Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul pole hageja esitanud tõendeid, et ta on püüdnud kontakteeruda kostjaga leppetrahvi number 1353108212015046 osas nõudega seotud asjaolude selgitamiseks ega kompromisslahenduse otsimiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks enne maksekäsu kiirmenetluse alustamist teadlik nõuete olemasolust ja sisust ning nõutavate summade alusest, mis võimaldanuks kostjal esitada vastuväiteid nõudele ja otsida lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks. Hageja ei ole tõendanud ka leppetrahvide aluseks olevate parkimislepingute tingimuste sisu. Hagiavalduse lisas 4 esitatud foto liiklusmärkidest ja parkimislepingu tingimustest kannab pealetrükki 04.02.2020, mis langeb kokku sõiduki parkimise kuupäevaga. Sellest hoolimata ei saanud fotodel esitatud tingimused kehtida ajal, millal sõiduk oli pargitud. Sõidukist võetud fotodel on näha selge taevas ja kuiv pinnas, liiklusmärke ja parkimislepingu tingimusi kujutavatel fotodel on näha udune ja pilves taevas ning maapind on kaetud lume ja lörtsiga. Sellised erinevused ei saa olla seletatavad ilma kiire muutumisega lühikese ajavahemiku jooksul. Lisaks nähtub parkimislepingu tingimusi kujutavatel fotodelt, et parkla on autodest tühi, sõidukit kujutavatel fotodel aga on parkla sõidukeid täis. Eelnevast tuleneb üheselt, et hageja on liiklusmärke ja parkimistingimusi kajastavad fotod teinud muul ajal, kui leidis aset sõiduki parkimine ja parkimise kuupäeva kujutav pealetrükk on lisatud hiljem eesmärgiga viia kohus eksiarvamusele, et tingimused kujutavad sõiduki kasutaja ja operaatori vahel sõiduki parkimisel sõlmitud lepingu tingimusi. Hagiavalduse lisas 5 esitatud fotod ei võimalda kindlaks teha fotol kujutatud parkimislepingu tingimusi, sest fotodel olev tekst ei ole loetav. Kuivõrd hageja ei ole esitanud sõlmitud parkimislepingute tingimusi, millele ta leppetrahvi nõude põhistamisel viitab, ei ole võimalik kontrollida, kas parkimislepingu rikkumine aset leidis ja kas tingimuste rikkumise eest oli ettenähtud leppetrahv ja mis oli selliste trahvide kokkulepitud suurus. Seega on parkimislepingute väidetava rikkumise eest määratud leppetrahvide nõuded tõendamata ning hageja nõue tuleb vastavas osas jätta rahuldatama. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole kohtueelses menetluses käitunud heas usus. Hageja ei ole püüdnudki kostjaga kontakteeruda leppetrahvi nr 1353108212015046 osas, andmaks kostjale võimalust tutvuda nõude sisu ja alustega ning lahendada olukord enne kohtumenetluse algust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hagi lisas 8 nimetatud nõudekirjad on kostjani jõudnud. Lisas 8 esitatud (ilma kuupäevata) nõudekirjast ei nähtu, et kiri oleks saadetud tähituna ja et kostja oleks selle kätte saanud või selle vastuvõtmisest keeldunud. Hageja on saatnud ühe kirja leppetrahvi 1932802221947411 kohta, ühe kirja leppetrahvi 1410402201523308 kohta ja mitte ühtegi kirja leppetrahvi 1353108212015046 kohta. Hageja ei ole isegi üritanud kostjaga kohtueelse ja kohtumenetluse ajal kontakti otsida muul viisil, kui paberkandjal kirjade saatmisega kostja registreeritud elukohta hoolimata sellest, et kostja kontaktid on lihtsalt tuvastavad interneti otsingumootori kaudu, tema e-posti aadress on ühendatud riikliku eesti.ee aadressiga ja lisaks on ta kasutanud parkimiseks korduvalt hageja poolt opereeritavaid parklaid SMS-teenuse kaudu, mistõttu peab hagejal olemas olema kostja telefoninumber. Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest sai kostja hageja nõudest teada makseettepaneku esitamisega kohtu poolt 31.05.2022. Kui kostja keeldus makseettepanekut aktsepteerimast, järgnes koheselt hagiavalduse esitamine koos

