Decovar OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
42 768,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Decovar OÜ (rk 14002020; aadress Tartu 11-6, Võnnu alevik, Kastre vald, Tartumaa), lepinguline esindaja: advokaat P. P. (e-post XXX) kostja: Farmada Invest OÜ (rk 12553786; aadress Ülikooli 2a, Tartu), lepinguline esindaja: advokaat A. T. (e-post XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Decovar OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Farmada Invest OÜ-lt Decovar OÜ kasuks järgmine:
2.1.põhivõlg 38 706,60 eurot ja viivis 965,66 eurot, kokku 39 672,26 eurot;
viivis põhivõlalt kohtule nõude esitamisest kuni otsuse tegemiseni kokku 6738,41 eurot;
2.3.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 11.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 05.10.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek Farmada Invest OÜ-le kuuluval Parve tee L2 Haaslava külas Kastre vallas Tartumaal asuval kinnistul (registriosa nr 4322504) summas 26 029,75 eurot Decovar OÜ kasuks).
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Välja mõista Farmada Invest OÜ-lt riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4760 eurot, kokku menetluskulu 5810 eurot Decovar OÜ kasuks.
7.Farmada Invest OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Decovar OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hageja
1.Tartu Maakohtu menetluses on Decovar OÜ (hageja) hagi Farmada Invest OÜ (kostja) vastu. 11.06. ja 02.07.2020 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 23 247,14 eurot, viivise sellelt 11.06.2020 seisuga 925,11 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (I kd lk 3-7, 21-26). 30.10.2020 suurendas hageja oma nõuet ning palus mõista kostjalt enda kasuks täiendavalt välja põhivõla 15 459,46 eurot, viivise sellelt 30.10.2020 seisuga 40,55 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 31.10.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni (II kd lk 161-163). Hageja põhivõla nõue on kokku 38 706,60 eurot (III kd lk 195).
2.Kuna töövõtuleping oli sõlmitud suuliselt, siis kõik kokkulepped ja läbirääkimised tööde sisu ja muudatuste osas toimusid peamiselt objektidel samuti suuliselt või poolte seaduslike esindajate telefonivestlustes. Tööde eeldatava maksumuse aluseks oli suulise kokkuleppe kohaselt varasenalt Ülenurme Villa elamurajoonis sama tüüp elamutes teostatud tööde hinnapakkumised. Kuivõrd lepingu sõlmimise ajal polnud kostja tellinud VKV projekte, ei olnud hagejal lepingu sõlmimisel võimalik esitada ka konkreetset hinnakalkulatsiooni. Hinnakalkulatsioon valmis 31.05.2019 ja põhines varasemalt tehtud majadest. Lõplikult valmisid tööd 2019. lõpus, mida kinnitavad teostatud kaetud tööde aktid, millega loeti tööd üle antuks. Tasumine pidi kokkuleppe kohaselt toimuma kahes etapis – esmalt, kui on paigaldatud hoonesisene kanal, veesüsteem ja põrandaküte koos kollektoritega ning hiljem siis, kui on välja ehitatud tehnoruum, paigaldatud santehnika ja põrandakütte juhtimise automaatika.
3.Arved, mis on esitatud kostjale: 15.11.2019 arve nr 19084 summas 3018,06 eurot, tasumise tähtajaga 22.11.2019; 15.11.2019 arve nr 19088 summas 3018,06 eurot, tasumise tähtajaga 22.11.2019; 12.12.2019 arve nr 19090 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19091 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19092 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19093 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19094 summas 2771,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019;
2/12
12.12.2019 arve nr 19095 summas 3191,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019.
4.Kostja on võlgnevust kinnitanud ka pooltevahelises kirjavahetuses – hageja 21.02.2020 kirjale vastas kostja 27.02.2020 kinnitusega (II kd lk 80-81). Tagamine
5.05.10.2022 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja seadis kostjale kuuluvale Parve tee L2 Haaslava külas Kastre vallas Tartumaal asuvale kinnistule (registriosa nr 4322504) kohtuliku hüpoteegi summas 26 029,75 eurot hageja kasuks (II kd lk 137-139). Kostja
6.Kostja hagi (sealhulgas täiendavat nõuet) ei tunnista ning on esitanud kaks tasaarvestuse avaldust.
