Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Le vastu intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
80,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: J M (PlusPlus Legal OÜ, epost xxx); Kostja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: A K (isikukood xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
27.09.2022 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja J M ja kostja lepinguline esindaja A K
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Le vastu põhivõlgnevuse, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista M Lelt välja intress 22,54 eurot, laenuhaldustasu 11,62 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 15,30 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Jätta menetluskulud 83% ulatuses hageja kanda ja 17% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja esitas 26.06.2017 portaalis xxx laenutaotluse XXX laenuoksjonile, mille alusel 29.06.2017 sõlmiti kostja ja investorite vahel laenuleping. Laenuandjateks olid investorid, keda laenulepingus esindas portaalihaldur xxx ja kes tegutses laenuvahendajana. Lepingu kohaselt võimaldati kostjale laenusumma 500 euro kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 28.08.2017 kuni viimase osamakseni 29.07.2019 summas 31,74 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt arvestas xxx kostjale väljamakstavast summast maha lepingutasu summas 15 eurot ja raha kandmise tasu portaalikontolt isiklikule pangakontole 0,40 eurot ning kostja arvelduskontole maksti 29.06.2017 välja 484,60 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 35% aastas. Samuti kohustus kostja lepingu põhitingimuste kohaselt tasuma laenuhaldustasu vastavalt portaalihalduri hinnakirjale 1,66 eurot kuus. Kostja rikkus lepingu tüüptingimuste p 5.1 ega tagastanud laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt laenulepingu maksegraafikule alates 28.01.2019 osamaksest. Leping lõppes tähtaja saabumisega 30.07.2019. Lepingu p 10.1 ja p 10.4.2 kohaselt läksid investorite nõuded kostja vastu üle portaalihaldurile ilma täiendava nõude loovutamise kokkuleppeta ja ilma laenusaajat sellest täiendavalt teavitamata. 27.05.2021 loovutas portaalihaldur lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
2.Vastavalt lepingu tingimuste punktile 9.3 on kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 22.07.2021, 13.09.2021 ja 13.12.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks antud võlateatiste edastamise eest on 25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. PlusPlus Baltic OÜ on esitanud hagejale arve summas 35 eurot. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
3.Kostja vastuväite kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 698,74 eurot. Hageja selgitab, et portaalihaldur on ekslikult arvestanud tagasimakseid muu hulgas intressi maksete katteks. Hageja korrigeeris hagis esitatud nõuded vastavuses VÕS §-s 415 sätestatuga ning arvestab kostja tagasimaksed kokku summas 110 eurot sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ning 499,99 eurot põhiosa katteks ja seega on kostjal laenu põhiosa tagastatud. Hageja arvestab 85,23 eurot intressi katteks. Lepingu alusel ning arvestades, et leping ei ole ennetähtaegselt üles öeldud, pidi kostja kokku tasuma intressi summas 221,93 eurot. Kostjal jäi lepingu alusel tasumata intress kokku summas 136,70 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi 2019. a osamaksete eest kokku summas 22,54 eurot. Hageja arvestab 3,32 eurot haldustasu katteks. Lepingu alusel pidi
kostja kokku tasuma haldustasu summas 39,84 eurot. Kostjal jäi lepingu alusel tasumata haldustasu kokku summas 36,52 eurot. Hageja nõuab kostjalt laenuhaldustasu 2019. a osamaksete eest kokku summas 11,62 eurot. Hageja arvestab 0,12 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele ja p-le 8.1 on viivise määraks laenulepingujärgne intressimäär. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised 21,42 eurot. Hageja leiab, et on õigesti esitanud oma nõuded hagis ja nõude vähendamisega tuli hageja kostjale vastu. Hageja jääb oma nõude juurde 25.04.2022 seisukohas vähendatud ulatuses, kuid leiab, et hagis esitatud nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud.