menetluskulude nõudega. Hoolimata asjaolust, et vähemalt makseettepanekust keeldumise hetkeks olid kostja kontaktid hagejale teada, ei püüdnudki hageja vaidlust lahendada kohtuväliselt, vaid valis vaidluse lahendamiseks kõige kulukama viisi. Kostja peab sellist käitumist halvauskseks käitumiseks hageja poolt, mis on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 6 ettenähtud heas usus käitumise kohustusega. Kui kohus peaks hoolimata hagi vastuses toodud vastuväidetest kaaluma hagi osalist või täielikku rahuldamist, palub kostja kohtul vähendada määratud leppetrahvide summasid järgmistel põhjustel. Kostjal ei ole võimalik aru saada, mis on parkimislepingute tingimuste kohaselt ettenähtud leppetrahvide suurused, sest hagiavaldusele lisatud materjalid ei võimalda seda kindlaks teha. Kostja ei ole saanud varasemalt leppetrahvi suurusele vastuväidet esitada. Leppetrahvi nr 1410402201523308 osas seisneb sõiduki kasutaja väidetav parkimislepingu rikkumine eelduslikult asjaolus, et parkides Telia külaliste alal, unustas ta sõiduki Telia parkimisterminaalis parkima märkimast. Sõiduki kasutaja ei ole jätnud tasumata parkimistasu või muul viisil põhjustanud parkimisoperaatorile rahalist kahju. Leppetrahvi nõude kohaselt on trahvi määramise põhjuseks muu nõuetevastane parkimine/puudub parkimisluba. Seega ei vasta tõele hagiavalduse punktis 2.2 esitatud väide, et sõiduki kasutaja jättis parkimise eest tasumata. Leppetrahvi vähendamise (muu hulgas kuni nullini) üheks praktikas tunnustatud põhjuseks on rikkumisega tekitatud kahju puudumine või väiksus võrreldes leppetrahviga. Olukorras, kus parkijal oli õigus tasuta parkida (Telia külalisena), kuid ta unustas parkimise registreerida, ei põhjustanud ta parkimise korraldajale mingit rahalist kahju. Arvestades väidetava rikkumise iseloomu ja raskust, leiab kostja, et leppetrahvi summa 30 eurot on ebamõistlikult suur ja palub kohtul seda vähendada mõistliku suuruseni. Leppetrahvide nr 1353108212015046 ja 1932802221947411 osas seisneb sõiduki kasutaja väidetav parkimislepingu rikkumine eelduslikult asjaolus, et parkides sõiduki Kristiine keskuse külastamiseks, unustas ta märkida parkimise alguse aja. Sõiduki kasutaja ei ole jätnud tasumata parkimistasu või muul viisil põhjustanud parkimisoperaatorile rahalist kahju. Leppetrahvide nõuete kohaselt on trahvide määramise põhjuseks parkimisalgus fikseerimata. Seega ei vasta tõele hagiavalduse punktis 2.2 esitatud väide, et sõiduki kasutaja jättis parkimise eest tasumata. Lisaks, mõlemad parkimised on toimunud õhtusel ajal (vastavalt ca 19.45 ja 20.15), mistõttu ei kannatanud parkimiskohtade puudusest tulevat kahju ja kaubanduskeskus (Kristiine keskuses on lubatud parkida 4 tundi). Arvestades väidetavate rikkumiste iseloomu ja raskust, leiab kostja, et leppetrahvide kogusumma 25 eurot on ebamõistlikult suur ja palub kohtul seda vähendada mõistliku suuruseni. Kohtu põhjendused

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 04.02.2020 Mustamäe tee 5i Telia, Tallinn parklas ning 31.08.2021 ja 28.02.2022 Kristiine keskus, Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu esinemist tuvastanud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selles osas, et hageja pole esitanud tõendeid, et ta on püüdnud kostjaga kontakteeruda, kuivõrd see ei ole leppetrahvi nõuete esitamise eelduseks.

kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte. Ka kohtupraktikas on sellist leppetrahvi peetud mõistlikuks, mh olukordades, kus parkimistasul on ööpäevane piirmäär ning leppetrahv ületab mitmekordselt nimetatud piirmäära (nt juba viidatud tsiviilasjas nr 2-19-123666 tehtud otsus). Kostja poolt esitatud asjaolud ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses kõnealuste parkimisalade puhul ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud 3 lepingut, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu tekkinud kolm leppetrahvi nõuet, kokku summas 55 eurot (30 eurot, 10 eurot ja 15 eurot). Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 55 eurot.

rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Seega on asjakohatu kostja väide, et hageja ei püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Hetkest, kui kostjale tehti Pärnu Maakohtu poolt makseettepanek, ei saanud enam rääkida kohtuvälisest vaidluse lahendamisest. Seega kostja vastuväide selles osas, et makseettepaneku keeldumise hetkel ei püüdnud hageja vaidlust lahendada kohtuväliselt ja seetõttu on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, asjakohatu. Kostja on mh leidnud, et kohtul tuleks hinnata seda, kas kostjal oleks olnud reaalselt võimalik hageja nõuet täita või vaidlustada enne kohtumenetluse alustamist olukorras, kus kostjal tegelikkuses puudus informatsioon nõude sisu ja koosseisu kohta. Kohus selgitab, et kostja pidi olema teadlik leppetrahvinõuetest, kuivõrd leppetrahvid pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja seda on Riigikohus pidanud piisavaks teavitamiseks. Seega oli kostjal võimalik hageja nõuet täita olenemata kostja vastuväitest, et tal puudus informatsioon nõude sisu kohta. Täiendavat sissenõudmiskulu poleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust õigeaegselt vastavalt lepingule täitnud. Lõplikust nõudest (leppetrahvinõuetest koos sissenõudmiskuluga) sai kostja teada Pärnu Maakohtu poolt esitatud makseettepanekust, seega on mh asjakohatu kostja seisukoht, et nõude täitmisega asjaolud vajasid täpsustamist. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostjale saadetud meeldetuletuse osas hageja sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud.

tutvumine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja 25.07.2022 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud valdavas osas põhjustatud hageja ja tema esindaja mitte-heausksest käitumisest nõudega seotud kohtueelses ja maksekäsu menetluses. Esmalt on hageja esindaja esitanud menetluskuluna hageja poolt maksekäsu menetluses õigusabikulu 20 eurot, mille osas täpsem selgitus kulude sisu ja kandmise kohta puudub. Kostja palub kohtul kohustada hagejat vastavad selgitused esitama ja nende mitte-esitamisel nimetatud kulu mitte arvestada. Kostja märgib, et ei ole esitanud menetluses olevas tsiviilasjas ühtegi vastuväidet. Maksekäsu menetluses on kostja vaid andnud teada, et ei nõustu asja menetlemisega maksekäsu korras põhjendusel, et nõude sisu ja alus on ebaselge (ei nähtu maksekäsu menetluses esitatud andmetest). Seega on nimetatud õigusabi komponent (kostja vastuväidetega tutvumine 5 minutit) asjakohatu ja kostja palub kohtul seda mitte arvestada. Kostja hinnangul puudub esitatud hagiavalduses keerukus, millega oleks põhjendatud sellises mahus õiguseksperdi poolt asjale aja kulutamine. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 24.05.2022 ja 35 eurot 01.07.2022) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et hageja ei pidanud esitama nimetatud kulu osas täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 288 eurot ei ole põhjendatud. Kohus peab küll põhjendatud tunnitasu suuruseks 96 eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagiavalduse koostamise ja sellega seonduvate toimingutega seoses 1 tund. Samuti peab kohus põhjendatuks ajakuluks kostja 25.07.2022 seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aega 1 tundi. Seega on kokku hageja põhjendatud esindajakuluks 2 tundi summas 192 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjale täiendavalt selgitada, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel oluline, kas hageja käitus heas usus või mitte. Sellest olenemata ei ole kohus tuvastanud, et hageja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kohtul on võimalik TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei leia, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 312 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 312 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.