nende Hageja K. N. (isikukood XXX), lepinguline esindaja R. L., e-post: XXX Kostja E. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. L., e-post: XXX
Asja läbivaatamine
ärakuulamine toimus 12. aprillil 2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. N. hagi E. L. vastu võlgnevuse saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta E. L. menetluskulud K. N. kanda.
3.Määrata E. L. menetluskulude suuruseks 150 eurot.
4.Mõista K. N. lt välja menetluskulu 150 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni E. L. kasuks. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-21-136471 teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.K. N. (hageja) nõuab 23. detsembril 2021 esitatud hagiavalduses E. L. lt (kostja) 600 euro tasumist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja korraldas reisi Peruusse, mis pidi algselt toimuma 2020. aasta oktoobris, kuid lükkus Covid-19 pandeemia tõttu aasta võrra edasi. Hageja avaldas 2021. aasta aprillis soovi sellel reisil osaleda. Pooled lE. isid 15. aprillil 2021 kokku, et hageja tasub reisi ettemaksu 600 eurot kostja isiklikule arveldusarvele. Arvet ettemaksu kohta kostja hagejale esitanud ei ole. 15. juulil 2021 on kostja teavitanud reisiseltskonda, et reisibüroo ootab ülejäänud osas makset ja kostja ootab kinnitust reisil osalemise kohta 19. juuliks 2021. Reisikorraldajate tavapärase praktika järgi tasutakse pakettreisi viimane osamakse umbes kuu aega enne reisi toimumist. Hageja päringule, vastas Peruu reisibüroo, et nemad ootavad 50% ulatuses reisitasu tasumist üks kuu enne reisi toimumist. Hageja leidis, et nii varajane reisitasu lõpliku tasumise nõue, eriti arvestades maailmas valitsevat pandeemia olukorda, on ebamõistlik ja põhjendamatu. 20. juulil 2021 teavitas kostja reisijaid, et kuivõrd keeldutakse reisi eest tasumast, siis kostja enam reisi korraldada ei saa. Hageja sai aru, et selle avaldusega taganes kostja lepingust. Hageja nõudis, et kostja tagastaks talle 600 euro suuruse ettemaksu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 874 annab reisijale õiguse enne reisi igal ajal lepingust taganeda ja millega reisikorraldaja kaotab sel juhul õiguse reisitasule. Poolte kirjavahetusest on selge, et poolte vahel oli sõlmitud pakettreisileping kuna: 1) kostja korraldada jäi Peruus kogu kohapealne majutus, toitlustamine, transport ja vaatamisväärsuste külastamine, 2) kostja on teinud pakkumise, sõlminud lepingu ja võtnud reisiteenuste eest tasu koguhinna alusel, 3) kostja on ka ise korduvalt oma teenust nimetanud pakettreisiks (maapakett), 4) kostja enda kinnitusel on ta juba üle kahekümne aasta pidevalt reiside korraldamisega tegelenud. Kuivõrd kostja taganes lepingust, on ta kohustatud üleantu VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama. Hageja nõuab ka viiviseid. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei korraldanud reisi, vaid osales ühise sõpruskonna reisi organiseerimises Peruusse, makstes ise kogu Peruu reisibüroo XXX XXXi (XXX) maapaketi eest. Kostja ei broneerinud Peruus ühtegi teenust. KokkulE. e kohaselt ei pidanud XXX väljastama arvet igale reisijale, sest tellitud oli grupireis, mida esindas kostja ning XXX pidi kostjale väljastama kolm arvet ning kosta tasus reisiteenuste eest. Lepinguline suhe XXXiga oli ainult kostjal kui reisiteenuste tellijal. Reisi korraldas Peruu reisibüroo XXX. Hageja sai reisi kohta informatsiooni enda tuttavalt E. Sõmeralt. Pooled lE. isid telefonitsi kokku reisil osalemise ja reisi eest tasumise tingimused. Pärast seda kandis hageja kostja arvele Peruu reisi eest ettemaksu 600 eurot. Hageja on ise kostjale 15. aprillil 2021 kirjutanud, et arvet ei ole vaja.
