Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-103132
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi T K vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 30 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: E A (EFTA Legal OÜ, registrikood: 16166719, aadress: Teguri tn 5, e-post: xxx); Kostja: T K (isikukood xxx, aadress: xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, millest 240 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt T Klt (isikukood xxx) hageja osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki registreerimisnumbriga xxx omani või /vastutav kasutaja. Sõiduk pargiti 02.09.2022 ja 25.10.2022 hageja opereeritavatele parkimisaladele. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse ning parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.
2.Sõiduk oli pargitud 02.09.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas, Lidli parklas aadressil Karjavälja 12 ja 25.10.2022 Tartus parkimisalale aadressil Vitamiini tn 1. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimistasu oli maksmata, mistõttu väljastati leppetrahvinõuded nr 1960 2092 2131 8149 ja 0592 5102 2094 3071. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele ja need jäid tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3.Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS §-le 9 ja § 16 lõikele 1. Hageja on parkimisteenust osutav äriühing. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos tüüptingimustega. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklusning teabemärkidest. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja võis parklast lahkuda, kui talle tingimused ei oleks sobinud.
4.Hageja viitas LS § 2 punktile 49. Nendel kuupäevadel, kui hageja tegi parkimiskontrolli, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud viidatud parkimisaladel. Sõidki parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Parkimislepingu pooleks on kostja, sest vastavalt liiklusregistrist (Transpordiametist) saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Hagejal on õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
5.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest parkimise eest ei olnud tasutud. Hageja koostas leppetrahvinõuded. Hageja viitas VÕS §-le 158 ja §-le 159. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõudeid ei ole ajani tasutud. Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu leppetrahvinõuetega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht ning sõidukist tehtud fotodega. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast
rikkumise tuvastamist, millest tulenevalt on hagiavalduse esemeks kaks tasumata leppetrahvinõuet 30 eurot.
6.Lisaks leppetrahvile palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulus aega kokku 2 h 15 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot tunnis. Hageja õigusabikulud on seega kokku 270 eurot ilma käibemaksuta. Hageja tasus riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 370 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama tema isiklikku viibimist parkimisalal. Kostja isikliku kohalviibimise tõendamine on ebavajalik ja oleks hagejale ebamõistlikult koormav. Sellise asjaolu tõendamiseks peaks parkimiskorraldaja kõikide parkimistingimuste rikkumise korral ootama sõiduki juures kuni selle juht naaseb, teadmata, kas see toimuks 5 minuti või mõne päeva pärast. Hageja on tõendanud, et kostja oli parkimistingimuste rikkumise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
8.Hageja on tõendanud, et kostja parkis tema opereeritud parklatesse oma sõiduki. Kostjal oli võimalik tõendada, et tema sõidukit leppetrahvide koostamise ajal parklates ei olnud. Sõiduki asukohad leppetrahvide väljastamise ajal on tuvastatavad ümberkaudsete objektide ja pildistamise ajal salvestatud geolokatsiooni abil. Lisaks ei ole käesoleva vaidluse aluseks väärteomenetlus, vaid eraõiguslik leping.
9.Lõplike menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta 300 eurot. Kostja vastusega tutvumine võttis täiendavalt aega 30 minutit ja seisukoha koostamine sellele 1 h 35 min. Menetluskulude nimekirja koostamine võttis aega 25 minutit. Kokku kulus täiendavalt 20 h 30 min. Kogumis palus hageja kostjalt õigusabikuludena välja mõista 690 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kasutab pilditöötlust, kus on võimalik trahviraha teenimise eesmärgil iga auto Selveri taustale paigutada. Kostja leidis, et trahvi nõudja seadmed peavad olema taadeldud. Kohus ei peaks arvestama trahvinõuet, mis on väidetavalt jäetud kojamehe vahele, kust tuul võib selle ära puhuda. Kostja ei ole saanud ühtegi trahvikviitungit ega ühtegi meeldetuletust.
