Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
13. oktoober 2022.a, Tallinnas
Menetlusosalised esindajad
ja
2-21-13483 N. T. avaldus Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu vastu Tallinn, Madala tn
korteriühistu 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsuste nr 1, 2, 3 ja 4 tühisuse tuvastamiseks
nende Avaldaja: N. T. (isikukood xxx elukoht xxx; e-post xxx) Puudutatud isik: Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu (registrikood 80166499, asukoht Madala tn 30, Tallinn; e-post xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja A. Y. (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 09.11.2021 taotlus N. T.’le trahvi määramiseks rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata N. T. taotlus 15.07.2022 tõendite kogumiseks.
3.Jätta rahuldamata N. T. avaldus Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu vastu Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsuste nr 1, 2, 3 ja 4 tühisuse tuvastamiseks.
4.Jätta menetluskulud avaldaja N. T. kanda.
5.Määrata, et Tallinn, Madala menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused
1.N. T. esitas kohtule avalduse Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu vastu Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsuste nr 1, 2, 3 ja 4 tühisuse tuvastamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu liige.
1.2.30.06.2021 toimus korteriomanike kordusüldkoosolek, millel olid arutlusel järgmised päevakorra punktid seoses kohtu poolt tühistatud otsustele ning on vaja need uuesti vastu võtta (punktid 1 kuni 3): 1. 2020. majanduskava kinnitamine; 2. Remondifondi suurendamine küttevabaks perioodiks (juuli, august, september 2020) 0,75 senti m2 kohta; 3. Reservfondi loomine, vastavalt uue seaduse nõuetele; 4. KÜ Madala 30 uue põhikirja kinnitamine; 5. Jooksvad küsimused.
1.3.Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teates (21.06.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise teates millele kehtivad kvooruminõuded) ei ole märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda kohtumäärusega tsiviilasjas number 2-20-18790 ja kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-11829 ning nende dokumentidega tutvumise korda.
1.4.Sellega jäetakse kutses korteriomanikele ekslik mulje, et otsused, mis kohus tühistas, on kohustuslik uuesti vastu võtta muutmata kujul, et tegemist on korduskoosolekuga, millele kehtivad teistsugused kvooruminõuded. Samas on lisatud võrreldes 20.10.2020 üldkoosolekuga kaks uut punkti – põhikirja kinnitamine ja jooksvad küsimused, ja uus majanduskava 2020.
1.5.Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda majanduskava järgmiste osadega: ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. Kutsele lisatud majanduskava eelnõu ei vasta KrtS § 41 lg 1, lg 4, lg 5 nõuetele.
1.6.Otsustega nr 2 ja 3 on sisuliselt kehtestatud majanduskava, kuna KrtS § 41 lg 1 punkt 1 järgi on kaasomandi eseme seisukord ja kavandatavad toimingud majanduskava üheks osaks.
1.7.Vastavalt taotlustele avaldustes 17.06.2021 ja 29.06.2021 keelati avaldajale juurdepääs informatsioonile, mis on vajalik mõistlike otsuste tegemiseks üldkoosolekul 21.06.2021 ja kordusüldkoosolekul 30.06.21.
1.8.Kordusüldkoosoleku protokoll ei sisalda 21.06.2021 liikmete J. Z. (xxx), T. N. (xxx) ja J. V. eriarvamusi, mis on allkirjastatud digitaalselt ja saadetud üldkoosolekule ja juhatusele.
1.9.Otsustega nr 2 ja 3 on sisuliselt kehtestatud majanduskava. Remondifondi ja reservkapitali tehtavate maksete kehtestamine on osaks majanduskavast (KrtS 41 lg 1 punkt 4). Eeltoodu alusel leiab avaldaja, et KÜ Tallinn, Madala tn 30 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsused 2 ja 3 on tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel, kuna kokkukutsumise teade ei vasta KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõuete ning seega on otsuste vastuvõtmisel oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud kohta, kus on võimalik majanduskava kõigi osadega täielikult tutvuda vastavalt KrtS § 41 lg 1. Majanduskava osad - kaasa arvatud ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest on korteriomanike jaoks väga oluline.