4.Hageja selgitab, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 53,50% aastas ja krediidi kogukulu 776,76 eurot. Lepingu põhitingimustes on kirjas, et krediidi kogukulu on 776,76 eurot, mis on kõigi tarbijast laenusaaja poolt laenu tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulukandmiseks tehtavate maksete kogusumma, mis koosneb laenu põhiosa maksetest, intressimaksetest, lepingutasust ja laenuhaldustasust (laenu põhiosa 499,99€, intress 221,93€, lepingutasu 15€ ja laenuhaldustasu 39,84€). Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
5.Kostja asus seisukohale, et nõue on aegunud. TsÜS § 154 lg 1 alusel on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusandja on kehtestanud perioodilistele kohustustele iga kohustuse eraldi aegumise põhimõtte, mille all tuleb mõelda mingi seadusest või tehingust tuleneva arveldusperioodi (tavaliselt kuu, viivise puhul aga ka nt päev) kohta arvestatud osamakset (vt ka RKTKo 3-2-1-95-08 p 12, 3-2-1-57-08 p 11). Lisaks on sätestatud põhimõte, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. 2003. a sissenõutavaks muutunud viivisenõude aegumise kohta on Riigikohus leidnud, et selle aegumistähtaeg algab 1. jaanuaril 2004 kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31. detsembril 2006 kell 24.00 (RKTKo 3-2-1-95-08 p 12). Hageja nõuab kostjalt tasumata osamaksed alates 28.01.2019 osamaksest ja aegumistähtaeg lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31. detsembril 2022 kell 24.00. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
6.Kostja esitas vastuväite, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et tegemist on kostja paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis portaalihaldur kostja avaldatud andmeid, teostas kostja arvelduskonto analüüsi, kontrollis kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis ning AS Pensionikeskus andmeid. Laenutaotluses avaldas kostja enda igakuiseks netosissetulekuks 1 350 eurot, igakuisteks laenukohustusteks 599 eurot, igakuised eluasemekuludeks 310 eurot ja töökohaks xxx. Vastavalt maksehäirete registri väljavõtetele ei olnud kostja lepingu sõlmimise seisuga ühtegi maksehäiret. Samuti puudusid kostjal ametlikud teadaanded. Arvelduskontoväljavõtte analüüsi tulemusel tuvastas portaalihaldur, et kostja keskmine sissetulek perioodil september 2016 kuni mai 2017 oli 1 350 eurot, majandamiskulud 350 eurot ja laenud koos taotletava laenu igakuise kohustusega kokku 631 eurot. Hageja esitatud xxx AS kontoväljavõttest nähtub, et ajavahemikul 28.09.2016–28.03.2017 oli kostjal laenumaksed järgmistesse kohtadesse xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx, millele lisandusid muud püsikulud. Seega jäi kostjal vaba raha 369 eurot. Lisaks kontrollis portaalihaldur AS Pensionikeskuse andmeid, mis kinnitas, et kostja omas stabiilset sissetulekut laenutaotluses märgitud ulatuses. Kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodu tulemusel veendus portaalihaldur kostja esitatud andmete õigsuses ja kostja krediidivõimelisuses. Creditinfo andmebaasi väljavõte tõendab, et esimene maksehäire tekkis kostjal alates 15.09.2017, s.o pärast lepingu sõlmimist.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja intressid 22,54 eurot, laenuhaldustasu 11,62 eurot, viivised 21,42 eurot, sissenõudekulud 25 eurot. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb hagile vastu. Ei ole selge, kuidas on hageja väljastatud laenusummat ja teostatud tagasimakseid arvestades arvestanud põhiosa võlgnevuse summaks 188,02 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõude kujunemine ja selle arvestus. Kostja on teinud tagasimakseid summas 698,74 eurot. Hageja arvestab 499,99 eurot põhiosa katteks, kuid laenusummana kanti kostjale üle summas 484,60 eurot. Seega arvestati põhivõla katteks rohkem kui kostja sai, milleks oli summa 15,39 eurot. Laenusummalt arvestati maha lepingutasu. Kostja vaidleb intressidele vastu ja märgib, et sissenõutavaks muutunud intressi nõuded on ebaselged. Kostja on tasunud hagis intresse hageja poolt märgitud tähtajal. Kuna põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa vale, ei saa kostja aktsepteerida ka viivise nõuet. Kostja ei ole nõus viivise arvestamise alguskuupäevaga.
9.Kostja hinnangul on põhjendamatu hageja nõue sissenõudmisega seotud kulude osas. Hageja ei ole kostjaga lepingut sõlmitud. Hageja ja kostja ei ole tarbijasuhtes. Nõude võimaliku loovutamisega ei saanud hageja muutuda lepingu pooleks esialgse võlausaldaja asemel (selleks oleks vaja olnud kostja nõusolekut, mida kostja pole andnud), et ta võis vaid saada õiguse lepingust tulenevaid kohustusi sisse nõuda. Võlateated, mis on hageja saatnud peale loovutamise teate saatmist, ei ole samuti põhjendatud kulu. Kostja ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud kostja ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Samuti ei ole nõus kostja, et teatis nõude loovutamise kohta on tasuline kiri, kuna see pole meeldetuletuskiri VÕS § 1132 lg 2 p 3 mõttes, vaid tegemist on tahteavaldusega.
