Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-957
Kohtuasi
OÜ REBASE ARENDUS hagi Lopec&consorters OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Lopec&consorters OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
76 992,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ REBASE ARENDUS (registrikood 11808395); lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja Lopec&consorters OÜ (registrikood 14303187); lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Aru, vandeadvokaat Rahel Behrsin
Menetluse liik
Kohtuistung 31.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus jätta muutmata.
2.Lopec&consorters OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Lopec&consorters OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-957 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja müüjana 01.12.2017 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (leping) alusel kostjalt kui ostjalt Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja (registriosa nr 25970901; kinnistu) eest kokkulepitud ostuhinna seni tasumata osa tasumist koos viivisega.
2.Peale müügilepingu muutmist on kokkulepitud ostuhinnaks 120 000 eurot, millest 106 064 eurot oli ostja kohustatud tasuma hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 lepiti kokku tasumisega viivitamise korral müüjal õigus nõuda viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuna lepingupoolte seadusjärgsete esindajate vahel eksisteerib vaidlus põhivõlgnevuse suuruse osas, nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevusena 66 088,40 euro tasumist. Viivist arvestab hageja alates 01.01.2021 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
3.Hageja ja MTÜ Baltic Charity Foundation (MTÜ) on iseseisvad eraldiseisvad juriidilised isikud, mida ei ole võimalik samastada. Asjaolu, et füüsiline isik HG on nii hageja kui MTÜ juhatuse liige, ei anna selleks õiguslikku alust. Kui kostja loeb õigusvastaseks MTÜ keeldumist hüpoteegi kustutamisest, ei saa tegevust lugeda hageja vastuvõtuviivituseks.
4.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus nõuda müügihinna jäägi tasumist, sest ta on vastuvõtuviivituses. Võlausaldaja ei saa viivitusse sattumisel kasutada VÕS § 101 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sest võlgnik vabaneb vastutusest viivituse tagajärgede eest.
6.Ostuhinna tasumine on tagatud hüpoteegiga 120 000 eurot kostja omandis olevatel kaaskoormatud kinnistutel. Suur osa ostuhinnast on kostja hagejale tasunud. Ülejäänu tasumine on viibinud hagejast tuleneval põhjusel. Hageja juhatuse liikme HG poolt täielikult kontrollitav juriidiline isik (MTÜ) keeldub alusetult ja pahatahtlikult hüpoteeki kostja kinnistutelt kustutamast. 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja HG ühishüpoteegi üle MTÜ-le, mille juhatuse liige ta ise on. Seega tegemist on ühe isiku poolt kontrollitavate osapooltega, kes tegutsevad kostja õigusi kahjustavalt ja pahatahtlikult sooviga nõuda lisaks ostuhinna jäägi tasumisele täiendavalt alusetute muude kohustuste, mis ei ole hüpoteegiga tagatud, täitmist.
7.MTÜ kinnitas 29.02.2020 kirjalikult, et kasutab hüpoteegipidajana tema kasuks seatud hüpoteeki ainult hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samuti kinnitas, et tal ei ole mistahes muid nõudeid, mida hüpoteek tagaks. Kostja on pikema aja jooksul pakkunud müügihinna täielikku ja kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, kuid hageja ja tema kontrollitav MTÜ on sellest keeldunud. Kuna MTÜ on
2-22-957 täielikult hageja poolt kontrollitav, on sisuliselt hageja kohustus kustutada hüpoteek, sest MTÜ saab tegutseda juhatuse liikme HG kaudu.
8.Kostja majandustegevus seisnes kinnistute arendamises, ehitamises ning müügis. Hüpoteegi kustutamisest keeldumine on põhjustanud kostja majandustegevuse peatumise, sest võimalik ei ole kinnistul olevaid korteriomandeid müüa ega nende eest raha saada. Ostjatel ei ole võimalik saada pangast laenu olukorras, kus kinnistul on hüpoteek.
