Kadaka Teed OÜ hagi IK ja RS vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2016 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse Kadaka Teed OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Kadaka Teed OÜ (registrikood 11527058), lepingulised esindajad vandeadvokaat Madis Vinni, esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk ja Ingrid Proos Kostja I IK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja II RS (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.08.2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.Kadaka Teed OÜ (hageja) esitas 05.07.2013 Harju Maakohtule hagi IK ja RS (kostjad) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitise ning viiviste väljamõistmiseks, paludes mõista kostjatelt välja kahjuhüvitise summas 112 491,19 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas AS Viimsi Vesi 21.11.2007 hanketeate „Torustike rajamine Metsakasti külas“. Edukaks pakkumuseks osutus AS-i K&H (registrikood 10241710) pakkumine, kellega sõlmiti 14.11.2007 ka hankeleping. Hankelepingut ei asunud täitma AS K&H ise, vaid viimase tütarettevõtja AS-ga K&H Tallinn (tänase ärinimega AS Mastermover Estonia) sõlmitud alltöövõtulepingu alusel OÜ MHG Baltic (registrikood 11250711, tänase ärinimega Eesti Teede Grupp OÜ). Töö eest kohustus Mastermover Estonia AS tasuma 2 501 600 krooni. Eesti Teede Grupp OÜ teostas töö ning pooled allkirjastasid 15.09.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt on Eesti Teede Grupp OÜ teostanud Mastermover Estonia AS-ile töid 2 114 273,26 krooni eest. Mastermover Estonia AS-i poolt tehtud tööde eest on Eesti Teede Grupp OÜ-le tänase päevani tasumata. Eesti Teede Grupp OÜ esitas 09.02.2009 Harju Maakohtule alltöövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes hagi (tsiviilasi nr 2-09-5042), mis jäeti 19.09.2011 läbivaatamata seoses AS-i Mastermover Estonia pankroti väljakuulutamisega. 09.03.2012 nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas Eesti Teede Grupp OÜ alltöövõtulepingust 12/07E tulenevad nõuded Mastermover Estonia AS-i vastu hagejale.
3.Hagejal on pankrotimenetluse käigus kujunenud veendumus, et Mastermover Estonia AS-i maksejõuetuse põhjuseks on äriühingu juhtorganite liikmete teadlik tegevus äriühingu varatuks muutmisel. AS-i Mastermover Estonia osalemine riigihankelepingu täitmisel AS-i K&H tütarettevõtjana oli näiline ning teadlikult suunatud sellele, et jätta tegelikule tööde teostajale (Eesti Teede Grupp OÜ-le) tehtud tööde eest tasumata. Ehkki hankelepingu täitis AS-iga Mastermover Estonia sõlmitud alltöövõtulepingu alusel Eesti Teede Grupp OÜ ning AS-il Mastermover Estonia tekkis sellest nõue peatöövõtja AS-i K&H vastu, pankrotivara nimekirjas Mastermover Estonia AS-i nõuet emaettevõtja AS-i K&H vastu hankelepingu täitmise eest ei kajastu. AS-i Mastermover Estonia juhatuse liikmeks perioodil 23.12.1997 kuni 18.12.2008 oli IK. Alltöövõtulepingu nr 12/07E sõlmis AS-i Mastermover Estonia nimel volikirja alusel RS, kes oli ka AS-i Mastermover Estonia juhatuse liikmeks perioodil 18.12.2008-21.04.2011. Hageja hinnangul on IK ja/või RS pannud toime KarS §-s 384 kirjeldatud süüteo. Eesti Teede Grupp OÜ on loovutanud maksejõuetuse põhjustamisest tulenevad deliktiõiguslikud nõuded AS-i Mastermover Estonia ning AS-i K&H juhatuse liikmete vastu hagejale. AS-i Mastermover Estonia juhatuse liikmeks olnud IK ning