Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Maakohtu otsus

Mastermoveri ning Mastermoveriga seotud isikute (sh kostjate) tegevuse ja võimalike rikkumiste üle. − Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti peab olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Mastermover jätkas vaatamata maksejõuetuse tekkimisele 2009 tasuta K&H hankelepingute täitmist ning suurendas enda kohustusi tarnijate ja alltöövõtjate ees. 07.05.2010 juhtis audiitor aktsionäride tähelepanu asjaolule, et aktsiaseltsi omakapital on negatiivne. Kuigi K&H tellija poolt nimetatud tööde eest tasuti, ei tasunud K&H Mastermoverile, kes tegelikult töid teostas või tellis omakorda nende teostamise. Sellega sõlmisid kostjad teadlikult tehinguid, mida nende juhitud äriühing ei olnud suuteline täitma. − Kostjad vältisid vaatamata võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorrale pankrotiavalduse esitamist. Mastermoveri pankrotihalduri ettekande kohaselt saabus võlgniku püsiv maksejõuetus 2009 teises pooles. Juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse eesmärk oli ühtlasi äriühingu võlausaldajate kaitsmine, mistõttu oli võlausaldaja õigust nõuda juhatuse liikmelt pankrotiavaldusega esitamise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul leidis kahju ulatus tõendamist. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldas varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik pidi olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kahju tekkimise ja suuruse tuvastamiseks tuli võrrelda kahjustatud isiku varalist olukorda rikkumise järel selle olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks olnud. Mastermoveri pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kokku 1 931 636 eurot. Võlgniku pankrotihalduri kinnitusel oli võlgniku pankrotivarast võlausaldajatele jaotiste alusel võimalik välja maksta kokku kuni 85 186 eurot. Sellest hagejale väljamaksmisele kuulus 22 635,50 eurot. Seega kui kostjad ei oleks käitunud õigusvastasel viisil, vaid oleks esitanud K&H vastu nõuded, ei oleks vara suunanud mujale, varast loobunud ega toime pannud muid rikkumisi, oleks Mastermover tasunud alltöövõtulepingu alusel 135 126,69 eurot. Kostjad ei ole osundanud, et võlgnevust oleks pidanud vähendama mingite vaegtööde või muude santsioonide võrra. Tulenevalt Mastermover seotud isikute tahtlikust võlausaldajaid kahjustavast käitumisest ei olnud Mastermover võimeline enda kohustusi võlausaldajate ees täitma. Võlanõude reaalväärtuse vähenemine oli deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluv kahju. Antud juhul oli hageja nõue deliktiõigusest tulenev, mitte lepinguline. Kahju suuruse arvutamisel lähtuti lepingu alusel saamata jäänud tasust, kuid antud juhul tulenes see nõue kostjate õigusvastasest käitumisest (mitte Mastermoveri kui lepingupartneri). Kahju hüvitamise eesmärk oligi asetada kahju kannatanu olukorda nagu poleks kahju tekkinud. Võlgniku juhatuse liikmed põhjustasid võlgniku maksejõuetuse tahtlikult ja tegid raskeid juhtimisvigu. K&H riigihankelepingu täitmisel tasuti K&H-le kõigi tööde eest täies ulatuses, kuid otsesele töövõtjale jätsid Mastermover ja K&H raha maksmata. Kui kostjad ei oleks asunud Mastermoveri vara enda huvides ära kasutama, kandnud vara K&H kontole, jätkanud tasuta töö tegemist K&H huvides, oleks nõudnud K&H-lt kohustuste täitmist Mastermoverile, esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse ning täitnud muid neile seadusest tulenevaid kohustusi, mille rikkumisele hageja enda menetlusdokumentides tugines, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega oli tõendatud kostja tegu, kahju, põhjuslik seos ning teo õigusvastasus. Kostjad ei tõendanud süü puudumist.

Kuivõrd hageja põhinõue oli põhjendatud, siis olid kostjad kahju tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue oli samuti põhjendatud. Viivisenõude vähendamine ei olnud käesoleval juhul põhjendatud. Kostja I apellatsioonkaebus