9.Kui hagejal puudub põhinõue, ei ole tal ka viivisenõuet kostja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 66 088,40 eurot, 20.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 5597,69 eurot ja edasiulatuvalt viivised määraga 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 66 088,40 eurot alates 21.01.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kulude rahalise suuruse määrata kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
11.Asjas puudub vaidlus, et 01.12.2017 on ühelt poolt hageja kui müüja ja teiselt poolt kostja kui ostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille alusel hageja müüs ja kostja ostis Tallinnas Suru tn 10 asuva kinnisasja hinnaga 180 000 eurot (tl 7–12). 24.07.2019 sõlmiti poolte osalemisel kinnistu müügilepingu muutmise kokkulepe, hüpoteegikande muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekoha kohta ja asjaõigusleping (tl 13–18), millega mh muudeti 01.12.2017 notariaalselt lepingut ja punktis 3.4.1 alandati ostuhinda 60 000 euro võrra. Lepingu punktis 3.4.2 pooled avaldasid, et ostuhinnast on tasutud 13 936 eurot ning punktis 3.4.3 leppisid kokku, et ostuhinnast 106 064 eurot kohustub ostja tasuma müüjale hiljemalt 31.12.2020. Lepingu punktis 3.4.6 oli kokku lepitud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis täitmata kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.12.2020 summa 106 064 eurot. Hageja aktsepteerib kostja 16.08.2021 e-kirja lisaks olevas tabelis toodud arvestusi, paludes põhivõlgnevusena kostjalt välja mõista 66 088,40 eurot koos viivisega.
12.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla VÕS § 76 lõige 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
13.Kostja kohustus 24.07.2019 lepingu punkti 3.4.3 alusel hagejale tasuma ostuhinna 106 064 eurot hiljemalt 31.12.2020 (tl 15). Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole kohustust täitnud ja ostuhinnast on seni tasumata 66 088,40 eurot.
14.Kostja on esitanud läbivalt vastuväite, et ei ole võlgnevust tasunud, kuna hageja on vastuvõtuviivituses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lõike 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
15.Kostja selgituste kohaselt seisneb vastuvõtuviivitus asjaolus, et ettevõte MTÜ Baltic Charity Foundation (MTÜ), mille juhatuse liige on sama, kes hagejal, keeldub kostja kinnistule seatud hüpoteeki kustutamast. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja juhatuse liige on sama
2-22-957 kui MTÜ juhatuse liige, ei tähenda, et hageja ja MTÜ kui kaks erinevat juriidilist isikut oleksid õiguslikus mõttes samastatavad. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et mõni toiming, mille on teinud või jätnud tegemata MTÜ, on ülekantav hagejale kui teisele äriühingule. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ja MTÜ vahel võib olla õiguslik vaidlus, ei takista kostjal ühelgi juhul hagejale võlgnevust tasuda. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks mingil viisil keeldunud kostjapoolsest täiendavate tingimusteta pangaülekandest, sularaha vastuvõtmisest vms. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et hageja on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lõike 1 mõttes. Juhul, kui kostja leiab, et MTÜ on põhjendamatult keeldunud kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisest, on kostjal õigus nõuda vastava tahteavalduse andmist MTÜ-lt kohtu kaudu ning nähtuvalt käesolevas asjas esitatud andmetest ongi kostja seda tsiviilasjas nr 2-21-14609 teinud.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS 76 lõike 1 ja § 101 lõike 1 alusel hagejale tasuda põhivõlgnevus 66 088,40 eurot.
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 66 088,40 eurolt 24.07.2019 lepingu punktis 3.4.6 sätestatud määras, mis on 0,022% päevas (tl 15). Hageja palub sissenõutavaks muutunud viivised välja mõista perioodil 01.01.2021–20.01.2022 summas 5597,69 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 24.07.2019 lepingu punktis 3.4.6 sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 01.01.2021–20.01.2022 viivist põhivõlgnevuselt 66 088,40 viivisemääraga 0,022% päevas, mis on 5597,69 eurot. Viivisekalkulaatori väljavõte (tl 25) on hageja poolt esitatud ning kostja ei ole arvutuskäigule vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt välja mõista 20.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 5597,69 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viiviste väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 66 088,40 eurot määraga 0,022% päevas alates 21.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
20.TsMS § 124 alusel on hagihind 76 992,99 eurot.