10.Hagis ei ole esitatud krediidikulukuse määra arvustuskäik. Lepingus on krediidi kulukuse määr avaldatud „laest võetud“ numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, kuna puuduvad selleks vajalikud andmed ja eeldused. Suvalise numbri avaldamist tuleb kostja hinnangul käsitleda krediidi kulukuse määra avaldamata jätmisena.
11.Kostjaga sõlmitud 26.06.2017 laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded on aegunud. Kui kohus tunnistab 26.06.2017 laenulepingu nr xxx tühiseks, siis kostja esitab taotluse aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta pärast ehk hageja oleks pidanud esitada kohtule hagiavaldus hiljemalt 30.07.2019.
12.Hageja ei ole hagis märkinud, mil laenuleping üles öeldi. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Laenulepingu ülesütlemine oli õigusvastane, kuna laenuandja ei järginud VÕS § 416 lg-s 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Kostja loeb, et praeguseks hetkeks ei ole muutunud kogu põhivõlgnevus sissenõutavaks ning laenuleping ei ole lõppenud.
13.Kostja märgib, et 26.06.2017 laenuleping xxx on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Enne laenulepingute sõlmimist on viimase 6 kuu keskmine töötasu olnud 1327,12 eurot. Kostja selgitab, et 29.06.2017 laenulepingu sõlmimise ajaks oli temal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laene varasemate laenude likvideerimiseks. Hageja esitatud xxx AS kontoväljavõttest nähtub, et ajavahemikul 28.09.2016–28.03.2017 oli kostjal laenumaksed kohtadesse xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx, millele lisandusid muud püsikulud. Hageja eraisiku maksehäire registri väljavõte on võetud alles 14.07.2021. Pensioniregistri andmete kontrollimise väide on
tõendamata. Kostja leiab, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda ning poleks tohtinud talle laenu anda. Laenuandja on eiranud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, millega on rikkunud VÕS § 4034, VÕS § 14 lg 2 ja KAS § 83 lg-d 3, 31 sätteid. Kui laenuandja oleks täitnud laenuandja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks ta kostjaga laenulepingut sõlminud ja kostja ei oleks laenu saanud. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest laenutaotleja krediidivõimekuse osas ja laenuga seotud riskidest võib laenuandjal olla nii laenutaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-136-12 märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati talle kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol). Hagis esitatud hageja nõue on ebaselge, seega ei ole kostjal võimalik esitada oma kahju suurust enne kui eelnimetatud asjaolud on selged. Kostja peab, juhul kui hageja on õigustatud temalt võlga nõudma, põhisummat ületavat nõudeosa oma kahjuks ning see summa tuleb tasaarveldada laenulepingust tekkinud kohustustega. Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale. Sellist nõuet ei oleks tekkinud kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu väljastanud. Käesolevaga kostja tasaarveldab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kui kohus tuvastab käesolevas asjas tarbijakrediidilepingu vastutustundetu sõlmimise, siis kostjal ei ole muid kohustusi, kui laenusumma tagastada.
14.Hageja esitas 17.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse 646,31 euro saamiseks. Arvestades, et hageja esitas valeandmetel põhineva maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nimetas tema põhinõudena märksa suuremat summas (366,08 eurot) kui hagis (188,02 eurot), tuli kostjal seda vaidlustada kohtu korras. Kui kohus rahuldab hagi täielikult või osaliselt palub kostja jätta hageja kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja majanduslik seis on väga raske ega ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja on sattunud võetud laenude ja krediitide tagasimaksetega hätta. Kostja, omamata juriidilisi teadmisi, oli sunnitud võtma endale esindaja ning selle tulemusena tekkisid kostjal esinduskulud. Ka need kulud on kostja kahju, mida kostja käesolevaga soovib hageja nõudega tasaarveldada. Peale kostja vastuse esitamist on hageja loobunud oma põhivõlast vähendades oma nõuet sisuliselt 90% ulatuses. Oma põhjendamatu hagiga tekitas hageja ebamõistlikke menetluskulusid kostjale. Seega palub kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Asjas puudub vaidlus, et kostja esitas 26.06.2017 portaalis xxx laenutaotluse XXX laenuoksjonile, mille alusel sõlmiti 29.06.2017 kostja ja investorite vahel laenuleping, mille kohaselt võimaldati kostjale laenusumma 500 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 31,74 eurot alates 28.08.2017 kuni viimase osamakseni 29.07.2019. 27.05.2021 loovutas portaalihaldur xxx lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
17.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täielikult täitnud ning hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja intressid 22,54 eurot, laenuhaldustasu 11,62 eurot, viivised 21,42 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu.
