Võlaõigus

2-25-100843

Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Aktiva Finance Group osaühingu hagis N.I vastu võlgnevuse nõudes.

IV.

Jätta hageja taotlus poole riigilõivu 101.86 euro tagastamiseks rahuldamata.

V.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Aktiva Finance Group OÜ esitas 13.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.06.2025 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule 30.05.2025 maksegraafiku. Arvestades asjaoluga, et nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning pooled on esitanud kohtule maksagraafiku, mida saab käsitleda ka kompromissina, andis Pärnu Maakohus asja üle hagimenetluse jätkamiseks esimese astme kohtu menetlusse. 19.08.2025 kohtumäärusega jättis kohus kompromissi käiguta. 03.09.2025 esitas hageja kohtule nõude aluseks olevad asjaolud. 03.10.2025 määras kohus pooltele tähtaja uue kompromissi sõlmimiseks. 31.10.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks uue kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-25-100843 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

2

2-25-100843

Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 101.86 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Aktiva Finance Group OÜ esitas 13.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.06.2025 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule 30.05.2025 maksegraafiku. Arvestades asjaoluga, et käesolevas menetluses esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning pooled on esitanud kohtule maksagraafiku, mida saab käsitleda ka kompromissina, andis Pärnu Maakohus asja üle hagimenetluse jätkamiseks esimese astme kohtu menetlusse. 19.08.2025 kohtumäärusega jättis kohus kompromissi käiguta. 03.09.2025 esitas hageja kohtule nõude aluseks olevad asjaolud. 03.10.2025 määras kohus pooltele tähtaja uue kompromissi sõlmimiseks. 31.10.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks uue kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-25-100843 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et nad

3

2-25-100843 on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohus on kontrollinud hagiavalduse alusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning on seisukohal, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (võlaõigusseadus (VÕS) § 4034). Ülejäänud osas on kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingust tulenev nõue õiguslikult perspektiivikas. Hageja esitas kohtule nõude ümberarvestuse. Pooled esitasid kohtule uue kompromissi lähtudes nõude ümberarvestusest. Kompromissi summaks on 5164.42 eurot, milles on arvestatud poole riigilõivu 101.86 euroga. Kompromissile lisatud maksegraafikus on arvestatud tervet riigilõivu. Arvestades kompromissi punktis 1 nimetatud summasid ning hageja taotlust poole riigilõivu tagastamiseks, lähtub kohus kompromissi summast 5164.42 eurot. Eelneva alusel ei ole viimase osamakse suurseks mitte 146.27 eurot, vaid 44.42 eurot. Seega arvestatakse 28.06.2028 osamaksest maha 4.42 eurot riigilõivu katteks ja 155.58 eurot esindustasu katteks. Viimase osamakse summas 44.42 eurot maksetähtaeg on 28.07.2028, mis arvestatakse esindustasu katteks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 31.10.2025 kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

4

2-25-100843 Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (101.86 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 203.71 eurot. Võttes arvesse, et hageja on tasunud riigilõivu vaid maksekäsu kiirmenetluses, jätab kohus hageja taotluse TsMS § 150 lg 3 alusel poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.