piirini, sest saldo võrdlemine ei olnud asjakohaste ning pädevate lähteandmete puudumise tõttu võimalik. Maakohtu viide hageja esitatud tabelile ei olnud asjakohane, sest see polnud tõend ning tabelis toodud argumentatsioon ei seostunud esitatud tõenditega. Sarnaselt olid asjakohatud ja tõenditega seostamata maakohtu põhjendused põhjusliku seose ja kostja I süü kohta. Maakohtu põhjendused olid üldsõnalised. Põhjusliku seose tuvastamine eeldas konkreetsete sündmuste ja tegude ning nende mõju analüüsi. Maakohtu otsuses kirjeldatud juhisele vastav analüüs puudus nagu puudus ka igasugune maakohtu poolne kostja I teo ja kahjuliku tagajärje omavaheline seostatus. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et kostja I tegevuses puudus süü, kuna asjas oli tõendatud, et kostja I ei tegelenud K&H ja Mastermoveri vaheliste arvelduste, kontserni raamatupidamise ja rahaliste vahendite käsutamisega - sellega tegeles finantsjuht. Maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse leides, et kostjad pidid tõendama hageja esiletoodud väidetava teo õiguspärasuse. Hageja kohustus oli tõendada kõik kahju hüvitamise koosseisu elemente ja ka kostja I tahtluse juhul, kui etteheidetav oleks kostja I poolt kaaskostja või Mastermoveri mõjutamine. Ühtegi alust tõendamiskoormuse pöördumiseks polnud. Maakohus lubas hagejal õigustamatult hagi alust muuta menetluse kestel. Hagi tulnuks kohtul lahendada lähtudes 05.07.2013 esitatud hagi põhjendusest. Hilisemad hagi täiendused ei olnud lubatavad. Korduvate hagi aluse täiendamise käigus lisandus hageja poolt väga erinevaid seletusi kostjate rikkumiste kohta. Faktilised asjaolud olid laialivalguvad ja üldistatud. Pärast kostja I esindaja 08.11.2018 teadet esindusõiguse lõppemise kohta lülitas kohus kostja I sisuliselt menetlusest välja. Kohus ei toimetanud pärast viidatud teadet kätte mitte ühtegi menetlusdokumenti ega ka teadet menetluse käigu kohta, vaid maakohus lahendas asja kostja I osavõtuta. Kokkuvõtlikult leidis kostja I, et maakohus jättis olulises osas otsuse põhjendamata, seda kõikide deliktivastutuse üldkoosseisu elementides. Kostjale I ei olnud arusaadav, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, millega ta oleks rikkunud mingit kohustust, samuti millal kostja sellise teo toime pani ning milles see väljendus. Kostjale I ei olnud ka arusaadav, millega oli tõendatud hageja kahju ja selle suurus ning milline talle etteheidetav õigusvastane tegu oli sellise kahjuga põhjuslikus seoses. Samuti olid ebaselged kohtu põhjendused materiaalõiguse kohaldamise kohta. Seega rikkus maakohtus põhjendamiskohustust kõikides olulistes elementides. Kostja II apellatsioonkaebus