18.Võttes arvesse, et kostja on esitanud aegumise vastuväite, analüüsib kohus esmalt, kas hageja on oma nõude esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagiavalduse kohaselt ei tagastanud kostja laenusummat ega tasunud intressimakseid vastavalt maksgraafikule alates 28.01.2019 osamaksest kuni viimase 29.07.2019 osamakseni. Võttes arvesse, et TsÜS § 154 kohaselt algab korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, algas 28.01.2019 kuni 29.07.2019 osamaksete aegumistähtaeg 01.01.2020 ja lõpeb 31.12.2022. Võttes arvesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 14.01.2022, on hageja nõude kohtusse esitanud seaduses sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul ning hageja nõue ei ole aegunud.
19.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
20.Kostja kohustus 29.06.2017 laenulepingu nr xxx kohaselt tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena summas 31,74 eurot perioodil 28.08.2017-29.07.2019. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevused alates 18. osamaksest, mille maksetähtaeg oli 28.01.2019. Leping lõppes tähtaja möödumisega 30.07.2019. Hageja 25.04.2022 menetlusdokumendi kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 698,66 eurot, milles 499,99 eurot on hageja arvestanud põhivõla katteks ning seega on kostja laenu põhiosa tagastanud. 06.06.2022 menetlusdokumendis on hageja esitanud uue tagasimaksete arvestuse ning märkinud, et hageja on enda nõuded esitanud õigesti hagiavalduses. Kuivõrd hageja on 06.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et jääb enda 25.04.2022 menetlusdokumendis esitatud nõude juurde, lähtub kohus hageja 25.04.2022 menetlusdokumendis esitatud tagasimaksete arvestusest ning loeb, et kostja on põhivõlgnevuse tasunud.
21.Kostja on esitanud vastuväite, et laenusumma oli 484,60 eurot, seega on hageja põhivõla katteks arvestanud suurema summa kui laenusumma. Hageja esitatud maksekorralduse (dtl 52) kohaselt teostas xxx 29.06.2017 kostjale ülekande summas 484,60 eurot. Hageja on 25.04.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et kostjale väljamakstavast summast arvestati vastavalt lepingu põhitingimustele maha lepingutasu summas 15 eurot ja raha
kandmise tasu portaalikontolt isiklikule pangakontole summas 0,40 eurot. Kohus leiab, et vastav kokkulepe nähtub 29.06.2017 laenulepingu põhitingimustest (dtl 26), üldtingimuste p-st 2.2 (dtl 28-35) ning xxx hinnakirjast (dtl 99). Samuti on kostja esitanud väite, et kostja on teinud tagasimakseid summas 698,74 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 698,66 eurot, s.o 0,08 eurot vähem. Kohus märgib, et kostja 12.04.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud maksekorralduse (dtl 81) kohaselt on kostja teinud hageja poolt arvestamata makse summas 0,08 eurot 28.03.2017, s.o enne laenulepingu nr xxx sõlmimist 29.06.2017. Seega loeb kohus, et 28.03.2017 makse summas 0,08 eurot ei ole tehtud laenulepingust nr xxx tuleneva nõude katteks.