7.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja kohustus tööde eest tasuma ainuüksi vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning selgitab, et vastavalt poolte kokkuleppele muutus hageja tasunõue sissenõutavaks peale tööde vastuvõtmist (st tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingupoolte esindajate poolt) ning töövõtja poolt dokumentatsiooni esitamist. Vastavalt poolte kokkuleppele muutus hageja tasunõue sissenõutavaks peale tööde vastuvõtmist (st tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist lepingupoolte esindajate poolt) ning kostja poolt dokumentatsiooni esitamist. Ainult arvete esitamine ei ole piisav, et lugeda tõendatuks, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud.
8.Hagiavaldusele on lisatud arved selgitustega „Sookase 1,3,6,7,8,9, lõpparve“. Kostja selgitab, et tegemist on arvetega lepinguga kokku lepitud tööde teise etapi eest, mida hageja pole siiani kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga üle andnud, samuti on esitamata dokumentatsioon. Seega on tööd üle andmata ning nõue pole muutunud sissenõutavaks.
9.Üle andmata on tööd teise etapi osas (tehnoruum, santehnika, põrandakütte automaatika), seega pole nõue sissenõutav.
10.Tööde vastuvõtmist ja arvete tasumist takistavad muuhulgas ka puudused teostatud töödes. Ainuüksi asjaolu, et tellija on asunud tööobjekti kasutama, ei ole piisavaks tõendiks tööde vastuvõtmise kohta. Seega ei ole rahaline nõue põhjendatud nt Maarjakase 10 ja 12 elamutes teostatud tööde osas.
11.Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud hageja väitega, et kostja on hageja ees tekkinud võlgnevusi kinnitanud muuhulgas nt pooltevahelises kirjavahetuses. Tegemist on hageja meelevaldse tõlgendusega. Kostja on 04.04.2020 e-kirjas selgelt välja toonud, et „kui kōik nōutud dokumendid saavad esitatud ja puudused likvideeritud, lähevad ka arved tasumisele”.
12.VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja poolt kostjale dokumentatsiooni esitamise kohustus oli hageja ja kostja vahelise lepinguga kokku lepitud, kuid kostja ei ole enda lepingulist kohustust täitnud. Kostja märgib, et dokumenteerimiskohustus tuleneb iseenesest juba ehituse töövõtulepingu üldtingimustest (ETÜ): vastavalt ETÜ 2013 p-le 9.1.8 töövõtja kohustub tööde
3/12
tegemise dokumenteerima vastavalt õigusaktidele ja lepingus sätestatud tingimustele (sh koostama ehitusprojekti kõikides nõutavates staadiumides, ehitusprojekti muudatused, ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, koosolekute protokollid jm tööde tegemist iseloomustavad dokumendid, nagu teostusjoonised, vastavussertifikaadid jm). EHS § 15 lg 1 järgi ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.
13.Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, et hageja koostab ja esitab kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktid koos teostusjooniste ja vastavussertifikaatidega. Teostatud tööd vaadatakse ühiselt üle, hageja likvideerib puudused ning kostja võtab tööd vastu. Hageja täiendav seisukoht
14.Hageja jääb seisukohale, et poolte omavahelistes ärilistes suhetes ei ole kostja kunagi varasemalt nõudnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamist ning et aktide väljastamine ei ole kunagi olnud töövõtja poolt väljastatavate arvete tasumise eelduseks. Hageja esitab tõendamiseks varasemaid arveid pooltevahelistest tööpraktikast tuleneva kinnituseks. Kostja esindaja pole kunagi käinud ühelgi ehitusplatsil kohtumas ega midagi vastu võtmas või allkirjastamas. Kostja täiendav seisukoht
15.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud varasemad arved, mis peavad näitama pooltevahelist tööpraktikat, pole pädevad tõendid, kuna tegemist on erinevate töövõtulepingutega.