2-21-136471 Peruu reisibüroo 2019. aastal esitatud arvel on märgitud reisi eest tasumise tähtajad: detsember, aprill ja juuli. Reis lükkus Covid-19 tõttu juba korra edasi ja reisijate sissemaksed ei kadunud kuhugi, need deponeeriti XXXi arvel ja olid hoitud. XXX palus reisiteenuste eest lõplikku tasumist kostjalt ning kuna koroona levimise tõttu otsustas XXX aprilli maksega oodata, siis reisi eest tasumine juulis ei saanud reisijatele üllatav olla. XXXile saadetud e-kiri küsimusega reisi tasumistingimuste kohta, ei ole seotud kostja tellitud grupireisiga Peruusse. 2.1 Kostja tellitud grupi hind oli kalkuleeritud kostja tellitud originaalprogrammi ja reisijate arvu alusel. Arvestades konkreetseid teenuseid ja sel ajal grupireiside puhul kehtinud COVID19 protokolle, nõuti kostjalt reisiteenuste eest 100% tasumist, mille kostja on teinud 2021. aasta juulist augustini. Kostja teavitas 15. juulil 2021 reisijaid sellest, et tuleb tasuda juuli lõpuks lõpparve ja reisil osalemiseks on vajalik vaktsineerimine COVID-19 viiruse vastu, mille vajalikkust soovitas XXX. Hageja ja tema tuttav E. Sõmer vastasid, et see neile ei sobi. Kostja on lisaks 17. juulil 2021 teavitanud, et kui nad soovivad reisil osaleda ja on nõus kogu vaktsineerimatusest tuleneda võiva kahju oma kanda võtma, siis mingit takistust kostja poolt reisimiseks ei ole. 2.2 Lennupiletid Peruusse ostis hageja ise. Kostja teavitas reisiseltskonda ka võimalusest, et kui ei ole võimalik sõita Peruusse, toimub reis järgmisel reisijatele sobival ajal. Kostja ei ole teavitanud reisijaid, et reisiraha reisi edasilükkumisel tagasi ei maksta. Hageja, kes broneeris oma reisi keset „covidiaega“, oli hästi kursis selle aasta eripäradega ja pidevalt muutuda võivate tingimustega sisenemiseks ja reisimiseks mistahes riiki. Kuna 2021. aastal piiras Peruu valitsus tugevalt muuseumide külastajate arvu, siselende oli vähem, paljud hotellid ei olnud veel avatud jne, pidi XXX neist tingimustest lähtuma, kui broneeris reisiteenuseid ja tasus nende eest. 2.3 Eluliselt ei ole usutav, et hageja sai kostja 20. juuli 2021. a e-kirjast aru, et kostja taganeb lepingust. Kostja on korduvalt märkinud oma suhtluses reisijatega, et ta ei saa pakkuda teenuste vahendamist neile, kes nende eest ei maksa. Hageja ja osa reisijatest, kes reisiteenuse eest ei olnud nõus tasuma, on vaid osa sellest grupist. Ülejäänud reisijatel ei olnud probleemi kokkulepetest kinnipidamisega ja reisiteenuste eest õigeaegselt tasumisega. Hageja soovis
17.juulil 2021 teada, kas saaks reisi ootele panna. Kostja on sellele vastanud eitavalt, sest Peruu reisibüroo tingimused seda ei lubanud. Seepeale soovis hageja reisist loobuda tervislikel põhjustel. Kostja suhtles tasumisest keeldunud reisijatega edasi veel 1,5 kuud, pakkudes välja erinevaid variante kohtumisteks. 2.4 Kostja suhtles hagejaga viimati 24. septembril 2021. Kostja aktsepteeris hageja soovi mitte osaleda reisil tervislikel põhjustel ja väljastas hagejale sertifikaadi kindlustusele, milles on kirjas, et hageja on tasunud kostjale reisi sissemaksu, mis on omakorda tasutud Peruu reisbüroole grupideposiidi raames ja mis on tagastamatu. Sertifikaadi on väljastanud XXXi peamänedžer S. Ferrer. Kuna hageja on omal soovil tervislikest põhjustest lähtuvalt reisist loobunud, ei ole ka mistahes turismi tavapraktika kohaselt, sissemaks tagastatav ning hagejal ei ole õigust seda tagasi nõuda ei kostjalt ega reisikorraldajalt XXXilt. Nii sidevahendi (e-post, telefon) abil sõlmitud lepingutele kui ka büroos kohapeal sõlmitud lepingutele ei kohaldata võlaõigusseaduses sätestatud tarbija õigust taganeda lepingust tasuta. Lisaks tühistamistasule tuleb reisijal tasuda ka bürookulud millega kompenseeritakse erinevates tööetappides tehtud kulud. Reisikorraldajal on õigus kehtestada ülaltoodust erinevaid maksetingimusi, kui see on põhjendatud reisiteenuste osutajate keskmisest erinevate tingimustega (näiteks eksootilised või kaugreisid jne). Juhul, kui reisikorraldaja teeb pakettreisi lepingusse enne reisi algust reisi kogumit arvestades väheolulisi muudatusi, ei ole reisijal õigust reisi tühistada. Väheoluliste muudatustena võidakse käsitleda selliseid muudatusi, milleks reisija oleks võinud sihtkohta või
