Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. oktoobril 2022 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-21-136501 Tsiviilasja number Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja A K Kostja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta rahuldamata S Pi taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks
2.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S Pi vastu võla väljamõistmiseks
3.Välja mõista S Pilt võlgnevus 100 (ükssada) eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S Pi kanda ja määrata menetluskulude suuruseks 200 (kakssada) eurot.
Edasikaebamise kord
hagi
S
Pi
vastu
2.Välja mõista S Pilt hagimenetluse kulud 200 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista S Pilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Hageja taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõidukite registreerimisnumbriga xxx (edaspidi sõiduk 1) ja xxx (edaspidi sõiduk 2) omanik/vastutav
kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõidukid pargiti 08.11.2018, 10.11.2018 ja 21.12.2018 hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes, kuna puudus parkimiseks nõutav luba. Sõiduk 1 oli pargitud 08.11.2018 ja 10.11.2018 hageja opereeritavale parkimisalale Bussijaam, Tallinn ning sõiduk 2 oli pargitud 21.12.2018 parkimisalale Türi 20, 22 Kohila 4, Tallinn. Sõidukite armatuurlaual ei olnud vastavatel aladel parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ega leppetrahvinõudeid tasunud. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Sissenõudmiskuludesse 10 eurot, on hageja arvestanud liiklusregistrisse Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja esitas 12.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 100,00 euro saamiseks, millele esitas kostja 18.11.2021 vastuväite. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et väidetavad lepingurikkumised oleks korda saadetud või oleks need korda saatnud kostja. Kostja pole sõidukiga xxx kunagi sõitnud, vaid sõiduk oli ostetud 3-le kasutajale kasutamiseks. Kostja ei ole kohustatud sõiduki vastutava kasutajana hagejaga ise ühendust võtma rikkuja isiku välja selgitamiseks. Rikkumised on toimunud enam kui 6 kuud tagasi ja vastavalt LS § 72 lg 2 on möödunud mõistlik tähtaeg, mille jooksul sõiduki omanik või vastutav kasutaja on kohustatud säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama sõidukit juhtinud isiku andmed. Eraisik ei pea sõidupäevikut ja keeruline on selgitada välja sõidukit juhtinud isiku andmed, seejuures on üks kasutajatest surnud. Rikkumiste kohta 08.11.2018 ja 10.11.2018 sõidukiga xxx märgib kostja, et sõiduk oli pargitud 5 päeval järjest parklas ja kõigil päevadel parkimise eest tasutud. Kostja oli jätnud auto parklasse, läinud välisreisile ning igapäevaselt uuendas parkimise eest tasumist. Maksmised on hagejale teada, kuid süsteemi võimetuse tõttu pikemalt maksta, jäi kostja kahel päeval makse sooritamisega hiljaks, makstes ikka 24h hinna. Kuna hageja pole tagastanud parkimistasu ja tahab saada lisaks leppetrahvi, siis on tegemist sama teenuse eest topelt tasustamisega ehk hageja soovib kostja arvel rikastuda. 21.12.2018 sõiduki xxx piltidelt on vaid ühel näha auto registreerimisnumbrit või muud sõidukit selgelt identifitseerivat tunnust, väga raske on mõista, kuhu on auto pargitud. Teistel piltidel võib sama hästi olla mõni muu sama värvi sõiduk, sest pildid on tehtud uduselt ja halva nurga all. Seega ei saa hageja väita, et see väidetav lepingu rikkumine on sooritatud kostja sõiduki poolt. 08.11.2018, 10.11.2018 sõidukiga xxx – väidetav rikkumine leidis aset päevavalguseta ajal. Lepingutingimuste tahvel on parklas valgustamata, seega tõenäoliselt ei saanud sõidukijuht tahvlilt tingimusi välja lugeda. 10.11.2018 sõidukiga xxx ei olnud tehtud vahepeal uut rikkumist, kuna sõiduk oli jätkuvalt pargitud samasse kohta. Eelmistes punktides väljatoodud väidetavad lepingurikkumised on tühised, kuna sõidukit hetkel juhtinud isik ei pruukinud aru saada ala halvasti tähistamise tõttu, et tegemist on parkimisalaga.
