2.Mõista Lopec&consorters OÜ-lt välja põhivõlgnevus 66 088,40 eurot Osaühingu REBASE ARENDUS kasuks.
3.Mõista Lopec&consorters OÜ-lt välja 20.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 5597,69 eurot Osaühingu REBASE ARENDUS kasuks.
4.Mõista Lopec&consorters OÜ-lt välja viivised määraga 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 66 088,40 eurot Osaühingu REBASE ARENDUS kasuks alates 21.01.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.01.12.2017 on ühelt poolt hageja kui müüja ja teiselt poolt kostja kui ostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille alusel Osaühing REBASE ARENDUS müüs ja Lopec&consorters OÜ ostis Tallinnas Suru tn x asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr xxx) hinnaga 180 000 eurot.
2.Lepingu punktis 2.2 olid pooled kokku leppinud, et ostuhinna koos käibemaksuga summas 180 000 eurot kohustub ostja tasuma vastavalt müüja poolt esitatud arvele arvel näidatud kontole hiljemalt 01.12.2018. Lepingu punkt 2.3 sätestas, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja jättis nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda Osaühingule REBASE ARENDUS hiljemalt 01.12.2018 summa 180 000 eurot.
3.24.07.2019 on Osaühingu REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõigusleping, millega muuhulgas muudeti Osaühingu REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning mille lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks 120 000 eurot.
4.Lepingu punktis 3.4.2. pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.12.2020 summa 106 064 eurot.
5.12.10.2021 on Osaühing REBASE ARENDUS koostanud ja edastanud Lopec&consorters OÜ-le nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles Osaühing REBASE ARENDUS kooskõlas kehtiva seadusandlusega tegi Lopec&consorters OÜ-le ettepaneku tasuda võlgnevus Osaühingu REBASE ARENDUS ees kokku summas 106
064 eurot Osaühingu REBASE ARENDUS arvelduskontole hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul arvates nõudekirja kättesaamisest. Kostja jättis nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata oma notariaalsetest lepingutest tuleneva kohustuse tasuda Osaühingule REBASE ARENDUS summa suuruses 106 064 eurot hiljemalt Osaühingu REBASE ARENDUS 12.10.2021 nõudekirjas palutud 10-päevase tähtaja jooksul.
6.Osaühingu REBASE ARENDUS nõue on suunatud notariaalsetest lepingutest tuleneva kohustuse täitmisele, s.o notariaalsetest lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmisele. Ülaltoodud nõude esitamise õiguslik alus on VÕS § 76 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1.
7.Notariaalsetest lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse suuruse osas peab arvestama, et Osaühingu REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ seadusjärgsete esindajate vahel eksisteerib vaidlus nimetatud põhivõlgnevuse suuruse osas ning Osaühing REBASE ARENDUS ei aktsepteeri teatud Lopec&consorters OÜ poolt teostatud makseid Osaühingule REBASE ARENDUS mitte Lopec&consorters OÜ poolse kinnisasja müügihinna tagasimaksetena, vaid tegemiselt oli maksetega muude kohustuste katteks. Lopec&consorters OÜ juhatuse liige R. P. on oma 16.08.2021 elektronkirjaga saatnud Osaühingu REBASE ARENDUS juhatuse liikmele H. G. tabeli, milles olid toodud kõik Lopec&consorters OÜ poolt teostatud maksed Osaühingule REBASE ARENDUS nii enne 24.07.2019 notariaalse lepingu sõlmimist kui ka peale seda. Selle tabeli kohaselt Lopec&consorters OÜ juhatuse liige R. P. aktsepteeris võlgnevust Osaühingu REBASE ARENDUS ees põhisummas 66 088,40 eurot.
8.Kuigi Osaühingu REBASE ARENDUS juhatuse liige H. G. täielikult ei aktsepteeri Lopec&consorters OÜ juhatuse liikme R. P. 16.08.2021 elektronkirja lisaks olevas tabelis toodud arvestusi ja põhivõlgnevuse lõppsummat ning Osaühingu REBASE ARENDUS ja Lopec&consorters OÜ vahel eksisteerib jätkuvalt erinev arusaamine notariaalsetest lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse suuruse osas, siis menetlusökonoomika huvides on Osaühing REBASE ARENDUS otsustanud aktsepteerida Lopec&consorters OÜ juhatuse liikme R. P. 16.08.2021 elektronkirja lisaks olevas tabelis toodud arvestusi ning palub kohtul notariaalsetest lepingutest tuleneva põhivõlgnevusena Lopec&consorters OÜ-lt välja mõista 66 088,40 eurot. Osaühingu REBASE ARENDUS hinnangul on 24.07.2019 notariaalne leping ja Lopec&consorters OÜ juhatuse liikme R. P. 16.08.2021 elektronkirja lisaks olevas tabelis toodud arvestused õiguslikult käsitletavad deklaratiivsete võlatunnistustena VÕS § 30 lg 1 tähenduses.