kinnitasid. Samuti ei nähtunud, millise õigusnormi alusel oleks nõuetest loobumise, kinkimise või soodustuste andmisele suunatud tehingute tegemine õigusvastane. Kohus arvestas otsuse tegemisel tõenditega, mida ta polnud eelnevalt vastu võetud. Seitse aastat kestnud kohtumenetluse käigus ei teavitanud kohus pooli, millised tõendid ta menetluses vastu võttis või millised jättis vastu võtmata. Hageja esitas oma algatusel kogu menetluse ajal sadade lehekülgede ulatuses täiendavaid tõendeid, mille osas puudus kostjal II ülevaade, kas kohus neid uurimisel ja otsuse tegemisel arvestab või mitte. Selline kohtu tegevus põhjustas kostjale II ka ülemääraseid menetluskulusid. Kostjal II oli keeruline vastuväidete esitamine, kuna ta ei teadnud, milliste tõendite suhtes peab vastuväite esitama. Kohus jättis eristamata ka olulised asjaolud ebaolulistest. Kogu kohtumenetluse ajal ei selgitanud kohus, millised asjaolud olid asja lahendamise seisukohalt olulised ning milliseid asjaolusid pidi kostja II tõendama. Sellega jättis kohus olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohus jättis tähelepanu juhtimata ka õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Kohus märkis 20.04.2016 kohtuistungi protokollis, et eelduslikult sai hageja teada kahju tekkimisest 2009 majandusaasta aruandest. Kohus muutis otsuses oma seisukohta ega põhjendanud seisukoha muutmist. Lisaks läks kohus kostja II aegumise vastuväidetest vaikides mööda ega andnud neile õiguslikku hinnangut. Otsusest ei selgunud, milliste tõendite abil kontrollis kohus, et Mastermoveri püsiv maksejõuetus tekkis 2009 teisel poolel. Kohus viitas küll võlgniku pankrotihalduri ettekandele, kuid puudusid andmed selle kohta, et kohus oleks kontrollinud pankrotihalduri ettekandes toodu tegelikkusele vastavust. Kohus tõi välja, et pankrotihalduril puudusid maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks olulist tähtsust omavad dokumendid ning seetõttu täielik ülevaade Mastermoveri ning Mastermoveriga seotud isikute tegevuse ja võimalike rikkumiste üle. Kohtu järeldus võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisest oli vastuolus faktiliste asjaoludega. Kohus ei toonud ka välja, millal oleks täpsemalt pidanud kostja II pankrotiavalduse esitama. Rikkumist ei saanud ette heita umbmääraselt. Kostja II esitas vastuväite hageja nõude omandamise osas. Kohtuotsusest ei selgunud, milliste tõendite alusel tuvastas kohus hagejal kehtiva nõudeõiguse olemasolu. Kohus ei pannud kostjale II kohustust raha laekumist tõendada, samuti puudus kostjal II tegeliku olukorra tõendamise kohustus, seetõttu puudus kohtul alus lugeda kostja II poolt õigusvastase teo toimepanemine tõendatuks sellega, et kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks Mastermoveri esindajana kasutanud aresti alt välja viidud summat Mastermoveri võlgade kustutamiseks. Mastermoveri raamatupidamine oli korraldanud vaidlusalusel perioodil K&H kaudu. Kohus ei selgitanud, miks ta luges sellise raamatupidamise korralduse õigusvastaseks ja ning millise õigusnormiga oli see vastuolus. Kohus ei pannud kostjale II kohustust tõendada raha laekumist ning tõendada tegelikku olukorda, siis puudus kohtul ka alus lugeda kostja II poolt tekitatud kahju tõendatuks nende andmete esitamata jätmise tulemusena. Kuna kohtuotsusest nähtuvalt oli exeli tabelis esitatud andmed kahju olemasolu ja suurust tõendavaks peamiseks dokumendiks, siis tuli lugeda, et kostja II osas oli kohtuotsuses jäänud kahju olemasolu ja suurus tõendamata. Hageja esitas hagi kostjate vastu lepingulise kahju nõude - hageja ise märkis, et tema nõue tuleneb alltöövõtulepingust. Kohtu poolt kasutatud meetod kahju suuruse arvutamiseks oli ebaõnnestunud ning viis ebaõige järelduseni. Kohus jättis kohtuotsuses korrektselt põhistamata kahju hüvitamise aluse. Kohtuotsusest ei nähtunud, milline õigusnorm nägi ette just sellist liiki kahju hüvitamist just sellises ulatuses, mida kohus välja mõistis. Kohtuotsus oli ka vastuoluline, sest kohus möönas, et kahju täpset suurust ei olnud võimalik kindlaks teha.

Kohtuotsusest ei nähtunud, kuidas hindas kohus hageja enda tegevust Mastermoveri maksejõuetuse põhjustamisel. Mastermoveri pangakonto arestimise nõudmisega põhjustas hageja ise sisuliselt Mastermoveri majandustegevuse halvamise. Maakohus tuvastas põhjusliku seoses ebaõigesti. Kostja II hinnangul puudus põhjuslik seos kostjate käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Maakohtu otsusest ei selgunud, millistele tõenditele tuginedes ja kuidas tuvastas kohus, et kostja II soovis õigusvastast tagajärge. Kohus nimetas otsuses läbivalt kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel kostjaid üheskoos. Ka süü omistati kostjatele ühiselt. Sellega kohus rikkus tsiviilõiguse olulist üldpõhimõtet, mille järgi tuli iga isiku osas tuvastada vastutuse koosseisu eelduste täitmine eraldi. Süüd sai omistada ainult konkreetsele füüsilisele isikule, kehtiv õigus ei tunne nn. kollektiivse süü instituuti. Kohtuotsusest ei nähtunud, mida konkreetselt heidetakse ette süü osas kostjale II. Kohus jättis tuvastamata ka solidaarvastutuse aluste esinemise kostjate tegevuses. Kohus kohaldas ebaõigesti viivise arvestamise algustähtaega. Hageja pöördus kohtu poole olukorras, kus talle ei olnud teada nõude suurus ega ka faktilised asjaolud. Hageja oli aastate kaupa uusi tõendeid kogunud ning üritanud kostjate vastu nõuet kokku saada. Hageja venitas menetlust, üritas menetlust peatada. Hageja kinnitas, et nõude suurus selgus alles 06.02.2017 pankrotimenetluses jaotusettepaneku kohtule esitamisel, seega 3,5 aastat pärast hagi esitamist. Oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda kostjalt II viivist perioodi eest, millise vältel ei olnud hageja tema oma kinnitusel veel nõude suuruses kindel. Lisaks tugines kohus viivise vähendamata jätmisel ebaõigetele alusele, mida seadus ette ei näinud. Kostja II oli palgatöötaja, kes ei omanud osalust ettevõttes ning talle oleks viivise täissummas väljamõistmine majanduslikult äärmiselt koormav. Vastustaja seisukoht

