Heinolan Sahakoneet Oy hagi tagamise avaldus OÜ Helmetal IMS vastu Hageja: Heinolan Sahakoneet Oy, Soome Vabariigi registrikood 0845086-6 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Keres, vandeadvokaadi abi Aleksander Muru, Advokaadibüroo LEVIN OÜ, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Helmetal IMS, registrikood 10868248, aadress Autodroomi tee 6, Tihemetsa alevik, Saarde vald, Pärnu maakond, 86201, e-post: [email protected]
1.Rahuldada Heinolan Sahakoneet Oy 14.10.2022 hagi tagamise taotlus osaliselt.
2.Hagi tagamiseks: 2.1.Seada Heinolan Sahakoneet Oy kasuks kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 10 200 eurot OÜ Helmetal IMS (registrikood 10868248) omandis olevale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6581850 all. 2.2.Seada Heinolan Sahakoneet Oy kasuks kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 10 000 eurot OÜ Helmetal IMS (registrikood 10868248) omandis olevale korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2279906 all.
2.3.Seada Heinolan Sahakoneet Oy kasuks kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 10 000 eurot OÜ Helmetal IMS (registrikood 10868248) omandis
2-22-15371 olevale korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2512306 all.
2.4.Seada Heinolan Sahakoneet Oy kasuks kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 28 000 eurot OÜ Helmetal IMS (registrikood 10868248) omandis olevale korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1468639 all. 2.5.Seada Heinolan Sahakoneet Oy kasuks kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 25 200 eurot OÜ Helmetal IMS (registrikood 10868248) omandis olevale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4122806 all.
3.Keelata OÜ-l Helmetal IMS talle kuuluva OÜ Vitom (registrikood 12552816) osa nimiväärtusega 2000 eurot käsutamine ja kanda OÜ-le Helmetal IMS seatud ja talle kuuluva osa käsutamise keeld märkena sisse äriregistrisse.
4.Keelata OÜ-l Helmetal IMS (registrikood 10868248) teha tehinguid, milles lepitakse kokku, et tehingust tulenevat kohustust tagatakse mõne või kõiki järgmisi kinnistuid koormava hüpoteegiga: registriosa nr 3248239, 2717539, 2716939, 2715539, 27116939, 5523350, 4030906, 3323406, 2987106, 3323306.
5.Kohus tühistab OÜ Helmetal IMS avalduse alusel määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja asendab need rahaga või pangagarantiiga juhul, kui kostja maksab kohtu deposiiti või esitab kohtule sama summa ulatuses pangagarantii:
5.5.Kinnistule registriosa numbriga 4122806 seatud kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks 25 200 eurot; 5.6.OÜ Vitom (registrikood 12552816) osa käsutamise keelu ja kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud hagi tagamise meetme tühistamiseks 1 296 132,60 eurot. 5.7.Hagi tagamise asendamiseks rahasummad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või EE062200221059223099 AS-s Swedbank või EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Maksedokument tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed makse laekumise elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada maakohtule ja hagejale.
2-22-15371
6.Ülejäänud osas jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
7.Kohtumääruse täitmise korraldamiseks tuleb Heinolan Sahakoneet Oy -l pöörduda registripidajate poole.
8.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
9.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, osas, millega hagi tagati. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Hagi tagamata jätmise peale määruskaebust esitada ei saa. Asjaolud
1.22.02.2022 esitas hageja kostja vastu Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituuti (FAI) avalduse vahekohtumenetluse alustamiseks. Sama vahekohtu 24.06.2022 menetlusliku otsuse kohaselt on asi FAI juures menetluses, asjas on määratud vahekohtunik ning asjas toimub vahekohtumenetlus vastavalt menetluslikus otsuses nimetatud ajagraafikule.