1.10.Avaldajal ei ole korteriühistu ees võlgnevust summas 189 eurot. KrtS § 20 lg 4 kohaselt taotleb avaldaja kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud 60-päevase tähtaja ennistamist 2019. aasta üldkoosoleku otsuste osas. See summa vaidlustatakse uues kohtuasjas ja seda ei saa pidada võlaks.
1.11.Avaldaja leiab, et juhatus on kohustatud tagastama korteriühistule kõik õiguskonsultatsioonikulud 2020. aastaks. Majanduskava 2020, mis sisaldab 400 eurot juriidiliste teenuste eest 2020. aastal, kinnitati 30.06.2021 seaduse oluliste rikkumistega. Aastal 2020 ei olnud majanduskava a priori. Juhatusel puudub õigus kasutada nõustaja teenuseid.
1.12.Avaldaja palub kohtul tunnistada tühiseks Korteriühistu Tallinn, Madala tn 30 juhatuse liikmete J. B. ja M.K. tehing A.Y. .
1.13.Avaldaja on 15.07.2022 menetlusdokumendis palunud kohtul välja nõuda puudutatud isikult KÜ Madala 30 dokumendid, mida avaldajale ei esitatud ajavahemiku 2019-2021 kohta.
2.Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
3.Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
3.1.Avaldaja nõuded on ebaselged. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlustatud korteriühistu otsuse punktid 1-4 on vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega.
3.2.2020.aasta majanduskava on korteriühistu liikmete poolt kinnitatud vastavalt kehtivale seadusele. Remondifondi suurendamine on ühistu liikmete poolt kinnitatud. Reservfondi loomine on võetud vastu liikmete poolt vastavalt KrtS § 48.
3.3.Kutse koos lisadega oli pandud kõigile liikmetele postkastidesse ja saadetud epostiaadressile. Avaldaja nimetatud asjaolusid ei vaidlusta.
3.4.Avaldajal on korteriühistu ees võlgnevus summas 189 eurot.
3.5.Korteriühistu üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja vastuvõetud otsused ei ole vastuolus seadusega.
3.6.Puudutatud isik palub määrata avaldajale rahatrahv, kuivõrd avaldaja tegutseb järeleandlikkuselt leplikus ja seega püüab diskrediteerida KÜ Madala 30 juhatust ja korteriühistu liikmeid.
3.7.Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab.
4.Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 715 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
6.Tallinn, Madala tn 30 korteriühistu esitas 09.11.2021 kohtule taotluse avaldaja trahvimiseks, kuivõrd avaldaja viib kohut eksitusse (t lk 81). TsMS § 45 lg 4 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil käitunud isikut, samuti menetlusosalist või tema esindajat või nõustajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse tööpäeva. TsMS § 46 lg 1 kohaselt kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit või muid asjaolusid.
Kohus leiab, et puudutatud isiku 09.11.2021 taotlus trahvi määramiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et trahvi määramise eeldused ei ole täidetud. Puudutatud isik ei ole oma taotluses toonud välja trahvi määramise eelduseid. Avaldaja on menetlusosaline, kellel on õigus esitada kohtule vastuseid ja taotluseid, muuhulgas paluda kontrollida puudutatud isiku esindajate volitusi. Kohus leiab, et
tegemist ei ole pahatahtlikkusega, vaid menetlusõiguste kasutamisega. Avaldaja esitas 18.11.2021 (t lk 87) taotluse puudutatud isiku esindajate volituste kontrollimiseks. Kohus saab puudutatud isiku esindajate volitusi kontrollida käesoleva lõpplahendi tegemise raames ning taotluse esitamine ei takista asja õiget, kiiret ja võimalikult väikese kuludega menetlemist. Avaldaja ei ole jätnud täitmata kohtu korraldusi.