16.Kostja selgitab, et vaidlusaluste objektide (Sookase tn 1-12, Maarjakase tn 2, 4, 6, 8, 10, 12, Loosi tn objektid ning Villa 1-1, Villa 1-2, Villa 50-1 ning Villa 50-2) osas teiste objektide kokkulepetest erinevad kokkulepped tulenevad asjaolust, et hageja teostas töid ilma tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nõudeta ebakvaliteetselt. Puudusi pole kõrvaldatud. Kostja tasaarvestusavaldused ja hageja vastused nende kohta
17.12.01.2021 tasaarvestuse avalduse kohaselt on alates 10.10.2020 muutunud sissenõutavaks (aktiivnõudeks) kostja arvest nr 2030032 tulenev nõue summas 1578 eurot. Kostja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingust. Nimelt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu 27.11.2017, mille objektiks oli Villa 21 eramu tänavakivide paigaldus vastavalt hinnapakkumisele nr 171127-1. Lepingu p-8 järgi oli teostatud ehitus-montaažitööde garantiiperioodiks kaks aastat ja garantiiperiood algas tööde lõppakti allakirjutamise kuupäevast. Garantiilepingu järgi kohustus töövõtja kõrvaldama kõik ehitusperioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul viisil Lepingule mittevastava Töö esimesel võimalusel ja omal kulul. Peale tööde vastuvõtmist ilmnes tööde lepingutingimustele mittevastavus tänavakivide osalise vajumise näol (tulenevalt aluspinna ebakvaliteetsest ettevalmistusest värava eest sissesõiduteelt – kivide aluspind jäeti piisavalt tihendamata ja täitmata). Decovar OÜ on puudust tunnistanud, teostades 2018. kevadel garantiikorras Villa 21 objekti tänavakivide paigalduse parandustöid. Peale garantiikorras teostatud töid on puudused uuesti ilmnenud ning lisandus ka uus puudus: kividevahelised vuugid jäeti liivaga täitmata. 26.08.2020 on kostja edastanud hagejale ettepaneku likvideerida
4/12
puudused Villa 21, Ülenurme, Kambja vald teostatud töödes. 02.09.2020 vastuses on hageja küll tunnistanud, et „garantiiperioodil oleme tõepoolest käinud objektil ja likvideerinud maja ostnud klienti häirinud puuduseid“, kuid on keeldunud peale garantiitöid tekkinud uute puuduste likvideerimisest. 04.09.2020.a edastas kostja hagejale viimase kohtuvälise ettepaneku likvideerida eeltoodud puudused hiljemalt 24.09.2020. Ettepanekus oli märgitud, et juhul, kui Decovar OÜ ei likvideeri puuduseid määratud tähtajaks, parandab Farmada Invest OÜ tööd ise või laseb seda teha ning esitab hagiavalduse Decovar OÜ vastu puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.
18.Hageja leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused (eelkõige lepingu rikkumine) ei ole täidetud, mistõttu on kostja nõue summas 1 578 eurot alusetu ja sellest tingituna puudub kostjal õigus ka tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt tuleneb VÕS § 200 lg-st 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1129-11 märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Eeltoodust tulenevalt on välistatud kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja tasaarvestusavaldus on lubamatu.
19.05.10.2021 esitas kostja uue tasaarvestuse avalduse. Kostja sissenõutavaks muutunud nõue (aktiivnõue) tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest: a) Pukaoru, Sirva küla; b) Sookase 7, Haaslava; c) Villa 1 ja 50, Ülenurme, eramute vee- ja kanalisatsiooni ning küttesüsteemi paigaldamiseks hageja poolt. 14.12.2020 on kostja e-kirjaga esitanud hagejale ettepaneku Pukaoru eramu küttesüsteemis ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse kirjelduse kohaselt osad ruumid on jahedamad ja soojemaks ei lähe. Nii ülemise kui alumise korruse küttekollektorites on kõik ajamid keskmises positsioonis ja termostaatidest reguleerimine ajamit kinni/lahti ei liiguta. Temperatuuri saab üldiselt reguleerida ainult maaküttepumbast. Ükski termostaat ei tööta, ehk ei liiguta ajamit ei kinni ega lahti. Kostja palus hagejal lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldada hiljemalt 31.12.2020. Hageja ei ole puudust kõrvaldanud, mistõttu kostja kõrvaldas puuduse ise (VÕS § 