatud kuni:
Viivitatud päevi:
Viivise summa:
0,925 18.10.2022
1 579
1 460,57
01.01.2019
3,7 18.10.2022
1 386
5 128,20
01.01.2020
7,4 18.10.2022
1 021
7 555,40
01.01.2021
11 100
11,10 18.10.2022
7 270,50
01.01.2022
18 500
18,5 18.10.2022
5 365,00 26 779,67
49.Kohus rahuldab hageja viivisenõude kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 26 779,67 eurot.
50.Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,1% täitmata kohustusest iga täitmisega viivitatud päeva eest.
2-22-101354
51.Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 41 625 eurot alates 19.10.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,1% täitmata kohustusest iga täitmisega viivitatud päeva eest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
53.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 74) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 1 633,75 eurot hagiavalduse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutaks hagilt hinnaga kuni 75 000 eurot riigilõivu summas 1 540 eurot. Nimetatud summas on tegemist menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele. Summas 93,75 eurot (1 633,75-1 540) on tegemist enamtasutud riigilõivuga, mis ei ole käesolevas menetluses põhjendatud kulu. Hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks kooskõlas TsMS § 150 sätestatuga.
54.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
55.Hageja 17.02.2022 ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 16,75 tunni ulatuses tunnitasuga valdavalt 140 eurot, alates septembrist 2022 tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 2 832 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt 28.09.2022 kohtuistungil esindamise kulu kohtuistungi kestvuse järgi tunnitasuga 150 eurot. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 8 minutit, seega lisandub hageja õigusabile 204 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on hageja õigusabi ajaliseks mahuks 17,88 tundi kokku summas 3 036 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
56.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
57.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 4 576 (3 036 + 1 540) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
58.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.