22.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Laenulepingu nr XXX üldtingimuste (dtl 2835) p 10.1 kohaselt lähevad laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded laenusaaja vastu käesolevas peatükis sätestatud juhtudel ja korras üle portaalihaldurile. Nõuded lähevad portaalihaldurile üle ilma täiendava nõude loovutamise kokkuleppeta ja ilma laenusaajat sellest täiendavalt teavitamata. Nõude loovutus hõlmab ka võimalikke alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudeid. Üldtingimuste p 1.4.2 kohaselt lähevad portaalihaldurile üle kõik laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded, sealhulgas nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus tekkivad laenuandja nõuded laenusaaja vastu, kui laenulepingu lõpptähtpäev on saabunud, kuid laenusaaja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täielikult täitnud. Üldtingimuste p 10.6 kohaselt on laenusaaja, olles laenulepingu pool, teadlik käesolevas peatükis sisalduvatest laenuandja ja portaalihalduri vahelistest nõuete loovutamise kokkulepetest, mistõttu laenusaajat nõuete üleminekust täiendavalt ei teavitata. Eeltoodust tulenevalt läksid investorite nõuded kostja vastu üle portaalihaldurile xxx. xxx loovutas oma nõude 27.05.2021 hagejale ning hageja saatis kostjale 22.07.2021 teatise (dtl 53) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
23.Kostja on esitanud vastuväite, et laenuleping nr XXX on sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus, kuna laenuandja ei arvestanud laenulepingu sõlmimisel kostja majandusliku olukorraga. Nimelt on kostja väitnud, et ta polnud laenulepingu sõlmimisel ajal krediidivõimeline, tema 6 kuu keskmine töötasu oli 1 327,12 eurot, tal oli arvukalt laene ning ta võttis uusi, et tasuda vanu. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus laenuandja ei oleks laenu andmisel arvestanud kostja majanduslikku seisu. Hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis portaalihaldur kostja avaldatud andmeid, teostas kostja arvelduskonto analüüsi, kontrollis kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo andmebaasis ning AS Pensionikeskus andmeid. Laenutaotluses (dtl 171-173) avaldas kostja enda igakuiseks netosissetulekuks 1 350 eurot, igakuisteks laenukohustusteks 599 eurot ja igakuisteks kommunaalkohustusteks 310 eurot. Portaalihaldur teostas kostja arvelduskontoväljavõtte (dtl 232-241) perioodil 28.09.2016-28.03.2017 analüüsi,
mis kinnitas esitatud andmete õigsust ning asjaolu, et kostjal on stabiilne keskmine sissetulek laenutaotluses märgitud ulatuses. Vastavalt maksehäirete registri väljavõttele (dtl 242-243) ei olnud kostjal 29.06.2017 lepingu sõlmimise seisuga ühtegi maksehäiret. Nimetatud asjaolu kinnitas ka kostja esitatud laenutaotluses (dtl 171-173). Kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et kostja sissetulek oli väiksem või olemasolevad laenumaksed kõrgemad, kui laenutaotluses ja kostja arvelduskontoväljavõttes nähtusid. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid asjaolu kohta, et tal esines laenulepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Seega jäi eeltoodud andmetest nähtuvalt kostjal pärast keskmisest sissetulekust laenumaksete ja kommunaalkohustuste mahaarvamist vaba raha 401 eurot (1350-350-599) ning laenuandja leidis põhjendatult, et nimetatud summa piisav 31,74 euro suuruse igakuise laenumakse tasumiseks.
24.Lisaks on kostja esitanud vastuväite, et laenulepingus kajastatud krediidi kulukuse määra kujunemine pole jälgitav ega kontrollitav, mistõttu tuleb seda käsitleda krediidi kulukuse määra avaldamata jätmisena. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on põhjendamatu. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt esitab krediidiandja tarbijale mõistliku aja jooksul krediidi kulukuse määra aasta kohta. VÕS § 404 lg 21 järgi VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Antud juhul ilmneb nii krediidi kulukuse määr kui ka krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma laenulepingu põhitingimustest (dtl 26). Samuti nähtub laenutaotlusele lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe (dtl 174-176) p-st 3 krediidi kulukuse määra tüüpnäide, millest nähtub, et krediidi kulukuse määra arvestamisel võetakse arvesse laenusummat, intressimäära, lepingutasu, haldustasu ning lepingu perioodi. Hageja on 06.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu laenusaajale (laenu põhiosa 499,99€, intress 221,93€, lepingutasu 15€ ja laenuhaldustasu 39,84€, kokku krediidi kogukulu 776,76 €), mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast, s.o 53,50%, mis nähtusid ka laenulepingust. Kohus leiab, et antud juhul on krediidi kulukuse määr, selle mõiste ja määra arvutamiseks kasutatud andmed lepingus nr XXX ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehes välja toodud. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus märgitud krediidi kulukuse määr oleks vale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et laenuleping on tühine.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 22,54 eurot. 29.06.2017 sõlmitud lepingu nr XXX alusel on intressi määr 35% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse alates 18. osamaksest 28.01.2019 kuni viimase osamakseni 29.07.2019 summas 22,54 eurot järgnevalt: 28.01.2019 täielikult tasumata intress summas 5,59 eurot, 28.02.2019 täielikult tasumata intress summas 4,85 eurot, 28.03.2019 täielikult tasumata intress summas 3,72 eurot, 29.04.2019 täielikult tasumata intress summas 3,43 eurot, 28.05.2019 täielikult tasumata intress summas 2,37 eurot, 28.06.2019 täielikult tasumata intress summas 1,71 eurot ja 28.07.2019 täielikult tasumata intress summas 0,87 eurot. Intressi summad on sätestatud tasumise graafikus
(dtl 27). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 22,54 eurot.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista laenuhaldustasu 11,62 eurot. 29.06.2017 sõlmitud lepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt on laenuhaldustasu on 1,66 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista laenuhaldustasu võlgnevuse alates 18. osamaksest 28.01.2019 kuni viimase 24. osamakseni 29.07.2019 summas 11,62 eurot (7x1,66), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 80,58 eurot. Hageja volitatud esindaja on kostjale saatnud 22.07.2021 võlateatise (dtl 54), millest eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot, ning 13.09.2021 ja 13.12.2021 võlateatised (dtl 55-56), mille eest on hagejal õigus nõuda kummagi eest 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot (15+5+5) hageja kasuks.