646 lg 5). Kostja on teinud puuduse kõrvaldamiseks kulusid summas 1700 eurot: kostja töötaja töötunnid (21 tundi) x kostja töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 420 eurot, millele lisandub materjalikulu 1280 eurot. Hageja poolt Sookase 7 eramusse paigaldatud WC poti seinatagusest ühendusest jooksis välja vesi. Kuna hageja keeldus puudust likvideerimast, kõrvaldas kostja puuduse ise (VÕS § 646 lg 5). Seinataguse ühenduse parandamiseks tuli lõhkuda sein ja liistud ning asendada veekahjustusi saanud parkett. Seina lahti võtmise, puuduse likvideerimise, veeavariist põhjustatud parketi ja liistude vahetuse ajakuluks oli kostja töötajal 3 tööpäeva, kokku 3 x 8,5 tundi = 25,5 tundi x töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 510 eurot. Materjali kulu oli järgmine: parketi alusmatt, parkett + liistud kokku 725 eurot. Seega on kostja kogukulu puuduse kõrvaldamiseks 1235 eurot. Villa 1, 50 eramutes jäid hageja poolt kahes vasakpoolses boksis tööd lõpuni teostamata (kollektor ja veesõlmed) ning esimese ja teise korruse vee ja küttetorustik olid omavahel ühendamata. Kuna hageja keeldus puudust likvideerimast, kõrvaldas kostja puuduse ise (VÕS § 646 lg 5): kostja töötaja teostas vee ja küttetorude ühenduse, kokku oli ühe boksi tööajakulu 2 päeva,
5/12
seega 2x8,5=17 tundi x töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 340 eurot, tööaja kulu kahele boksile 2x340=680 eurot. Materjalikulu ühe boksi kohta oli 525 eurot, kokku 2x525=1050 eurot. Puuduse kõrvaldamise kogukulu on seega 340+340+525+525 = 1730 eurot. Hageja on kostja vastu 11.06.2020.a hagiavaldusega esitanud rahalise nõude summas 23 247,14 eurot. Kuna kostja aktiivnõue summas 4665 eurot (1700+1235+1730) on muutunud sissenõutavaks ning hageja passiivnõude üle, summas 23 247,14 eurot (vastavalt 11.06.2020.a hagiavaldusele) käib kohtuvaidlus, on tasaarvestamise eeldused täidetud.
20.Hageja leiab, et kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, kuivõrd kostja poolt tasaarvestamiseks kasutatava nõude olemasolu ja suurus on ebaselged ja täielikult tõendamata. Esiteks, kostja on viidanud, et Pukaoru eramus, kus hageja on töid teostanud, on küttesüsteemis ilmnenud puudused: osad ruumid on jahedamad ja soojemaks ei lähe; nii ülemise kui alumise korruse küttekollektorites on kõik ajamid keskmises positsioonis ja termostaatidest reguleerimine ajamit kinni/lahti ei liiguta; temperatuuri saab reguleerida ainult maaküttepumbast; ükski termostaat ei tööta ehk ei liiguta ajamit ei kinni ega lahti. Pukaoru eramu põrandakütte termostaadid ostis ja tarnis tellija ehk eramu omanik ise. Hageja tarnis automaatika juhtploki ja ajamid ning teostas paigalduse. Ka on hageja teadlik Pukaoru eramus esinenud probleemist, kuid ei näe sellel seost käesoleva kohtuvaidlusega, kuna küttesüsteemi automaatika tarnimine ja paigaldamine ning sellega seotud arveldamine toimus otse hageja ja eramu omaniku vahel, mitte kostja kaudu. Seega ei puutu Pukaoru eramuga seotud kütesüsteemi automaatikaga väidetavalt esinenud või mitteesinenud probleemid kuidagi kostjasse, mistõttu on vastav nõue täiesti alusetu. Samas isegi kui leida, et Pukaoru eramus ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest (millega hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud summas 1 700 eurot. Õiguskirjandusest tuleneb, et VÕS § 646 lg 5, millele kostja on tuginenud, ei võimalda tellijal nõuda hüpoteetiliste parandamiskulude hüvitamist olukorras, kus puudust ei ole tegelikult kõrvaldatud. Seega peab kostja oma võimaliku nõude esinemist tõenditega kinnitama. Kostja poolt esitatud informatsioonist ei nähtu, millistele tegevustele ning kui palju on puuduste kõrvaldamisele aega kulunud. Samuti pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja töötaja palgakulu on väidetavalt 20 eurot tunnis või et materjalikulu oli 1 280 eurot. Teiseks, kostja on viidanud, et Sookase 7 eramusse paigaldatud WC poti seinatagusest ühendusest jooksis välja vesi ning kuna hageja