2.FAI-sse esitatud hageja nõue kostja vastu seisneb selles, et pooled sõlmisid lepingu, mille järgi kostja kohustus hagejale müüma ja andma talle üle 850 kuivatusahjuvagunit hinnaga 1 382 300 eurot. Kostja keeldus lepingu täitmisest, kuna vahepeal kallines teras, millest vaguneid tehakse. Kohustuse täitmise asemel nõudis kostja, et hageja maksaks rohkem, millest hageja keeldus. Kostja taganes lepingust ja jättis enamiku vagunitest hagejale üle andmata. Hageja on seisukohal, et terast oli turul piisavalt. Nimetatut kinnitab asjaolu, et kostja pakkus enne lepingust taganemist, et ta annab hagejale üle kõik vagunid, kui hageja maksab rohkem raha. Samas ei saanuks see olla võimalik, kui kostjal ei oleks olnud võimalik hankida piisavas koguses terast. Hageja on seisukohal, et kostja majanduslik olukord oli piisavalt hea, et see poleks tekitanud kostja maksevõimetust. Soome õiguse kohaselt on lepingust alusetult taganemine lepingurikkumine. Lepingut rikkunud lepingupool vastutab teisele lepingupoolele alusetust lepingust taganemisest tekkinud kahju hüvitamise eest. Rikkunud poole vastutus hõlmab asendustehingu järgse hinnavahe hüvitamist, kui asendustehingu hind on esialgu tehingu hinnast kõrgem. Hageja pidi ostma 716 vagunit mujalt. Hinnavahe on 1 277 345 eurot. Kostja on kohustatud nimetatud summa hagejale hüvitama ja tasuma viivist.
3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule taotluse Soome Vabariigis toimuva vahekohtumenetluse tagamiseks. Hagi tagamise taotluse kohaselt sai kostja hageja nõudest teada vahetult pärast vahekohtumenetluses algatamist. Esialgne kostja vastus esitati 23.03.2022. Pärast vahekohtumenetlusest teada saama asus kostja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja Vitali Kangur tegema erinevaid tehinguid, mille tagajärjel võõrandas kostja endale kuulunud kinnistud (Päri külas asuv Tobra tee 14, Mõisaküla linnas asuvad Kiikre 1a, 1b, 1c, 1d ja Tihemetsa alevikus asuvad Autodroomi tee 3, 7, 8, 4 ja 6 kinnistud), väärtusega 1 152 300 eurot (hind nähtub mitterahalise sissemakse hindamise aktist), endaga seotud OÜ-le Vitom 2000 euro suuruse nimiväärtusega osa vastu. Vahetult enne tehinguid muutis kostja juhatuse liige OÜ Vitom põhikirja, et luua õiguslik alus kinnisasjade üleandmiseks OÜ-le Vitom. Tulenevalt tehingute lähedasest ajalisest seosest ja nähtava majandusliku sisu puudumisest on selge, et tehingute eesmärgiks oli raskendada vahekohtuotsuse sundtäitmist kostja vara suhtes, kui vahekohus peaks hageja hagi rahuldama.
2-22-15371
4.Kostja on endiselt veel 5 kinnisasja omanik (Ramsi tee 11, Autodroomi tee 5 ja 2, Elamukvartali tee 4 ja 6). Võrreldes võõrandatud kinnistutega, on alles jäänud kinnistud vähemväärtuslikud. Hageja on tuletanud allesjäänud kinnistute hinnad sarnase kinnisasjade müügikuulutuste põhjal. Selliselt on Ramsi tee 11-2 tõenäoline väärtus 28 000 eurot, Autodroomi tee 2 tõenäoline väärtus 10 200 eurot, Autodroomi tee 5 tõenäoline väärtus 25 200 eurot, Elamukvartali tee 4-6 tõenäoline väärtus 10 eurot ja Elamukvartali tee 6-2 tõenäoline väärtus 10 000 eurot. Kokku on kinnistute tõenäoline väärtus ca 83 400 eurot.