7.Avaldaja leiab (t lk 87), et puudutatud isiku juhatuse liikmed J. B. ja M. K. ei saa kohtus puudutatud isikut esindada, kuna seadus ei luba ilma üldkoosoleku otsuseta kohtus esindajaks olla. Samuti ei saa esindaja olla A.Y., kuna üldkoosolekut ei ole peetud ning juhatuse koosoleku otsused kohtuvaidluses esindamise kohta ei ole pädevad. Avaldaja viitab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-le 4. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldub korteriomanike üldkoosolekule MTÜS § 19 lg 1 p 1-5. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingute esindaja määramine.
MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Selle sätte alusel on vajalik üldkoosoleku otsusega esindaja määramine juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega. Nimetatud sättes on muu põhikirjaga ettenähtud organi liikme puhul tegemist MTÜS §-s 31 sätestatud muu organiga ehk organiga, kes määratakse teatud tehingute tegemiseks lisaks juhatusele ning mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei kohaldu juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu liikmega.
Kohus leiab, et puudutatud isiku seaduslik ja lepinguline esindaja saavad kohtus puudutatud isikut esindada. MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesoleval juhul ei kohaldu. Avaldaja ei ole puudutatud isiku juhatuse liige, samuti muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. Käesolev tsiviilvaidlus on korteriühistu ja korteriühistu liikme vahel. Puudutatud isik on kohtule esitanud puudutatud isiku juhatuse liikme J. B. poolt A. Y.le antud volikirja (t lk 45). Lisaks märgib kohus, et puudutatud isik ei ole käesoleval juhul otsustanud õigusvaidluses osalemise üle. Avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku vastu, mitte vastupidi. Kohtu hinnangul kohaldub MTÜS § 19 lg 1 p 4 üksnes juhul, kui korteriühistu ise soovib juhatuse liikmega või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega õigusvaidlust pidada.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii puudutatud isiku seaduslikel esindajal kui ka lepingulisel esindajal A. Y.l on õigus puudutatud isikut käesolevas vaidluses esindada.
8.Avaldaja on esitanud 15.07.2022 taotluse tõendite kogumiseks (t lk 112p). TsMS § 236 lg 2 esimese lause kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu
hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd taotletavad dokumendid ei ole seotud antud vaidluse esemega. Avaldaja on palunud kohtul välja nõuda KÜ Madala 30 juhatuselt järgmised dokumendid: 1. Majanduskava 2019; 2. Aastaaruanne 2019; 3. Üldkoosoleku protokoll 29.05.2019, millele on alla kirjutanud koosoleku juhataja Zoja Jakōmiv 4. põhikiri TALLINN, MADALA TN 30 KÜ; 5. kõik notari poolt kinnitatud ja oktoobri 2021 registrisse kantud kehtivad dokumendid; 6. Arved A. Y. ja nende maksekorraldused (TALLINN, MADALA TN 30 KÜ pangaarve väljavõte); 7. tehtud kanne vastavasse registrisse A. Y. jaoks. Avalduse põhjendusena on märgitud, et KÜ Madala 30 juhatus ei ole neid dokumente esitanud ning need tõendavad ja põhjendavad kohtusse pöördumise otstarbekust ja aitavad kohtul teha objektiivset, erapooletut otsust.
Kohus leiab, et avaldaja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd taotletavad dokumendid ei ole seotud antud vaidluse esemega. Käesoleva vaidluse esemeks on KÜ 30.06.2021 üldkoosoleku otsuste p 1 kuni 4 kehtivus või tühisus (kehtetus). Avaldaja taotletud dokumendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib saada korteriühistult teavet, siis on viimasel õigus esitada iseseisev avaldus kooskõlas KrtS § 45.
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on vastavalt nimetatud sättele võtnud asja juurde registris oleva ja avalikult kättesaadava puudutatud isiku kuni 03.10.2021 kehtinud põhikirja (t lk 122 – 129).
Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:
9.3.1.Avaldaja on puudutatud isiku liige (t lk 4-5);
9.3.2.21.06.2021 toimus puudutatud isiku üldkoosolek (t lk 20);
9.3.3.30.06.2021 toimus puudutatud isiku kordusüldkoolek (t lk 6).
KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
9.6.1.KrtS § 29 lg 1 sõnastuse järgi peab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine olema oluline. Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Nimetatud takistusi võivad eelkõige põhjustada liiga lühike etteteatamise aeg või otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine (vt. Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-18-12673, p 12.4.2.). Avaldaja leiab, et 30.06.2021 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuivõrd kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda tsiviilasjas nr 2-20-18790 ja tsiviilasjas nr 2-20-18790 tehtud kohtumäärustega. Samuti ei ole kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teates märigtud, kus on võimalik tutvuda majanduskavaga ning lisatud majanduskava eelnõu ei vasta seaduse nõuetele (t lk 1p).
9.7.1.Kohus leiab, et avaldaja etteheited, et puudutatud isik ei ole avaldanud enda liikmetele, et teavet, kus on võimalik tutvuda tsiviilasjades nr 2-20-18790 ja 220-18790 tehtud kohtumäärustega, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Tegemist ei ole teabega, mille eelnev avaldamine ja tutvustamine korteriühistu liikmele oleks seadusest tulenevalt kohustuslik. 30.06.2021 üldkoosoleku protokolli (tl 7) kohaselt võeti vastu otsus kinnitada 2020.a majanduskava (otsus nr 1) ja uus põhikiri (otsus nr 4).
9.8.1.KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 3
kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.
9.8.2.Põhikirja p 3.3.6. (tl 23) kohaselt kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majandustegevuse aastakava kinnitamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majandustegevuse aastakava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kui korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja käesolevas punktis loetletud dokumendid saata omaniku avaldatud aadressile.
9.8.3.30.06.2021 kordusüldkoosoleku kutses (tl 6) on märgitud, et kutse koos lisadega on pandud kõigile postkastidesse ja on saadetud e-posti aadressile, kui e-posti aadress on teada. Kutse kohaselt on kutse lisad 2020.a majandustegevuse kava (lisa 1) ja põhikirja projekt (lisa 2). Kutses on märgitud, et kutse on ilma lisadeta ka teadete tahvlil ja lisad on eelnevalt korteriomanikele kätte toimetatud. Kohus leiab, et korteriühistu on 30.06.2021 kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel täitnud KrtS § 20 lg 3 ja põhikirja p 3.3.6. sätestatud nõudeid. Korteriühistu on pannud 2020.a majanduskava ja uue põhikirja projekti korteriomanikele postkasti ning märkinud sellekohase info kutsel. Sellega on KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõue märkida kutses dokumentidega tutvumise koht ja kord, täidetud. Lisaks on dokumendid edastatud korteriomanike e-posti aadressidele, kes on enda e-posti avaldanud. Kohtu hinnangul ei pidanud korteriühistu kutsele märkida dokumentide tutvumise kohta täiendavat infot, kuivõrd korteriomanikele edastati dokumendid postkasti panemise ja e-postile saatmise teel ning selline info on kutsel olemas. Igal korteriomanikul on dokumentide postkasti panekuga ja e-postile saatmise korral võimalik dokumentidega tutvuda endale sobival ajal ja viisil. Avaldaja ei ole esile toonud, et ta ei saanud postkasti või e-posti kaudu dokumente kätte ning talle ei võimaldatud dokumentidega tutvumist. Samuti ei ole avaldaja esile toonud, mis talle dokumentide tutvumise juures ebaselgeks jäi või millist täiendavat korda ta oleks korteriühistult oodanud. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole KrtS § 20 lg 3 sätestatud nõuet rikkunud ja otsus nr 1 ja 4 ei ole avaldaja eeltoodud põhjendustel tühised.