2-21-136471 reisi olemust silmas pidades mõistlikkuse piires valmis olla (ka riikidesse sisenemise, koroonasituatsioonist tingitud nõudmised jne). Kostja ja hageja vahelise suulise lepingu raames võttis kostja kohustuse Peruu reisi organiseerida, ise selle eest samuti tasudes ja hageja võttis kohustuse kostjalt tellitud teenuse eest õigeaegselt tasuda. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde. Kostja, kui reisikorraldaja, ei esitanud lepingu sõlmimisel ega enne seda hagejale teavet selle kohta, millal pärast ettemaksu tasumist tuleb ülejäänu tasuda. Esmakordselt sai hageja selle info 15. juulil 2021, kui kostja esitas reisijatele juba nõude lõpliku reisitasu tasumiseks. Pooled ei ole kordagi omavahel telefonitsi suhelnud. Hageja hinnangul ei oma kostja korduvad viited Peruu koostööpartneri tasumise tingimustele hageja jaoks sisulist tähtsust, kuna hagejal on leping sõlmitud kostjaga, mitte XXXiga. Seega on XXXi nõuded suunatud kostja vastu ning kui kostja on XXXiga sõlminud enda jaoks ebasoodsaid kokkulE. eid, on see tema äririsk ja selle realiseerumisel ei saa vastutust kanda hageja. 3.1 Isegi kui eeldada, et hageja loobus reisist ja taganes lepingust, siis vastavalt VÕS § 874 lgle 2 kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Kostja ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hageja huvides mingeid kulutusi teinud või hageja makstud ettemaksu XXXile edastanud. Samuti tuleb sel juhul arvesse võtta, et reisi alguseni jäi kolm kuud, mille jooksul oli kostjal võimalus leida hageja asemele uus reisija. 3.2 Hageja palub antud dokumendi (XXXi sertifikaat) jätta tähelepanuta, kuna see on koostatud kostja enda sõnade järgi („We further understand from E. L. that of the deposit that she sent via international wire transfer on Dec. 23, 2019, that €500 of those funds corresponded to E. Sõmer and €600 corresponded to K. N. .”), seega ei tõenda, et kostja oleks tegelikult hageja eest XXXile ülekandeid teinud. Samuti ei tõenda see, et kostja ei pea hageja tasutud ettemaksu mitte ühelgi tingimusel tagastama. Selle tõendi põhjal on esialgne sissemakse XXXile tehtud juba 23. detsembril 2019, seega ei saa see olla tehtud hageja eest, kuna tema ühines reisigrupiga alles aprillis 2021 ja tasus kostjale ettemaksu 16. aprillis 2021. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 12. aprillil 2022 poolte ärakuulamise. 4.1 Hageja selgitas kohtule, et esmakordse kontaktina sai ta kostjalt e-kirja aprilli keskel, milles paluti tasuda ettemaks 600 eurot. Hageja ei tea, kas ettemaks on XXXile edastatud. Kostja teavitas, et kui reis peaks pandeemiaolukorras ära jääma, siis raha ei tagastata. Kostja taganes reisilepingust. Kui reisi eest on tasutud 2019. aastal ja hageja asus reisist loobunu kohale, siis on alusetu rikastumine, sest ei ole teada, mis sai 600 eurost. 4.2 Kostja selgitas, et ta ei olnud reisikorraldaja. Ta oli reisigrupi liige, kes maksis ise täielikult enda reisi eest. Tõele ei vasta see, et hageja sai reisist teada aprilli keskel. 18. jaanuaril 2021 saatis E. Sõmer kostjale e-kirja, kus palub võtta oma toakaaslaseks hageja ja kostja sai ka hageja passi koopia. Sellest hetkest oli hageja reisiseltskonda arvatud. Kui hageja väidab, et ta ei ole telefoni teel kostjaga rääkinud, sh ei ole sõlminud suulist lepingut, enne kui ta kandis 600 eurot, siis jääb arusaamatuks, kust ta on reisi kohta infot saanud. Kostja ei ole kordagi 2021. aastal öelnud ühelegi reisisellile, kes kaaskonnas olid, et see reis jääb ära, ei suuliselt ega