5.OÜ Vitom 2021 majandusaasta aruandes kajastatud bilansi järgi oli OÜ-l Vitom kohustui null euro väärtuses. Kahjumit ei olnud. Kostja 2021 majandusaasta aruandes kajastatud bilansi järgi oli kostjal laenukohustusi kokku 512 820 euro väärtuses. Bisnode krediidiraporti järgi oli kostja krediidireiting 04.05.2022 seisuga „B-krediidirisk keskmisest suurem“. Kostjal on maksuvõlg summas 39 371,92 eurot.
6.Seega esinevad kostja maksevõimest ja majanduslikust seisundist tulenevad kui ka seetõttu, et pärast hagist teadasaamist on kostja astunud samme oma vara peitmiseks tehingutega, millel puudub äratuntav majanduslik sisu. Kuigi kostja ja temaga seotud isikud Vitali Kangur ja OÜ Vitom on juba raskendanud vahekohtuotsuse täitmist ning kohus ei saa hagi tagamisega seotud tehinguid ilmselt tagasi keerata, annavad hageja esitatud asjaolud tunnistust kostja ja temaga seotud isikute käitumismustrist, mis viitab tahtele kahjustada hageja õigusi ja huve. Võib eeldada, et kostja või temaga seotud isikud võivad hageja õigusi veelgi kahjustada. OÜ Vitom võib kostjalt saadud kinnistud edasi võõrandada või need koormata.
7.Hageja on seisukohal, et üheaegselt tuleb kohaldada mitut hagi tagamise abinõu, sest kostjale allesjäänud kinnisasjade väärtus on madal ja tema vallasvara (tootmisseadmed) ei ole hinnatav.
8.Hageja taotleb seada kohtulikud hüpoteegid OÜ Vitom kinnisasjadele kokku summas 1 154 300 eurot. Taotletud abinõu vastab TsMS § 378 lg 1 p-s 1 ja p-s 10 sätestatule. Abinõu rakendamist õigustab tõsiasi, et OÜ Vitom ja kostja on täielikult ühe ja sama isiku, s.o Vitali Kanguri, kontrolli all ja on ilmne, et Vitali Kangur on kasutanud pahatahtlikult ära juriidilise isiku vormi. Selliselt ei vääri OÜ Vitom õigused kaitset.
9.Alternatiivselt tuleb kostjal keelata selliste tehingute tegemine, kus tehinguga seotud kohustust tagatakse OÜ-le Vitom võõrandatud kinnistutele seatud hüpoteekidega, kostjal tuleb keelata OÜ Vitom osa võõrandamine ja pantimine, OÜ-l Vitom tuleb keelata kostjalt saadud kinnistute võõrandamine ja pantimine. Kostjale kuuluvatele kinnisasjadele tuleb seada kohtulikud hüpoteegid: Ramsi tee 11-2 summas 28 000 eurot, Autodroomi tee 5 summas 25 200 eurot, Autodroomi tee 2 summas 10 200 eurot, Elamukvartali tee 4 summas 10 000 eurot, Elamukvartali tee 6 summas 10 000 eurot. Lisaks tuleb arestida kostjale kuuluvad pangakontod 1 660 548,50 euro ulatuses (igal juhul vähemalt hageja põhinõude ulatuses), lisaks tuleb arestida kostjale kuuluvad tootmisseadmed, mis on nimetatud hagi tagamise avalduses.
10.Hageja on tasunud tagatise summas 32 000 eurot. Kohtu seisukoht
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 377 lg 6 sätestab, et hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega. TsMS § 720 sätestab, et vahekohtu kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast kohtumenetluse algust. Eeltoodust järeldub, et kohus võib poole taotlusel rakendada hagi tagamise abinõusid seoses välisriigis toimuva vahekohtumenetlusega. Kohus loeb Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi 24.06.2022 menetlusliku korraldusega nr 1 tõendatuks, et hageja on esitanud kostja vastu nõude lahendamiseks Soome Kaubanduskoha Arbitraažiinstituudis ja nõue on võetud menetlusse.