keeldus puuduse likvideerimisest, kõrvaldas kostja puuduse ise. Hageja viitab, et on käesoleva kohtumenetluse raames korduvalt avaldanud, et nimetatud objektil avastatud leke oli tingitud kostja enda tarnitud WC-poti raamist, mille seina sees asuval liidesel oli mikromõra. Seega ei olnud antud leke kuidagi tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest. Nimetatud asjaolust on kostja tegelikkuses ka teadlik ning see teema on ammu lahendatud, seega igasugused väited hageja töös esinevate puuduste kohta selles kontekstis on selgelt pahatahtlikud. Praakliides on hagejal jätkuvalt alles ning vajaduse korral on hageja valmis kostjale demonstreerima praakliidese vettpidavuse puudumist (nt tegema video selle kohta, kuidas praakliides lekib). Hageja eeltoodud seisukohale ei ole kostja kogu menetluse vältel ka kordagi ühtki sisulist vastuväidet esitanud, mis hageja arvates annab üheselt kinnitust sellele, et järjekordse tasaarvestuse
6/12
avalduse esitamine on lihtsalt kostja taktika menetluse venitamiseks ning oma lepinguliste kohustuste täitmise vältimiseks. Samas isegi kui leida, et Sookase 7 eramus ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest (millega hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud summas 1 235 eurot. Kolmandaks, kostja on viidanud, et Villa 1 ja 50 eramutes jäid hageja poolt kahes boksis tööd lõpuni teostamata (kollektor ja veesõlmed) ning esimese ja teise korruse vee ja küttetorustik oli omavahel ühendamata. Villa 50 objekti osas selgitab hageja, et enne objekti müüki tuvastati objektil katkine toru. Hageja töömehed (mitte kostja omad) ühendasid selle kollektorist lahti ning paigaldasid ka uue toru, seega on väide, et esimese ja teise korruse vee ja küttetorustik oli omavahel ühendamata, vale, pahatahtlik ning paljasõnaline. Katkise toru ühendas uuesti süsteemi objekti ostnud inimene ise. Kui probleem selgus, käis hageja objektil kohal, ühendas uuesti katkise toru lahti ning tagas süsteemi korrasoleku. Eelnevast tulenevalt hageja nimetatud objektil esinenud probleemides enda süüd ei näe. Nimetatud objektil käis hageja ka kütteperioodi alguses, kuna elanik kaebas, et küttesüsteem ei toimi korrektselt. Kohale jõudes avastati, et kogu maja automaatika oli elaniku enda poolt valesti reguleeritud. Samuti on kostja täiendavalt jätnud mainimata ka asjaolu, et Villa 50-1 objektile paigaldati gaasikatel ja süsteem lasti töösse ilma hagejat teavitamata. Jääb arusaamatuks, kuidas hageja pidi kontrollima süsteemi tööd, kui kostja hagejat sellistest toimingutest isegi ei teavitanud. Hageja leiab, et igasugused väited hageja töös esinevate puuduste kohta selles kontekstis on taaskord selgelt pahatahtlikud. Villa 1 objekti osas märgib hageja, et hagejale teadaolevad probleemid on hageja poolt ka lahendatud ning muud võimalikud tööd, mida kostja väidetavalt nimetatud objektil tegi, ei puutu kuidagi hagejasse. Kostja pole taaskord tõendanud, et oleks pidanud likvideerima hageja poolt väidetavalt puudustega teostatud töid. Samas isegi kui leida, et Villa 1 ja 50 eramutes ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest (millega hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud summas 1730 eurot. Kokkuvõtvalt märgib hageja, et puudused, mida talle ette heidetakse, ei ole tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena, mistõttu kostja poolt esitatud täitmisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud ning sellest tingituna puudub kostjal õigus ka tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt tuleneb VÕS § 200 lg-st 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Samuti on õiguskirjanduses leitud, et oleks ebaõiglane, kui kostja, kelle vastu hagejal on selge ja maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskesti tõendatava nõude esitamise ning selle tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Eeltoodust tulenevalt on välistatud kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja tasaarvestusavaldus on lubamatu.