Kohtuotsuse põhjendused
4.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Kostja vastuväidetes esitatud taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna puuduvad TsMS §-s 423 toodud hagi läbi vaatamata jätmise alused.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
6.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-68-16, p 31 tulenevalt peab kostja tõendama, et tema ei ole lepingu pooleks. Kostja vastuväited, et tema ei ole sõidukit 2 kunagi kasutanud ja et seda kasutasid tema asemel kolm isikut, kellest üks on surnud, on paljasõnalised ehk tõenditega tõendamata. Kostja tuginemine LS § 72 lg-le 2 ja 3 ei ole antud juhul asjakohane ega välista tema kohustust TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendada oma vastuväiteid. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu tingimuste punktis 5 on sätestatud, et rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Samuti on eelnimetatud punktis sätestatud, et leppetrahvi tasumine
ei asenda parkimistasu maksmist. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Tingimuste teksti ei saa pidada sõiduki parkijale ebatavaliseks ega arusaamatult keerukaks ega ootamatuks. VÕS § 42 lg 2 teise lause kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja väärtuse suhet. Järelikult ei saa pidada tüüptingimusi, mis sätestavad parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi kohaldamise, ebamõistlikult kahjustavateks. Kostja ei ole esile toonud, kuidas tüüptingimused teda kahjustavad või miks ta peab ennast antud lepingulises suhtes nõrgemaks pooleks. Hageja kohaldatud leppetrahvi summad ei ole ebamõistlikult suured. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-117146 nähtub, et leppetrahvi suurus 30 eurot või isegi teatud juhtudel 50 eurot on mõistlik. Kostja pole esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks lepingut pidada selle sõlmituse korral vastuolus olevaks heade kommetega. Tüüptingimusi ei pea autojuht lugema sõidukit juhtides, vaid saab seda teha olles eelnevalt sõiduki peatanud ja asetanud selle armatuurlauale parkimiskella. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.
8.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
9.Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukitest ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli sõiduki 1 ja sõiduki 2 parkinud EP opereeritavatele parkimisaladele, mille eest talle väljastati parkimistrahvid 30 eurot iga rikkumise eest, kokku 90 eurot. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Parkimistrahvid on muutunud sissenõutavaks. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja
on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
10.Kostja vastuväited 08.11.2018 ja 10.11.2018 toimunud parkimiste kohta sõidukiga 1 on vastuolulised, sest ta väidab nii seda, et parkimine toimus päevavalguseta ajal ja lepingutingimuste tahvel oli parklas valgustamata, mistõttu ei saanud sõidukijuht tõenäoliselt tahvlilt tingimusi välja lugeda kui ka seada, et ta tasus parkimise eest hilinemisega. Kostja vastuväited seoses rikkumistega 08.11.2018 ja 10.11.2018 sõidukiga 1, mille järgi tasus ta parkimise eest, kuid hilinemisega, on tõendamata paljasõnalised. Ka möönab kostja sellega parkimistingimuste rikkumist. Hageja esitatud parkimisõiguse kontrollimise väljavõtetega on tõendatud, et sõiduki 1 osas tehtud parkimisõiguse kontrollimine toimus 08.11.2018 kell 9.21 ja kontrollimisel tehti kindlaks, et sõiduki parkimisõigus lõppes 14 minutit enne kontrolli teostamist ning parkimisõigust ei olnud ka lisakontrollil kell 9.27. Leppetrahviga on tõendatud, et see väljastati 08.11.2018, kell 9.21. Sõiduki 1 parkimisõiguse kontroll 10.11.2018 toimus kell 10.38 ja tõendist nähtub, et eelnev parkimisõigus lõppes 16 minutit varem ja uut parkimist ei olnud alustatud kell 10.38 ega ka lisakontrolli ajal kell 10.42. Leppetrahviga on tõendatud, et see väljastati kell 10.40. Parkimiskorraldaja ei saanud parkimist korduvalt kontrollides eeldada, et sõiduki parkimise eest tasutakse hiljem ja, et parkimistingimusi ei ole rikutud.
11.Kohus on seisukohal, et 21.12.2018 sõiduki 2 kohta tehtud fotod ja täiendavalt esitatud tõendid sõiduki paigutus ala suhtes, GPS andmed ja kaardiserveri väljavõte, on piisavad, et tuvastada sõiduki registreerimisnumbrit ja parkimist hageja opereeritavas parklas aadressiga Türi 20, 22; Kohila 4, Tallinn. Kostja väited, et mõnel fotol võib olla tegemist mõne muu sõidukiga on vastuolus esitatud tõenditega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et antud sõiduk asus samal ajal mõnes teises kohas ega seda, et ta ei ole sõidukit hageja parkimisaladele parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks parkimise alustamisel paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Eeltoodust tulenevalt ei lükka kostja vastuväited ümber hagiavalduses esile toodud ja tõenditega tõendatud asjaolusid. Vaidlus puudub, et parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Seega ei ole alust jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.
12.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Meeldetuletuskirjaga on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale rahvastikuregistri järgsele aadressile meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud liiklusregistrisse (Transpordiametile) saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
14.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kehtestab riigilõivumäärad ning sellest tulenevalt on vaja tasuda hagihinnalt riigilõivu 100 eurot. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud riigilõivu 55 eurot e-toimiku vahendusel avalduse. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel oma lepingulise esindaja EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tekkinud seoses kostja vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse koostamise ja selle lisade komplekteerimisega ning dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 tundi, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kostja on vaielnud menetluskulude väljamõistmisele vastu.
17.Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud ning tegemist on ühega masshagidest, mille koostamiseks vajalikud mallid on eelnevalt väljatöötatud, mis lühendavad hagi komplekteerimiseks ja esitamiseks kuluvat aega, on seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toiminguteks ja hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks kuluv aeg on vajalik ja põhjendatud 0,75 tunni ulatuses ja kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, seisukoha koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks 0,25 tundi kokku 1 tund summas 80 eurot (käibemaksuta).
18.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 200 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.