2-22-15371 Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud 02.09.2022 hagiavaldusega tõendatuks, et hageja on esitanud Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi kostja vastu 1 277 345 euro hüvitamiseks, millele lisandub viivis vastavalt Soome intressiseadusele. Kostja on vastanud arbitraažitaotlusele 23.03.2022, millega ta taotleb jätta hageja nõuded rahuldamata. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et vaidlus lahendatakse vahekohtus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangu piisavalt põhistatud asjaolu, et poolte vahel on Soome Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudis pooleli vahekohtumenetlus kostjalt 1 277 345 euro saamiseks. Tutvunud hagiavaldusega on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei ole selles esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu.
12.TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul esineb alus hagi tagamiseks, kuna on alust arvata, et tagamata jätmine võib vähemalt raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja kinnisasjade võõrandamine mitterahaliste sissemaksetena kostja juhatuse liikmega seotud äriühingule pärast esialgse vastuse esitamist vahekohtule võimaldab järeldada, et kostja soovis raskendada võimaliku negatiivse vahekohtuotsuse täitmist võõrandatud vara arvel. Nimetatud järeldust ei muuda asjaolu, et kostja omandas nimetatud vara arvel seotud äriühingu osa, kuivõrd OÜ-l Vitom on võimalik saadud kinnisasju koormata/võõrandada ja sellega seoses mõjutada osa väärtust negatiivselt. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ilmselt on osaühingu vähemusosaluse arvelt nõude rahuldamine oluliselt keerulisem ning selle väärtust ei saa mõõta ainuüksi talle võõrandatud kinnisasjade arvelt (arvesse tuleb võtta äriühingu kogu vara, sh kohustusi ja vähemusosalusega kaasnevad piirangud äriühingu juhtimisel) kui kinnisasjade arvelt.
13.TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Arvestades hageja nõude ulatust, siis on põhjendatud kohtulike hüpoteekide seadmine kostjale kuuluvatele kinnisasjadele: registriosa nr 6581850 summas 10 200 eurot, registriosa nr 2279906 summas 10 000 eurot, registriosa nr 2512306 summas 10 000 eurot, registriosa nr 1468639 summas 28 000 eurot, registriosa nr 4122806 summas 25 200 eurot. Kohus lähtub siinjuures hüpoteegisummadest, mida hageja on nimetanud hagi tagamise teksti sees (tekst ja taotluste osa ei kattu hüpoteegisummade osas), sest tegemist on ligilähedaste summadega, milliseks hageja on väitnud kinnistute väärtuse.
14.Kostjale kuuluva vara arestimise ja selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine äriregistrisse hagi tagamise abinõuna sätestab TsMS § 378 lg 1 p 2. Kohus keelab kostjal talle kuuluva OÜ Vitom osa käsutamise, mis hõlmab ka osa koormamist. Kohus keelab kostjal tehingute tegemise, kus tehinguga seotud kohustust tagatakse OÜ-le Vitom võõrandatud kinnistutega, eelkõige tähendab see keeldu sõlmida laenulepinguid kinnisvara tagatisel. Nimetatud hagi tagamise viis tuleneb TsMS § 378 lg 1 p-st 3.
15.Kohus ei pea võimalikuks seada kohtulikke hüpoteeke OÜ-le Vitom võõrandatud ja seni tema omandis olevatele kinnisasjadele, mis eelnevalt kuulusid kostjale. Samuti ei pea kohus võimalikuks keelata OÜ-l Vitom kostjalt saadud kinnistute võõrandamise ja pantimise. Vaatamata asjaolule, et tegemist on seotud isikutega, on tegemist siiski erinevate juriidiliste isikutega. Kohus ei pea seadusega kooskõlas olevaks piirata menetlusvälise isiku õigusi, koormates tema omandis olevat vara või panna talle aktiivseid kohustusi. Kohus viitab analoogia korras TsMS § 378 lg 1 p 4 tõlgendusele, mille kohaselt ei saa nimetatud abinõu kohaldamisel panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi. Sarnaselt ei saa TsMS § 378 lg 1 p 1 koosmõjus p-ga 10 tõlgendada selliselt, et see võimaldaks hagi tagamise korras koormata kolmanda isiku omandis olevat vara kohtulike hüpoteekidega. Küll aga võib hagis esitatud asjaoludel hagejal olla nõue OÜ Vitom vastu VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tekitatud kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu 09.04.2014 otsuse nr 3-2-1-18-14, p 43).
