Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

koormusega tööd ning on osalenud ülikoolis ka „töövarju“ üritustel. Hetkel on võlgnik töötuna arvel Töötukassas. Võlgnikul on rahalisi vahendeid arveldusarvel summas 149,53 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 427 eurot, so elukohakulu summas 180 eurot, toidukulu summas 180 eurot ja muud kulud summas 67 eurot. Igakuised püsikulud kannab võlgnik ise. Makseid võlausaldajatele teostatud ei ole. 26.05.2022 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik arveldusarvet SEB Pank AS-is (kontojääk 2,18 eurot) ja Swedbank AS-is (kontojääk 0 eurot). Eesti Töötukassa andmeil töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on I. M. alates 19.06.2015 olnud töötuna arvel kahel korral, so 03.12.2018 - 06.10.2019 ja 04.07.2020 kuni käesoleva ajani (alates 24.08.2021-töötu õppija). Esimesel töötuna arveloleku perioodil maksti võlgnikule tööotsingute toetamiseks töötuskindlustushüvitist 270 päeva (10.12.2018 - 05.09.2019). Järgmisel töötuna arveloleku perioodil maksti võlgnikule tööotsingute toetamiseks töötutoetust 270 päeva (11.07.2020 – 06.04.2021). 24.08.2021 - 23.02.2025 makstakse I. M.le tasemeõppe toetust – võlgnik õpib Tallinna X rakenduskõrgharidusõppes moetööstuse õppekava alusel 3 aastat ja 6 kuud. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole I. M. esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusamet teatas kohtule, et I. M.le on alates 19.06.2015 kuni käesoleva ajani välja makstud järgmised toetused: 19.06.2015 kuni 31.12.2015 lapsetoetus summas 90 eurot kuus, 01.01.2016 kuni 30.04.2016 lapsetoetus summas 100 eurot kuus, 01.05.2016 kuni 30.06.2016 lapsetoetus summas 50 eurot kuus, 01.09.2016 kuni 31.12.2017 lapsetoetus summas 50 eurot kuus ja 01.01.2018 kuni 31.08.2018 lapsetoetus summas 55 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud vahemikus 01.06.2015 kuni 31.12.2019 brutotulu summas 29 635,52 eurot ning vahemikus 01.2020 kuni 04.2022 summas 17 725,94 eurot. Harju Maakohtu 19.06.2015 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr

Nimi

A. A.

X OÜ (praegu X OÜ) X AS (nõue rahuldatud) X AS (nõue rahuldatud)

Rahuldamata nõue (eurodes) 5 677,62 18 003,72 250,42 9015,00

26.05.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. X OÜ teavitas kohut, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud mitte ühtegi makset. 14.09.2022 ärakuulamisel osalesid võlgnik, võlgniku esindaja ja usaldusisik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik selgitas, et ta ei ole aasta aja jooksul midagi maksnud, kuivõrd see ei ole olnud võimalik. Võlgnikul ei olnud võimalik leida erialast tööd ja võlgnikule oli seatud ärikeeld pankrotimenetlusest tulenevalt. Käeolevalt on võlgnik Töötukassas arvel ja ümberõppel. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võlausaldaja X OÜ on saanud võla katteks tagatisena võlgniku korteri. Usaldusisik lisas, et ta maksab käesolevani korterilaenu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. 08.09.2020 määrusega pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.06.2022. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnikul oli 4 võlausaldajat, kellest Swedbank AS-i ja BIGBANK AS-i nõue on rahuldatud. Pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist on esitanud seisukoha X OÜ, kes avaldas, et võlgnik ei ole võlgnevust võlausaldajale tasunud. Võlausaldaja A.A. esitanud ei ole. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on rahuldatud kahe võlausaldaja nõuded. Pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ei ole võlgnik teostanud võlausaldajatele väljamakseid. Käesolevalt on võlgnik arvel Töötukassas ning õpib Tallinna X. Võlgniku igakuised püsikulud on summas 427 eurot, so elukohakulu summas 180 eurot, toidukulu summas 180 eurot ja muud kulud summas 67 eurot. Võlgnik selgitas, et võlausaldaja X OÜ on saanud võla katteks tagatisena võlgniku korteri. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Kohus peab võlgniku püsikulusid ökonoomseteks. Arvestades eeltoodut, st võlgniku igakuiseid sissetulekuid ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajatele väljamaksete teostamiseks. Võlgniku poolt esitatud arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on Eesti Töötukassa poolt makstav toetus summas 292 eurot ja Rahandusministeeriumi poolt makstav eritoetus summas 135 eurot. Muid sissetulekuid võlgniku arveldusarvete väljavõtetest ei nähtu. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik ei ole pärast menetluse pikendamist teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt sissetulekud ja väljaminekud. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on arvel Töötukassas, tegeleb käesolevalt õppimisega ning tema sissetulekuks on üksnes toetused ja stipendiumid, ei olnud võlgnikul piisavalt likviidseid vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud, st võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on rahuldatud Swedbank AS-i ja BIGBANK AS-i nõue täielikult. Esimese puhul käendaja ja viimase puhul solidaarvõlgniku poolt. Viidatud võlausaldajad esitasid seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses enne kohtu poolt menetluse pikendamist ning ei omanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus möönab, et kuigi võlgniku poolt avaldatust ning võlausaldajate poolt märgitust nähtub, et võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teostanud ei ole, ei ole tegemist tahtliku võlausaldajate huvide kahjustamisega, arvestades võlgniku keerulist majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad I. M. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.