21.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus ei määra menetluskulusid otsuse tegemisel kindlaks ja lahendab selle küsimuse TsMS § 174 lõigete 2, 4 alusel pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes palub kostja jätta hageja kanda.
2-22-957
23.Maakohus rikkus asja lahendades materiaal- ja menetlusõiguse norme, tuvastas ebaõigesti asjaolud ja hindas valesti tõendeid.
24.Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja ei ole vastuvõtuviivituses. VÕS § 119 lõikes 1 toodud loetelu ei ole ammendav ja sätet tuleb rakendada juhtudel, kus võlausaldaja teeb takistusi võlgniku kohustuse täitmisele ega tee võlgnikuga koostööd. Võlausaldaja viivituseks loetakse igasugust temast tulenevat takistust kohustuse täitmisel, sõltumata sellest, kas takistus tulenes võlausaldaja poolt temal lasuvate lepinguliste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisest või keeldus võlausaldaja tegemast täitmiseks vajalikke tegusid, rikkumata seejuures ühtegi konkreetset lepingulist või seadusest tulenevat kohustust.
25.Müügihinna jäägi tasumise kohustuse täitmise takistus tuleneb hagejast, kelle juhatuse liikme poolt täielikult kontrollitav juriidiline isik keeldub alusetult kostja kinnistutelt hüpoteeki kustutamast. 19.09.2019 kokkuleppega andis varasem hüpoteegipidaja (füüsiline isik HG) hüpoteegi üle MTÜ-le. Seega tegemist on ühe isiku, kes tegutseb pahatahtlikult ja kostja õigusi kahjustavalt, poolt kontrollitavate osapooltega. HG tegevus hageja ja MTÜ juhatuse liikmena on kantud samast eesmärgist – et kostja tasuks kogu müügihinna, kuid tema kinnistuid jääks koormama hüpoteek.
26.Kostja on pikema aja jooksul järjepidavalt pakkunud müügihinna täielikku kohest tasumist tingimusel, et hüpoteek kustutatakse, kuid HG ning tema poolt kontrollitavad MTÜ ja hageja on keeldunud. Hageja ja hüpoteegipidaja saavad tegutseda üksnes oma juhatuse liikme HG kaudu ja hüpoteegi kustutamine saab toimuda üksnes HG tegevuse tulemusena. Vastaspoolel puudub selge positsioon hüpoteegi osas, kuid MTÜ jätkuvalt pahatahtlikult keeldub teises tsiviilasjas hüpoteeki kustutamast. Kostja kinnistutel puudub sisuliselt igasugune väärtus, kui neid jääb koormama hüpoteek. Hageja on tekitanud olukorra, kus hüpoteegi kustutamine ei olegi võimalik, sest sellist nõuet, mida tuleks hüpoteegi kustutamise jaoks täita, ei ole. Hageja ja MTÜ tegevus põhjustab kostjale ja korteriomandite ostjatele olulist kahju. Juriidilise isiku organi rikkumine, mis on omistatav juriidilisele isikule, võib seisneda ka tegevusetuses. Kostja positsiooni toetavad Riigikohtu lahendid nr 2-18-8695, 2-16-18957, 2-17-8142, 2-14-58411, 32-1-59-17. Kostja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lõigetele 1 ja 5 ning § 34 lõikele 2.
27.VÕS § 23 lõikest 2 tuleneb koostöökohustus. Õiguskaitsevahendite rakendamine võlgniku suhtes on välistatud, mh õigus nõuda leppetrahvi ja viivise maksmist, kui kostja rikkumise põhjustas hagejapoolne koostöökohustuse rikkumine. VÕS § 115 lõike 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa
2-22-957 ebaõige otsuse tegemise. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad hageja kanda.