9.Lisaks notariaalsetest lepingutest tulenevale põhivõlgnevusele summas 66 088,40 eurot palub Osaühing REBASE ARENDUS välja mõista Lopec&consorters OÜ-lt viivis notariaalses lepingus kokkulepitud määras tasumata summalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani konkreetses summas ning tulevikus tekkiva viivisena alates hagi kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.
10.Kuivõrd 24.07.2019. a notariaalse lepingu punktis 3.4.3 leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020, siis tuleb viivist notariaalses lepingus kokkulepitud määras hakata arvestama alates 01.01.2021. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt viivisearvestusele on hagiavalduse esitamise hetkeks tekkinud viivise summa suurus 5 597,69 eurot. Ülalnimetatud viivisenõude esitamise seadusest tulenev õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1.
11.Hageja rõhutab, et Osaühing REBASE ARENDUS ja MTÜ Baltic Charity Foundation on iseseisvad ja eraldiseisvad juriidilised isikud, keda ei ole võimalik samastada. Asjaolu, et füüsiline isik H. G. võib olla nii Osaühingu REBASE ARENDUS kui ka MTÜ Baltic Charity Foundation juhatuse liige, ei anna seaduses sätestatud õiguslikku alust erinevate äriühingute samastamiseks. Kõik juriidilised isikud on iseseisvateks eraldiseisvateks õigussubjektideks ning oma individuaalsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste kandjaks. Ka AÕS § 6 lg 2 teisest lausest tuleneb, et juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Seega ei ole Lopec&consorters OÜ 16.05.2022 menetlusdokumendis piisavalt eristatud erinevaid juriidilisi isikuid, kes on kõik iseseisvateks eraldiseisvateks õigussubjektideks ning oma individuaalsete subjektiivsete õiguste ja kohustuste kandjaks ning kelle tegevust ei ole võimalik samastada. Järelikult juhul, kui Lopec&consorters OÜ loeb õigusvastaseks MTÜ Baltic Charity Foundation poolset keeldumist hüpoteegi kustutamiseks, siis ei saa vastavat tegevust mistahes juhul mõistlikult lugeda Osaühingu REBASE ARENDUS poolseks vastuvõtuviivituseks.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 686,09 eurot, mis koosneb notariaalsetest lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 66 088,40 eurot ning viivisenõudest perioodi 01.01.2021 kuni 20.01.2022 eest (viivitus 385 päeva) summas 5 597,69 eurot ning viivis 0,022% päevas tasumata põhivõlgnevuse summalt (66 088,40 eurot) alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast, so alates 21.01.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt müügihinna jäägi tasumist, sest hageja on vastuvõtuviivituses. Võlausaldaja viivituseks loetakse igasugust võlausaldajast tulenevat takistust kohustuse täitmisel, sõltumata sellest, kas takistus tulenes võlausaldaja poolt temal lasuvate lepinguliste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest või keeldus võlausaldaja tegemast täitmiseks vajalikke tegusid, rikkumata seejuures ühtegi konkreetset lepingulist või seadusest tulenevat kohustust. Võlausaldaja ei saa viivitusse sattumisel kasutada § 101 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sest võlgnik vabaneb vastutusest võtuviivituse tagajärgede eest.
14.Hageja müüs 01.12.2017 ja 20.02.2019 müügilepingutega kostjale järgmised kinnistud: kinnistu asukohaga Suru tn X, Tallinn, registriosa numbritega XXX ja XXX ning registriosa numbriga XXX ning Uneliblika tänava kinnistu registriosa numbriga XXX. 24.07.2019 sõlmisid hageja, kostja, B OÜ (edaspidi B) ja hageja juhatuse liige H. G. notariaalse kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt alandati varasemast 1. detsembri 2017 lepingust tulenevat ostuhinda 120 000 eurole (punkt 3.4.1.), millest 13 936 eurot oli kostja poolt tasutud enne 24. juuli 2019 lepingu sõlmimist (punkt 3.4.2.) ning 39 975,6 eurot tasus kostja hagejale 2019. aasta jooksul. Hüpoteegisumma suuruseks lepiti kokku 120 000 eurot. Seega, kostja omandis olevatele kaaskoormatud Pirita kinnistutele on kantud hüpoteek summas 120 000 eurot – asjaolu, et viidatud hüpoteek muudeti ostuhinnaga võrdseks kinnitab täiendavalt asjaolu, et see hüpoteek oli mõeldud tagama ostuhinna (ja selle jäägi) tasumist, mitte mistahes kolmandate isikute nõudeid.