RS on teinud seotud isikuga kahjulikke tehinguid ning toonud sellega kaasa AS-i Mastermover Estonia maksevõimetuse/maksevõime olulise vähenemise. Maksevõime olulise vähenemisega/maksejõuetuse põhjustamisega on vähenenud alltöövõtulepingust 12/07 tuleneva nõude reaalväärtus. Võlanõude reaalväärtuse vähenemine on deliktiõiguslik hüvitamisele kuuluv kahju vastavalt VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7. Kostjad on rikkunud KarS §-st 384 tulenevat keeldu. Juriidilise isiku juhatuse liige vastutab juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla sellise seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi isiklikult täitma selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, Riigikohtu 25.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, Riigikohtu 02.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07). Selliseks kohustuseks on ka KarS §-s 384 tulenev kohustus hoiduda tehingute tegemisest, millega teadvalt vähendatakse võlgniku maksevõimet. Tegemist on võlausaldajate
2(6)
kaitsenormiga, mille eesmärk on vältida pankrotivara vähendamist võlgniku poolt võlausaldajate kahjuks. Kui kostjad AS-i Mastermover Estonia juhatuse liikmetena ei oleks teinud tehinguid, millega põhjustati äriühingu maksejõuetus, olnuks võimalik alltöövõtulepingust 12/07E tuleneva nõude rahuldamine suuremas ulatuses, kui on eelduslikult võimalik AS-i Mastermover Estonia pankrotimenetluses. Seega on kahju hõlmatud KarS § 384 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane. Majanduslikult viitab kostjate tegevus sellele, et juba hankelepingut sõlmides oli kostjate eesmärgiks jätta peamisele alltöövõtjale tehtud tööde eest tasumata. Sellest annab kinnitust asjaolu, et peale hagiavalduse esitamist Eesti Teede Grupp OÜ poolt 09.02.2009 alltöövõtulepingust nr 12/07 tuleneva võlgnevus nõudes (tsiviilasi nr 2-09-5042) asuti kostjate poolt kohtumenetlust venitama, et samaaegselt kanda äriühingust välja kogu olemasolev vara. Äriühing muudeti sisuliselt varatuks. Enne pankroti väljakuulutamist oli kostja 1 poolt juhitud AS K&H tütarettevõtja AS-i Mastermover Estonia aktsiad võõrandanud 149 firmaga seotud KS ettevõttele OÜ JXG Holding. OÜ JXG Holding sai AS-i Mastermover Estonia aktsiate omanikuks 01.04.2011. 04.04.2011 muudeti äriühingu ärinime (varasemalt AS K&H Tallinn). Tänaseks päevaks on OÜ JXG Holding äriregistrist kustutatud. Variühinguks oleva AS-i Mastermover Estonia pankrotistumisega raskendati võlanõuete sissenõudmist alltöövõtjate poolt veelgi. Nimelt oli AS-i Mastermover Estonia emaettevõtja AS K&H omandanud enne AS-i Mastermover Estonia pankroti väljakuulutamist ning enne aktsiate võõrandamist OÜ-le JXG Holding osa tarnijate nõuetest AS-i Mastermover Estonia vastu, et omada piisav arv hääli ning asuda seeläbi pidurdama pankrotimenetluse käiku. Tegemist oli AS-i Mastemover Estonia võlgnevustega tarnijate ees, mille oleks pidanud tegelikkuses tasuma AS Mastermover Estonia AS-ilt K&H hankelepingu täitmise eest saadud raha arvelt, ent mida AS K&H ei tasunud. Kuna kostjad omasid täielikku kontrolli AS-i Mastermover Estonia tegevuse üle, siis ei olnud taolise õigusvastase tegevuskava elluviimine keeruline. Kostjate poolt väljatöötatud skeem ja selle elluviimise asjaolud viitavad üheselt, et saabunud tagajärg AS-i Mastermover Estonia maksejõuetuks muutmise näol oli kantud kostjate soovist (VÕS § 104 lg 2).
