Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 12. oktoober 2022, Jõhvi kohtumaja 2-22-11732 Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi J. K. vastu kahju hüvitamise nõudes 448 eurot Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood:70001975, asukoht: Paldiski mnt 80, Tallinn, Harju maakond, e-posti aadress: [email protected] Hageja volitatud esindaja: Evelin Hahndorf Kostja: J. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: xxx
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas Viru Maakohtule hagi J. K. vastu kahju hüvitamise nõudes. 29.08.2022 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega, sh 29.08.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale isiklikult kätte 31.08.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.09.2022) hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 sätestab, et matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Ohvriabi seadus (OAS) § 31 lg 1 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. OAS § 10 lõike 1 punkt 3 ja p 5 kohaselt kuulub 2(3)
hüvitamisele ohvri surmast tulenev kahju ja ohvri matusekulud. OAS § 13 kohaselt vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot. Harju Maakohtu 12.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx (jõustunud 07.09.2020) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver X (isikukood: xxxxxxxxxxx) suri. Y (ik xxxxxxxxxxx) esitas Sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 9 alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri Xi matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 26.07.2019 otsusega nr KTO613 hüvitati Yle matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448 eurot. OAS § 31 lg 1 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja palus hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 448 eurot (matusekulud). Riigile regressi korras tagastatava hüvitise summa palus hageja üle kanda: Sotsiaalkindlustusameti ühele valitud arvelduskontole: a/a nr EE742200001120057958, Swedbank AS või a/a nr EE761010002033069006 SEB Pank AS, viitenumber 5420024742. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja rahalise kahjuhüvitise summas 448 eurot. Kohus määrab, et kostjal tuleb väljamõistetud kahjuhüvitis tasuda Sotsiaalkindlustusameti ühele valitud arvelduskontole nr EE742200001120057958 Swedbank AS või nr EE761010002033069006 AS SEB Pank, viitenumber on 5420024742 (TsMS § 445 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1), mistõttu kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.