2-21-136471 kirjalikult. XXX korraldas reisi ja broneeris kõik teenused. XXX ei olnud nõus hageja tingimusega, et ta tasub kaks nädalat enne reisi. Hageja loobus reisist seetõttu, et tal ei olnud võimalik end vaktsineerida. Kostja ei ole lepingut hagejaga üles öelnud, mis iganes vormis see leping oleks pidanud olema. Kostja korraldas reisi ja reis toimus programmi järgi. Hageja asus kohale, mis oli juba tasutud. Hageja andmed sai Perusse edastatud juba 2021. aasta alguses, sest kõik piletid Peruus tehakse passi alusel. Kõik hageja reisiga seotud tellimused tehti varasema ettemaksu arvel ja XXX oli ettemaksu juba kätte saanud. Reisijale, kes loobus reisist, on ettemaks tagastatud. 4.3 Kohus on 12. septembril 2022 koostatud menetlusdokumendiga hagejale selgitanud, et kui hageja tugineb VÕS §-le 1028, tuleb tal selgitada ja tõendada, et hageja tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kohus andis pooltele tähtaja esitada lõplikud seisukohad ja määras kohtulahendi tegemise aja. Hageja lõplik seisukoht
5.Hageja selgitas lõplikes seisukohtades, et kostja on korduvalt väitnud, et tegemist oli grupireisiga ja hageja koha eest Peruu grupireisil oli juba tasutud enne hageja reisigrupiga liitumist. Samuti on kostja väitnud, et ta maksis oma reisi eest ise ning et ta reisi korraldamise eest raha ei saanud. Kostja on esitanud tõendina XXXi väljastatud kinnituse, et 23. detsembril 2019 XXXile laekunud summast vastas 600 eurot hageja ettemaksuna makstule. Sellega on kostja veelkord kinnitanud, et hageja koha eest reisil oli juba XXXile tasutud enne hageja liitumist reisigrupiga. Seega puudus hagejal kohustus tasuda kostjale 600 eurot reisikoha eest ehk seda kohustust tegelikult ei olnud olemas. Hagejal oli raha tasumise hetkel arusaam, et reisikoha eest on veel tasumata. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks pärast 16. aprillil 2021 hagejalt 600 euro saamist edastanud selle raha Peruu reisikorraldajale või kasutanud seda muul moel Peruu reisiga seonduvalt. Hageja kostja korraldatud Peruu reisil ei osalenud – hageja käis reisil iseseisvalt, seega ei tekkinud hagejal ka hiljem kohustust kostjale reisi eest tasuda. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et on täidetud VÕS § 1028 lõikes 1 toodud kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused ning tal on õigus tasutud 600 eurot kostjalt tagasi nõuda. 5.1 Kostja 22. aprillil 2022 esitatud tõendid (maksekorraldus V. S. e poolt kostjale tehtud ülekande kohta summas 300 eurot ja V. S. e kinnitus 700 euro suuruse sissemakse tagastamise kohta) palub hageja kohtul jätta arvestamata, kuna ei ole selge, millise reisiga seoses need summad on makstud. Samuti on tegemist teistsuguse summaga kui käesolevas menetluses vaidlusalune 600 eurot. Kostja ei ole ka veenvalt tõendanud, et hageja oli just V. S. e asendusliige reisigrupis ning et hageja reisikoha eest tasutud raha oli tagastatud enne kui hageja tasus kostjale 600 eurot. Kostja lõplikud seisukohad
6.Kostja jääb varem esitatus seisukohtade juurde. Alusetult rikastumise seisukohast ei ole tähtsust see, millal kostja hageja eest raha reisikorraldajale edastas. Kostja ei ole olnud reisikorraldaja vaid üksnes sõpruskonna üks liige, kes makseid vahendas. Saadud raha eest ei tekkinud kostjal kohustust hagejale reisi korraldada ega hagejal õigust nõuda reisi korraldamist. Selline kohustus oli Peruu reisibürool, kes oli hageja eest raha saanud ja oleks ilma kahtluseta ka teenuse osutanud, kui hageja oleks reisiga liitunud ja kogu paketi eest tasunud. Seetõttu ei saa rääkida hageja kostja vahelises suhetes sellest nagu poleks olnud mingit kohustust olemas,