4.Seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks, mille korral äriühingu juhatus vastutab otse võlausaldaja ees, on lisaks KarS §-is 384 sätestatud keelunormile ka ÄS § 306 lg-st 31 tulenev kohustus esitada aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Kostja 2 on ÄS §-ist 306 lg 31 tulenevat kohustust rikkunud. Kostjate seisukoht
5.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Maakohtu seisukoht
6.30.08.2016 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
3(6)
8.Hageja on esitanud VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eelduse täitmiseks kaks alust: KarS § 384 ja ÄS § 180 lg 51. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hagejal ei ole antud hetkel alust kostjate vastu VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohase nõude esitamiseks. Hageja ei saa antud hetkel esitada nõuet ÄS § 187 lg 4 alusel. Hageja on nimetanud oma nõude aluseks muuhulgas kostjate poolt õigeaegselt AS-i Mastermover Estonia pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise (ÄS § 180 lg 51). Samas aga sätestab ÄS § 180 lg 51, et juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse sama seaduse §-s 187 sätestatut. VÕS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 187 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. AS-i Mastermover Estonia pankrot on välja kuulutatud, pankrotimenetlus veel kestab ja AS-il Mastermover Estonia on pankrotihaldur. Seega saab antud hetkel kostjate poolt õigeaegselt AS-i Mastermover Estonia pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise alusel kostjate vastu kahju hüvitamise nõude esitada üksnes AS-i Mastermover Estonia pankrotihaldur.
9.Võlgniku varalise seisundi teadvalt kahjustamise (KarS § 384) alusel esitatud nõue ei kuulu menetlemisele tsiviilkorras, kuivõrd tuvastatud ei ole KarS § 384 alusel süüteo toimepanemist ja tsiviilasja menetlev kohus ei saagi KarS sätte kohase süüteo toimepanemist tuvastada. Seega ei saa tsiviilasjas menetleda nõuet, mis tuleneb KarS § 384 väidetavast rikkumisest.
10.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule. Määruskaebus
11.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
12.Kohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal ei ole võimalik tugineda ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse (pankrotiavalduse esitamata jätmine) rikkumisele, s.o õigusvastase kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Riigikohus on sarnasel õiguslikul konstruktsioonil põhinenud võlausaldaja kahju hüvitamise nõuet pidanud lubatavaks 25.02.2013 lahendis nr 3-2-1-188-12 (vt ka Riigikohtu lahend nr 32-1-79-05 p 12). Tegemist on juhatuse liikme isikliku kohustusega, millega kaitstakse võlausaldajate huve ning mille rikkumisega on põhjuslikus seoses kahju, mis seondub nõude nominaalväärtuse ja reaalväärtuse (jaotise võimaliku suuruse) vahega. Maakohus on ebaõigesti pidanud nõudeõigust omavaks üksnes haldurit. ÄS § 180 lg-s 51 sisalduv viide §-le 187 on seotud osaühingu nõudega juhatuse liikme vastu, mis tuleneb ühingu poolt tehtud maksetest pärast maksejõuetuse ilmnemist.
13.Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et tuvastatud ei ole KarS § 384 alusel süüteo toimepanemist ning et tsiviilasja menetlev kohus ei saagi KarS sätte kohase süüteo toimepanemist tuvastada.
4(6)
VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt loetakse õigusvastaseks kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Nimetatud õigusnorm ei määratle ega piira seda, millisest seadusest seesugune kohustus tuleneda võib ehk õigusvastaseks on võimalik eeltoodud normist lähtuvalt lugeda tsiviilõiguslikus mõttes ka tegu, mis vastab mingi karistusnormi koosseisule. Eelnev ei tähenda, et peaks samaaegselt olema tuvastatud süüteo toimepanemine karistusõiguslikus mõttes, s.t deliktiõigusliku nõude esitamise eelduseks ei ole jõustunud kohtuotsus kriminaalvastutusele võtmise kohta. Deliktiõigusliku nõude maksmapanekul on oluline kohtu poolt tuvastada, et rikutud on etteheidetavas karistusõiguse normis sisalduvat käitumiskeeldu kui seadusest tulenevat kohustust, misläbi on tekitatud isikule kahju. Need asjaolud on tsiviilõiguslikult tuvastatavad ning maakohtu pädevuses (TsMS § 3 lg 1). Riigikohtu lahendites 3-3-1-15-01 ja 3-2-1-100-08 on leitud, et üldkohus saab vaidluse lahendamisel kohaldada avaliku õiguse norme ning halduskohus eraõiguse norme, kui see osutub vajalikuks asja lahendamisel.