15.Kokku on kostja Suru kinnistute eest tasunud 53 911,60 eurot (ostuhinna tasumise jääk on 66 088,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu). Hageja seaduslik esindaja on varasemalt kirjalikult kinnitanud Suru kinnistute ostuhinna viidatud osas tasumist. Seega, suur osa ostuhinnast on kostja poolt hagejale tänase seisuga tasutud.
16.Ülejäänud müügihinna, mida hageja nõuab kostjalt käesolevas kohtuasjas esitatud hagiga, tasumise täitmine on viibinud ainsal hagejast tuleneval põhjusel – hageja juhatuse liikme H. G.i poolt täielikult kontrollitav juriidiline isik MTÜ Baltic Charity Foundation (edaspidi BCF) keeldub alusetult ja pahatahtlikult hüpoteeki summas 120 000 eurot Suru kinnistutelt kustutamast. Kostja selgitab, et 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja H. G. Pirita kinnistute registriosadesse kantud ühishüpoteegi summas 120 000 eurot üle BCF-le, mille juhatuse liige on samuti H. G.. Ka hageja juhatuse liige on H. G., kes on vahetult seotud kõigi viidatud osapooltega. Seega tegemist on ühe isiku – H. G.i – poolt kontrollitavate osapooltega, kes tegutsevad kostja õigusi kahjustavalt ja pahatahtlikult sooviga nõuda lisaks ostuhinna jäägi tasumisele täiendavalt ka topelt mahus alusetute „hüpoteegi järgsete“ kohustuste tasumist.
17.Hageja poolt kontrollitav BCF on 29.02.2020 kirjalikult kinnitanud, et kasutab hüpoteegipidajana tema kasuks Suru kinnistutele seatud hüpoteeki ainult hageja ja kostja vahel sõlmitud Suru kinnistute notariaalsest müügilepingust tulenevate nõuete, st Suru kinnistute müügihinna jäägi nõude, mida hageja nõuab kostjalt käesoleva hagiga, tagamiseks. Samuti kinnitas BCF viidatud kinnituses, et tal ei ole mistahes muid nõudeid, mida Suru kinnistu tagaks.
18.Kostja on pikema aja jooksul järjepidavalt pakkunud 1. detsembri 2017 lepingust tulenevat müügihinna täielikku ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, kuid hageja ja tema poolt kontrollitav BCF on sellest tänaseni alusetult ja pahatahtlikult keeldunud. Kostja täpsustab, et kuna BCF on täielikult hageja poolt kontrollitav äriühing, on sisuliselt hageja kohustus kustutada hüpoteek Suru kinnistutelt, st BCF saab tegutseda oma juhatuse liikme H. G.i kaudu (kes on ka hageja juhatuse liige).
19.Pärast seda, kui kostja on korduvalt pakkunud 1. detsembri 2017 lepingust tulenevat müügihinna täielikku ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, asusid hageja ja BCF ühtäkki väitma, et hüpoteek siiski ei taga kõnealust müügihinna tasumise kohustust. Hageja ja tema poolt kontrollitav BCF on seejärel asunud kostjale väitma, et kuna puudub notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepe, ei saa hüpoteek ostuhinna tasumise kohustust ning mistahes muid nõudeid samuti tagada.
20.Vaatamata hageja ja BCF poolt varasemalt väidetule, mille kohaselt ei taga hüpoteek mistahes nõudeid, on BCF vastuoluliselt, pärast tsiviilasjas nr 2-21-14609 tema vastu hagi esitamist, esitanud kohtule 19. jaanuari 2021 vastuses väidatavate seotud osapooltega käsitsi sõlmitud tehingute jada, millega proovib nüüd vastupidiselt varasematele versioonidele (et hüpoteek tagab müügihinna tasumise nõuet ja et hüpoteek ei taga mistahes nõudeid) väita, et hüpoteek siiski mingit nõuet tagab. Tänaseks on leidnud tõendamist, et BCF-l puudub selge positsioon hüpoteegi osas. Kuna hageja keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest (hüpoteegi kustutamine), ei saa kostja müügihinna jääki tasuda.