30.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse kohaldamisega seonduvalt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korda. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida on vaidlustatud otsuses TsMS § 442 lõike 8 kohases mahus käsitatud.
31.Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas kohtu ette toodud eluliste asjaolude alusel ei olnud maakohtul alust asuda seisukohale, et ostjal müügihinna jäägi tasumise takistus tuleneb müüjast. TsMS § 5 lõike 1 alusel toimub hagimenetlus menetlusosaliste esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Praeguses asjas on kostja vastuväite aluseks tema poolt läbi füüsilise isiku HG kahe juriidilise isiku tegevuse / tegevusetuse samastamine, mis peaks andma kostjale seadusliku aluse keelduda enda kohustuse täitmisest neist ühe suhtes. Kostja on seisukohal, et tema poolt lepingujärgse ostuhinna tasumine on olnud ja on senini takistatud sellega, et hagejaga seotud isik hüpoteegipidajana keeldub tema kinnistut koormava hüpoteegi kustutamisest.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline vastuväide ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. VÕS § 119 on erinorm § 101 lõike 3 suhtes, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab ja mis kujutab endast vastuväidet võlausaldaja nõuetele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 627). VÕS §-s 119 sätestatud vastuvõtuviivituse regulatsioon võimaldab võlgnikul olukorras, kus ta saab ja soovib kohustust kohaselt täita, kuid seda takistavad temast sõltumatud asjaolud, vältida viivitusse sattumist. Võlausaldaja satub VÕS § 119 lõike 1 järgi vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
33.Praeguses asjas ei ole seaduslikku alust seostada kahte juriidilist isikut sedavõrd, et neist ühe väidetavalt ebaseaduslik tegevus vastuseks kostja nõudele kustutada hüpoteek (keeldumine kustutamiseks tahteavalduse tegemisest) saaks olla aluseks keelduda teisele müügilepingu alusel saadu eest ostuhinna tasumisest. Kuigi juriidilised isikud tegutsevad läbi oma organi (juhatuse), mille liikmeteks on füüsilised isikud ja organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31), ei anna ainuüksi asjaolu, et juriidiliste isikute organisse kuulub sama füüsiline isik, samastada ühingute mistahes tegevust või tegevusetust, vaid tuvastatav peaks olema juhatuse liikme tahe tegutseda vastava äriühingu nimel. Seega peaks praeguses asjas olema tuvastatav, et HG, keeldudes hüpoteegi kustutamisest MTÜ nimel, tegutseb samal ajal hageja nimel. Hageja on aga seisukohal, et hüpoteek ei taga konkreetset ostuhinna tasumise kohustust, mistõttu ei peaks eelduslikult HG tegevus olema hageja huvidega seotud. Kostja
2-22-957 väited on selles osas aga kokkuvõttes vastuolulised, kuna väidete kohaselt tagab hüpoteek nimelt sama ostuhinda, kuid sellisel juhul ei ole alust HG tegevust MTÜ esindajana lugeda ebaseaduslikuks, kuna AÕS § 349 lõike 1 kohane eeldus (tagatud nõue rahuldatakse) on täitmata (ostuhind on osaliselt tasumata). Eeltoodust tulenevalt ei ole seega praeguses asjas tõendatud, et võlgnik ei saa ostuhinna tasumise kohustust täita hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Isegi kui oleks põhjust 29.02.2020 kinnituse (tl 78) alusel heita MTÜ-le ja /või HGle ette hea usu vastast käitumist hüpoteegi kustutamisest keeldumisel (TsÜS § 138 lõige 1), ei ole alust omistada sellist käitumist hagejale, kel on osaliselt saamata tasu müüdud vara eest. Menetluskulude jaotus
34.Kuna hagi rahuldava otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei ole, ei ole alust muuta ega tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.
35.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
36.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Kulude hüvitise määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.