Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2022.a, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Leanika Tamm
Tsiviilasja number
2-22-2400
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Karl Läti hagi H.M.i vastu kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes 1523,37 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.L., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected] Kostja H.M., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxxx Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt H.M. hageja K.L. kasuks välja kahjuhüvitis (asendusauto renditasu) summas 948 eurot, kahjuhüvitis (kohtueelse õigusabi kulu) summas 360 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 14.02.2022 seisuga summas 31,25 eurot.
3.Kohustada H.M.-i hageja K.L. kasuks tasuma viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 15.02.2022 kuni kahjuhüvitiste täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 94,78% ulatuses kostja H.M.i kanda ja 5,22% ulatuses hageja K.L. kanda. Tasaarvestada hagejalt välja mõisteavad proportsionaalsed menetluskulud 40,72 eurot kostjalt välja mõistetavate menetluskuludega 1322,18 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1281,46 eurot.
2-22-2400
5.Mõista kostjalt H.M. hageja K.L. kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Kuulutada kohtuotsus 13.10.2022 ja toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 06.07.2021 Pärnus liiklusõnnetuse Xxxxxxxxxxx ristmikul milles osales kolm sõidukit. Hagejale kuulunud Xxxxxxxxxxx muutus avarii tagajärjel kasutuskõlbmatuks.
2.Kuivõrd kostja keeldus kohapealoma süü tunnistamisest ja kindlustusjuhtumi vormistamisest alustas PPA tema suhtes väärteomenetlust. 27.08.2021 langetas PPA väärteoasjas 2670,21003584 otsuse millega tuvastati kostja süü avarii põhjustamises. Otsus jõustus 08.02.2022.
3.Hageja töökohaks on Xxxxxxxxxxx ja tema elukoht Pärnus. Töökoht asub täpsemalt Xxxxxxxxxxx, mis on Pärnust ca 150 km kaugusel. Hageja kasutas sõiduautot igapäevaselt tööl käimiseks Pärnust teise maakonda. Sõiduk oli hagejale pöördumatult vajalik. Hageja oli sunnitud peale avariid kasutusse võtma rendiauto kuni kindlustuse otsuseni, kas hageja enda auto on võimalik taastada või see hüvitatakse. PZU kindlustus langetas otsuse, et avariis purunenud sõidukit ei taastata ja see hüvitatakse. Väljamakse kindlustajalt sai hageja alles 01.10.2021. Kindlustaja ei hüvitanud hagejale rendiautoga seotud kulusid. Hageja kasutas rendiautot 10.07.2021 kuni 01.10.2021, mille eest on hageja rendileandjale tasunud 1020 eurot. Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju hüvitanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja oma 13.05.2022 otsuses hagi ei tunnista. Kostja seab kahtluse alla asjaolu, et rendiauto on renditud ja selle eest raha makstud. Samuti leiab kostja, et ei ole põhjendatud nõuda vastavat summat kostjalt kahju hüvitisena. Hageja on märkinud, et temal on oluline auto töölkäimiseks, seega oleks pidanud hageja kaskokindlustuse sõlmimisel ise vähendama potentsiaalseid riske ning sõlmima kindlustuslepingu selliselt, et see kataks ka asendusauto kulud. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja otsustas endale sõlmida väiksema kindlustuskaitsega lepingu, et PZU kindlustusseltsil läks aega otsustamiseks kas hüvitada hagejale sõiduauto maksumus või see taastada ning et hüvitise väljamaksmine samuti venis. Kostja saab vastusta ikkagi vaid kahju eest, mis on otseses põhjuslikus seoses ja seejuures peab kostja käitumine olema õigusvastane. Kuigi hageja on tuginenud väärteoasjas nr 4-21-3642 jõustunud otsusele, siis endiselt ei ole kostja jaoks selguse saanud liiklusõnnetuse kõik asjaolud, samuti võis olla tegemist segasüüga (liiga suur kiirus teistel õnnetuses osalenud autodel). mitu päeva selle ajavahemiku jooksul ka reaalselt autot oli vaja kasutada. Eeldatavalt nädalavahetustel hageja tööl ei pea käima, samuti teab kostja esindaja, et Pärnust käib Xxxxxxxxxxx tööl veel inimesi, seega oleks saanud hageja ka töösõite teiste kolleegidega ühildada. Lisaks saab Xxxxxxxxxxx ka kaitseväelased tasuta ööbida ning iga päev ei pea sõitma edasi-tagasi. Hageja tõendamiskoormis on see, et kui ta väidab, et iga päev vahemikus 10.07.2021 kuni 10.10.2021 oli tal autot vaja tööl käimiseks, peab ta ka oma väiteid tõendama. Lisaks jääb perioodi sisse ka suvepuhkuste aeg, hagejal võis olla sellel ajal ka hoopis puhkus,
5.Kostja leiab, et VÕS § 140 lg 1 esimene lause annab kohtule õiguse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seega, taotleb kostja kohtul
2-22-2400 juhul, kui kohus leiab, et kostjalt on võimalik mingisugune kahju siiski hageja kasuks välja mõista, kahjusumma vähendamist kohtu äranägemisel, põhjustena toob kostja välja selle, et väärteomenetluses on tuvastamata võimalik segasüü ning hageja ei ole endale kaskokindlustust tehes maandanud võimalikke kahju tekkimise riske ning asendusauto renditasu väljamõistmine oleks kostja suhtes ebaõiglane.