KOHTU SEISUKOHT
21.Hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et tasaarvestusavaldused on lubamatud.
7/12
22.Kohus nõustub iseenesest kostja seisukohaga, et tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses on üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on VÕS § 200 lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida lepingust taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele VÕS § 111 ja § 189 lg 1 järgi esitada. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu. Antud juhul aga pole tegemist pelgalt vastuvaidlemisega nõudele.
23.Esimese tasaarvestuse osas nõustub kohus hageja seisukohaga, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või ka osaliselt nõude maksmapaneku. Hageja on vastuväidetena esile toonud, et etteheidetavaid puudusi ei ole põhjustanud hageja, kuna puudused võivad olla tekkinud vaid kostja enda poolt. Nimelt alustas hageja töid pärast seda, kui kostja oli ise aluspinna ette valmistanud. Hageja ei pea kontrollima kostja poolt teostatud tööpinna kvalitatiivset seisu. Ka esitas hageja vastuväite, et kuna kostja võttis tööd vastu 17.12.2017, siis kehtis garantiiperiood kuni 17.12.2019. Nõue esitati aga alles 26.08.2020. Vastavalt VÕS § 155 lg 4 p 2 on garantiiperiood lõppenud. Kostja pole vastupidiseid tõendeid esitanud, vaid lõplikes seisukohtades üksnes kinnitanud, et ta jääb oma väidete juurde. Seega on välistatud tasaarvestuse rahuldamine.
24.Teise tasaarvestusavalduse osas nõustub kohus samuti hageja seisukohaga, et puudused, mida talle ette heidetakse, ei ole tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena, mistõttu kostja poolt esitatud täitmisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud ning sellest tingituna puudub kostjal õigus ka tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt tuleneb VÕS § 200 lg-st 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Oleks ebaõiglane, kui kostja, kelle vastu hagejal on selge ja maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskesti tõendatava nõude esitamise ning seda tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Kohus leiab, et kostja pole oma nõuet sellisel piisaval moel tõendanud, et kohus saaks asja sisuliselt hinnata. Eeltoodust tulenevalt on välistatud kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja tasaarvestusavaldus on lubamatu.
25.Eelnevaga seoses on kohus sunnitud tõdema, et hageja on viidanud õiguspäraselt sellele, et niivõrd pikaajaline menetlus on viibinud põhimõtteliselt kostjapoolsete kõikvõimalike taotluste ja lubaduste pakkumisega ning ebaselgete tasaarvestusvalduste esitamisega. Kohus märgib, et menetlusseaduste kohaselt tuleb võimalikult kiiresti esitada kõik oma vastuväited ja taotlused, kuid menetlust vaadates on kostja oma eesmärgiks seadnud asja võimalikult kiiresti lahendamist takistada. Kohus on andnud korduvalt kostjale tema enda palvel andnud võimaluse asi lahendada kokkuleppel, samuti andnud võimaluse esitada vastuhagi, kuid see on ainult pikendanud lahendini jõudmist, sest lubadusi ei täidetud.
8/12
Põhinõue ja täiendav nõue
26.Põhihagi osas leiab kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et pooled on sõlminud suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja teostas kostjale torutöid Südame elamurajoonis Haaslavas Sookase tn 1-12, Maarjakase tn 2, 4, 6, 8, 10, 12 ning Loosi tänava objektidel ning kostja kohustus tööde eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Samuti täiendava nõude osas on kohus vaidlust nõude suuruse üle pole. Tööde teostamise üle vaidlust samuti pole. Vaidluse all on peamiselt asjaolu selle üle, kas tööd saab lugeda üle antuks tulenevalt pooltevahelistest varasemast koostööst ja kujunenud praktikast, et tööde teostaja esitab kaetud tööde aktid ning nende alusel kostja tasub.