2-21-136471 kohustust poleks tekkinud või see kohustus oleks ära langenud. Kostja ülesanneteks oli makse vahendamine ja info jagamine. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et selle makse vahendamise ülesande täitmine ei oleks vastanud hageja tahtele ning kostja oleks jätnud selle ülesande täitmata või täitnud valesti (ehk XXX XXX Peru SAC poleks hageja eest raha saanud) ja kostja oleks seetõttu hageja arvel millegagi rikastunud. Hageja on suhelnud ise XXX XXX Peru SAC-iga teadmises, et kostja on tema ülesande täitnud ja tema raha on reisibüroole laekunud. Hageja on kirjutanud XXXile ja palunud kasutada reisibürool tasutud ettemaksu eraldi väiksemale grupile reisi korraldamiseks. 6.1 Kuigi Eesti õiguskorras pole määrav alusetult rikastumise seisukohast niivõrd kohustatud isiku juurdekasv vaid võlausaldaja puudujäägi kõrvaldamine, siis ei tohiks kuidagi jätta tähelepanuta õigluse aspekti nimetatud vaidluses. Kostja on esitanud mitmed tõendid, mis iseloomustavad hageja veiderdamist antud reisi tellimisel XXX XXX Peru SAC-lt ja sellest loobumisel. Kostja ei ole samas hageja varakäsutusest midagi võitnud. Samuti võiks otsida vastust ka küsimusele, kas juhul, kui sellise eksootika-reisi oleks korraldanud mõni tuntud Eesti reisibüroo, siis kas sarnase veiderdamise juures oleks hageja reisibüroole makstud raha tagasi saanud. Pigem oleks nõutud täiendavalt kulutuste katteks raha juurde. Kostja on reisihuvilisest (varasema reisikorralduse kogemusega) veterinaar-arst, kes oma sarnaste huvidega sõpruskonna jaoks on üritanud reisi võimalikult huvitavaks ja optimaalseks kujundada ja kulutanud oma aega selleks ilma midagi teiste arvel võimata. Selles teadmises ning hageja ebasiira (vt kirjavahetus) käitumise juures tunduvad mistahes etteheited kostjale kohatud ning nõuet tuleb pidada pahauskseks kostja usalduse kuritarvitamiseks. 6.2 Kostja palub kohtul arvestada V. S. kinnitusega. Kostja ei ole siiani oma elus arvestanud sellega, et millalgi peaks ta kohtus tõendama tema jaoks loomulikke asjaolusid ja koostama iga usaldusel põhineva toimingu kohta mitmeleheküljelisi dokumente. Samas vaatab kohus asja läbi lihtmenetluses. Seetõttu palun arvestada V. S. e teavitusega sarnaselt tunnistaja ütlusega. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega selgitust, mis kasvõi kuidagi seaks kahtluse alla V. S. avalduse õigsuse. Lihtsalt umbmäärane lahmimine mingite „teiste reisidega“ ei lükka ümber kostja avaldusi ega V. S. e teavituse sisu ja tähendust.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja hageja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-21-136471
9.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Hageja nõuab kostjalt Peruu reisi ettevalmistamiseks tehtud ettemaksu 600 eurot tagastamist. Hageja on tuginenud sellele, et kostja on reisikorraldaja, kes on lepingu hagejaga üles öelnud seetõttu, et hageja ei saanud vaktsineerimata reisil osaleda ning hagejal on õigus sel põhjusel nõuda ettemaksu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 600 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 jj). Kostja on vastuväidetena selgitanud, et ta ei ole reisikorraldaja, ta üksnes vahendas sõpruskonna reisi Peruu reisibürooga XXX, tal ei ole hagejaga sõlmitud ühtegi lepingut, mida ta saanuks üles öelda ning hageja tasutud 600 eurot on laekunud XXXile, kes on reisikorraldaja. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
11.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostja on reisikorraldaja ja kas tal on hagejaga lepinguline suhe. Turismiseaduse (TurS) § 1 lg 2 alusel ei kohaldata käesolevat seadust, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole pakkunud Peruu reisi avalikkusele. Hageja leidis reisimisvõimaluse läbi oma tuttava E. Sõmera. Seega ei kohaldu praegusel juhul turismiseadus. 11.1 Isegi kui turismiseadus kohalduks, näeb TurS § 5 lg 1 ette, et reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana. Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid või sõlmib pakettreisilepinguid ise või teise reisiettevõtja kaudu või koos temaga, samuti ettevõtja, kes edastab reisijat puudutavad andmed teisele ettevõtjale käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 kohaselt (TurS § 5 lg 2). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja koostas pakettreisi. TurS § 7 lg 1 alusel on pakettreis vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta. Ka ei ole hageja esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid selle kohta, millised reisiteenuseid on kostja isiklikult reisikorraldajana kokku pannud.