6.Samuti märgib kostja, et hageja ei ole esitanud arvestusi, palju on hageja säästnud sellega, et ta pole saanud enda autot kasutada. Hageja on märkinud vaid seda, et asendusauto näol ei olnud tegemist samaväärse autoga, kui hagejal enne oli. Samas nähtub, et asendusauto on palju väiksema võimsusega. Tegemist on küll bensiinimootoriga autoga, kuid suuremate kilovattidega diiselauto võib võtta rohkem kütust. Lisaks muud erinevad kulud. Vältimaks kannatanu rikastumist kahju hüvitamise kaudu, tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi üldjuhul arvata kahjuhüvitisest maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus olles tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud poolte esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Kohus tuvastas alljärgnevad asjaolud:
8.1.Kostja põhjustas 06.07.2021 Pärnus liiklusõnnetuse Xxxxxxxxxxx ristmikul milles osales kolm sõidukit. PPA alustas kostja suhtes väärteomenetlust nign langetas 27.08.2021 l väärteoasjas 2670,21003584 otsuse millega tuvastati kostja H.M. süü avarii põhjustamises. Otsus jõustus 08.02.20221.
8.2.Hageja kindlustusandja on keeldunud hagejale rendiauto kasutamistasu hüvitamast, kuna tegemist ei ole kindlustuskaitse alla kuuluva kahjuga2.
8.3.Hageja sõlmis 10.07.2021 rendilepingu3, mille eest tasus sularahas 01.10.20214 ning sai rendiauto oma valdusesse 10.07.2021 ja kasutas sõidukit kuni 01.10.2021.
8.4.Hageja töötas tegevteenistuses xxxxxxxxxxx alates 01.10.2019 asukohaga Xxxxxxxxxxx. Vastavalt kinnitatud ajakava puhkusegraafikule viibis hageja puhkusel perioodil 21.06 - 16.07.20215.
8.5.Hageja esitas 25.10.2022 kohtuväliselt nõude kostjale6 kahjude hüvitamiseks.
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejale kuulunud Xxxxxxxxxxx muutus avarii tagajärjel kasutuskõlbmatuks.
10.Hageja põhjendab nõuet asendussõiduki rentimise kulu hüvitamiseks sellega, et hageja vajas sõidukit igapäevaseks tööl käimiseks Pärnust Xxxxxxxxxxxe. Avariilist sõidukit hageja kasutada ei saanud, mistõttu hageja pidi rentima asendussõiduki, millega hagejal tekkis rendilepingust tulenevalt kohustus tasuda rendimakseid.