21.Kostja majandustegevus seisnes Suru kinnistute arendamises, ehitamises ning müügis. Hageja ja tema poolt kontrollitava BCF pahatahtlik tegevus – alusetult hüpoteegi kustutamisest keeldumine – on põhjustanud kostja majandustegevuse peatumise, sest kostjal ei ole võimalik Suru kinnistul olevaid korteriomandeid müüa ning nende eest raha saada. Ostjatel ei ole võimalik saada pangast laenu ega astuda tehingusse olukorras, kus kinnistutel on 120 000 euro suurune hüpoteek, mida BCF keeldub kustutamast. Kostja märgib täiendavalt, et hagejal puuduvad ka mistahes viivisenõuded kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
23.Asjas puudub vaidlus, et 01.12.2017 on ühelt poolt hageja kui müüja ja teiselt poolt kostja kui ostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja hinnaga 180 000 eurot (tlk 7-12). 24.07.2019 on hageja ja kostja osalemisel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõigusleping (tlk 13-18), millega muuhulgas muudeti hageja ja kostja vahel 01.12.2017 sõlmitud notariaalselt lepingut ning mille lepingu punktis 3.4.1. müüja ja ostja alandasid lepingu eseme ostuhinda 60 000 euro võrra ning leppisid lepingu eseme uueks ostuhinnaks 120 000 eurot. Lepingu punktis 3.4.2. pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning lepingu punktis 3.4.3 leppisid pooled kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et nimetatud lepingu punktis 3.4.3 nimetatud summade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis täitmata oma kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.12.2020 summa 106 064 eurot. Menetlusökonoomika huvides on hageja otsustanud aktsepteerida kostja juhatuse liikme R. P. 16.08.2021 elektronkirja lisaks olevas tabelis toodud arvestusi ning palub põhivõlgnevusena kostjalt välja mõista 66 088,40 eurot.
24.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 686,09 eurot, mis koosneb notariaalsetest lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 66 088,40 eurot ning viivisenõudest perioodi 01.01.2021 kuni 20.01.2022 eest (viivitus 385 päeva) summas 5 597,69 eurot ning viivis 0,022% päevas tasumata põhivõlgnevuse summalt (66 088,40 eurot) alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast, so alates 21.01.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. Kostja vaidleb hagile vastu.
25.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
26.Kostja kohustus 24.07.2019 lepingu punkti 3.4.3 alusel hagejale tasuma ostuhinna 106 064 eurot hiljemalt 31.12.2020 (tlk 15). Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud kohustust täielikult täitnud ning kostjal on hagejale ostuhinnast seni tasumata 66 088,40 eurot.
27.Kostja on esitanud läbivalt vastuväite, et kostja pole seni võlgnevust tasunud, kuna hageja on vastuvõtuviivituses. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja selgituste kohaselt seisneb vastuvõtuviivitus asjaolus, et ettevõte MTÜ Baltic Charity Foundation, mille juhatuse liige on sama, mis hagejal, keeldub kostja kinnistule seatud kohtulikku hüpoteeki kustutamast.
28.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja juhatuse liige on sama kui MTÜ Baltic Charity Foundation juhatuse liige, ei tähenda, et hageja ja MTÜ Baltic Charity Foundation kui kaks erinevat juriidilist isikut oleksid õiguslikus mõttes samastatavad. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et mõni toiming, mille on teinud või jätnud tegemata MTÜ Baltic Charity Foundation, on ülekantav hagejale kui teisele äriühingule. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ja MTÜ Baltic Charity Foundation vahel võib olla õiguslik vaidlus, ei takista kostjal ühelgi juhul hagejale võlgnevust tasuda. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks mingil viisil keeldunud kostjapoolsest täiendavate tingimusteta pangaülekandest, sularaha vastuvõtmisest vms, seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et hageja on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes. Juhul, kui kostja leiab, et MTÜ Baltic Charity Foundation on põhjendamatult keeldunud kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisest, on kostjal õigus nõuda vastava tahteavalduse andmist MTÜ-lt Baltic Charity Foundation kohtu kaudu ning nähtuvalt käesolevas asjas esitatud andmetest on kostja seda tsiviilasjas nr 2-21-14609 teinudki.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 76 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel hagejale tasuda põhivõlgnevus, s.o kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 66 088,40 eurot.
30.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 66 088,40 eurot 24.07.2019 lepingu punktis 3.4.6 sätestatud viivisemääras, mis on 0,022% päevas (tlk 15). Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 01.01.2021-20.01.2022 summas 5597,69 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 24.07.2019 lepingu punktis 3.4.6 sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 01.01.2021-20.01.2022 viivist põhivõlgnevuselt 66 088,40 viivisemääraga 0,022% päevas, mis on 5597,69 eurot. Viivisekalkulaatori väljavõte (tlk 25) on hageja poolt esitatud ning kostja ei ole viivise arvutuskäigule vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 20.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 5597,69 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 66 088,40 eurot määraga 0,022% päevas alates 21.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 76 992,99 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.