loovutati 09.03.2012 hagejale ja sellest on maha arvatud Mastermoveri pankrotimenetluses hagejale tasutud 22 635,50 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostjatelt alust nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja II vastuväitega, et hageja ei omandanud nõuet kostjate vastu. VÕS § 167 lg 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Hageja esitas hagiavalduse lisana ETG poolt 04.07.2013 kostjatele edastatud teate hagejale nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on hagejale loovutatud ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded kostja I ja kostja II vastu.

algas alles 30.01.2018. Sellises olukorras oli kostjatel keeruline esitada vastuväiteid ja polnud teada, milliste tõendite alusel vaadatakse asi läbi, kuivõrd kohus ei olnud lahendanud tõendite vastuvõtmise või nendest keeldumise küsimust. Samas, kuna pooltel ei olnud vaidluse all hageja nõude õiguslik kvalifikatsioon, ei pidanud kohus seda pooltele selgitama ega ka tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Kostja II vastavad apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus nr 3-2-1-57-11, p 40). Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Oma nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostjad rikkusid juhatuse liikme kohustusi, mis on kehtestatud võlausaldaja kaitseks, kostjad vastutavad kohustuse rikkumise eest, hagejale on tekkinud kahju ning tekkinud kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Seega peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese aluse järgi tõendama hageja (Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p 16).

täideti Mastermoveri arvelt kontserni kohustusi. Kosjatele heidetakse ette pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumist, mistõttu vähenes oluliselt pankrotivara ja hagejale tekitati kahju, kuivõrd pankroti jaotusettepaneku järgi sai hageja vaid 22 635,50 eurot. Samas ei ole hageja tõendanud, millises summas oleks võlgnik nõude selle tekkimise ajal või äriühingutevahelise kohtuvaidluse lõppemisel suutnud rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et kõik hageja väited kostjate rikkumiste kohta on tõendamata. Deliktivastutuse üldkoosseisu peamiseks elemendiks olev juhatuse liikme tegu peab olema määratletud konkreetselt, mida praeguse vaidluse puhul ei ole hageja teinud. Ringkonnakohus nõustub apellantide väitega, et maakohtu otsuse põhjendused kahju suuruse tõendatuse kohta on arusaamatud. Hageja väide on, et tema kahju seisneb nõude reaalväärtuse vähenemises. Samas ei ole hageja tõendanud nõude reaalväärtust selle tekkimisel 11.10.2008 (sissenõutavaks muutumise ajal) ning reaalväärtuse vähenemise kostja tegevuse tõttu (põhjuslik seos). Maakohtu põhjendus, et kui kostjad ei oleks käitunud õigusvastasel viisil, vaid oleks esitanud AS K&H vastu nõuded, ei oleks enda vara suunanud mujale, varast loobunud ega pannud toime muid rikkumisi, oleks Mastermover tasunud ETG OÜ-le alltöövõtulepingu nr 12/07E alusel 135 126,69 eurot, on viinud ebaõige kohtulahendini. Seost deliktilise kahju suuruse ja selle tõendatuse põhjendamisega sellisel seletusel ei ole. Maakohtu viide hageja esitatud tabelile ei ole kohane, tabelis toodud argumentatsioon ei seostu tõenditega. Hageja esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et AS-le K&H on üle kantud Mastermoverile kuuluvaid vahendeid, ei ole ka esitatud. Kohtumenetluse jaoks koostatud hageja tabel ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes. Kahju suuruse ja kujunemise tõendamine on hageja kohustus. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et põhjusliku seose tuvastamine eeldab konkreetsete sündmuste ja tegude ning nende mõju analüüsi. Riigikohus on märkinud, et põhjuslik seos avaldub järjestikuste sündmuste ahelas, kus juhatuse liikme tegu peab põhjustama juhtorgani liikme kohustuse rikkumise ning seejärel peab juhtorgani liikme kohustuse rikkumine põhjustama osaühingule kahju. Selles seoses peab olema ka juhtorgani liikme mõjutaja tegu ja vastava teo ja kahju seos peab sobituma sellesse ahelasse (Riigikohtu 14.04.2016 otsus nr 3-2-1-181-15, p 31). Maakohtu otsuses vastav analüüs puudub. Maakohtu põhjendus põhjusliku seose kohta seisneb väidetavate kostjate rikkumiste üldsõnalisel loetlemisel, mis ei ole kooskõlas kohtuotsuse põhjendamise nõudega. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud konkreetseid tegusid ja nende seotust hagejale väidetava kahjuliku tagajärjega. Hageja ei ole esile toonud, millist konkreetset tegevust ta omistab kostjale I ja millist kostjale II. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik hageja poolt esitatud tõendeid hinnates võimalik tuvastada põhjuslikku seost kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega kostjate süü küsimuses. Maakohtu otsuse põhjendusel põhjustasid võlgniku juhatuse liikmed võlgniku maksejõuetuse tahtlikult ja on teinud raskeid juhtimisvigu. Kohtuotsus ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõudega põhjendada tuvastatud oma seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et kostjate tegevuses puudus süü. Kostjad tõendasid, et kostjad ei tegelenud AS K&H ja Mastermuveri vaheliste arvelduste, kontserni raamatupidamise ning rahaliste vahendite käsutamisega. Sellega tegeles kontserni finantsjuht G.T, mida tõendab tema kohtule esitatud selgitus. ed.elgu, millistele tõenditele kohus oma järelduses tugines ja kuidas pidid kostjad olema huvitatud maksejõuetuse põhjustamisest. Süüd kostjate tegevuses tsiviilasjas esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada.