11.Kostja leidis, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole käitunud heauskselt, nõue on esitatud ennatlikult, rendileping ei ole ehtne, väidetavat on vormistatud tagantjärgi ja hageja poolt rendiauto kasutamine ei ole tõendatud. Kostja heidab hagejale ette hageja ise ei valinud kallimat kindlustusviisi ühes asendusautoga, hageja kaskokindlustuse sõlmimisel ise vähendama potentsiaalseid riske ning sõlmima kindlustuslepingu selliselt, et see kataks ka asendusauto kulud. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja otsustas endale sõlmida väiksema kindlustuskaitsega lepingu, et PZU kindlustusseltsil läks aega otsustamiseks kas hüvitada hagejale sõiduauto maksumus või see taastada ning et hüvitise väljamaksmine samuti venis. Kostja saab vastusta ikkagi vaid kahju eest, mis on otseses põhjuslikus seoses ja seejuures peab kostja käitumine olema õigusvastane. Kostja ei nõustu endiselt asjaoluga, et väärteoasjas nr 4-21-3642 jõustunud otsusele, siis endiselt ei ole kostja jaoks selguse saanud liiklusõnnetuse kõik asjaolud, samuti võis olla tegemist segasüüga (liiga suur kiirus teistel õnnetuses osalenud autodel). Kuna I astme kohtumenetluses kostjal kaitsjat ei olnud, siis ei tulnudki seal üldse segasüü võimalikkus arutusele. Ehk siis kostja leiab, et tegelikkuses ei ole tõendamist leidnud ka tema süü ja käitumise õigusvastasus. Kohtumenetluse ajal oli kostja esitanud kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus. Tänaseks on väärteoasjas lahend jõustunud. Samuti ei nõustu kostja kohtueelse õigusabi kasutamise vajaduse ja sellest tulenevalt ka õigusabikuludega. Kostja leiab, et kuivõrd ka hageja esindaja osales õnnetuses kolmanda osalisena, ei ole põhjendatud õigusabikulude välja mõistmine esindajale. Samuti vaidleb kostja vastu viiviste kohaldamisele.
12.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kahjusündmuse olemasolu ning kostja süü on tõendatud Pärnu Maakohtu otsusega 26.10.2021 väärteoasjas 4-12-3642 (väärteoasja kohtueelse menetluse otsuse nr 2670,21003584)7, mis vaidlustati väärteoasjas 4-21-3642 kohtus, millega tuvastati kostja süü avarii põhjustamises. Otsus jõustus 08.02.2022. Seega on hagejale tekkinud sõiduki kahjustumisest kahju, mis seisneb muuhulgas asendusauto kasutamise vajadusest tulenevas rendisummas.
13.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
14.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lõikest 4 tuleneb, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui kahjustada saanud sõiduk oli
2-22-2400 kannatanule vajalik majandus- või kutsetegevuseks või tööks, on kannatanul õigus nõuda kahju tekitajalt samaväärse asja kasutamise kulusid asja parandamise ajal.
15.Pärnu Maakohtu 26.10.2021 otsusest nähtub, et 27.08.2021. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna III menetlusgrupp otsuse selle kohta, et H.M. 06.07.2021 kella 16.10 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Karja tn 19/1 (Suur-Posti tn ja Karja tn ristmik, liikudes Karja tn suunas), juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia, ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 57 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. 27.08.2021. a otsusega nr 2670,21,003584 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest H.M.ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot8.
16.Hageja on tõendanud, et ta sõlmis 10.07.2021 rendilepingu , mille eest tasus sularahas 01.10.2021 ning sai rendiauto Xxxxxxxxxxx, reg. number xxxxxxxxxxx, oma valdusesse 10.07.2021 ja kasutas sõidukit kuni 01.10.2021. Rendilepingu p. 2.3 kohaselt sõiduki rentimise eest märgitud rendiperioodil tuleb tasuda rent 12 eurot päev (24h) ning punkti 2.4. kohaselt ei lisanud summale käibemaksu. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt oli rendiperioodi kestvus 85 päeva. Rendiperioodi eest on tasutud 1020 eurot sularahas. Hageja töötas tegevteenistuses xxxxxxxxxxx alates 01.10.2019 asukohaga Xxxxxxxxxxx. Vastavalt kinnitatud ajakava puhkusegraafikule viibis hageja puhkusel perioodil 21.06 16.07.2021.