27.Hageja on oma nõuet tõendanud arvete esitamisega, mis kõik on muutunud sissenõutavaks: 15.11.2019 arve nr 19084 summas 3018,06 eurot, tasumise tähtajaga 22.11.2019; 15.11.2019 arve nr 19088 summas 3018,06 eurot, tasumise tähtajaga 22.11.2019; 12.12.2019 arve nr 19090 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19091 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19092 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19093 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19094 summas 2771,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19095 summas 3191,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019. Täiendava nõude osas esitatud arved nr 20039 summas 7669,73 eurot; nr 20040 summas 7669,73 eurot (lisa 20 – arve nr 20040); nr 20041 summas 120 eurot.
28.Kostja pole neid arveid maksnud, asudes seisukohale, et eelkõige tulnuks tööd vastu võtta ja alles seejärel saab midagi tasuda. Seega pole küsimus olnud rahalises suuruses, vaid suulise lepingu tõlgendamises ning varasema pooltevahelise tööpraktika hindamises.
29.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kõik kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav ning vastavalt kohtupraktikale ei tule rikkumise vabandatavus rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Antud juhul tuleneb hageja täitmisnõue hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 635 mõttes, mille lg-st 1 tuleneb, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
30.Hageja on käesolevaks hetkeks enda lepingulised kohustused kostja ees täitnud (st tööd teostanud), mistõttu on hagejal VÕS § 635 lg-st 1 ja § 108 lg-st 1 tulenevalt tekkinud õigus nõuda töö eest tasumist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimesele lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.
9/12
31.Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et suulise lepingu üheks kokkulepitud tingimuseks oli konkreetsete vaidlusaluste objektide puhul hageja poolt kostjale dokumentatsiooni esitamise kohustus, misjärel kostja saaks ka arveid tasuma hakata. Seevastu loeb kohus veenvaks ja tõendatuks hageja poolt esitatud seisukoha, et pooltevahelise varasema tööpraktika kohaselt mingeid akte omavahel ei vahetatud. Selle kinnituseks esitas hageja järgmised arved: nr 18006 summas 1395,24 eurot on tasutud 22.03.2018; 18007 summas 2520 eurot on tasutud 17.05.2018; 18034 summas 1260 eurot on tasutud 17.05.2018; 18035 summas 2906,4 eurot on tasutud 17.05.2018; 18041 summas 2786,4 eurot on tasutud 11.06.2018; 18046 summas 134,1 eurot on tasutud 21.06.2018; 18048 summas 2786,4 eurot on tasutud osamaksetena 12.07.2018 ja 24.07.2018; 18049 summas 1260 eurot on tasutud 09.07.2018; 18050 summas 1260 eurot on tasutud 06.07.2018; 18058 summas 600 eurot on tasutud 17.12 2018; 18088 summas 884 eurot on tasutud 17.12.2018; 18089 summas 884 eurot on tasutud 17.12.2018; 19007 summas 2175,58 eurot on tasutud 04.03.2019; 19008 summas 2577,58 eurot on tasutud 04.03.2019; 19020 summas 4878 on tasutud 03.04.2019; 19021 summas 4878 on tasutud 03.04.2019; 19022 summas 2989,26 eurot on tasutud 04.03.2019; 19038 summas 2 157,5 eurot on tasutud 10.06.2019.
32.Ka kostja ise on kinnitanud 18.11.2020 menetlusdokumendis, et varasematel objektidel kokkulepped tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kohta puudusid, kuna tegemist oli erinevate kokkulepetega. Samas ei ole kostja esile toonud ühtegi asjaolu, miks pidi senine praktika muutuma ning miks pidi sõlmima erinevaid kokkuleppeid. Kostja on võlgnevust kinnitanud ka pooltevahelises kirjavahetuses – hageja 21.02.2020 kirjale vastas kostja 27.02.2020 kinnitusega.
33.Hageja kinnitab, et nimetatud arvete tasumisele ei eelnenud mitte ühegi tööde üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamist ega allkirjastamist. Küll aga esitas hageja kostjale kaetud tööde aktid ja survestuse aktid põrandaküttele, kui oli paigaldatud vee-, kanalisatsiooni ja põrandakütte torustik ning kohe pärast seda ka vastavate tööde tegemise eest arved. Teise etapina esitas hageja arved, kui said paigaldatud hoone seinasisesed torustikud, millele eraldi akte ei olnud tarvis. Samas jäi aga sanitaartehnika mitmes elamus ootele, kuivõrd kostja pidi selle tarnima, kuid mis võttis vahel mitmeid kuid aega ning millise paigalduse eest esitati ka viimasena arve(d). Kohus peab hageja selgitusi adekvaatseks ja nõustub hagejaga, et pooled ei ole kunagi ühtegi tööde üleandmis-vastuvõtmisakti vormistanud ega allkirjastanud. Muu hulgas ei ole kostja seaduslik esindaja Heiti Salumets soovinud mitte ühegi elamu puhul isiklikult objektil kohtuda ja töid vastu võtta ega allkirjastada tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Kostja vastupidist väitnud ei ole.