Vaidlust ei olnud selles, et kostja I oli Mastermoveri juhatuse liikmeks 23.12.1997-18.12.2008 ja kostja II 18.12.2008-21.04.2011. Maakohus on käsitlenud mõlemaid kostjaid kui Mostermoveri juhatuse liikmena, kuigi kostja I volitused ühingu juhatuse liikmena lõppesid 18.12.2008 ning seega ei saa ta vastutada juhatuse liikmena nende asjaolude eest, millele hageja tugineb. Riigikohus on seisukohal, et juhatuse liikme kohustusi saab rikkuda üksnes juhatuse liikmeks olekuajal (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr. 3-2-1-18-08, p 15). Hageja ei ole oma nõudes toodud asjaolusid sidunud ajaga, mil kostja I oli Mastermoveri juhatuse liige. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud teisi võimalikke kostja I vastutuse aluseid. Hageja ning maakohus on jätnud põhjendamata, millisel tõenduslikul ja õiguslikul alusel peaks kostja I vastutama hagejale tekkinud kahju eest ajal, mil ta ei olnud Mastermoveri juhatuse liige. Riigikohus on 13.04.2016 otsuses nr 3-2-1-181-15 käsitlenud eeldusi, millisel juhul võib vastutada äriühingu juhatuse liiget mõjutanud isik ning ka nn faktiline ühingujuht. Praeguses vaidluses ei ole hageja tuginenud mõjutamise faktile, mõjutamise tulemusena juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, selle tulemusel kahju tekkimise ja kahju suuruse osas ning subjektiivsest küljest kostja I otsese tahtluse osas. Hageja neid väiteid ei ole esile toonud ega tõendanud. Üksnes asjaolu, et kostja I oli Mastermoveri emaettevõtja juhatuse liige ja Mastermoveri nõukogu liige mingisugusel ajaperioodil, ei ole piisav selleks, et eelnevalt nimetatud kostja vastutuse eelduseks olevad asjaolud saaks lugeda tõendatuks. Mastermoveri ja kaaskostja mõjutamine peab olema konkreetne, seostuma konkreetse juhatuse liikme kohustuse rikkumisega, sealjuures peab hageja kahju tulenema sellest konkreetsest rikkumisest, milleks mõjutas kaaskostjat kostja I. Eelloetletud asjaolusid hageja ei tõendanud. Hageja ei tuginenud asjaolule, et kostja I oleks olnud faktiliseks ühingujuhiks, olemata õiguslikult juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb sisulistel põhjendustel rahuldamata, ei käsitle ringkonnakohus väiteid seoses hagi aegumise ja viivise vähendamise nõudega.

Valgemetsa küla, Morrametsa ja Valgemetsa) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; 6) summas 16 970,17 eurot kostjale II kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriosa 667338 (Põlvamaa, Vastse-Kuuste vald, Valgemetsa küla, Villa Carpiccio) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; 7) summas 16 970,17 eurot kostjale II kuuluvale kinnistule Harju Maakohtu Harju jaoskonna registriosa 10063302 (Saue vald, Alliku küla, Koidumetsa tee 4) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohtu 16.07.2013 määrusega on hagi tagatud. Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, sest hagi jääb rahuldamata (TsMS § 368 lg 4). Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.