17.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14 rõhutanud, et VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaldamise eelduseks on, et asendusauto oli isikule vajalik või kasulik. Seega peab kohus tuvastama, kas asendusauto oli hagejale ka tegelikkuses vajalik. Oma väite tõendamiseks esitas hageja tööandja poolse õiendi9. Hageja sai rendiauto oma valdusesse 10.07.2021 ja kasutas sõidukit ka oma puhkuse ajal, sealjuures leiab hageja, et auto oli talle vajalik puhkuse ajal. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud sõiduki vajalikkust töötamise ajal, kui kohus on seisukohal, et sõiduki kasutamine hageja puhkuse ajal 6 päeva vältel ei ole tõendatud. Seetõttu jätab kohus kostjalt välja mõistsetavast kahjuhüvitisest välja hüvitise puhkuseperioodi so. 6 päeva võrra 6*12=72 eurot. Kohus mõistab tulenevalt VÕS § 132 lg 4 kostjalt hageja kasuks välja 1020-72=948 eurot.
18.Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud
2-22-2400 või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10).
19.Seega peab kohus hindama, kas kohtueelses menetluses õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 360 eurot (km-ta). Themis Õigusbüroo on kohtueelses menetluses osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 144 eurot (ilma käibemaksuta) töömahuga 2,5 tundi, mis on kujunenud järgmistest tegevustest: asjaolude analüüs, nõudeavalduse koostamine, kindlustusega suhtlemine, nõude esitamine kostjale. Kohtu hinnangul on hageja poolt õigusabi kasutamine olukorras, kus kostja on oma süüd vältavalt eitanud, vajalik ja põhjendatud. Samuti on eluliselt usutav ning mõistlik kohtueelse õigusabi ajakulu arvestus. Kohus leiab, et hagejale on tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol ning nimetatud nõue tuleb täies ulastuses rahuldada. Kohus mõistab tuginedes VÕS § 115 lg 1 ja VÕS 128 lg 3 sätestatule hageja kasuks kostjalt välja hüvitise 360 eurot hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude eest.
20.Viiviste nõue. Hageja on esitanud viivisenõude kuna kostja on hageja ees rahalise kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja lähtub viivise arvestamisel kostjale esitatud nõude avalduses märgitud tähtpäevale järgnevast kuupäevast. Kohus on seisukohal, et viiviste nõue on põhjendatud ning kohus nõustub hagejaga, et viiviseid tuleb arvestada nõude sissenõutavaks muutumise ajast alates. Nõue muutus kohtu hinnangul sissenõutavaks 29.10.2021. Kuna kohus rahuldab nõude osaliselt, tuleb viivisesumma arvutada rahuldatud nõudelt summas 1308 eurot. Viivise summa sissenõutavaks muutunud hüvitise eest perioodil 29.10.2021 kuni 14.02.22 on 31,25 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud kahjusummalt alates 29.10.2021, mil summa muutus sissenõutavaks.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad poole hagi osalise rahuldamise puhul menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja siiski pidi oma nõude sissenõudmiseks kohtusse pöörduma ja on teinud selleks kulutusi nii riigilõivu kui esindajatasu näol, on kohtu hinnangul õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuded olid hagis kokku 1380 eurot, kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja 1308 eurot, mis on 94,78% esitatud nõudest.
22.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-22-2400
23.Hageja taotleb menetluskuludena õigustoimingute eest kokku 1080 euro väljamõistmist, millest hagiavalduse koostamine ja esitamine 4 tundi so. 576 eurot, kostja seisukoha analüüs, täpsustused kliendiga, vastuväite koostamine ja esitamine 15.06.2022 3 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine ja jooksev töö AET-iga 0,5 tundi. Kokku ajakulu 7,5 tundi, tunnihind 144 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud, kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane, poolte ajakulu menetluses on võrreldav ning esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades on ajakulu põhjendatud. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1080 eurot õigusabikulude ja 315 eurot riigilõivu eest, kokku 1395 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest kostjalt välja mõista 94,78% seega 1322,18 eurot.
24.Kostja taotleb menetluskuludena hagejalt 780 euro väljamõistmist 6,5 tunni eest, tunnitasu suurus 120 eurot. Hageja vaidleb kulutustele vastu 240 euro osas. Kohus leiab, et hageja vastuväited antud juhul ei anna alust kostja kulutuste vähendamiseks, seda enam, et hageja enda menetluskulud on analoogsed. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 780 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud sellest hagejalt välja mõista 5,22% ehk 40,72 eurot.
25.Tasaarvestada hagejalt välja mõisteavad proportsionaalsed menetluskulud 40,72 eurot kostjalt välja mõistetavate menetluskuludega 1322,18 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1281,46 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.