9.10.Avaldaja leiab, et 30.06.2021 kordusüldkoosoleku päevakorrapunktid 1-3 puudutavad majanduskava. Kutsele lisatud majanduskava eelnõu ei vasta seaduse KrtS § 41 lg 1 p 1, 4 ja 5, lg 4 ja 5 nõuetele. Otsustega nr 1, 2, 3 on sisuliselt kehtestatud majanduskava, kuna KrtS § 41 lg 1 punkt 1 kohaselt remondifondi ja reservkapitali tehtavate maksete kehtestamine on osaks majanduskavast.
9.11.30.06.2021 üldkoosoleku protokolli (tl 7) kohaselt võeti vastu otsus 2020. aasta majanduskava kinnitamiseks (otsus nr 1), remondifondi maksete suurendamine küttevabaks perioodiks (juuli, august, september 2020.a) 0,75 eurot m2 kohta (otsus nr 2) ja reservfondi moodustamine summas 4000 eurot omakapitali ja hooldusfondi varudest (nagu oli ka 2020. aasta koosolekul kokku lepitud) (otsus nr 3).
9.12.KrtS § 41 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest, 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 4 sätestab, et kui majandusaasta
jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. KrtS § 41 lg 5 kohaselt, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
9.13.Avaldaja on esitanud 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsuste nr 1-3 tühisuse tuvastamise nõude. Avaldaja esitatud vastuväited, mille kohaselt otsused nr 1-3 on seotud majanduskavaga ning kutsele lisatud majanduskava eelnõu ei vasta seaduse sätetele, ei ole otsuste tühisuse alus. Seaduse nõuetele mittevastava majanduskava vastuvõtmise vastuväide on otsuse kehtetuks tunnistamise alus (TsÜS § 38 lg 1). Avaldaja ei ole esitanud kehtetuks tunnistamise nõuet. Kohus leiab, et vastuvõetud 2020.a majanduskava ei vasta teatud küsimustes seaduse nõuetele (nt ei sisalda ülevaadet kaasomandi eseme seisukorrast), kuid kuna avaldaja ei ole otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet esitanud, ei anna kohus 2020.a majanduskava osas põhjalikumat hinnangut. Isegi kui majanduskava ei vasta seaduse nõuetele, ei saa kohus otsuste tühisust tuvastada.
9.14.Lisaks märgib kohus, et remondimaksete suurendamise ja reservfondi moodustamise saab otsustada eraldiseisva üldkoosoleku otsusega ning seda ei pea otsustama majanduskava kehtestamise raames (KrtS § 35 lg 1 ja 2 p 5). Eeltoodud väide ei anna alust tuvastada vastuvõetud otsuste tühisus. Kohus leiab, et 30.06.2021 kordusüldkoosoleku otsused nr 1-3 ei ole avaldaja poolt esile toodud põhjendustel tühised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 20.06.2022 määruses asjas nr 2-198045/46 selgitanud: „Kolleegium märgib, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel.“
9.15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
10.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
11.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Arvestades asjaoluga, et avaldus rahuldamisele ei kuulu, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
13.Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõiste esindajakulu summas 715 eurot (t lk 103). Avaldaja on asunud seisukohale, et puudutatud isiku kõiki menetluskulusid oleks saanud vältida, kui juhatuse liikmed J. B. ja M. K. täidaksid oma kohustusi tavapärase oodatava
hoolsusega (t lk 119). Muid vastuväiteid avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele esitanud ei ole.
13.1.Kohtu 29.06.2022 määrusega (t lk 108) anti menetlusosalistele tähtaeg esitada kohtule hiljemalt 15.07.2022 oma menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid vastavalt TsMS § 176 lg 6.
13.2.Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja tõendavaid tõendeid kohtule esitanud. Kuna kohus ei saa seetõttu kontrollida, kas puudutatud isikul on tekkinud menetluskulude tasumise kohustus, siis asub kohus seisukohale, et puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.