Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu laenulepingutest tulenevas nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janne Mets
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
I. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. juuni 2022 otsuse resolutsiooni punktid 3, 5, 6 ja 7. II. Punktis I viidatud otsuse resolutsioon on ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. III. Kinnitada Osaühingu Aktiva Finants (hageja) ja X (kostja) kompromiss järgmistel tingimustel:
1.kostja tasub hagejale kokku 7164,80 eurot, millest
1.1.osasumma 4934,31 eurot on punktis I viidatud otsuse resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud põhivõlg 3875,85 eurot, intress 371,06 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 637,40 eurot;
1.3.osasumma 1475 eurot on menetluskulude hüvitis;
2.kostja tasub punktis 1 märgitud summa maksegraafiku aluse 52 osamaksega, millest esimene summas 138,02 eurot tuleb tasuda hiljemalt
15.novembril 2022 ja järgnevad osamaksed iga kuu 15. kuupäeval summas 137,78 eurot;
3.kui kostja täidab kohaselt punktis 2 kokku lepitud maksegraafikut, siis ei nõua hageja punktis I viidatud otsuse resolutsiooni punktis 4 välja mõistetud viivise tasumist;
4.pooled avaldavad, et neil ei ole vaidluse eseme suhtes teineteise vastu muid nõudeid peale kompromissis märgitu;
5.pooled kannavad kompromissiga hõlmamata osas ise oma menetluskulud. IV.
Tsiviilasja nr 2-21-138500 menetlus lõpetada.
V.
VI.
Rahuldada hageja taotlus apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud ja enammakstud riigilõivu tagastamiseks ning kanda 225 eurot Julianus Inkasso OÜ pangakontole nr EE147700771000526428. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv.
Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 25. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 5735,50 euro nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ning sellest tulenevalt lõpetati 28. jaanuaril 2022 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle samale maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15. veebruaril 2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3875,85 eurot, intressi 371,06 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, sissenõutava viivise 2785,77 eurot ja viivise alates 16. veebruarist 2022 kuni põhinõude summas 3875,85 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 39,73% aastas. Hageja väited on järgmised: -
-
-
-
-
kostja ja PLACET GROUP OÜ (edaspidi: laenuandja) sõlmisid 11. novembril 2019 laenulepingu nr KK3477619 ja 11. detsembril 2019 laenulepingu nr SR3491573 (edaspidi vastavalt: leping I ja II, koos: lepingud). Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ja laenuandja ütles 26. aprillil 2020 lepingud üles. Laenuandja loovutas lepingutest tulenevad nõuded 28. aprillil 2020 hagejale; lepingu I alusel sai kostja krediiti 3100 eurot ja lepingu II alusel laenu 800 eurot. Kostja kohustus laenud tagastama maksegraafikute alusel. Lepingu I osas kostja tagasimakseid ei teinud, seega on põhiosa võlg 3100 eurot. Lepingu II osas tasus kostja laenuandjale põhiosa katteks 24,15 eurot, st põhiosa võlg on 775,85 eurot (= 800 – 24,15). Kokku on põhivõlg 3875,85 eurot (= 3100 + 775,85); lepingus I lepiti intressimääraks 39,99% aastas. Kostja võlgneb intressi alates esimesest osamaksest (10. veebruar 2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 10. aprilli 2020 osamakseni summas 294,03 eurot. Lepingu II järgne intressimäär oli 39,73% aastas. Kostjal on intressi võlg alates kolmandast osamaksest (9. veebruar 2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 9. aprilli 2020 osamakseni summas 77,03 eurot. Kokku on intressi võlg 371,06 eurot (= 294,03 + 77,03); hageja nõuab viivist põhivõlalt 3875,85 eurot ülesütlemise järgnevast päevast alates, st
26.aprillist 2020 kuni hagi esitamiseni kostjale kasulikumal moel lepingus II kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras 39,73%. Selline nõudeõigus tuleneb laenulepingu üldtingimuste p-st 7.1. ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmandast lausest. Hageja arvutas välja viivise hagi esitamise seisuga 2785,77 eurot; kaenuandja ja hageja saatsid enne kohtusse pöördumist kostjale meeldetuletusi, kuid edutult. Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist VÕS 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 7.3 alusel. Sissenõudmiskulu summa 50 eurot koosneb esimese tasulise kirja saatmise kulust 25 eurot, kahe järgneva kirja kulust 10 eurot (= 2 × 5) ja muust makseviivitusega tekkinud kulust 15 eurot.
3.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, tunnistades põhi- ja intressinõuet, aga leides, et hageja nõuab viivist põhjendamatult kõrge määraga. Nõutav viivise määr ületab seaduses sätestatud määra enam kui kolm korda, st vastav viivisekokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostja oli nõus tasuma põhivõla ja intressi maksegraafikuga 40 eurot kuus. 2 (3)
4.Maakohus rahuldas hagi 17. juuni 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 4934,31 eurot (sh põhivõlg 3875,85 eurot, intress 371,06 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 637,40 eurot) ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17. juunist 2022. Menetluskuludest jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 60% kostja ja 40% hageja kanda ning määras hagejale hüvitatava summa 768 eurot, millelt mõistis välja viivise alates otsuse jõustumisest.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis mõisteti välja väiksemas summas kui 2785,77 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja leiab jätkuvalt, et viivist saab nõuda samas määras nagu tuli tasuda laenulepingu alusel intressi.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
7.Pooled esitasid 12. oktoobril 2022 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse vaidlustatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks käesoleva asja lahendamist kompromissiga.
9.Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
10.Kaebuses märkis hageja vaidlustatava viivise summaks 2148,37 eurot, mille põhjal leidis kaebuselt tasutava riigilõivu summa (350 eurot). Ringkonnakohus muutis 16.9.2022 määrusega tsiviilasjas hinda apellatsioonimenetluses, aga asja hinna järgi arvutatava lõivu summa sellest ei muutunud. Lisaks maksis hageja lõivu 50 eurot menetluskulude jaotuse vaidlustamise eest, aga see polnud vajalik. Hageja palus tagastada nii enammakstud lõivu (50 eurot) kui ka poole apellatsioonkaebustelt tasuda tulnud lõivust (175 eurot). Selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel rahuldada. Lõiv tagastatakse hageja märgitud isikule ja pangakontole.
11.Ülejäänud kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.