Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-32561/242
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 18.10.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2585

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Kadaka Teed osaühing11527058(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

2-13-32561

Kohtuasi

Kadaka Teed OÜ hagi Y (Y) ja X vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 19.10.2021 määrus Harju Maakohtu 09.11.2021 täiendav määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Kadaka Teed osaühing (registrikood 11527058), lepingulised esindajad Ingrid Proos ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja II: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2021 määrus osaliselt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruse osas ning suurendada kostja I menetluskulude hüvitist 3591 euro võrra ja kostja II menetluskulude hüvitist 2376 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2.Maakohtu määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitis 8440,50 eurot ja sellelt summalt viivis ning kostja II kasuks 9076,80 eurot ja sellelt summalt viivis.

3.Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

Sarnased lahendid

Võlaõigus

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määruse osa, millega kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlused jäid osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada kostja I hüvitatavaid menetluskulusid 3591 euro ja kostja II hüvitatavaid menetluskulusid 2376 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegium nõustub osaliselt kaebajate etteheidetega, mille kohaselt on maakohus esindajate ajakulu hinnates jätnud menetluse käigu (sh kestuse) ja mahuga arvestamata või on selle mõju põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulule alahinnanud. Menetlusdokumentide mahu tarbetu paisutamise korral (tarbetud kordused, menetluse käigu või kohtu seisukohtade ülemäärane refereerimine) võib kohus menetluskulude hüvitist TsMS § 175 alusel vähendada (vt Riigikohtu 12.06.2019. a otsust tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 16). Samas on praegusel juhul menetluse mahukus ja ebaülevaatlikkus ning sellest tulenevalt ka suuremad menetluskulud tingitud eelkõige hageja, mõneti aga ka asja lahendanud kohtu tegevuse(tuse)st, millele juhtis ringkonnakohus tähelepanu 29.01.2021 otsuses (p 10). Sellest tingituna tuleb möönda, et maakohus ei ole lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust tervikuna kohaselt teostanud. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada. Hinnanud vaidlustatud määruses esitatud põhjendusi koos kaebuste asjaomaste väidetega, menetluse käiku ja tsiviilasja keerukust (nii õiguslikku olemust kui mahtu), peab kolleegium määruskaebuseid osaliselt põhjendatuks. Ringkonnakohus suurendab kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 17.09.2013–19.09.2013, 13.11.2013, 24.01.2014– 27.01.2014, 29.08.2014, 27.05.2015, 17.08.2015, 20.01.2016, 20.04.2016, 17.10.2016– 18.10.2016, 27.09.2017, 06.02.2018, 25.04.2018, 22.05.2018, 02.03.2020–04.03.2020 toimingute eest kogumis 28,5 tunni võrra ning kostja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu (kaebuse piiridest lähtudes) 03.10.2013–14.10.2013, 03.02.2015–04.02.2015, 13.10.2017, 30.10.2019–21.11.2019, 11.02.2020–17.02.2020 toimingute eest kogumis 16,5 tunni võrra järgmiselt:

2-13-32561 Kolleegium nõustub kaebajatega, et eelnimetatud ulatuses ei ole vaidlustatud määruse põhjendused tsiviilasja käiku ja olemust arvestades ajakulu sedavõrd märkimisväärseks vähendamiseks küllaldased. Ülejäänud osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja on kulude osalist vähendamist menetluse käigu ja asja keerukusega kooskõlas asjakohaselt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Advokaadist esindaja tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba esindaja tasumääras. Niisamuti ei saa esindaja ajakulu põhjendatus ja vajalikkus tuleneda sellest, milline oli menetluskulude nimekirjade kohaselt vastaspoole esindaja(te) ajakulu. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Maakohus ei ole tulenevalt menetluskulude jaotusest hageja esindaja ajakulu hinnanud ning ka see ei tarvitsenud olla tervikuna põhjendatud ja vajalik. Vastupidiselt kostja II väitele leiab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud kostjale II määrama täiendavat tähtaega selleks, et menetluskulude nimekirjale esitatud vastuväidetele omakorda vastata. TsMS § 176 lg 8 esimene lause näeb ette, et kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Esitatud seisukohale omakorda (vastu)seisukoha küsimine ei teeni soovitavat eesmärki, kuivõrd lõppastmes otsustab kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle hagita menetluse sätete kohaselt olenemata menetlusosaliste esitatud vastuväidetest või nende puudumisest kohus. Seejuures on TsMS § 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mh võimalikult väikeste kuludega. Kuivõrd põhimenetluses oli kohus menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks tähtajad juba andnud, puudus maakohul üldse vajadus uute nn koondnimekirjade ja neile täiendavate vastuväidete küsimiseks. Arusaamatuks jääb kostja I viide, nagu toetaks 05.11.2020 kohtuistungi protokoll istungi kestust 2,5 tundi, kuivõrd ringkonnakohtu protokollist nähtub selgesti istungi kogukestus ~ 2 tundi kui ka poolte taotlus nimetatud ulatuses menetluskulude nimekirjade täiendamiseks. Ehkki maakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on kostjate vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ka apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõiv, on vaidlustatud määruse resolutsioonis nimetatud kulu jäänud kajastamata. Seega on kaebuste väited riigilõivu välja mõistmata jätmise osas põhjendatud, kuid maakohus on 09.11.2021 täiendava määrusega vastava menetluskulu hagejalt kostjate kasuks juba välja mõistnud. Esindajate tunnitasude põhjendatust menetlusosalised vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 10 531,50 eurot (= 83 h ja 35 min × 126 eurot / h), millele lisandub riigilõiv 1500 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja I kasuks väljamõistmisele 12 031,50 eurot. Ringkonnakohus suurendab kostja I hüvitatavaid menetluskulusid 3591 euro (= 12 031,50 – 8440,50) võrra, millele lisandub täiendava määrusega väljamõistetud riigilõiv. Kostja II kasuks tuleb hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 9952,80 eurot (= 69 h ja 7 min × 144 eurot / h), millele lisandub riigilõiv 1500 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja II kasuks väljamõistmisele 11 452,80 eurot. Ringkonnakohus suurendab kostja II hüvitatavaid menetluskulusid 2376 euro (= 11 452,80 –