14.Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on kohus põhjendamatult kitsendanud hagi alust. Maakohus on hinnanud hageja esitatud nõudeid osaliselt, kuid on jätnud hagi läbivaatamata tervikuna. Hageja on tuginenud lisaks ka sellele, et kostjate tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, mis seisneb õigusvastases skeemis, misläbi tekitati kahju AS Mastermover Estonia (pankrotis) võlausaldajatele, sh hagejale. Viidatud aluse osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Seejuures ei oleks vastavas osas seisukoha võtmine olnud ka TsMS § 423 lg 2 p 2 kontekstis võimalik, sest viidatud alusel seisukoha võtmine eeldanuks tõendite ja nõude sisulist hindamist. Menetluse edasine käik
15.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
18.Maakohus on jätnud hagi läbivaatamata põhjendusega, et osaühingu pankroti tõttu saab ÄS § 180 lg 51 rikkumise alusel esitada juhatuse liikme vastu kahjunõude tulenevalt ÄS § 187 lg 4 teisest lauses osaühingu nimel üksnes pankrotihaldur. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Õige on maakohtu järeldus, et ÄS § 187 alusel saab juhatuse liikmelt kahju hüvitist nõuda äriühingule pankrotihaldur, kuid eeltoodu ei mõjuta võlausaldaja deliktilise nõude esitamist olukorras, kus võlausaldaja nõuab kahju hüvitist endale. Hageja taotleb kostjatelt kui osaühingu juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel endale. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhatuse liikme ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse (äriühingu pankrotiavalduse esitamine 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel) rikkumise korral saab kahju hüvitamist nõuda otse juhatuse liikmelt ka võlausaldaja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; samuti Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-
5(6)
2-1-150-09, p 11). Maakohus on juhatuse liikme vastutuse äriühingu ees ÄS § 187 lg 1 ja 2 alusel ekslikult sisuliselt samastanud juhatuse liikme vastutusega võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel.
19.Maakohus on jätnud hagi läbivaatamata ka põhjendusega, et KarS § 384 alusel esitatud nõue ei kuulu antul hetkel menetlemisele tsiviilkorras, kuivõrd tuvastatud ei ole KarS § 384 alusel süüteo toimepanemist ja tsiviilasja menetlev kohus ei saagi KarS sätte kohase süüteo toimepanemist tuvastada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu selline põhjendus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole kohane. KarS § 384 lg 1 näeb ette kriminaalkaristuse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Ringkonnakohus leiab, et viidatud sättes sisalduva teo toimepanemine, s.o äriühingu varalise seisundi teadlik kohustustevastane kahjustamine juhatuse liikme poolt, on tuvastatav iseenesest ka tsiviilasjas ja see ei sõltu sellest, kas juhatuse liikme süü nimetatud teo toimepanemises on kriminaalmenetluses tuvastatud või mitte. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et võlausaldajat kaitsev norm, mille rikkumisel võib võlausaldajal olla otsenõue juhatuse liikme vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, võib olla mistahes seaduses, sh ka näiteks karistusseadustikus. Hagi esitamisel nimetatud alusel tuleb kohtul hinnata ja võtta seisukoht selles osas, kas nimetatud normi puhul on tegemist juhatuse liiget kohustava normiga, mille eesmärgiks on võlausaldajate kaitse ja mille rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu juhul, kui hageja selgelt toetub normile, mille kaitse-eesmärgiks ei ole võlausaldajate kaitse.
20.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.