2-22-15371
16.Kohus on seisukohal, et hageja taotlused kostja vallasvara arestimiseks ja pangakontode arestimiseks summas 1 660 548,50 eurot tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on oma 07.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-16-15386 p-s 16 asunud seisukohale, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja seda, kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause), st seda, et poolte huve kaaludes ei oleks hagi tagamine kostjat ebamõistlikult koormav. Kolleegium on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Kohus on seisukohal, et kummagi meetme puhul ei ole hageja oma taotluses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata meetmete proportsionaalsust. Hageja väitel ei ole kostja tootmisseadmed rahaliselt hinnatavad. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Igal seadmel on rahaliselt hinnatav väärtus ja kuigi hageja ei pruugi suuta esitada andmeid iga konkreetse seadme hetketuruväärtuse kohta, siis on ilmselt võimalik hinnata seadmete ligikaudset väärtust üldiselt, et tagada hagi tagamise proportsionaalsust. Mh on võimalik vähemalt osaliselt arvesse võtta kostja enda andmed vara jääkväärtuse kohta. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata ka hageja taotluse kostja pangakontode arestimise kohta. Hageja on taotlenud pangakontode arestimist hageja nõude 1,3-kordses ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (Riigikohtu 11.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11). Arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud kostja taotluse seada hüpoteegid viiele kinnistule ja keelanud kostjal talle kuuluva OÜ Vitom osa käsutamise ning hagejal on võimalik saada oma nõue vähemalt osaliselt rahuldatud ka kostja vallasasjade arvelt (mille ligikaudsegi väärtuse määramiseks ei ole hageja kohtule andmeid esitanud), siis ei ole kostja pangakontode arestimine 1,3-kordse hageja nõude ulatuses põhjendatud. Igal juhul ei ole võimalik kohtul kontrollida tagamise proportsionaalsust, kuna hageja ei ole esitanud kohtule andmeid vallasasjade väärtuste kohta. Riigikohus on oma 08.02.2017 määruse nr 3-2-1-147-16 p-s 12 rõhutab, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus ja/või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Sama põhimõtet on Riigikohus korranud oma 24.11.2021 lahendis nr 2-20-15376. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata osas, mis ei võimalda kohtul tagada ega kontrollida hagi tagamise proportsionaalsust.
17.Kohus on seisukohal, et rahuldatud osas on hagi tagamine proportsionaalne ega riiva kostja õigusi ülemäära, arvestades mh hagi hinda. Kohtulikud hüpoteegid ei takista kinnisasjade kasutamist ega valdamist. Äriühingu osa arestimine ei takista äriühingu majandustegevust ega selle juhtimist. Samuti ei riiva kostja kui OÜ Vitom osaniku tegevusvabaduse piiramine kostjat ülemäära, kuivõrd piirang on suunatud OÜ Vitom ja seeläbi ka kostja vara väärtuse säilitamisele. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise meetmed on vajalikud selleks, et vähemalt osaliselt tagada hageja õiguste teostamist.
18.TsMS § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata. Kuna hageja vastavat taotlust esitanud ei ole, siis kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamist edasi ei lükka.
19.TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. TsMS § 390 lg 2 järgi määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist.
2-22-15371 Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.
20.TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Hagejad ei ole vastavat taotlust esitanud, millest tulenevalt tuleb hagejal endal esitada avaldused registripidajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg Kohtunik
TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10.01.2023 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.