28.Kostja on esitanud vastuväited, et teatis nõude loovutuse kohta ei ole tasuline kiri ning hagejal pole kostjaga sõlmitud lepingut, et ta saaks nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 582) on selgitatud, et kui võlausaldaja loovutab lepingust tuleneva nõude uuele võlausaldajale, saab viimane § 1132 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üksnes sellises ulatuses, milles eelmine võlausaldaja ei ole seda veel nõudnud. Seega ei välista sissenõudmiskulude nõudmist VÕS § 1132 lg 2 alusel üksnes asjaolu, et nõue on hagejale loovutatud ning ka uuel võlausaldajal on õigus sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda, kui eelmine võlausaldaja ei ole seda nõudnud. Seoses kostja vastuväitega, et nõude loovutamise teatis ei ole tasuline meeldetuletuskiri märgib kohus, et hageja esindaja on lisaks võlateatisele edastanud kostjale 22.07.2021 ka meeldetuletuskirja (dtl 54), mille eesmärk on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust võlg ära tasuda. Seega on tegemist meeldetuletuskirjaga, mille eest on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
29.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid lepingujärgses intressimääras, mis on 35% aastas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 29.01.2019-26.11.2019 summas 21,42 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud intressimääras. Kohtu hinnangul kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt, kuivõrd hageja on 25.04.2022 menetlusdokumendis kajastatud tabelis arvestanud viiviseid sissenõutavaks muutunud põhinõuetelt osaliselt topelt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 15,30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 6,12 euro ulatuses (21,42-15,30). Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Osamakse Võla järjekorra- summa number
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 22,54 eurot, laenuhaldustasu summas 11,62 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja viivised summas 15,30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 6,12 euro ulatuses.
31.Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse lähtuvalt seisukohast, et laenulepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on kostjale kahju tekitanud. Kostja soovib hageja nõuded tasaarvestada oma kahjuhüvitamise nõudega hageja vastu. Kohus märgib, et VÕS 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostjal hageja vastu
nõuet, mis võimaldaks VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestust teostada. Kohus märgib, et on otsuse põhjendava osa p-des 23-24 tuvastanud, et kohtu hinnangul ei ole tõendatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei ole tasaarvestuse avalduses kohtu ette toonud ka muid asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et kostjal on käesolevas menetluses hageja vastu tasaarvestatav nõue. Seega tuleb kostja tasaarvestuse avaldus rahuldamata jätta.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 ja § 134 alusel on hagihind 80,58 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kokku summas 434,13 eurot välja mõistmist. Kohus on 06.06.2022 määrusega võtnud vastu osalise hagist loobumise ja lõpetanud menetluse põhivõlgnevuse summas 188,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 165,53 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise osas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et kostja oleks võlgnevuse loobutud osas pärast hagiavalduse esitamist tasunud. Käesoleva otsusega on kohus jätnud hageja nõude rahuldamata 6,12 euro ulatuses ning rahuldanud hagi sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kokku summas 74,46 eurot ulatuses. Seega on hageja algses hagiavalduses esitatud sissenõutav nõue kuulunud rahuldamisele üksnes 17% ulatuses (74,46/434,13x100). Võttes arvesse, et hageja on osaliselt hagist loobunud ja kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4 alusel 17% ulatuses kostja kanda ja 83% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.