11.Kostja soovis, et väärteomenetluse käigus esitatud tõendid, mis põhinevad mõõteseadmete kasutamisel, loetaks vastuvõetavaks ainult juhul, kui menetleja esitab tõendi, et kasutatud mõõteseade või fikseerimise seade oli mõõtmise ajal taadeldud ning taatlus kehtiv. Kostja viitas mõõteseadusele, karistusseadustikule ja väärteomenetluse seadustik. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Hageja palub kostjalt kahe leppetrahvinõude alusel kokku 30 euro väljamõistmist. Leppetrahvinõuded koostati kostjale seetõttu, et kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parklates, kuid jättis parkimistasu maksmata. Leppetrahvinõuded jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on kasutanud pilditöötlust. Hageja seadmed peaksid olema taadeldud ja arvestada ei saa kojamehe vahele jäetud trahvinõuet, sest tuul võib selle sealt ära puhuda.
14.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kostja ei ole
tõendanud, et nendel aegadel, mil hageja talle leppetrahvinõuded koostas, esinesid sellised erandlikud ilmastikuolud, milliste tõttu läksid leppetrahvinõuded kaduma. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 pöördumises (dtl 105-106), et kostjal tuleb vastuväiteid hageja nõudele põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud eraõiguslik parkimisleping, tegemist ei ole väärteo korras määratud karistusliku rahatrahviga, mistõttu kostja viited väärteomenetluse seadustikule ja teistele sellega seonduvatele õigusaktidele on asjakohatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
15.Hageja esitas kohtule fotod Tallinnas Lidli parklast aadressil Karjavälja 12 (dtl 36-38). Fotodest nähtub, et parkla sissesõitude juures asusid liiklusmärgid ja infotahvlid, mis teavitasid, et tegu on hageja opereeritud parklaga. Fotodest nähtuvad ka hageja parkimistingimused. Hageja esitas ühtlasi fotod Tartus Vitamiini 1 (dtl 39-40), kust samuti nähtuvad parkla sissesõitude juures asuvad infotahvlid ja liiklusmärgidu ning hageja parkimistingimused.
16.02.09.2022 koostas hageja leppetrahvinõue (dtl 41-42), sest sõiduk registrimärgiga xxx oli pargitud Tallinnas Lidli Karjavälja 12 parklas, kuid parkimistasu jäi maksmata. Seetõttu koostati leppetrahv summas 15 eurot. Hageja esitatud fotodest nähtub, et (dtl 43-51) sõiduk asus Karjavälja 12 parkimismajas. Leppetrahvinõue jäeti kojamehe vahele. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et hageja on fotosid töödelnud ning kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõue läks kaduma.
17.25.10.2022 koostati samale sõidukile leppetrahv (dtl 52-53) Tartus Vitamiini tn 1 parklas, sest parkimistasu oli maksmata. Leppetrahvi summa oli 15 eurot. Hageja esitas fotod selle kohta, et kostja sõiduk selles parklas parkis (dtl 55.61) Leppetrahvinõue jäeti kojamehe vahele. Transpordiameti andmete kohaselt kuulub sõiduk registrimärgiga xxx kostjale (dtl 62-65). Hageja esitas ka fotod selle kohta, kus täpselt kostja sõiduk paiknes (dtl 101-102, 103) ning andmed parkla paiknemise kohta (dtl 102). Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest maksekäsu kiirmenetluses nähtub, et hageja selgitas kostjale oma nõuet (dtl 63-64).
18.Eeltoodud tõenditest tulenevalt on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimislepingud parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, sest parkis sõiduki parklasse. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei tasunud parkimise eest.
19.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Asjas esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et kostja sai leppetrahvinõude kätte. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvid tasumata. Eeltoodust kokkuvõttes tuleneb, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata leppetrahvidena 30 eurot.
20.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse tegemist.
21.Esmalt leiab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
22.Kuigi kohus nõustub, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on vaidluse mahtu ja vähest keerukust arvestades õigusabikulu ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks ning kostja vastusega tutvumiseks, sellele vastamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks võis mõistlikult kokku aega kuluda 2 tundi. Seega on kogumis mõistlik kulu õigusabile 240 eurot. Lisaks on hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõiv 100 eurot. Kogumis on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 340 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.