12.Hageja on samuti tuginenud sellele, et tal on kostjaga sõlmitud pakettreisileping. Pakettreisilepingu määratlus tuleneb VÕS § 866 lg-st 1, mille kohaselt kohustub ettevõtja (reisikorraldaja) pakettreisilepinguga teise lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi, teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Pakettreisi peamine tunnus see, et üks ettevõtja vastutab korraldajana pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest. Praegusel juhul ei ole kostja ettevõtjana reiskorraldaja. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
13.Kohtu hinnangul ei ole kostja end esitlenud hagejale reisikorraldajana, ei ole pakkunud reisi avalikkusele ja hagejale ei saanud ka sellist tunnet jääda. Vastupidi, kostja on läbivalt selgitanud, et reisikorraldaja on Peruu reisibüroo XXX. Näiteks on kostja 15. aprillil 2021 hagejale kirjutanud: „/.../ Meil on reisisellide rühm, kes on soovist koos reisida kokku saanud. Kasutame kohaliku Peruu reisibüroo teenust. Teised reisijad on raha kandnud minu arvele,
2-21-136471 märkega Peruu reisi eest 15.10-28.10.2021. Kui teile sobib, siis võite samuti teha. /.../Kui mingil põhjusel ei saa Te tulevikus reisil osaleda, siis palun tehke kohe, kui Teil pole veel tehtud, REISITÕRKEKINDLUSTUS ja sel juhul küsin vastava kinnistuse Peruu reisibüroolt sissemakstud summade kohta. /.../ Kuna meil lisandub üks reisipäev, siis kooskõlastan seda praegu Peruu reisibürooga.“ (dtl 30). Selliselt on kostja ainuüksi ühes kirjas kolm korda märkinud, et kasutatakse Peruu reisibüroo teenust, kinnituse sissemakse kohta saab anda Peruu reisibüroo ja lisandunud reisipäev kooskõlastatakse Peruu reisibürooga. Samuti on kostja
15.juulil 2021 kirjutanud: /.../ Seega, tänasest ootab reisibüroo meie ülejäänud reisimakset, et broneeringute eest tasuda. Seega anna mulle teada, kas oled valmis reisi lõppmaksumuse tasuma. Kordan üle praeguse pisut hullumeelse maailma reisitingimused. Kui need Sulle ei sobi, ei ole võimalik antud reisil osaleda: a) kui olukord maailmas või Peruus peaks sügiseks uuesti reisikõlbmatuks muutuma, siis Peruu reisibüroo sissemakstud summasid ei tagasta. AGA! Peruu valitsus on andnud korralduse, et sel juhul kantakse need üle järgmisesse aastasse ja midagi kaduma ei lähe.“ (dtl 35). Kas selles kirjas rõhutab kostja, et reisikorraldaja ootab sissemakset ja et Peruu reisibüroo sissemakstud summasid ei tagasta. 4. augustil 2021 kirjutab kostja: „/.../ Kordan, et see on grupi, mitte individuaalreis ja Teil on tehtud Perusse vaid väike ettemaks. Kõik broneeritud teenused on grupiteenused, grupipiletid jne. Seega ei ole neid võimalik mingilgi alusel laiali jagada individuaalreisijatele. Jah, palun Peruu firmalt kõigile soovijatele väljastada sissemaksu tasumise kohta teatis.“ (dtl 44).
14.Ärakuulamisel selgitas kostja: „Raha küsisin ette, sest otsustasime kasutada selle reisi puhul Peruu reisbürood. Mina ei teinud ühtegi broneeringut. Mina leidsin reisibüroo ja küsisin neilt pakkumist teatud inimeste arvule. Tehakse grupipakkumine, osaliste arvust sõltub hind. Mina olin selle info vahendaja. Olen reisigrupi liige, kes maksis reisi eest 100%. Maksin oma reisi eest samapalju kui teised reisijad“ (dtl 176).
15.Ka hageja on ise pidanud reisikorraldajaks, kes on saanud temalt reisi eest ettemaksu siiski Peruu reisibürood. Ka on hageja on ise kinnitanud kostjale, et reisiteenust pakub reisibüroo XXX, nt 17. juuli 2021. a kirjas kirjutab hageja kostjale: „Seepärast teen ettepaneku lükata see otsus septembrisse. Reisibürool on ettemakse olemas ja lennupilet ka paigas ning tahe reisida on olemas.“ (dtl 120). Hageja on 20. juulil 2021 pöördunud XXXi poole ja kirjutanud, et ta reserveeris reisi XXXi kaudu. „Dear XXX Peru team My name is K. N. and I have booked trip with you in Peru from 15 October - 27 October 2021. My trip was booked via Estonian XXX organizer/guide E. L. .“ Samas kirjas kirjutab hageja, et osa grupist planeerib reisi ilma kostjata (dtl 46). Seega pidi hagejale olema teada, et ka kostja planeerib reisida Peruusse ja mingil põhjusel on osa grupist soovinud reisida ilma väidetava reisikorraldajata. 21. juulil 2021 on hageja kirjutanud kostjale : „Mina ei esinda kedagi. Tõesti, mina ja loobusime (tõestus selleks on E. Sõmer poolt saadetud vastus Teie e-mailile, mitte minu kiri Peruu reisikorraldajale), põhjusel et tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimalik end Covid vastu vaktsineerida. /.../.“ (dtl 129). Selliselt on hageja ise korduvalt pidanud Peruu reisibürood XXXi reisikorraldajaks ning tema tuginemine sellele, et ta pidas kostjat reisikorraldajaks ei vasta tema enda varasemale käitumisele.