34.Kõiki asjaolusid arvestades on kohus jõudnud seisukohale, et käesolevalt tuleb arvestada poolte omavahelist tegelikku tööde teostamise praktikat, kuna tegemist oli suulise lepinguga ning eluliselt on usutavam antud juhul hageja positsioon. Nimelt muutub praktika, mis on poolte vahel välja kujunenud, nende jaoks siduvaks, välja arvatud siis, kui nad on selle siduvust selgelt välistanud. Väljakujunenud praktikast võib rääkida siis, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohaste erikokkulepeteta. Kostja ei ole suutnud kohtule veenvalt tõendada, et pooltel oli vaidlusaluste objektide puhul mingid omavahelised erikokkulepped. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel varasemalt väljakujunenud praktika kohaselt piisas tehtud tööde eest tasu nõudmiseks üksnes arve väljastamisest. Kuivõrd kostja ei ole varasema praktika osas ka ühtki sisulist vastuväidet esitanud, ei ole vaidlust järelikult selles, et väljakujunenud praktika
10/12
kohaselt ei olnud tööde eest tasumise eelduseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Menetluskulud
35.TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlalt 23 247,14 eurolt 12.06.2020–10.10.2022 eest summas 4333,24 eurot ning põhivõlalt 15 459,46 eurolt 31.10.2020– 10.10.2022 eest summas 2405,17 eurot, kokku 6738,41 eurot. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 11.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
36.TsMS § 445 lg 2 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb 05.10.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
37.Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.28.04.2022 nimekirjas (III kd lk 197-198) palub hageja hüvitada menetluskulu kokku 6643,67 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot; lepingulise esindaja kulu 5593,67 eurot (käibemaksuta)). Kostja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 09.05.2022 ega ole sellele vastuväiteid esitanud (III kd lk 210).
40.Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot (I kd lk 1, II kd lk 126). Hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-id 1 ja 17 ning lisa 1 arvestades on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Hageja on käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Esindaja ajakulu oli kokku 39,93 t. Esindaja on menetluses koostanud ja esitanud hagiavalduse ning taotlusi (mh tagaseljaotsuse tegemiseks, hagi tagamiseks ja nõude suurendamiseks), tutvunud kostja esitatud menetlusdokumentidega ja esitanud nende kohta seisukohti, pidanud kompromissiläbirääkimisi, suhelnud kohtu ja esindatavaga, osalenud kahel istungil. Hagiavaldus sisaldab põhiliselt arvete loetelu ja kirjeldust ning pärast puuduste kõrvaldamist ka üldist lühiülevaadet asjaoludest. Täiendatud hagiavaldusele on mh lisatud mahukad kaetud tööde aktid, kuid ei nähtu, et esindajal tulnuks hagiavalduse koostamiseks nendega põhjalikult tutvuda ja neid analüüsida. Lõplikud seisukohad võtavad kokku varasemad seisukohad, mistõttu ei saanud nende koostamine olla
11/12
ajamahukas. Asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised, arutelud ja selgitused kliendile on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument ja osalemine istungil. Hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja seisukohtade koostamine ei ole keerukas. Ka Riigikohus on leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-10348, p 16). Arvestades asja keskmist keerukust ja mahukust, koostatud ja tutvumist vajanud dokumentide sisu ja mahtu, kompromissiläbirääkimisi ning istungiteks valmistumisele ja neil osalemisele kulunud aega, peab kohus esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 34 t.
41.Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4760 eurot (34 t * 140 eurot/t), kokku 5810 eurot. Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. Hageja menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata 833,67 euro ulatuses (6643,675810).
42.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse (III kd lk 198) alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
12/12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.