16.Seda, et XXX on reisikorraldaja tõendab XXXi poolt kostjale 28. aprillil 2021 edastatud reisiprogramm (dtl 188) ja 7. mail 2021 on XXX küsinud üle, kas selline programm sobib (dtl 189). Samuti on XXX 6. juuli 2021. a kirjas kostjale kinnitanud, et XXX on valmis kinnitama hindasid ja edastama kostjale uue arve ning XXX vajab reisijate nimekirja, et edastada need hotellidele (dtl 117). 9. juulil 2021 on XXX kostjale arve edastanud ja selgitanud, et XXX vajab tasumist täies mahus, et tasuda enda koostööpartneritele (dtl 117).
2-21-136471
17.Kuivõrd hageja sooviks on tagasi saada kostjalt Peruu reisiks tehtud ettemaks 600 eurot, tuleb kohtul hinnata, millisel õiguslikul alusel see võimalik oleks. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei olnud reisikorraldaja, vaid üks reisiseltskonna liige, kes aitas organiseerida seltskonna grupireisi läbi Peruu reisibüroo XXX. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja on volitanud kostjat tasuma tema osa reisi ettemaksest Peruu reisibüroole XXX. Kostja kirjutab hagejale 15. aprillil 2021 „Saan aru, et Teil on kenasti Peruu lennupiletid ostetud. Sooviksin teilt siis nagu teisteltki reisi sissemaksu. Sobib?“ (dtl 30). Vastab hageja: „Jaa, loomulikult. Kuidas me arveldame, kas arve alusel?“ (dtl 30). Eelviidatud 15. aprilli 2021. a ekirjas selgitas kostja tasumisega seonduvat nii: „Kasutame kohaliku Peruu reisibüroo teenust. Teised reisijad on raha kandnud minu arvele, märkega Peruu reisi eest 15.10-28.10.2021. Kui teile sobib, siis võite samuti teha. Kui ei sobi, teen lihtsalt oma nimelt Teile eraisiku arve. /.../ (dtl 30). Hageja kirjutas 15.aprillil 2021 kostjale „ Ei ole siis arvet vaja.“ (dtl 29). Kostja kirjutab: „Tegelikult oleks väga kena kui saaksite varem tasuda, sest olen lähipäevil ühte makset Peruusse tegemas“ (dtl 29). Hageja vastab selle peale: „Makse sooritatud. Jõuab teieni homme“ (dtl 29). Hageja on 16. aprillil 2021 tasunud 600 eurot kostjale (dtl 31).
18.Hageja on kohtule selgitanud ka, et kostjal ei olnud õigust nõuda kogu reisi eest tasu täies ulatuses juulikuus. Kohus on eelnevalt leidnud, et reisikorraldaja ei olnud kostja vaid Peruu reisibüroo XXX. Kostja on esitanud 3. veebruari 2022 XXXi kinnituse, et XXX nõudis kostjalt täies ulatuses reisi eest tasumist (dtl 134). XXX on esitanud arve, et reisi eest tuleb tasuda 25. aprillil ja 25. juulil (dtl 135). Seega ei olnud kostjal võimalik omatahtsi reisi eest tasumise kuupäevi muuta. Kohus kordab, et hageja oli ise volitanud kostjat enda eest reisi eest tasuma ning hageja oli teadlik, et reisikorraldaja on Peruu reisibüroo XXX.
19.Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud pakettreisilepingut, millest kostja saanuks taganeda, nagu väidab hageja. Mistõttu ei ole võimalik nõustuda hagejaga selles, et tal on õigus VÕS § 189 lg 1 alusel 600 eurot tagasi saada.
20.Hageja on menetluses tuginenud alternatiivselt sellele, et tal on õigust kostjalt 600 eurot tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus on hagejale selgitanud, et VÕS § 1027 näeb ette, et isik peab võlaõigusseaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 2-18-7948 p-s 20 selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt ka Riigikohtu
21.septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-904, p 13.5).
21.Praegu tugineb hageja sellele, et: 1) kostja kinnitas, et hageja koha eest reisil oli juba tasutud enne hageja liitumist grupireisiga, 2) kostja kinnitas, et ta korraldas Peruu grupireisi selle eest tasu saamata, 3) puuduvad tõendid, et kostja oleks pärast hagejalt ettemaksu saamist selle edastanud Peruu reisikorraldajale, 4) kuivõrd hageja kostja korraldatud reisil ei osalenud, leiab hageja, et tal puudus kohustus kostjale 600 eurot maksta ning seda kohustust ei tekkinud tal ka hiljem. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et on täidetud VÕS § 1028 lg-s 1 toodud kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused ning tal on õigus tasutud 600 eurot kostjalt tagasi nõuda.
22.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, justkui oleks tema tasutu jäänud kostjale. Seda, et reisikorraldajal on hageja tehtud on ettemakse, on XXX kinnitanud 6. augustil 2021 (dtl 128).
2-21-136471 Kohus selgitab, et lihtmenetluse korral võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (TsMS § 405 lg 5). Ka on XXXi kinnitus dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes. Seega on kostja tõendanud, et hageja ettemaks on jõudnud reisikorraldaja XXXini. Seega ei ole hageja teinud ülekannet kostjale õigusliku aluseta, vaid ta on volitanud kostjat enda nimel tasuma pakettreisi eest Peruu reisikorraldajale. Selliselt ei ole hagejal õigust küsida reisiettemaksu tagasi kostjalt. Kohus selgitab lisaks, et reisikorraldaja XXX on selgitanud, et ettemakse ei ole tagastatav (dtl 128).
23.Tähendust ei oma praeguse vaidluse seisukohalt see, kas hageja asus reisiseltskonda kellegi asemel ja kes tema eest oli ettemaks juba tehtud. Esmalt märgib kohus, et sellele oleks saanud hageja kohe tugineda, kui kostja soovis temalt ettemaksu, et see Peruu reisikorraldajale edastada. Teiseks on iga isiku ettemaks seotud konkreetse isikuga ja nagu on kostja kohtule selgitanud, et see katab esmased reisikorraldaja tehtud vajalikud broneeringud. Kohtule ei ole arusaadav, miks hageja leiab, et tema reisi ettevalmistamiseks vajalike broneeringute eest oleks pidanud keegi teine tasuma, kas siis kostja või varasem reisihuviline.
24.Kohus ei jäta tähelepanuta kostja esitatud tõendit, et V. S. , kelle asemele väidetavalt hageja end reisile kirja pani, esitas kinnituse, et ta on reisi sissemaksu tagasi saanud. Kohus kordab, et lahendab asja lihtmenetluse reeglite järgi ning võtab arvesse ka kohtule esitatud kinnituse. Kostja on esitanud tõendi, et V. S. on tasunud 9. oktoobril 2019 E. L. le 300 eurot selgitusega „Reisi sissemaks“ (dtl 187). Ka on kostja edastanud kohtule V. S. e kinnituse, et ta on kostjalt sissemaksu tagasi saanud, sest tema kohale leidus asendusliige (dtl 199). Selliselt on varasem reisija oma ettemaksu ka tagasi saanud ja hageja sellekohasel väitel ei ole sisulist kaalu.
25.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjal on kohustus tagastada talle 600 eurot, mis on läinud Peruu reisikorraldaja XXXile tema reisi korraldamise eest sissemakseks.
26.Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5 ja TsMS § 444 lg-st 2, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava
2-21-136471 kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
29.Kostja on sõlminud kokkulE. e Võlakoolituse Selts MTÜ-ga ning menetluskulude nimekirja järgi tuleb kostjal hüvitada 50 eurot iga toimingu eest, mille esindaja menetluses teeb. Esindaja on tutvunud 21. aprillil 2022toimikuga; koostanud 22. aprillil 2022seisukoha ja analüüsinud ja koostanud seisukoha hageja avaldustele 30. septembril 2022. Kokku on esindaja teinud kolm toimingut. Seega on õigusabikulude suuruseks 150 eurot, mis teeb 25 eurot tunni eest. Kostja kinnitab, et kulud on kostjal tekkinud ainult praeguse kohtuvaidlusega ja esindaja kulud on käibemaksuta. Kostja soovib ka menetluskulude tasumata osalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
30.Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud täies ulatuses ja nende suurus on mõistlik tsiviilasja sisu ja keerukust arvestades.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.